Otsuse tegemise aeg ja koht 03. november 2022, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-10583
Tsiviilasi
BM Certification Estonia OÜ hagi R. L., B. S. ja T. H. vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
396 564, 38 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: BM Certification Estonia OÜ (registrikood 11835920, Väike-Paala 1, Tallinn 11415); esindajad Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Siret Siilbek, advokaat Kati Tamm (Advokaadibüroo ALTERNA, e-post: [email protected]; [email protected]); Kostja 1: R. L. (isikukood XXX, XXX); Kostja 2: B. S. (isikukood XXX, XXX); Kostja 3: T. H. (isikukood XXX, XXX); Kostjate lepingulised esindajad: vandeadvokaat Chirag Mody ja vandeadvokaadi abi Silvia Urgas (Advokaadibüroo TGS Baltic, epost: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg 07.10.2022 Hageja lepingulised esindaja: vandeadvokaat Siret Siilbek, Kohtuistungil osalesid advokaat Kati Tamm; Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Silvia Urgas, vandeadvokaat Chirag Mody; Kostja: R. L..
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja loobumine solidaarsest nõudest R. L. ja B. S. vastu 195 823 euro ulatuses ja hageja loobumine solidaarsest nõudest R. L. ning T. H. vastu 6540 euro ulatuses.
2.Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus punktis 1 toodud nõuete osas.
Jätta hagi kõigis nõuetes kõigi kostjate vastu tervikuna rahuldamata. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJATE NÕUE
1.Alges hagiavalduses palus hageja mõista kostjatelt R. L.lt ja B. S.lt solidaarselt kahjuna välja 80 500 eurot ning seadusjärgse viivise alates 21.07.2020. Kostjatelt R. L.lt ja T. H.lt palus hageja solidaarselt välja mõista 17 010 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates 21.07.2020. Hageja palus R. L.lt, B. S.lt, X Estonia OÜ-lt ja X OÜ-lt solidaarselt välja mõista 251 337 eurot või alternatiivselt kahju kohtu määratud summas. Samuti palus hageja nendelt kostjatelt välja mõista viivise seadusjärgses määras. R. L.lt palus hageja välja mõista 20 508,05 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1354,08 eurot ja alates 21.07.2020 sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras.
2.Hageje leidis, et kostjad korraldasid ühiselt hageja äritegevuse ülevõtmise, mis seisnes hageja ettevõtte tegevuse aluseks oleva kliendibaasi ülevõtmises X OÜ poolt, mis jätkab ebaausa konkurentsi osutamist. Raamatupidamise teenuse lepingu kehtivuse ajal asutati hagejale teadmata raamatupidamise teenust osutava ühingu juhatuse liikme ja ainuosaniku K. V. poolt uus ühing (hageja konkurent X OÜ). Samal ajal jätkasid hageja juures teenuse osutamist ja töötamist X OÜ, B. S. ja T. H.. Pärast R. L. hageja juurest lahkumist sõlmisid tema korraldusel töötajad B. S. ja T. H. hageja klientidega kliendilepingute lisad, millega võimaldati klientidele oluliselt kiirem lepingu lõpetamine. Kliendid vabanesid järgmise auditi tasu maksmise kohustusest. Pärast uue ühingu asutamist ning kliendilepingute lisade sõlmimist lahkusid töötajad hageja juurest. Hageja juhatuse liige R. L. ja töötaja B. S. läksid uude ühingusse osanikeks ja juhatuse liikmeteks. Hageja jäi ilma auditite tasudest. Kuna auditeeritavad sertifikaadid kestavad viis aastat, kaotas hageja ka järgmiste sertifikaate kehtivuse ajal kohustuslike auditite ja resertifitseerimise läbiviimise võimaluse ja tasude saamise võimaluse.
3.Hageja ärisaladusi sisaldavat andmebaasi hoiti MS Sharepointis, millele oli juurdepääs võimaldatud vastavate kontode kaudu ainult piiratud ringiga isikutele, sh kostjatele R. L.le, B. S.le ja T. H.le. R. L. oli pikaajaline ainus hageja juht ning kostjad II ja III tegutsesid lisaks ka ise audiitoritena. Tänaseks on üle võetud suur osa hageja poolt ca 10 aasta jooksul kogutud kliendibaasist. Lisaks kasutas kostja R. L. hageja vara isiklikes huvides.
4.Hageja asutati asutati 28.12.2009. Alates ettevõtte asutamisest 28.12.2009 kuni 18.03.2019 oli hageja juhatuse liikmeks R. L., kes lahkus omal soovil. Hageja on sertifitseerimisteenust pakkuv ettevõte, mis on BM Certification SIA/BM Trada Latvija tütarettevõtte ning ülemaailmse Element grupi sertifitseerimisüksus. Eestis oli kohapealse ettevõtte juhiks R. L., kes sõlmis kliendilepinguid.
5.04.08.2014 sõlmisid hageja ja B. S. töölepingu, mille lahutamatuks lisaks oli ametikirjeldus. B. S. asus tööle tarneahela ja metsamajandamise üksuse juhi ning audiitori ametikohale, kelle tööülesanneteks oli muu hulgas klientidega suhtlemine ja läbirääkimine. B. S. allus R. L.le. 29.03.2019 esitas B. S. avalduse töölepingu korraliseks ülesütlemiseks ja tema viimane tööpäev oli 28.04.2019.
6.05.03.2012 sõlmisid hageja ja T. H. töölepingu ja kostja asus tööle toote sertifitseerimise audiitori/juhi ametikohale. 29.11.2019 esitas kostja hagejale töölepingu korralise ülesütlemise avalduse ja tema viimane tööpäev oli 30.12.2019.
7.Alates 21.03.2019 ehk mõned päevad pärast hageja juhatuse liikme volituste lõppemist sai R. L. X Estonia osanikuks. Alates 03.06.2019 on R. L. ka X Estonia juhatuse liige. Alates 03.06.2019 sai lisaks K. V.le ning R. L.le X Estonia juhatuse liikmeks B. S.. 06.06.2019 sai B. S. X Estonia üheks osanikuks.
8.R. L. rikkus äriühingu juhina lojaalsus- ja hoolsuskohustust ÄS § 187 lg 1 ja TsÜS § 35 lg 1 alusel. Lisaks on kostja R. L. allkirjastanud Eetika ja Käitumisjuhendi kokkuleppe, mille kohaselt pidi ta kaitsma ettevõtte vara. B. S. rikkus töötaja hoolsuskohustust TLS § 16 lg 1 alusel. Töölepingu p. 9.1. kohaselt on hageja sisekorra eeskirjad ja töökorralduse reeglid töötajale täitmiseks kohustuslikud. Kostja T. H. on allkirjastanud hageja töökorralduse reeglid. Selle p. 2.2.4. kohaselt kohustus ta hoiduma tööandja juures mh tegudest, mis kahjustavad tööandja huve. Lisaks tulenes talle ka Eetika ja Käitumisjuhendi kokkuleppest hageja vara hoidmise kohustus.
9.Perioodil septembrist 2017 kuni detsembrini 2018 osales kostja R. L. EBS Executive Education OÜ korraldaval juhtimiskoolitusel EBS Executive MBA. Arved kostja koolitusel osalemise eest esitati tema korraldusel hagejale, kes need tasus. Hageja on sertifitseerimisettevõtte ning juhtimisalaste koolituste tellimine väljub hageja igapäevasest majandustegevusest. Kostjal puudus hageja osanike nõusolek tasuda koolituse eest hageja varaga. Hageja osanikud ei olnud teadlikud, et kostja R. L. sellise mahu ja maksumusega (kokku üle 18 000 euro) koolitusel osaleb. Koolitus teenis üksnes kostja isiklikke huve ning oli äärmiselt kulukas.
10.Kuigi R. L. oli hageja juhatuse liikmeks ja sisuliseks tegevjuhiks alates 2009. aastast, osales ta juhtimiskoolitusel alles 2017 kuni 2018, mil ta juba tõenäoliselt planeeris konkureeriva ühingu loomist ning sinna hageja äritegevuse/klientide ülevõtmist. Kostja lahkus hageja juurest veebruaris 2019. a ehk kõigest paar kuud pärast hageja rahade eest juhtimisväljaõppe saamist. Eelnevast järeldub, et kostja R. L. koolitas ennast hageja rahade eest enda uue ettevõtte juhtimiseks. Kostja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kuna kostja lasi hagejal kanda isiklikke kulusid, vajas tehing ÄS § 181 lg 3 kohaselt hageja osanike nõusolekut. Hageja osanikud sellist heakskiitu andnud ei ole.
11.23.05.2016 sõlmis kostja R. L. hageja nimel Nordea Finance Estonia AS-ga liisingulepingu luksusauto uue 2016 Land Rover Discovery Sport liisimiseks. Sõiduki ainsaks füüsilisest isikust vastutavaks kasutajaks oli R. L.. Hageja tegutseb sertifitseerimisettevõttena, mille juhatuse liikmel ei ole tegutsemiseks vaja luksuslikku ainukasutuses olevat sõidukit. Kuni 2016. a kevadeni ehk ca seitse aastat ei olnud juhatuse liikme ainukasutusse auto liisimist/ostmist vajalikuks peetud. Kuna tegu oli kostja isiklikes huvides sõlmitud lepinguga, vajas see hageja osanike heakskiitu. Hageja osanikud sellist heakskiitu andnud ei ole.
12.Kostja R. L. on hageja juhatuse liikmena andnud kostjale B. S.le volikirja allkirjastada hageja nimel tarneahela ja metsamajandamise sertifitseerimisega seotud lepinguid ning kostjale T. H.le volikirja allkirjastada hageja nimel toote sertifitseerimisega seotud lepinguid. B. S. töötas hageja
juures tarneahela ja metsamajandamise üksuse juhi ja audiitori ametikohal ning tegeles hageja nende klientidega, kes soovisid auditeerimist ja/või sertifikaate FSC ja PEFC märgistuse/sertifikaatide osas. T. H. töötas hageja juures toote sertifitseerimise audiitori/juhi ametikohal ning tegeles peamiselt hageja nende klientidega, kes soovisid auditeerimist ja/või sertifikaati EN märgistuse/sertifikaadi osas.
13.R. L. andis kostjatele II ja III korralduse muuta hageja klientidega sõlmitud kliendilepinguid lepingu lõpetamisega seotud tingimuste osas. Lepingute lisad olid hagejat kahjustavad, kuivõrd klientidele tehti lepingute lõpetamine lihtsamaks. Kliendil oli võimalik leping hagejaga üles öelda senise kolmekuulise etteteatamistähtaja asemel vaid seitsmepäevase etteteatamisega. Sellisel juhul vabanes klient järgmise auditi tasu maksmise kohustusest. Klient ei kohustunud lepingu lõpetamise korral tagastama hagejale sertifikaadi originaali ega tagama hageja sertifitseerimismärkide mittekasutamist pärast lepingu lõpetamist. Selliste lepingu lisade sõlmimine on ilmselgelt hagejat kahjustav. Selliseid lepingu lisasid allkirjastasid kostja R. L. korraldusel kostjal T. H. ja B. S..
14.Kostja B. S. sõlmis lisad kõikide klientidega nende kõikide sertifikaatidega seotud lepingute osas, kes on tabelis nimetatud kaotatud B.i kliendid ning kostja T. H. sõlmis lisad kõikide klientidega nende kõikide sertifikaatidega seotud lepingute osas, kes on nimetatud tabelis kaotatud T. kliendid. Kõik tabelites toodud kliendid läksid üle X Estonia OÜ-sse. Hageja kliendid kasutasid lisa sõlmimisega neile antud lühema kui kolmekuulist etteteatamistähtaega lepingu lõpetamiseks ilma selle eest tasu maksmise kohustuseta.
15.Kliendilepingute lisade kahjulikkust ning hageja klientide üleminekut tõendavad nende klientide saadetud sertifikaatide lõpetamise avaldused. R AS on saatnud 11.05.2020 hagejale lepingu ülesütlemise teate, milles palus tühistada maikuu lõppu eelplaneeritud resertifitseerimisauditi. Kokkuvõtvalt seisnes R. L., B. S. ja T. H. rikkumine hagejat kahjustavate lepingu lisade sõlmimiseks korralduste andmises ning selliste hageja huve kahjustavate lepingu lisade sõlmimises.
16.Asjaolu, et hageja kliendid on X Estonia OÜ-sse üle läinud, tõendavad osade klientide puhul saadetud kliendisuhte lõpetamise teated, milles on kliendid ise märkinud, et nad viivad oma sertifikaadid üle X Estonia OÜ-sse või edastanud teate täpselt sellise sõnastusega nagu kostja B. S. oli ette andnud. Osadele e-kirjadele oli lisatud hageja kliendi ja X Estonia kui neile uut teenust pakkuva isikuga sõlmitav kliendileping.
17.Hagejale tekkis varaline kahju lepingute lisade sõlmimise tõttu. Hagejal jäi saamata vähemalt järgmise auditeerimise tasu. Kui kliendilepingute lisasid ei oleks sõlmitud, oleksid kliendid pidanud niivõrd lühikese etteteatamise puhul tasuma hagejale järgmise auditi tasu. Seega kahjustasid kostjad kliendilepingute lisade sõlmimisega ning nende lisade sõlmimiseks korralduse andmisega hageja kui tööandja varalisi huve ning tekitasid hagejale rahalise kahju, mis seisnes järgmiste auditeerimistasude saamata jäämises. Hageja kliendid ei ole lepinguid üles öelnud mitte esialgse kliendilepingus sätestatud kolmekuulist tähtaega järgides, vaid lepingute lisades võimaldatud lühemat tähtaega kasutades.
18.Tabelis „Kaotatud B.i kliendid“ on välja toodud hageja kliendid, kellega kostja B. S. sõlmis R. L. korraldusel lepingute lisad. Tabelist nähtub järgmise auditeerimise kuupäev ning kliendi saadetud ülesütlemise teate kuupäev. Tabelist nähtuvalt on kostjad R. L. ja B. S. tekitatud kahju 80 500 eurot. Tabelis „Kaotatud T. kliendid“ on välja toodud hageja kliendid, kellega kostja T. H. sõlmis kostja R. L. korraldusel lisad. Samast tabelist nähtub järgmise auditeerimise kuupäev ning kliendi saadetud ülesütlemise teate kuupäev. Kostjate T. H. ja R. L. tekitatud kahju on 17 010 eurot.
19.Hageja ja klientide vahelised lepingud olid tähtajatud. Lepingu objektiks olid sertifitseerimisauditid ning nende alusel antav viieaastase kehtivusajaga sertifikaat. Hageja tegi viieaastase sertifikaadi kehtivusaja jooksul lepingu alusel esmase sertifitseerimisauditi, neli järelevalveauditit ning resertifitseerimisaudit. Kuivõrd kliendid ütlesid lepingud üles enne viieaastase sertifikaadi kehtivusaja lõppemist ning järgmiste auditite toimumist, on hageja kandnud kahju, mis seisneb tegemata jäänud auditite tasudes kuni viieaastase sertifikaadi kehtivuse lõpuni. Hagejal jäid saamata auditeerimise tasud summas 251 337 eurot.
20.Hagejale tekkis varaline kahju, sest R. L. osales hageja majandustegevuseks mittevajalikul koolitusel ning sõlmis ebavajaliku liisingulepingu. EBS hagejale esitatud ja tasutud arvetest nähtuvalt on hageja kandnud kahju kokku 18 600,07 eurot. Hageja on tasunud Nordea Finance Estonia AS-le sõiduki (luksusauto) kostja isiklikes huvides kasutamisega seoses intressimakseid8 kokku 1907,98 eurot.
21.Kostja R. L. andis hageja juhatuse liikmena kostjatele B. S.le ja T. H.le korralduse hageja lepingu lisade sõlmimiseks. Kostja R. L. andis korraldused lepingu lisade sõlmimiseks eesmärgiga hageja kliendid enda uude ühingusse üle viia. Sellise korralduse andmisega rikkus R. L. tema kui hageja juhatuse liikme hoolsusja lojaalsuskohustust. Hageja esitas solidaarse nõude kolme kostja vastu. Kõik kliendid, kellega lepingute lisad sõlmiti, läksid hageja konkurendi juurde. Seega oli R. L. kliendilepingute lisade sõlmimisest isiklikult huvitatud. Järelikult ei olnud korraldus antud hageja huvides. Korraldus oli vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega ning tühine. Korralduse täitmine ei vabasta kostjaid B. S.a ja T. H.t vastutusest. Kostja R. L. vastutab ÄS § 187 lg 2 alusel.
22.TLS § 16 lg-st 1 tuleneb kostjatele B. S. ja T. H. hoolsus- ja lojaalsuskohustus. Kostjad olid mõlemad hageja juures töötades oma valdkonna juhid, oma ala spetsialistid. Nad pidi teadma ja aru saama, et kolmekuulise etteteatamistähtaja asemel seitsmepäevase etteteatamistähtaja sätestamine on ebamõistlik ega võimalda hagejal saada lepingu lõpetamisel järgmise auditeerimise tasu. Sellest hoolimata sõlmisid kostjad tühise korralduse alusel hageja klientidega hagejat ilmselgelt kahjustavad lepingute lisad. Kostja B. S. sai osaliselt just tänu kliendilepingute lisade sõlmimisele konkurendi osanikuks ja juhatuse liikmeks ning T. H. sai töökohta X Estonia OÜ-s.
23.Kostjad rikkusid töötajate hoolsuskohustust ning tekitasid hagejale tahtlikult kahju. Tahtlikku kahju tekitamist tõendab asjaolu, et kostja B. S. on hiljem avaldanud samade klientide kontaktandmed avaldanud uuele ühingule ning on nendega ülemineku osas ühendust võtnud. Kuivõrd kostjad on tekitanud hagejale tahtlikult lepingu lisade sõlmimisega varalise kahju tuleb neil kahju hüvitada (TLS § 74 lõige 1). Kuivõrd kostjad R. L. ja B. S. on tekitanud kahju ühiselt, vastutavad solidaarselt. Samal põhjusel vastutavad solidaarselt kostjad T. H. ja R. L. nende lepingu lisade sõlmimisega tekitatud kahjude eest, millised T. H. sõlmis talle antud volituse alusel.
24.Lisaks kahju nõuetele esitas hageja viivise nõuded. Hageja esitas hagiavalduse 21.07.2020 ning lähtus viivise arvestusel sellest kuupäevast. Hagejal tekkis kostja R. L. tegevuse tagajärjel koolitusel osalemisega kahju summas 18 600,07 eurot ning luksusauto liisimisega hageja kulul summas 1907,98 eurot. Need summad on ilma käibemaksuta, kuivõrd hageja on käibemaksukohuslane. Hageja teatas esmakordselt oma nõudest koolitusel osalemisega tekitatud kahju osas kirjaliku nõudekirjaga 23.07.2019. Kostja R. L. on hagiavalduse esitamise ajaks olnud koolituskulude hüvitamisega viivituses 364 päeva. Seega on hagejal kostja R. L. vastu koolitusel osalemise tasudega tekitatud kahju osas viivise nõue summas 1354,08 eurot.
25.Hagiavalduse täienduses korrigeeris hageja oma nõuete suurust. Hageja palus R. L.lt ja B. S.lt solidaarselt välja mõista 80 500 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates 22.07.2020.
Kostjalt R. L.lt ja T. H.lt palus hageha solidaarselt välja mõista 17010 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates 22.07.2020. R. L.lt, B. S.lt ja teistelt kostjatelt palus hageja solidaarselt välja mõista 251 337 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates 22.07.2020. Alternatiivselt palus hageja mõista neilt kostjatelt välja kahju kohtu määratud summas. Kostjalt R. L.lt palus hageja välja mõista kahju 20 508,05 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisena 1354,08 eurot nig alates 22.07.2020 sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras.
26.Enna hagiavalduse menetlusse võtmist esitas hageja 18.09.2020 avalduse, milles ta loobus alternatiivsest nõudest ja jäi üksnes selgelt määratletud rahaliste nõuete juurde.
27.Kostjate vastuväidetega hageja ei nõustunud. 31.12.2020 seisukohas ei nõustunud hageja kostjate väidetega, et ettevõtet juhtis lisaks R. L.le D. L.. Tegelikkuses juhtis hagejat ainult kostja R. L., olles Eestis ainuke kohapealne juhatuse liige ning tegeledes ainsana ühingu juhtimisega. Seda asjaolu on kõik kostjad vastustes tunnistanud. Hageja Läti omanikele ei saadetud ühtegi sellist ülevaadet, millest oleks nähtunud, et kostja R. L. on hageja kulul liisinud luksusliku maasturi ning hageja kannab R. L. eest EBS koolituskulusid. Kostjate väited on paljasõnalised. Lisaks ei oma väidetav ülevaadetes kulude kajastamise väide õiguslikult tähtsust, sest teenuste kasutamine eeldab hageja osanike heakskiitvat otsust, mida antud juhul ei eksisteeri.
28.Õige ei ole R. L. väide, et EBSi juhtimiskoolituse kulu kandmine oli kooskõlas Läti omanike juhistega. Juhistest ei tulenenud, et kostja R. L. oleks võinud mistahes kuni 3000 euro suuruse kulu hageja kanda võtta. Kulud pidi olema tehtud hageja huvidest lähtuvalt ning olema hageja ettevõtlusega seotud. Juhis ei andnud kostjale R. L.le nõusolekut hagejat kahjustavate tehingute tegemiseks. Kooskõlastamist vajasid isegi ühekordsed põhivara ostud, mis kogusummana ületasid 3000 eurot. Juhise punkte 1 ja 2 koostoimest tuleneb, et osanikud pidasid silmas ühekordseid kaupade oste ja ühekordseid teenuse oste. Teenuste puhul tuli 3000 euro arvestamisel kokku liita kõik ühes kuus samalt teenuse osutajalt tellitud teenuste maksumused.
29.EBS Juhtimiskoolituse Keskuse kodulehelt nähtub, et EBS Executive MBA programmi koolituse tuleb tasuda neljas osas ning kõik osamaksed on suuremad kui 3000 eurot (kolm esimest makset summas 5660 eurot ja neljas makse summas 3420 eurot). Nimetatud kodulehelt nähtub väga üheselt, et teistsuguse maksegraafiku alusel lubatakse tasumist vaid erikokkuleppe sõlmimisel. R. L. sõlmis koolituse läbimiseks koolituskeskusega sellise erikokkuleppe, mille kohaselt esitati hageja igakuiselt arved selliselt, et ükski arve ei ületaks 3000 eurot. Selline R. L. tegevus (tasumise erikokkuleppe sõlmimine) ei ole juhisega kooskõlas, kuivõrd tegelikkuses oli sisult tegemist ühekordse teenuse ostmisega. Kuigi koolituskeskuse kodulehel reklaamitava teabe kohaselt juulis ja augustis õpet ei toimu, nähtub arvetelt, et need on esitatud ka juuli ja augusti kuus. Koolituse tõttu jättis R. L. igapäevased kohustused täitmata. Seda tõendab osaniku J. Š.12.06.2018 e-kiri kostjale. Sama tõendab 2019. aasta e-kirjade vahetus osaniku ja R. L. vahel. Programmist nähtub, et kostja ülesannete nimekiri oli peaaegu tühi.
30.Asjakohatud on kostjate viited, et s BM Trada UK saatis hagejale tüüptingimused. Isegi kui nimetatud ühing tüüptingimused saatis, ei ole see äriühing hageja osanikuks. Kostjate esitatud tingimuste punktist 1.1. nähtub, et üldtingimused kohaldusid Warringtontonfire Testing and Certification Limited ja tema klientide vahelisele suhtele. Asjakohane ei ole kostjate arvamus, et hageja kliendilepingud pidid olema tüüptingimustega kooskõlas. Tegelikkuses kliendilepingutes vastavatele tüüptingimustele viidet ei ole ning neid ei ole lepingute juurde lisatud. Isegi kui tüüptingimused oleksid kliendilepingutele laienenud, oleksid nad kuulunud kohaldamisele ainult sellises ulatuses, milles nad ei ole lepingutes endis sisalduvate tingimustega vastuolus. Vastuolu korral oleks VÕS § 38 alusel kuulunud kohaldamisele lepingutes (kui nn erisätetes) kirjutatu.
31.Tüüptingimuste punkti 4.1. kohaselt oli 7-päevase etteteatamisega erakorraline ülesütlemise
õigus antud AINULT teenuse osutajale. 7-päevase etteteatamisega korralist ülesütlemise õigust ei olnud tüüptingimustes klientidele ette nähtud. Samuti ei sisaldu selles punktis midagi selle kohta, et lepingu lõpetamine vabastaks kliendi järgmise auditi tasu maksmise kohustusest ning et klient ei peaks lepingu lõppedes sertifikaate tagastama. Kostjad sõlmisid lepingu lisad aga selliselt, et nägid lepingu lisade punktis 8.2. eraldi just kliendile ette 7-päevase etteteatamisega lepingu lõpetamise õiguse. Punktiga 8.4. vabastasid nad kliendi lepingu lõppemisel sertifikaadi tagastamise kohustusest. Kostjate esitatud tüüptingimused kaitsevad teenuse osutajat, kuid kostjate sõlmitud lepingute lisad kahjustasid hagejat kui teenuse osutajat.
32.Ebaõige on kostjate väide, et hageja kliendilepingute tingimused olid kooskõlas kostjate esitatud üldtingimustega. Kostjad leidsid, et tüüptingimused olid lepingu lõpetamise tingimuste osas anomaalsed ja vastav anomaalia seisnes selles, et lepingu ülesütlemisest tuli kummalgi poolel ette teatada vähemalt 3 kuud ning selline etteteatamise tähtaeg kehtis isegi lepingu olulise rikkumise korral. Selline väide ei vasta tõele. Üldtingimuste punktist 14.1. nähtub selgelt, et nimetatud 3-kuuline periood kehtis korralisele ülesütlemisele. Lepingu rikkumise puhuks sisaldas punkt tingimust, mille kohaselt võis lepingu koheselt üles öelda, kui lepingut rikkuvat poolt on tema rikkumisest teavitatud ning ta ei ole rikkumist lõpetanud ega heastanud 14 päeva jooksul teate saamisest. Seega kostjate poolt viidatud üldtingimuste kohaselt 3-kuuline etteteatamise tähtaeg lepingu rikkumise juhtudele ei laienenud.
33.Asjakohatud on kostjate väited, et lepingu lisade sõlmimisse olid kaasatud kõik hageja töötajad ja lisasid saatis assistent. Vaidlus puudub selle üle, et korralduse lepinguid sõlmida andis R. L. ning lepingud allkirjastasid kostjad. Assistent allus R. L.le.
34.R. L.l ei palutud valida töö- ja perekonnaelu vahel, vaid nõuti üksnes tööülesannete täitmist. R. L. tööülesannete list oli sisuliselt tühi, kuid ta keeldus nii auditite kui ka muude ülesannete täitmisest palutud mahus, ei vastanud osanike e-kirjadele ning oli varasemate ülesannete täitmisega üle 100 päeva viivituses. Ilmselgelt oli kostja R. L. keskendunud õpingutele ja äritegevuse ülevõtmisele ega omanud enam mingit huvi hageja juhtimise ja ülesannete täitmisega tegeleda.
35.Hageja ei nõustunud kostjate väidetega, et ligikaudu 100 kliendi lahkumine toimus hagejast tulenenud põhjustel. Kostjate väited on eluliselt ebausutavad. Kostjad sõlmisid kahjulikke lepinguid kuni R. L. lahkumiseni ning järelikult said nad väga hästi aru, et tegemist oli hagejale kahjulike lepingu muudatustega ning seda tehti vaid hageja kahjustamise eesmärgil. K. V.l puudus teenuse osutamiseks vajalik pädevus ja kvalifikatsioon. Tal ei olnud eluliselt lihtsalt võimalik selliseid teenuseid osutada. Teda kasutas R. L. vaid selleks, et väliselt jätta muljet, justkui ei oleks tegemist kostjate ühise hageja äritegevuse ülevõtmiseks.
36.Ebaõige on kostjate väide sertifitseerimise turu piiratuse kohta. Tegelikkuses tegutseb selles valdkonnas ainuüksi Eestis vähemalt 7 teenuse osutajat: NEPCon; Soil 13 Association; SCS; SGSCH, Forest Certification, hageja ning maailmas umbes 40 teenuse osutajat, kes osutavat teenuseid ka Eestis.
37.Kui klientidele lepingu korraliseks lõpetamiseks vaid 7 päevase etteteatamise ning selle järgimisel nende järgmise auditi tasu maksmise kohustusest vabastamine oleks R. L. hinnangul olnud hageja parimates huvides, sisalduksid samasugused tingimused X Estonia kasutatavas kliendilepingus, mis aga näeb ette kolmekuulise ette teatamise. Selline regulatsioon on sertifitseerimise valdkonnas äärmiselt ebatavaline. Teenuse osutaja jaoks niivõrd kahjulikku regulatsiooni ei leia mitte ühestki kostjate esitatud üldtingimustest.
38.Paljasõnalised ja ebaõiged on kostjate väited, justkui ei oleks kliendid teistsugustel tingimustel olnud nõus lepingu lisasid sõlmima. Kui kliendid ei oleks olnud teistel tingimustel
nõus lepingu lisasid sõlmima, oleks võinud jätta lepingu lisad sõlmimata. Lisaks ei olnud nende lepingu lisade puhul tegemist poolte võrdse kohtlemisega. Niivõrd lühikese etteteatamise puhul nagu 7 päeva ning seda veel selliselt, et sellega ei kaasne kliendile mingeid rahalisi kohustusi (ja ta vabastatakse sertifikaadi tagastamise kohustusest), ei saa poolte võrdsusest ega tasakaalust rääkida. Hagejal ei olnud klientide maksedistsipliiniga olulisi probleeme ning lisaks võimaldas kliendilepingu punkt 4.12. hagejal küsida klientidelt ettemaksu. Väited muude probleemide kohta on paljasõnalised.
39.Lisade punkt 8.4. vabastas kliendid sertifikaadi originaali tagastamise kohustusest. Ebaõige on kostjate väide, justkui oleks lepingu lisade sõlmimine olnud vajalik juhtuteks, kui kliendiga ei õnnestunud auditi kuupäevas kokku leppida. Tegelikkuses on kliendilepingu punkti 8.3. teises lauses sätestatud, et kui auditi kuupäevas ei õnnestu kokku leppida, loetakse selleks arvestuslik kuupäev, mis arvestatakse sertifitseerimise auditi ajast vastavalt korraliste auditite perioodile või sertifikaadi kehtivuse perioodile.
40.Hageja on ühepoolselt kliendilepinguid lõpetanud vaid üksikutel juhtudel. Üldteadaolevalt on teenuste osutajad üldjuhul huvitatud kliendisuhete jätkuvusest, mitte sellest, et kliendilepinguid saaks võimalikult kiiresti lõpetada. Üldjuhul teenuse osutajad ise kliendilepinguid lõpetama ei rutta,. Ilma kliente teenindamata ei ole äritegevus võimalik. Kliendilepingus sisalduv 3 kuuline etteteatamise tähtaeg ei ole hagejale eluliselt probleeme tekitanud. Hagejale võlgu jäänud klient on aktsepteerinud hageja õigust leping üles öelda ilma etteteatamiseta. See kinnitab veelkord, et lepingu lisade sõlmimiseks puudus igasugune eluline vajadus.
41.Ebaõige on väide, et kostjatele B. S.le ja T. H.le volikirjade andmine oli hageja parimates huvides. Volikirjade väljastamise abil said kostjad muuta hageja kliendilepingute tingimusi selliselt, et võimaldasid klientidel väga kiirelt, lihtsalt ja ilma rahaliste sanktsioonideta hagejaga kliendisuhte lõpetada. Isegi kui füüsiline sertifikaat ei peaks omama õiguslikku tähendust (milline väide on paljasõnaline), on kostjad ise kajastanud võimalikke riske ja ohte sellega seoses, kui kliendid peaksid väljastatud sertifikaate ja märgiseid ebaseaduslikult kasutama. Sertifikaadi originaali kliendi valdusesse jätmisega suurendati riski, et seda võidakse õigustamatult kasutada ning seeläbi kahjustada hagejat, sertifikaadi väljastajat ja toodete tarbijaid. Lisaks lihtsustas originaali tagastamise kohustusest vabastamine klientidel hagejaga kliendisuhte lõpetamist.
42.Hageja ei nõustunud, et ta kinnitas nõuete puudumist kostja R. L. vastu. Võlatunnistuses on hageja kinnitanud, et tal puuduvad R. L. suhtes nõuded seoses temale üle antud varadega nagu uksekaardid, võtmed jms. Hageja ei ole kinnitanud ühegi hagi aluseks oleva kahjunõude puudumist ning pooled ei ole neid määratlenud võlatunnistuse esemena, mistõttu ei ole hageja nendest loobunud. Määratlemata (identifitseerimata) nõuetest loobumist toimuda ei saa, sest ei toimu loobumise aluseks olevat käsutustehingut. Kostja R. L. ja hageja on selgelt nimetanud nõuded, millest on loobutud ehk mille suhtes on toimunud käsutus. Oma olemuselt on tegemist kompromissiga selles nimetatud nõuete osas. Pooled ei ole läbi rääkinud hagi aluseks olevate nõuete osas.
43.Kostja R. L. hageja endise juhatuse liikmena kohustus järgima TsÜS §-st 32 tulenevat hea usu põhimõtet juriidilise isiku omavahelistes suhetes, mis hõlmab informatsiooni andmise kohustust, mh anda juriidilise isiku kõigi liikmete ühiste huvide jaoks tähendust omavat informatsiooni teistele liikmetele. Seega pidi kostja R. L. andma hagejale infot selle kohta, et on andnud kostjatele kliendilepingu lisade sõlmimiseks vajaminevad korraldused ja volikirjad. Ühtlasi oleks kostja pidanud hagejat teavitama sellest, et selliste volikirjade andmise ja nende alusel kliendilepingu lisade sõlmimisega võib hagejale kaasneda kahjulik tagajärg klientide tema juurest lahkumise näol. Kostja R. L. käitumine on TsÜS § 35 mõistes selge lojaalsuskohustuse rikkumine hageja suhtes, sest kostja on soodustanud hageja klientide lahkumist hageja juurest,
olles ise hageja juhatuse liikmeks. R. L. kasutas ära juhatuse liikme ametiseisundit ega olnud äriühingule lojaalne.
44.Kostja R. L. teguviis on käsitletav tema ametiseisundist tulenevate õiguste hea usu põhimõtte vastase tegutsemisena. Kostja R. L. on juhatuse liikme ametiseisundit ära kasutades teinud võimalikuks hageja klientide ülemineku konkurendi ettevõttesse, arvestamata hageja huvidega.
45.Kokkuleppe allkirjastamisel ei olnud hageja oma nõuetest kostjate vastu teadlik. Kostjate õigusvastase tegevuse tulemusena on hagejale pärast 01.03.2019 kokkuleppe sõlmimist selgunud kahju tegelik suurus. Konkurentsi kokkulepete puudumine kostjate T. H. ja B. S.ga ei tähenda, et nad võiks endise tööandja äritegevuse ebaseaduslikult üle võtta.
46.Ebaõiged on kostja R. L. väited, et ta ei saanud ette teada oma juhatuse liikme staatuse ootamatut lõppemist, mistõttu ei ole ta koolitusega hagejale kahju tekitanud. R. L. esitas ise lahkumisavalduse. Ebaõige on kostjate väide, justkui oleks eeldanud klientide teenindamine igakordset klientide juurde sõitmist. Tegelikkuses käisid kliendid ka hageja juures. Hagejal olid ainult üksikud metsamajandamise kliendid, mistõttu ei olnud mingit pidevat metsamassiividel sõitmist. Eesti metsateed on läbitavad tavalise sõidukiga. Metsateedel sõitmiseks ei olnud mõistlik luksusautot liisida. Ebaõiged on kostja R. L. väited, et seda luksusmaasturit kasutasid ka teised audiitorid. Sõiduki ainsa kasutajana oli registreeritud kostja R. L..
47.Kostja R. L. pidi küsima enne tehingute tegemist osanike heakskiitu. Ei saa eeldada, et osanik käiksid Eestis pidevalt kohapeal ja kontrolliks ning küsitleks ega mõni vara või teenus ei ole nende nõusolekuta ühingu kulul ostetud. Kostjad teavad väga hästi, et teine juhatuse liige igapäevase ühingu juhtimisega ei tegelenud ega Eestis kohapeal ei olnud. Osanik usaldas täielikult R. L.t. Kostja R. L. korraldas nende kulude kandmise teadlikult selliselt, et need osanikule silma ei jääks ning jääksid formaalselt piiridesse, milleks tal ei ole osanike nõusolekut vaja. Tegelikult vajasid mõlemad tehingud osanike juhise kohaselt osaniku heakskiitu. Kumbki tehing ei olnud hageja huvides. Hagejale ei esitatud ühtegi sellist ülevaadet ega antud teavet, millest oleks nähtunud koolituse eest tasumine ja luksusauto liisimine.
48.Kostja B. S. rikkus hagejat kahjustades oma kohustusi. Asjaolu, et lepingu lisade sõlmimiseks andis korralduse R. L., ei vabasta teda vastutusest. Nimelt tuleneb TLS § 15 lg 2 punktist 3, et töötajal tuleb järgida ainult seaduslikke korraldusi. R. L. antud lepingu lisade sõlmimise korraldus seda ei olnud, sellega kahjustati hagejat. Seadus ei kohustanud B. S.a sellist korraldust järgima, vaid ta oleks pidanud lepingu lisade sõlmimisest keelduma. Kui B. S. oli sertifitseerimise valdkonnas „suurte kogemustega ja osakonna juhtimise kogemusega“, ei tegutsenud ta lepingu lisasid sõlmides piisava hoolsusega. B. S. pidi mõistma ja mõistis, et tingimused olid ebaharilikult teenuse osutajat (hagejat) kahjustavad. Kuivõrd ta sõlmis lepingu lisasid niivõrd paljude klientidega, ei ole võimalik, et ta oleks tegutses tahtmatult. Kostja B. S. sai väga hästi aru, mida ta tegi.
49.Tavapärane risk on aasta jooksul paari kliendi lahkumine. Kui aga samal perioodil lahkub ca 100 klienti, ei ole tegu tavapärase riskiga. Sellise ülemineku põhjustasid otseselt kostjad. T. H. oleks samuti pidanud hagejat kahjustavate lepingu lisade sõlmimisest keelduma, sest vastav korraldus ei olnud seaduslik. Seda korraldust ei oleks tohtinud täita. Kuivõrd T. H. puhul oli tegemist pikaajalise ja kogenud audiitoriga, pidi ta olema teadlik, et tema tegevus kahjustab hagejat.
50.T. H. vastuväited on vastuolulised. Ühest küljest ta väitis, et pidi täitma R. L. korraldust, kuid samas ta nõustus, et ei sõlminud enam ühtegi lisa pärast L. lahkumist. R. L. lahkumine ei muutnud enne lahkumist antud korraldusi olematuteks ega tühistanud neid. Hageja pidas arusaamatuks, et kui T. H. pidas oma tegevust õiguspäraseks, miks hagejalt pärast R. L.
lahkumist uut korraldust küsis. Ülejäänud T. H. vastuväiteid pidas hageja otsituteks.
51.Hageja nõuded kostjate T. H. ja B. S. vastu ei ole aegunud. Aegunud ei ole ka nõuded R. L. vastu, sest kokkuleppe sõlmimise ajal ei olnud hageja nõuetest teadlik. Hageja teine juhatuse liige ja osaniku esindajad hageja igapäevase juhtimisega ei tegelenud ega viibinud füüsiliselt Eesti kohapeal. Neile ei saadetud lepingute lisasid ning neil polnud neile ligipääsu. Kogu asjaajamine oli R. L. kontrolli all. Ebaõige on väide, et hageja pidi lepingu lisade sõlmimisest teada saama hiljemalt 30.06.2020, mil X TÜ esitas lepingu lõpetamise teate. Teates ei ole midagi kirjas 7-päevasest etteteatamisest. Hageja sai lepingu lisade sõlmimisest oluliselt hiljem.
52.Hageja sai kliendilepingu lisade sõlmimisest T. H. 29.07.2019 saadetud e-kirjast. T. H. ei ole tõendanud, et hageja oleks tema allkirjastatud kliendilepingu lisadest varem teada saanud. Hageja teadasaamist ei tõenda asjaolu, et T. H. 26 on kliendilepingud allkirjastanud 10.01.2019. Järelikult tuleb hageja nõuete aegumist arvestada alates 29.07.2019, kui hageja T. H. tekitatud kahjust teada. 2019. a eest arvestatava viivise nõue aeguks 31.12.2022. Hageja pöördus hagiavaldusega kohtusse 22.07.2020. Hageja viivisenõue kostja T. H. vastu ei ole TsÜS §-st 154 tulenevalt aegunud. Täpselt sama kehtib kosta B. S. kohta.
53.Ebaõige on kostjate väide, et hageja ei ole tõendanud, et hageja endiste klientidena nimetatud isikud olid hageja kliendid. See nähtub kliendilepingu lõpetamise teadetest. Teated on saadetud BM Trada Eesti OÜ ametlikule e-posti aadressilevõi hageja töötajatele e-posti aadressitele. Kostjad on nõustunud, et hageja tegutses sertifikaatide väljastamisel ka vahendajana. Sellisel juhul sõlmis hageja kliendiga kliendilepingu, klient tasus hagejale, kuid sertifikaadi väljastas kliendile kolmas isik. Hageja esitas kliendilepingud ning kostjate sõlmitud kliendilepingute lisad. Nendest nähtub, et hagejal oli nimetatud isikutega kliendisuhe ning millistel tingimustel olid lepingud sõlmitud. Hageja esitas klientidele väljastatud sertifikaadid. Sertifikaatidest nähtuvad nende väljastamise ja kehtivuse kuupäevad ning see, millal tuli järgmised auditid teostada. Kliendilepingute esitamisega on tõendanud, et kliendid oleksid tema juurde jäänud sertifikaadi kehtivuse lõpuni.
54.Kui kostjad väidavad, et kliendid läksid üle muudel põhjustel, tuleb neil seda tõendada. Hagejale kahju tekkimiseks ei pea kõik kliendid olema üle läinud X Estonia OÜ-sse. Kahju tekkis siis, kui kliendid lahkusid. Ebaõige on kostjate väide, et hageja on kahju nõude puhul arvestanud ka kliente, kelle audit pidi toimuma alles aasta pärast. Keskühistu Eramets TÜ audit pidi toimuma 30.07.2019, kuid klient esitas lõpetamise teate 03.06.2019 ehk 2 kuud enne auditi. Ülejäänud kliendid on kas teavitanud vähem kui 3 kuud ette. Kui nad teavitasid vähemalt 3 kuud ette, ei ole nende puhul järgmise auditi tasu arvesse võetud.
55.Ebaõige on väide, et hageja on kahju summasse arvestanud uue sertifitseerimise tsükli auditi tasu. Alusetu on väide, et hageja peaks kahjuhüvitisest maha arvestama säästetud kulud. Kuivõrd hagejal on piisavalt töötajaid, kellele ta tasub kindlas summas töötaS.d, ei ole hageja midagi säästnud.
56.31.05.2021 seisukohtades esitas hageja avladuse nõude vähendamiseks ja täiendamiseks ning osaliselt nõude tagasivõtmiseks. Hageja palus jätta läbi vaatamata nõuded X OÜ ja X Estonia OÜ vastu. Hageja vähendas solidaarseid nõudeid R. L. ja B. S. vastu 178 929 euro võrra. Solidaarselt R. L. ja B. S. vastu esitatava kahjunõude suuruseks jäi 152 908 eurot. Hageja vähendas solidaarselt R. L. ja T. H. vastu esitatud kahjunõuet 3190 euro võrra. Solidaarselt R. L. ja T. H. vastu esitatava kahjunõude summaks jäi 13 820 eurot. Hageja jäi nõude juurde mõista R. L.lt kahjuna välja 20 508,05 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivisena 1354,08 eurot. Hageja jäi viivise nõuete juurde.
57.Lepingutes oli kokku lepitud konkreetsetes auditites, millised hageja kohustus lepingu alusel
teostama. Hageja kohustuste hulka kuulus nii järelevalveauditite teostamine kui resertifitseerimisauditi teostamine. Lepingu p. 2.2.3. kohaselt teostaja kohustub viima läbi järelevalveauditid. Samas lepingupunktis oli kokku lepitud auditite teostamise arvestuslik periood. Esimene järelevalveaudit pidi toimuma 9 kuud peale sertifitseerimisauditit. Järgmised järelevalveauditid pidid toimuma 12 kuud peale esimest järelevalveauditit. Viieaastase sertifitseerimisperioodi jooksul toimub neli järelevalveauditit, seejärel toimub resertifitseerimisaudit.
58.Pärast lepingu sõlmimist tehti sertifitseerimisaudit või re-sertifitseerimisaudit – mõlemad auditid teostati esimese auditina viieaastase sertifikaadi väljastamiseks/pikendamiseks enne kokku lepitud järelevalveauditite teostamist. Re-sertifitseerimisaudit teostati sertifitseerimisauditi asemel esimese auditina pikemaajaliste kliendisuhete puhul. Kui kliendile on varem sertifikaat väljastatud, siis sertifikaadi kehtivusaja lõppedes pikendamiseks sõlmitav uus leping algas resertifitseerimisega (mitte sertifitseerimisega). Nii nähtub hageja kliendi Keskühistu Eramets TÜ puhul, et esmane sertifikaat on talle väljastatud juba 16.10.2013, kuid sertifikaadi alguskuupäev on 16.10.2018.
59.Osades kliendilepingutes ei olnud re-sertifitseerimisauditis kokku lepitud ning sellisel juhul ei ole resertifitseerimistasu nõude summasse arvestatud. Lepingust tulenevad auditit, milliseid oli hagejal konkreetse lepingu kohaselt õigus teostada, on iga konkreetse kliendi osas välja toodud. Esimene sertifitseerimisaudit või resertifitseerimisaudit peab olema teostatud hiljemalt vastava sertifikaadi alguskuupäevaks, sest ilma sertifitseerimis- või re-sertifitseerimisauditita ei ole võimalik sertifikaati väljastada/pikendada. Sertifikaadi alguskuupäevad nähtuvad sertifikaatidelt. 9 kuud pärast esimest sertifitseerimis või re-sertifitseerimisauditit teostatakse esimene järelevalveaudit. Järgmised kolm järelevalveauditit teostatakse 12 kuud pärast eelmist/viimast järelevalveauditit. Pärast järelevalveauditite teostamist teostatakse uuesti re-sertifitseerimisaudit. Lisaks sätestati lepingute p.-s 4.3. konkreetne pärast järelevalveauditeid toimuv resertifitseerimisauditi maksumus. Seega ei lõppenud enamik kliendilepinguid järelevalveauditite teostamisega sertifikaadi lõppemise kuupäeval. Lepingud olid p.-de 5.1. või 6.17 kohaselt tähtajatud ning sisaldasid kokkulepet pärast järelevalveauditeid teostatava resertifitseerimisauditi teostamises kohta.
60.Lepingute p.-st 2.2.3. tulenevate auditite toimumise perioodi alusel on hageja arvestanud kõikide teostamata jäänud auditite arvestuslikud kuupäevad ning kahjunõude summa moodustavate teostamata jäänud auditite koguarvu. Kui auditi kuupäeva ei ole kokku lepitud, loeti selleks arvestuslikku auditi kuupäeva, mida arvutatakse sertifitseerimisauditi ajast vastavalt korraliste auditite perioodile või sertifikaadi kehtivuse perioodile. Seega oli enamike kliendilepingute alusel hagejal võimalik teenida tasu esmase sertifitseerimisauditi teostamise, nelja järelevalveauditi teostamise ja re-sertifitseerimisauditi teostamise eest. Esmane sertifitseerimisaudit on kõikide klientide puhul teostatud ning sertifikaat väljastatud. Hagis nõutakse saamata jäänud taS.d lepingute lõpetamise tõttu teostamata jäänud järelevalveauditite ja re-sertifitseerimisauditite eest.
61.Teostamata jäänud auditite hulka on arvestatud need auditid, millise auditi/auditite arvestuslik kuupäev saabus pärast kliendi lepingu lõpetamise teadet. Lepingute p.-s 4.2.8 on sätestatud ühe järelevalveauditi maksumus. Lepingu p.- s 4.3. 9 on sätestatud resertifitseerimisauditi maksumus. Kliendid, kellega sõlmitud lepingutes ei sisaldunud kokkulepet re-sertifitseerimises või selle konkreetses maksumuses, on kajastatud eraldi tabelis. Nende klientide puhul ei ole re-sertifitseerimistasu nõude summasse arvestatud. Kui konkreetses resertifitseerimismaksumuses kokku lepitud ei ole, ei ole seda nõude summas arvestatud.
62.Olenevalt konkreetsest lepingu objektist (mida auditeeriti ja millele sertifikaat väljastati) kohustus hageja teostama valdavalt kas ühe või kaks järelevalveauditit/kontrollauditit aastas.
Enamike kliendilepingute alusel oli hagejal võimalik teenida tasu vähemalt kas ühe järelevalveauditi või kahe järelevalveauditi/kontrollauditi teostamise eest. Milliste auditite ja mitme auditi eest iga kliendi puhul tasu nõutakse, nähtub iga kliendi osas tehtud arvestusest. Auditite teostamise periood olid kokku lepitud valdavalt lepingute p.-s 2.2.3.
63.Esimene sertifitseerimisaudit pidi olema teostatud hiljemalt vastava sertifikaadi alguskuupäevaks, sest ilma sertifitseerimisauditita ei ole võimalik sertifikaati väljastada. 6 kuud pärast esimest sertifitseerimisauditit (hiljemalt sertifikaadi alguskuupäev) teostatakse esimene järelevalveaudit/kontrollaudit. Sertifikaadi alguskuupäevad nähtuvad iga kliendilepinguga seotud konkreetselt sertifikaadilt. Kui lepingus on kokku lepitud kahes järelevalveauditis/kontrollauditis, siis kuus kuud pärast esimest järelevalveauditit teostatakse teine audit.
64.Hageja teostas vähemalt esmase auditeerimise (sertifitseerimisauditi või resertifitseerimisauditi), samuti väljastati kõikidele klientidele sertifikaadid. Seega on hageja kliendilepingute ning sertifikaatidega tõendatud oma kavatsust (kliendilepingud sõlmitigi eesmärgiga teenida auditeerimistaS.d) ja võimalust (kliendilepinguid olid sõlmitud ning neid oli reaalselt täitma asutud, mis tähendab et hagejal oli ka reaalne võimalus nende alusel auditeerimistaS.d teenida) tulu teenimiseks. Hageja väidetavalt kokku hoitud kulusid peavad tõendama kostjad.
65.Kostjad on esitanud väited kulude kohta, kuid need ei ole seotud ühegi konkreetse kliendi ega auditiga. Kostjad väitsid, et hagejal võis kaasneda kliendi auditeerimisega sõidukulu, kuid ei ole s välja toonud, millise kliendi auditeerimisega sõidukulu oleks väidetavalt esinenud. Kostjate väited on tõendamata.
66.Pooled ei vaidle selle üle, et R. L. andis korraldused T. H.le ja B. S.le. Pooled ei vaidle, et kliendilepingute lisadega vähendati kliendilepingute ülesütlemise etteteatamise tähtaega kolmelt kuult seitsmele päevale ning jäeti lepingust välja punkt, mille kohaselt kohustus klient lepingu lõpetamisel tagastama hagejale sertifikaadi ning tagama sertifikaadi edasise mittekasutamise. Hageja on tõendanud lisadega, et B. S. ja T. H. need allkirjastasid. B. S. töölepingu p. 9.1. kohaselt olid hageja sisekorra eeskirjad ja töökorralduse reeglid töötajale täitmiseks kohustuslikud. Hageja Eetika ja Käitumisjuhendi Kokkuleppe kohaselt kohustus B. S. muu hulgas kaitsma ettevõtte vara. T. H. on allkirjastanud BM TRADA Eesti OÜ töökorralduse reeglid, mille p. 2.2.4. kohaselt kohustus ta hoiduma tööandja juures mh tegudest, mis kahjustavad tööandja huve. Lisaks tulenes T. H.le ka Eetika ja Käitumisjuhendi kokkuleppest hageja vara hoidmise kohustus.
67.B. S. ja T. H. olid kliendilepingute lisade sõlmimise ajaks hageja juures audiitoritena töötanud vastavalt ligikaudu neli ja seitse aastat. Pikaajaliste töötajate ja valdkonna spetsialistidena pidid nad aru saama, et selliste lisade sõlmimine võib hageja vara kahjustada. Hageja nõustus, et korralduse täitmine ei saa iseenesest olla töölepingu rikkumine. Küll aga on töölepingu rikkumine töölepingus sätestatud kohustusega vastuolus oleva korralduse täitmine. Töötajad peavad eelkõige lähtuma töölepingus sätestatust ega saa olla kohustatud järgima korraldusi, mis on selgelt vastuolus neile töölepingust tulenevate kohustustega.
68.Hageja on sertifitseerimisettevõte, kelle peamiseks tuluallikaks on tema kliendid. Ilma klientideta ei ole hagejal võimalik tulu teenida. Mõistlikku vaidlust ei saa olla asjaolus, et kostjad pidid olema teadlikud oma tööandja tegevusvaldkonnast ning sellega lahutamatult seonduvast peamisest tuluallikast. Lepingu ülesütlemiseks etteteatamistähtaja lühendamisel on kliendil võimalik kiiremini ja soodsamalt lepingulisest suhtest väljuda. Audiitorite ja oma valdkonna spetsialistidena pidid B. S. ja T. H. mõistma, et sertifikaadi kasutamise lõpetamise kohustuse väljajätmisel on kliendil oluliselt mugavam ja lihtsam lepingut lõpetada. Kui kliendil on lihtsam
lahkuda, esineb suurem tõenäosus kliendilepingu ülesütlemiseks. Kui klient kliendilepingu üles ütleb, jääb hageja ilma selles kokku lepitud auditeerimistasudest. Auditeerimistasudest ilmajäämine kahjustab hageja vara saamata jäänud tulu võrra.
69.R. L. korraldus läks vastuollu B. S. ja T. H. töölepinguga, kuna kahjustas tööandja huve ja vara. Kostjad R. L. ja B. S. on omaks võtnud, et vähemalt osad hageja kliendid on nende uude ühingusse X Estonia OÜ-sse üle läinud. X Estonia on hageja konkurent. B. S. on X Estonia osanik ja juhatuse liige. Lisaks on hageja esitanud tõendina B. S. hageja kliendile saadetud ekirja, milles ta kutsus hageja klienti enda uude ühingusse kliendiks. B. S. tahtlus seisnes soovis saavutada hageja klientide lepingute lõpetamist selleks, et kliendid oma uude ühingusse üle võtta ja endaga seotud ühingule tulu teenida.
70.T. H. on hageja konkurendi X Estonia OÜ töötaja. T. H. tahtlus lepingute lisade sõlmimisel seisnes soovis saavutada hageja klientide lepingute lõpetamine, et nendelt klientidelt oma uue tööandja juures kasu teenida. Kui T. H. tegu ei olnud kantud tahtlusest, pani ta teo toime vähemalt raskest hooletusest ja vastutab TLS § 74 lg 2 alusel. Nõuded ei ole aegunud, sest hageja sai T. H. lisade sõlmimisest teada 29.07.2019, kui kostja saatis hageja juhatuse liikmele U. K.ile e-kirja, milles sellest teavitas. Kui kostja arvates hageja juba teadis lisade sõlmimisest, oleks kostjal puudunud vajadus 29.07.2019 e-kirja saata. T. H. teavitas lisade sõlmimisest alles pärast seda, kui hageja esitas nõude B. S. ja R. L. vastu. Asjaolu, et 23.07.2019 esitati nõue üksnes B. S. ja R. L. vastu, tõendab, et hageja ei olnud veel 23.07.2019 T. H. sõlmitud lisadest ning sellega seonduda võivast võimalikust nõudest teadlik.
71.Antud juhul ei kohaldu TsÜS § 31 lg 5 ning R. L. teadmine lisade sõlmimisest ei saa olla aegumistähtaja arvestamise aluseks. Enda toime pandud rikkumisest teadmine ei ole ühingule omistatav ning hageja nõuete aegumist tuleb arvestada mitte varem kui alates 29.07.2019. TLS § 74 lg 4 kohaselt aegub tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust. Hageja ei saanud B. S. lisade sõlmimisest teada enne 22.07.2019. 23.07.2019 esitas hageja Advokaadibüroo TARK vahendusel B. S.le nõudeavalduse. See nõudeavaldus oli vähem kui 2 lk pikk ning esitatud summas 24 045 eurot. Tegemist oli väga üldise nõudega. Avalduses ei nimetaud mitte ühtegi konkreetset hageja kliendi nime. Konkreetsete klientide nimede esitamine ei olnudki võimalik, sest hageja ei olnud nendest teadlik. Aegumist on võimalik arvestada vaid iga kliendi osas eraldi. Lisaks näitab nõudeavalduses nõutav summa, et hageja ei teadnud tegelikku kahju, mis on ligi viis korda suurem. Nõudeavalduses on märgitud, et hageja alles tegeleb jooksvalt täiendavate asjaolude ning kahjude väljaselgitamisega.
72.Teine juhatuse liige D. L. ei teadnud lisade sõlmimisest, kuna ei viibinud igapäevaselt Eestis. Tema elu- ja töökoht asub Lätis, mistõttu ta ei saanud olla kursis sekretäri arvutis asuvate lepingutega/lisadega. R. L. täitis hageja juures juhatuse liige olles tegevjuhi ülesandeid. R. L. ülesandeks oli kliendilepingute sõlmimine, töötajatega suhtlemine, tööde koordineerimine jms. Lätis elav teine juhatuse liige sellistesse tegevustesse Eestis ei sekkunud ning seda temalt ei eeldatud. Seejuures oli äriregistri väljavõttest nähtuvalt mõlemal juhatuse liikmel õigus teha kõiki tehinguid iseseisvalt ning R. L. kõiki tehinguid iseseisvalt ka tegi.
73.Nõude aegumist peavad tõendama kostjad T. H. ja B. S., mitte hageja. Kostja B. S. on viidanud erinevatele kuupäevadele, kuid ei ole konkreetset nõude aegumise algusaega tõendanud. X OÜ e-kirja kuupäev 03.06.2019 ei ole seostatav rikkumisega. E-kiri ei sisaldanud ühtegi viidet ei kahju tekitajatele, lepingu lisale või sellest tulenevale 7 päevasele etteteatamistähtajale. Ühe kliendi lahkumine ei ole erandlik asjaolu.
74.Kostjate rikkumine seisneb hageja klientidega sõlmitud lepingute muutmises selliste lisade sõlmimisega, mis võimaldasid neil ilma järgmise auditeerimise tasu maksmise kohustuseta
lepingud üles öelda teatades sellest 3 kuu asemel ette vaid 7 päeva ning lõpetada lepingud selliselt, et klient ei pidanud enam lepingu lõppedes tagama sertifikaadimärkide edasist mittekasutamist. Hageja esitas tabeli, milles olid kirjas kliendilt lepingu lõpetamise teate saamise kuupäev ja järgmiste auditite kuupäevad. Kui oleks kehtinud 3 kuuline ülesütlemise tähtaeg, ei oleks mitmed kliendid saanud ilma auditi tasu maksmata lahkuda. X OÜ on esitanud lepingu lõpetamise teate 28.10.2019 ning tema järgmine arvestuslik audit pidi toimuma 04.01.2020. Forestcom OÜ esitas lepingu lõpetamise teate 22.11.2019 ning järgmine arvestuslik audit pidi toimuma 13.01.2020. X OÜ on esitanud lepingu lõpetamise teate 25.11.2019 ning järgmise arvestuslik audit pidi toimuma 18.02.2020.
75.Oluline ei ole üksnes lisadega võimaldatud 7 päevase etteteatamise tähtaja järgimine, vaid lisa tervikuna, kuna lisade sõlmimine muutis kliendi jaoks lahkumis kiiremaks ning mugavamaks. Pärast kliendilepingute lisade sõlmimist on kliendid ka lepingu lõpetamise teated saatnud. Massiline lepingute lõpetamine algas pärast lisade sõlmimist. Kui kliendid ei oleks lisade tõttu lepinguid lõpetanud, oleks hagejal olnud võimalik lepinguid täita ja tasu nõuda.
76.Kostjad vastutavad kahju eest solidaarselt. Kostjatel puudus vajadus kliendilepingute tingimusi muuta ja selleks kliendilepingute lisasid sõlmida. Kostjate viidatud tüüptingimused ei sätestanud kohustust kohaldada 7 päevast etteteatamistähtaega klientide kasuks ega kohustust tagada kliendi jaoks sertifikaadi jätkuva kasutamise võimalus lepingu lõppedes. Kostjate väited eksitavad kohut. Kostjad eiole tõendanud, millest tuleneb hagejale kohustus kohaldada oma klientidele Warringtonfire Testing and Certification Limited tüüptingimusi.
77.Puudub vaidlus, et R. L.l ei olnud hageja osanike otsust ega nõusolekut sõiduki liisimiseks ja EBS koolituse ostmiseks. EBS koolituse ostmine ja sellel osalemisega rikkus R. L. juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning hageja vara hoidmise kohustust. R. L. osales septembrist 2017 kuni detsembrini 2018 EBS Executive MBA strateegilise juhtimise alasel täiendkoolitusel. Koolitusel osalemise eest oli võimalik tasuda neljas osas, kuid kokkuleppel oli võimalik tasuda ka teise graafiku alusel. Kostja koolitusel osalemise eest on hageja tasunud 18 osamaksega. Kostja leppis selliselt kokku, et mahtuda hageja korralduse piiridesse.
78.Kokkuleppe tegemine näitab, et R. L. pidi teadma, et hageja osanikud ei anna talle koolitusel osalemiseks kooskõlastust. 01.01.2017 osanike otsuses sätestatud 3000 euro piiri järgimine EBS koolituse puhul oli näilik. R. L. osalemine EBS koolitusel ei olnud hageja huvides, vaid kostja enda isiklikes huvides. Koolitus kestis kuni detsembrini 2018, kuid kostja astus veebruaris 2019. a juhatuse liikme kohalt tagasi ning tema viimane tööpäev hageja juures oli 01.03.2019. Seega ei saanud R. L. reaalselt väidetavalt omandatuid teadmisi ühingu hüvanguks kasutada, sest lahkus töölt vahetult pärast kursuse lõpetamist. Mõistlikku vaidlust ei saa olla, et tööandja raha eest ja osaliselt tööajast toimuval koolitusel osalemine saab toimuda üksnes tööandja eelneval nõusolekul ja heakskiidul.
79.Hageja viitas ÄS § 187 lõikele 2 ja leidis, et kostja ei ole tõendanud, kuidas oli hageja huvidega kooskõlas ca 18 600 eurot maksva ja ca 1,5 aastat kestva juhtimisalase koolituse tellimine, eriti olukorras, kus poolte vahel oli erimeelS. R. L. töökohustuse täitmise kohta. Sõiduki Land Rover Discovery Sport kasutamiseks hageja nimel liisinglepingu sõlmimisega rikkus R. L. juhatuse liikme lojaalsusja hoolsuskohustust ning hageja vara hoidmise kohustust. Hageja on tõendanud, et kostja sõlmis hageja nimel liisingulepingu 2016. a uue sõiduki Land Rover Discovery Sport kasutamiseks. Sõiduki tehnilise passi kohaselt oli sõiduki ainsaks kasutajaks R. L.. Asjaolu, et tegemist oli luksusautoga, nähtub X OÜ 11.05.2016 personaalsest pakkumisest. Pakkumisest nähtub sõiduki lisavarustsu, mille vajalikkus auditeerimisteenuse osutamiseks on kaheldav: fikseeritud panoraamkatus, kontrastvärvi katus, pimenurga jälgimissüsteem, toonklaas, võtmeta sisenemine jms.
80.Kostja R. L. liisis sõiduki isiklikes huvides. Hageja ei ole kunagi andnud kostjale nõusolekut ega heakskiitu luksusauto ostmiseks. Sellise auto kasutamiseks puudub vajadus ning selle kulu ei ole hageja majanduslike huvidega kooskõlas. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks vastupidist. Asjaolu, kas hageja pidi raamatupidaja kulude aruannetest liisingulepingu sõlmimisest teadlikuks saama või mitte, ei muuda sõiduki liisimist hageja huvidega kooskõlas olevaks ega ole võrdsustatav osanike nõusolekuga. Kostja ei ole tõendanud ühegi aruande saatmist.
81.Asjas ei oma tähtsust, millised sõidukid kuulusid hageja emaühingule, sest tegu on erinevate äriühingutega. Kostja eelmine auto oli kasutatud auto, tegemist ei olnud uue luksusautoga. Hageja omanikud ei ole pidanud kunagi vajalikuks uhiuue luksusauto liisimist ja kasutamist juhatuse liikme poolt. Kostja ja Nordea Finance AS vahel sõlmitud liisingleping on lõpetatud ning sõiduk ei ole enam hageja kasutuses. Hageja viitas ÄS § 187 lõikele 2. Hoolsuse ja lojaalsuskohustuse järgimise tõendamise kohustus on kostjal kui juhatuse liikmel. Kostja ei ole tõendanud sõiduki kasutamist tööülesannete täitmiseks ega seda, et sõidukit kasutasid teised hageja töötajad.
82.Hageja ja R. L. 01.03.2019 allkirjastatud dokumendis kinnitas hageja esindaja D.L., et hagejal ei ole mingeid nõudeid kostja vastu, kostja on üle andnud kõik tema kasutuses olnud varad ja varadele juurdepääsu võimaldavad võtmed, kaardid jm. Hageja ei ole kinnitanud ühegi käesolevas menetluses esitatud kahjunõude puudumist. Hageja ei ole kordagi möönnud tahet loobuda käesolevas menetluses esitatud nõuetest. Teadmata ja tulevastest nõuetest loobumise tahet ei saa vaidluse korral eeldada. Käesolevas menetluses esitatud nõuetest ei olnud hageja 01.01.2019 kinnituse allkirjastamisel teadlik. Hagejal ei olnud 01.01.2019 mõistlikku alust eeldada R. L. kohustuste rikkumist. Vastupidist peab tõendama kostja.
83.Kostja R. L. rikkus hoolsus- ja lojaalsuskohstust ning tööandja vara kaitsmise kohustust. VÕS § 620 lg 2 näeb ette, et juhatuse liige käsundisaajana peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Lisaks allkirjastas R. L. Eetika ja Käitumisjuhendi kokkuleppe, mille kohaselt kohustus ta kaitsma ettevõtte vara.
84.R. L. andis hageja juhatuse liikmena B. S.le volikirja allkirjastamaks hageja nimel tarneahela ja metsamajandamise sertifitseerimisega seotud lepinguid. Seejärel andis R. L. B. S.le korralduse muuta hageja klientidega sõlmitud kliendilepinguid lepingu lõpetamisega seotud tingimuste osas. Korraldus kliendilepingute lisade sõlmimiseks oli hagejat kahjustav. Kliendid võisid väga lühikese etteteatamise ajaga lepingud üles öelda ning minna üle teise sertifitseerija juurde ehk kostjatega seotud uude ühingusse – X Estonia OÜ-sse.
85.Kostja R. L. andis B. S.le korralduse kliendilepingute lisade sõlmimiseks selliselt, et lühendatakse lepingute lõpetamise soovist etteteatamist kolmelt kuult seitsmele päevale ning võimaldatakse klientidel ka lepingut lõpetades hageja poolt väljastatud sertifikaati edasi kasutada. Sisuliselt muutusid kliendilepingute lõpetamised klientide jaoks sanktsioonide ja kohustuste vabaks – vaid 7 päevase etteteatamisega vabanesid kliendid järgmise auditi tasu maksmise kohustusest. R. L. oli kliendilepingute lisade sõlmimisest isiklikult huvitatud. Temaga seotud X Estonia OÜ tegevus ning kasum sõltusid otseselt hageja juurest ülemeelitatud klientidest. Korraldus oli tühine ega vabasta B. S.a lepingu lisade sõlmimisega kaasnevast vastutusest.
86.Töötaja peab täitma oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt kooskõlas TLS § 15 lõikega 1, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega (TLS § 16 lg 1). Töölepingu p. 9.1. kohaselt olid hageja sisekorra eeskirjad ja töökorralduse reeglid töötajale täitmiseks kohustuslikud. Hageja Eetika ja Käitumisjuhendi
Kokkuleppe kohaselt kohustus B. S. kaitsma ettevõtte vara. Kuigi osade tabelis nimetatud klientide puhul ei ole leping allkirjastatud, on kõikide lepingute alusel väljastatud sertifikaat, samuti on B. S. sõlminud nende lepingute puhul lisad.
87.Hagejal jäid saamata kliendilepingutes kokku lepitud auditeerimistasud. Kliendilepingute ülesütlemine on iga konkreetse kliendi osas tõendatud kliendi saadetud lepingu lõpetamise teatega. Kõik lepingute ülesütlemise teated on saadetud pärast lisade sõlmimist. Paljud kliendid olid olnud hageja pikaajalised kliendid aastatest 2012, 2013 ja 2014. Enne lisade sõlmimist ei olnud hageja saanud klientidelt sellises ulatuses ja niivõrd lühikese etteteatamistähtajaga ülesütlemise teateid.
88.Kliendilepingute ülesütlemise tagajärjel ei olnud hagejal enam alust teostada kokkulepitud auditeid ega nõuda teostatud auditite eest lepingutes kokkulepitud taS.d. Hagejale tekkis varaline kahju, mis seisnes saamata jäänud audititeerimise tasudes. Esimene järelevalveaudit toimub 9 kuud peale sertifitseerimisauditit. Järgmised järelevalveauditid toimuvad 12 kuud peale esimest järelevalveauditi. Viieaastase sertifitseerimisperioodi jooksul toimub neli järelevalveauditit. Enamikes kliendilepingutes oli kokku lepitud ka re-sertifitseerimisauditites. Sellistel juhtudel on saamata jäänud tasu hulka arvestatud lepingutes kokku lepitud re-sertifitseerimisauditite tasu. Kõik tabelis märgitud auditid, auditite kuupäevade arvestamise alused ning konkreetsete auditite tasud tulenevad kliendilepingutest. Kliendilepingute lisade sõlmimise tulemusena jäid hagejal saamata auditeerimistasud kogusummas 152 908 eurot, mis on hageja kogukahju.
89.Hageja viitas TLS § 74 lõikele 1. Kliendilepingute lisade sõlmimisel ei pidanud B. S. silmas mitte tööandja kasu, vaid enda isiklikku kasu. B. S. sai osaliselt just tänu kliendilepingute lisade sõlmimisele hageja konkurendi X Estonia OÜ osanikuks ja juhatuse liikmeks ning võimaluse enda ühingule suuremat kasumit teenida. B. S. on lisaks kliendilepingu lisade sõlmimisele hiljem nendega X Estonia OÜ-sse ülemineku osas ühendust võtnud. Viidatud e-kirjad ja lõpetamise teated tõendavad hageja klientide üle võtmist B. S. poolt, mille esimeseks sammuks oli lisade sõlmimine. Seega tahtis B. S. kliendilepingute lisade sõlmimisega hagejat klientide lahkumise läbi kahjustada. Järelikult on B. S. põhjustanud hagejale tahtlikult kliendilepingute lisade sõlmimisega kahju ning vastutab kogu kahju eest solidaarselt R. L.ga.
90.Alternatiivselt vastustab B. S. TLS § 74 lg 2 alusel, kuivõrd rikkus kliendilepingute lisade sõlmimisega oma hoolsus- ja tööandja vara kaitsmise kohustust vähemalt raskest hooletusest. B. S. oli oma valdkonna juht ja spetsialist. Kliendilepingute lisade sõlmimise ajaks oli hageja juures töötanud ligikaudu viis aastat. Sellest tulenevalt pidi ta teadma ja aru saama, et kolmekuulise etteteatamistähtaja asemel seitsmepäevase etteteatamistähtaja sätestamine ning sertifikaadi tagastamise ja kasutamise lõpetamise kohustuse väljajätmine on ebamõistlik, muudab klientide jaoks lahkumise mugavamaks ega võimalda hagejal tulu saada. B. S. pidi oma töökohustuste sisust tulenevalt aru saama, et lühema tähtaja andmisel ning sertifikaadi kasutamise lõpetamise kohustuse väljajätmisel on kliendil võimalik mugavamalt ja kiiremini hageja juurest lahkuda.
91.Kostjad vastutavad VÕS § 65 lg 2 ja VÕS § 137 alusel solidaarselt. R. L. andis korralduse lepingute lisade sõlmimiseks ning B. S. sõlmis selle korralduse alusel hageja klientidega kahjustavad lepingute lisad. Seega tegutsesid R. L. ja B. S. kahju tekitamisel ühiselt, nende teod on kaasa toonud sama kahju tekkimise. Hageja esitas hagiavalduse 22.07.2020 ning lähtub viivise arvestusel sellest kuupäevast. R. L.le ja B. S.le kohalduvaks seadusest tulenevaks viivisemääraks on 0,02% päevas.
92.05.03.2012. a sõlmisid hageja ja T. H. töölepingu. Töölepingu p 3.2. kohaselt asus T. H. tööle toote sertifitseerimise audiitori/juhi ametikohale. 29.11.2019 esitas T. H. hagejale töölepingu korralise ülesütlemise avalduse. R. L. andis hageja juhatuse liikmena T. H.le volikirja allkirjastada hageja nimel toote sertifitseerimisega seotud ning korralduse sõlmida
kliendilepingute lisad T. H. teenindavate klientidega. Töötaja peab täitma oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. T. H. on allkirjastanud hageja töökorralduse reeglid, mille p 2.2.4. kohaselt kohustus ta hoiduma tööandja juures mh tegudest, mis kahjustavad tööandja huve. Lisaks tulenes T. H.le Eetika ja Käitumisjuhendi kokkuleppest hageja vara hoidmise kohustus.
93.T. H. töötas hageja juures toote sertifitseerimise audiitori/juhi ametikohal ning tegeles peamiselt hageja nende klientidega, kes soovisid auditeerimist ja/või sertifikaati erinevate EN märgistuse/sertifikaadi osas. R. L. korraldusel sõlmis T. H. hageja klientidega kliendilepingute lisad, mis muutsid kliendilepingute lõpetamise oluliselt kiiremaks, soodsamaks ning lihtsamaks.
94.Hageja kahju seisnes selles, et tal jäid saamata kliendilepingute alusel saadavad auditeerimistasud. Kliendilepingute ülesütlemine iga konkreetse kliendi poolt on tõendatud lepingu lõpetamise teatega. Asjaolu, et kliendid ütlesid lepingud üles kliendilepingute lisade alusel nendes võimaldatud soodsamaid tingimusi arvestades, kinnitab fakt, et kõik lepingute ülesütlemise teated on saadetud pärast lisade sõlmimist. Osad kliendid olid hageja pikaajalised kliendid aastatest 2013/2014. Enne R. L. ja T. H. lisade sõlmimist ei olnud hageja saanud klientidelt sellises ulatuses ja niivõrd lühikese etteteatamistähtajaga ülesütlemise teateid. Massiline T. poolt teenindatud klientide lahkumine hageja juurest toimus pärast lisade sõlmimist.
95.Hagejale tekkis varaline kahju, mis seisnes saamata jäänud audititeerimise tasudes. Olenevalt konkreetsest lepingust tuli auditeid teostada üks kord aastas või kaks korda aastas (6-kuulise intervalliga). Kliendilepingute lisade sõlmimise tulemusena jäid hagejal saamata auditeerimistasud kogusummas 13 820 eurot, mis on hageja kogukahju. Kliendilepingute lisade sõlmimisel ei pidanud T. H. silmas mitte tööandja kasu, vaid enda isiklikku kasu. T. H. läks tööle X Estonia OÜ-sse, kus ta teenindab edasi oma kliente ning klientide edasi teenindamine uue tööandja juures sai võimalikuks tänu sellele, et kliendid ütlesid hagejaga sõlmitud kliendilepingud T. H. poolt sõlmitud lepingu lisade alusel üles.
96.Alternatiivselt vastutab T. H. TLS § 74 lg 2 alusel, kuivõrd rikkus kliendilepingute lisade sõlmimisega oma hoolsus- ja tööandja vara kaitsmise kohustust vähemalt raskest hooletusest. T. H. oli oma valdkonna juht ja spetsialist, kes kliendilepingute lisade sõlmimise ajaks oli hageja juures töötanud ligikaudu seitse aastat. Sellest tulenevalt pidi T. H. teadma ja aru saama, et kolmekuulise etteteatamistähtaja asemel seitsmepäevase etteteatamistähtaja sätestamine ning sertifikaadi tagastamise ja kasutamise lõpetamise kohustuse väljajätmine on ebamõistlik, muudab klientide jaoks lahkumise mugavamaks ega võimalda hagejal saada lepingu lõpetamisel järgmiste auditeerimiste taS.d.
97.Kostja T. H. vastutab solidaarselt R. L.ga. Kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. T. H. pidi lepingu alusel kaitsma ettevõtte vara. Seega oli kliendilepingute lisade sõlmimise tulemusena kliendilepingute lõpetamise tõttu saamata jäänud tulu hageja Eetika ja Käitumisjuhendi Kokkuleppe kaitsealas, kuna saamata jäänud auditeerimistasude võrra vähenes hageja vara. Hagejal on õigus esitada kostjate vastu solidaarne viivise nõue.
98.12.11.2021 esitas hageja avalduse, mille vähendas solidaarset nõuet R. L. ja B. S. vastu 16 894 euro võrra. Hageja nõudeks nende kostjate vastu jäi 136 014 eurot. Hageja vähendas solidaarset nõuet R. L. ja T. H. vastu 3350 euro võrra ning hageja nõudeks nende kostjate vastu jäi 10 470 eurot.
99.FSC ja PEFC skeemi (B. S. valdkond) puhul sõlmiti hageja ja klientide vahel erineva sisu ja sõnastusega lepinguid. Osad lepingud sätestasid re-sertifitseerimisauditi vaid nö esmase, enne järelevalveauditeid toimuva sertifikaadi pikendamiseks vajaliku auditina. Selliste lepingute p
2.2.3.kohaselt oli teostaja kohustuseks nelja järelevalveauditi teostamine. Resertifitseerimistasus ei olnud kokku lepitud ning lepingud kehtisid kuni välja antud sertifikaadi kehtivuse lõpuni.
Selliste lepingute alusel ei ole hageja re-sertifitseerimistasu kahjunõude hulka arvestanud. Hageja on kahjusumma sisse arvestanud re-sertifitseerimistasu juhul, kui konkreetse kahjunõude aluseks olevas kliendilepingus oli kokku lepitud ka pärast järelevalveauditeid toimuvas resertifitseerimisauditis. Sellise re-sertifitseerimisauditi tegemise kohustus tulenes hagejale lepingu p.-dest 2.2.3., 4.3. ja 5.1. või 6.1., osade lepingute puhul täiendavalt ka p-st 1.1.1.
100.Hageja on resertifitseerimisauditi tasu kahjunõude hulka arvestanud ainult nende kliendilepingute puhul, milles oli kokku lepitud re-sertifitseerimisauditi teostamises ja selle hinnas. Kõik lepingud, millele puhul hageja on re-sertifitseerimistasu kahjunõude hulka arvestanud, sisaldavad punkti 2.2. pealkirjaga „Teostaja kohustub“. Lisaks on enamike hageja nõude aluseks olevate lepingute p.-s 1.1.1. sätestatud re-sertifitseerimisaudit otsesõnu eraldi lepingu objektina. Osades lepingutes on lepingu p.-s 1.1.1. nimetatud vaid re-sertifitseerimisaudit ühe korra, kuid sellisel juhul ongi konkreetse lepingu alusel teostatavaks esmaseks auditiks olnud re-sertifitseerimisaudit (pikaajalised kliendid). Lisaks nähtub lepingu p.-dest 4.1. ja 4.3., et ka selliste lepingute puhul, mille p.-s 1.1.1. on sõnaliselt vaid ühe korra nimetatud resertifitseerimisauditit, oli hageja kohustuseks vastava lepingu alusel teostada kaks resertifitseerimisauditit. Seega on ka sellistes lepingutes, mille objektina on resertifitseerimisauditit nimetatud vaid ühe korra, kokku lepitud pärast lepingu alusel toimuvate järelevalveauditeid toimuva resertifitseerimisauditi teostamises ning selle tasus.
101.Lepingu p. 2.2.3. kohaselt tuli teostada teine, (kahjunõudes sisalduv re-sertifitseerimisaudit) pärast nelja järelevalveauditi teostamist. Seega võis re-sertifitseerimisaudit olla nii lepingu alusel esmane, enne järelevalveauditeid teostav audit kui ka pärast järelevalveauditeid teostatav audit. Lepingutes oli kokku lepitud re-sertifitseerimisauditi hinnas. Lepingute p. 4.3. sätestab pärast järelevalveauditeid toimuva re-sertifitseerimisauditi konkreetse hinna. Ebaõige on kostjate väide, justkui ei oleks ühegi kliendilepingu kohaselt hageja kohustuseks resertifitseerimisauditi teostamine ning lepingutes on kokku lepitud vaid resertifitseerimise hinnas.
102.Lisaks eeltoodule on eluliselt ebausutav kostjate tõlgendus, et kuigi pooled on lepingus kokku leppinud, et peale järelevalveauditeid tuleb resertifitseerimisaudit ning eraldi järgmises resertifitseerimisauditi täpses hinnas, siis see ei tähenda, et oleks kokku lepitud resertifitseerimisauditi tegemises. Pooled ei lepiks kokku teenuse hinnas, mida ei oleks võimalik lepingu alusel osutada.
103.FSC ja PEFC skeemi lepingutest nähtub, et hagejal tuli ainuüksi lepingus otsesõnu nimetatust lähtudes teostada kokku vähemalt kuus auditit: kõige esimene audit, mis võis olla sertifitseerimisaudit või re-sertifitseerimisaudit, neli järelevalveauditit ning resertifitseerimisaudit. Kahjunõude hulka on arvestatud ainult need re-sertifitseerimisauditite tasud, mille puhul on kahjunõude aluseks olevates vastavates lepingutes re-sertifitseerimisauditi teostamises ja hinnas kokku lepitud.
104.Toote sertifitseerimise (T. H. valdkond) puhul teostati kahjunõude aluseks olevate lepingute alusel üks või kaks auditit aastas. Osades lepingutes on järelevalveauditeid nimetatud ka kontrollaudititeks. Lepingu p-de 4.2. või 4.3. kohaselt teostatakse auditeid 2 korda aastas. Üheski T. H. vastu esitatud kahjunõude aluseks olevas lepingus ei ole auditeid nimetatud resertifitseerimisauditiks. Olenemata auditi konkreetsest nimetusest koostatakse aastas üks või kaks auditit, mida on kinnitanud kostjad ise. Seega on erinevus vaid auditite nime osas. See, mitu auditit aastas koostatakse, on sätestatud lepingute p.-s 2.2.3. ja/või 4.2. ning sellest on hageja oma nõude esitamisel lähtunud.
105.Asjakohatu on kostjate väide, justkui oli kliendil alati õigus lepingu lõpetamiseks ning klient ei olnud kohustatud ühegi auditi tellimiseks. Auditite teostamises leppisid pooled kokku lepingu sõlmimisega ning mingit igakordset eraldi tellimist ei toimunud. Kliendil oli lepingutes
sätestatud etteteatamistähtaega järgides õigus leping üles öelda, kuid kuni lepingu ülesütlemiseni kohustus hageja kliendiga sõlmitud lepingu alusel auditid teostama ning klient kohustus nende eest tasuma. Saamata jäänud tulu kahjunõue ongi tõenäosuslik ning kahjusumma arvestamisel tuleb lähtuda eeldusest, et leping oleks edasi kehtinud.
106.Hageja on kahjunõude esitanud põhjusel, et kostjad korraldasid lepingu lisade sõlmimise abil kliendilepingute ülesütlemised. Ebaõige on kostjate käsitlus, justkui ei oleks tähtajatute lepingute puhul võimalik auditite koguarvu arvestada ega kahjunõuet esitada. Lepingute tähtajatus on üheks aluseks, mis võimaldas hagejal resertifitseerimisauditite tasu kahjunõude hulka arvestada. Varasemalt olid lepingud tähtajalised, kuid kuna sertifitseerimisteenuse puhul on tegemist sertifitseerimisaustuse ja kliendi vahelise pikaajalise kootööga, muudeti lepingud tähtajatuks eesmärgiga vähendada hageja halduskoormust.
107.Väljastatud sertifikaadid kehtisid 5 aastat auditi toimumise kuupäevast. Sertifikaadi kehtivuse tingimuseks olid hageja korralised (järelevalve ja re-sertifitseerimise) auditid. Seega olid lepingud tähtajatud. Viis aastat kehtis vaid sertifikaat, mille pikendamiseks oli võimalik teha re-sertifitseerimisaudit sama lepingu alusel, kuna leping ise oli tähtajatu. Kostjate viidatud sertifitseerimisperioodi viieaastane pikkus ei mõjuta tähtajatu lepingu kehtivust. Kui pooled oleksid soovinud lepingu lõpetada viimase järelevalveauditi teostamisega pärast sertifikaadi kehtivuse lõppu, oleks see lepingutes selliselt sätestatud. Kahjunõude aluseks olevad lepingud on kõik tähtajatud ning võimaldavad pärast sertifikaadi kehtivusaja lõppu teha resertifitseerimisauditi sertifikaadi pikendamiseks.
108.Lepingute tähtajatus ei välista teostamata jäänud auditite arvestamist. Kostjate väide, et järgmise auditi kuupäeva pidi kliendiga alati kokku leppima ning kokkuleppe mittesaavutamisel ei olnud võimalik auditit teostada, on otseselt vastuolus lepingutes sätestatuga. Lepingute p. 8.3 või 9.3. nägid ette, et kui auditi kuupäeva ei ole kokku lepitud, loetakse selleks arvestuslikku auditi kuupäeva. Asjakohatu kostjate väide, justkui ei oleks lepingu tähtajatuse korral võimalik koguarvu määrata ning kahjunõuet esitada, kuna tähtajatu lepingu alusel saaks teha sisuliselt piiramatu arvu auditeid. Hageja on lähtunud konkreetselt kokku leptid audititest.
109.Hageja ei ole kahju nõude hulka arvestanud neid kliente, kes lõpetasid lepingu kliendi tegevuse lõpetamise, pankroti, teenuse eest tasumata jätmise vms asjaolu tõttu. Kahjunõude hulka on arvestatud üksnes need kliendid, kes lõpetasid lepingu kostjate korraldatud lepingu lisade tõttu. Saamata jäänud tulu kahjunõue ongi tõenäosuslik, mistõttu tuleks lähtuda eeldusest, et lepingud kehtivad.
110.Hageja on tõendanud ettevalmistusi tulu teenimiseks kliendilepingutega ja sertifikaatidega. Hagejal ei ole võimalik ega vajalik tõendada, et ta igal juhul oleks tulu saanud, kuna saamata jäänud tulu ongi tõenäosuslik. Tulu saamise tõenäosuse on hageja tõendanud lepingutega ning sertifikaatidega. Lisaks on hageja jätkuvalt tegutsev ettevõte, mis jätkab samade teenuste osutamisega. Kuivõrd lepingud olid tähtajatud ning lepingus oli kokku lepitud konkreetsetes auditites ja nende tasudes, sai hageja eeldada, et need lepingud auditite teostamiseni kehtivad..
111.Lisade sõlmimise ja lepingutes sätestatud auditeerimistasude saamata jäämise vahel esineb põhjuslik seos. Kuigi enne lisade sõlmimist kehtinud kliendilepingu tingimuste alusel oli võimalik leping 3 kuulise etteteatamistähtajaga üles öelda, siis kliendid ajal, mil vastav säte lepingutes sisaldus, lepinguid massiliselt ei lõpetanud. See algas pärast lisade sõlmimist. Vastav asjaolu on tõendatud hageja assistendi K. K. kirjalike selgitustega. Hageja tabelitest nähtu, et kõik nõude aluseks olevate lepingute kliendid on lepingu üles öelnud pärast lisade sõlmimist. Ei ole õige kostja T. H. väide, et pärast lisade sõlmimist lahkus vaid kuus klienti. Hageja nõuab T. H.lt hüvitist 7 kliendi ja B. S.lt 37 kliendi eest. Pärast lisade sõlmimist lahkus lühikese aja jooksul hageja juurest korraga 71 klienti, mis on tõendatud hageja assistent K. K. selgitustega.
112.Paljud kliendid on öelnud lepingu üles vähem kui kolm kuud enne järgmise auditi arvestuslikku kuupäeva, milline võimalus tulenes neile üksnes sõlmitud lisade tõttu. Samas ei saa kolme kuu järgimine või mitte järgimine olla põhjusliku seoses hindamise kriteeriumiks. Lepingu lisadega jäeti välja klientide sertifikaadi tagastamise kohustus, mis muutis klientide jaoks lepingu ülesütlemise mugavamaks.
113.Enamik lisasid olid allkirjastatud hiljemalt 2019. a veebruariks. R. L. esitas hagejale tagasiastumise avalduse kohe pärast lisade allkirjastamist 12.02.2019 ning tema volitused lõppesid 18.03.2019. 21.03.2019. läks R. L. X Estonia osanikuks ning 03.06.2019 X Estonia OÜ juhatuse liikmeks. Kliendilepingute ülesütlemise teateid hakati esitama 2019. a juunist ehk ajast, mil klientidel oli võimalik R. L. uude ühingusse üle minna.
114.Kostjate väide, et hageja ärisaladusega seonduvast kahjunõudest loobumine tõendab põhjusliku seose puudumist lisade sõlmimise ja kõikide lepingus sätestatud auditeerimistasude saamata jäämise vahel, on meelevaldne. Hageja ei loobunud nõudest, vaid võttis selle tagasi. Asjaolu, et algselt tugines hageja osade järelevalveauditite ning re-sertifitseerimisauditi teostamata jätmisest tuleneva kahjunõude esitamisel ärisaladuse avaldamisele ja kasutamisele, ei tähenda, et auditite tasude saamata jäämine ei olnud samaaegselt põhjuslikus seoses lisade sõlmimisega. Kõik kliendid lahkusid pärast lisade sõlmimist. Ka siis, kui kliendid läksid hageja ärisaladust kasutades üle kostjate uude äriühingusse, oli lisade sõlmimine selle esimeseks sammuks, mis võimaldas klientidel lahkuda soodsamalt (järgmist audititasu maksmata), kiiremalt (3 kuu asemel 7 päevaga) ning mugavamalt (ilma pikemalt ette planeerimata ning sertifikaatide tagastamiseks omapoolseid pingutusi tegemata – kohustuste vabalt).
115.Paljasõnaline on kostjate väide hageja akrediteeringu peatamise kohta alates 10.02.2020. Kostjad ei ole välja toonud, milliste skeemide osas väidetav peatatud akrediteering kehtis ehk milliseid konkreetseid kliente väidetav akrediteeringu peatamine puudutas. Lisaks ei saanud akrediteeringu peatamine olla klientide lahkumise põhjuseks, kuna enamik kliente esitasid lõpetamise teated hagejale enne 10.02.2021. B. S.ga seotud klientidest on lepingu ülesütlemise teate saatnud pärast 10.02.2020 vaid neli klienti 37-st. Lisaks on väide kohut eksitav, kuivõrd akrediteeringute peatamise korral tuleb olemasolevaid kliente edasi teenindada.
116.Lepingute lisad sõlmiti üksnes B. S. ning T. H. teenindatud klientidega. Näiteks ISO valdkonna klientidega lepingu lisasid ei sõlmitud, sest kostjate uus äriühing X Estonia ISO valdkonna sertifitseerimisega ka ei tegele. Asjakohatu ning ebaõige on kostjate väide, justkui ei oleks hageja lepingu lisasid kostjate lahkumise järgselt muutnud. Lisade muutmine ühepoolselt ei ole võimalik. Enamik kliente, kellega lisad sõlmiti, on hagejaga lepingud lõpetanud, mistõttu ei ole nendega sõlmitud lisade muutmine võimalik.
117.T. H. esitatud auditite ajakulu hageja ei vaidlusta. Ebaõige on kostjate R. L. ja B. S. esitatud FSC ja PEFC auditite päevade arv. Auditi teostamiseks kuluv aeg on PEFC skeemi osas reguleeritud juhendis ning FSC skeemi osas vastava sertifikaadi väljastaja SCS Global juhendis. Viidatud dokumentidest nähtuvalt kulus PEFC skeemi ühe auditi teostamiseks 0,5 päeva ning FCS skeemi ühe auditi teostamiseks olenevalt kliendist 4 kuni 7,5 tundi ehk 0,5 kuni 1 päev. Lisaks võis auditi aeg oleneda konkreetsest audiitorist kui ka auditeeritavast kliendist. Hageja nõuab kahjutasu üksnes järelevalveauditite eest, mis tähendab, et vähemalt üks, esmane sertifitseerimisaudit oli kliendile teostatud. Seega olid nii auditeeritav kui audiitor kogu protsessiga tuttav ning järgmise auditi teostamine võttis vähem aega. Hageja esitas tabeli enda aja arvestuse kohta.
118.Auditi käigus käidi kliendi juures ja kirjutati raport, kuid raport kirjutati üldjuhul valmis auditeerimise käigus kliendi juures kohapeal. Raporti puhul on tegemist etteantud/-koostatud
vormis vajalikku kohta linnukeste lisamisega ning vajalike lahtrite täitmisega. See asjaolu on tõendatud hageja assistent K. K. kirjalike selgitustega. Ebaõiged ning tõendamata on kostjate esitatud auditi paki kontrollimise tasud. Tegeliku paki kontrollimise tasu tõendamiseks esitas hageja raamatupidaja kinnituskirja, milles on välja toodud kõikidele vaidlusalustele skeemidele kohalduvad auditi paki kontrollimise tasud. Sellest nähtuvalt on tasud FSC COC skeemi osas 114 kuni 279 eurot, PEFC skeemi osas olenevalt auditist 75-200 eurot ning PC skeemi osas 150 eurot.
119.Meelevaldne on kostjate väide, et hageja pidi pärast kostjate T. H. ja B. S. lahkumist kasutama auditite läbiviimisel Lätist või Leedust kohale sõitvaid alltöövõtjaid. Hageja ei ole kunagi kasutanud nõude aluseks olevate kliendilepingute täitmiseks Läti või Leedu alltöövõtjaid ning pole alust eeldada, et hageja oleks selles osas oma ärimudelit või senist tegevust muutnud. Hageja oleks saanud kliendid ära teenindada olemasolevate töötajatega või oleks saanud tööjõudu juurde palgata Eestist. Ebaõige on väide, et iga uut töötajat pidi alguses koolitama, kuivõrd Eesti turul leidub töötajaid, kellele on vastav kogemus ja pädevus olemas. Seega on täiesti põhjendamatu arvestada hageja kulude hulka 550 euro suurust päevatasu ja Lätist-Leedust kohale sõitva audiitori reisimise aja kompensatsiooni. Sellist kulu hagejal ei olnud.
120.Audiitoritel on kindel kuutasu, mida makstakse neile olenemata sellest, mitu tundi nad auditite teostamisele kulutavad. Hageja audiitorid (töötajad) oleksid nõude aluseks olnud kliendilepingutes kokkulepitud auditid teostanud oma tööaja sees. Seega ei oleks hagejal suurema klientide arvu teenindamisega kulusid seoses audiitorite töötasudega kaasnenud. Hageja on kuludena on arvestatud üksnes auditite paki kontrollimise tasud, mis on kokku 18 244 eurot, millest 16 894 eurot moodustavad PEFC ja FSC (B. S.) audititega seotud kulud ning 1350 eurot PC (T. H.) audititega seotud kulud. Hageja on lähtunud raamatupidaja kinnistuskirjas kajastatud audiitori keskmisest igakuisest töötasust ja selle alusel arvutatud tööandja igakuisest töötasu kogukulust 3441 eurot. See teeb keskmiseks audiitori tööpäeva kuluks 172,05 eurot. Kostjad on leidnud, et hageja kulu audititele on vähemalt 93 400,44 eurot. Arvestades hageja nõuet, peaksid kulud moodustama u 56% nõutavast tulust.
121.Ebaõige on kostjate väide, et B. S. ja T. H. ei rikkunud töölepingut, kuna nad täitsid R. L. korraldust ega saanud eeldada selle vastuolu seadusega. R. L. korraldus läks vastuollu nii B. S. ja T. H. töölepingu kui seadusega. Töötaja ei tohi täita sellist korraldust, mis toob kaasa töölepingu rikkumise. Lisaks on R. L. kui tööandja korraldusele tuginemine vastuolus hea usu põhimõttega, kuna R. L. andis lisade sõlmimise korralduse ühingu kahjustamise eesmärgil ning samal eesmärgil B. S. ja T. H. lisad ka sõlmisid.
122.Vähemalt osaliselt on hageja kliendid kostjate kinnitusel X Estonia OÜ-sse üle läinud. Eeltoodust nähtub, et R. L. andis töötajatele korralduse tööandja klientide ülevõtmiseks. Tööandjalt klientide ülevõtmiseks antud korraldus on vastuolus hea usu põhimõttega ning seetõttu TLS § 17 lg 3 teise lause järgi tühine. Töötajad ei pea ega tohi täita tühist korraldust. B. S. ja T. H. on kohustuste rikkumises süüdi. Kostjad sõlmisid lepingu lisad soovides klientide üleminekut. Alternatiivselt panid kostjad teo toime vähemalt hooletusest. Igal juhul vastutavad kostjad lisade sõlmimise tõttu klientide lahkumise ning kliendilepingust tuleneva auditeerimistasude saamata jäämise eest. Juhatuse liikme ebaseaduslike juhiste täitmine ei vabasta töötajat töölepingu ja seaduse täitmise kohustusest.
123.Asjakohatud kostjate viited konkurentsipiirangu puudumisele, kuna hageja ei heida ette kutsetegevuse jätkamist, vaid hageja klientide ülevõtmist ning selleks lisade sõlmimist. T. H. ei ole ümber lükanud hageja väidet, et ta teenindab X Estonia OÜ-s tema vastu esitatud nõude aluseks olevate kliendilepingute kliente. Poolte vahel puudub vaidlus, et lisade sõlmimise korraldus anti 2018. a oktoobri koosolekul, kus osalesid kõik hageja töötajad, sh assistent K. K.. Samas põhjendati koosolekul lisade sõlmimise vajalikkust mitte nn Warringtonfire
tüüptingimuste, vaid kostja T. H. klientide võlgnevustega. Vastavat asjaolu on tõendatud K. K. selgitustega. Tegelikkuses massilisi võlgnevusi, mille tõttu oleks vajalik lepingu lisadega lepingu lõpetamise tingimuste muutmine, ei esinenud.
124.Üle kahe kuu tähtaja ületanud võlgnikke oli T. H. osakonnas kokku ainult kolm, kogusummas 3340 eurot. Lisade sõlmimise tegelikku eesmärki põhistab asjaolu, et R. L. koosolekutel koostatud 2018. a koosolekute protokollide memos kajastati küll 2018. a oktoobri kuu koosolekuid, kuid memos ei kajastatud midagi lisade sõlmimise arutelu ega otsuste kohta, kuigi tegu oli väga suurt rahalist mõju omava ning igapäevasest majandustegevusest väljuva tehinguga. Selline saladuses hoidmine ning teiste töötajate eksitamine viitab selgele kostjate konspiratsioonile. T. H. tahtlusele viitab asjaolu, et kuigi ta pidi osakonna juhina teadma, et tegelikkuses tema klientidel mingeid suuri pikaajalisi võlgnevusi ei olnud, lasi ta siiski sellisel põhjendusel lisade sõlmimist kõikidele töötajatele presenteerida koosolekul, millel ta ise osales. Hageja assistent K. K. kinnitusel toimus lisaks koosolekutele R. L. ja B. S. ning T. H. vahelisi eranõupidamisi. B. S. ning T. H. olid ainsad, kes lisasid sõlmisid.
125.Sellise sisuga lisade sõlmimine ei ole praktikas tavapärane ning selliseid tingimusi ei ole X Estonia OÜ lepingutes. Audiitoritena ning pikaajaliste valdkonna spetsialistidena said B. S. ja T. H. aru tüüptingimustest. Lihtne lugemisoskus võimaldab aru saada, et tüüptingimused ei sisaldanud nõuet anda klientidele 7-päevane ülesütlemiseõigus. Lisaks näeb tüüptingimuste punkt 4 ette sertifikaadi peatamist või tühistamist. Seega ei reguleerinud viidatud tüüptingimuste punkt mitte lepingu lõpetamist, vaid sertifikaadi peatamist-tühistamist. Kostjad on kinnitanud, et hageja oli kõigest sertifikaadi vahendaja, mitte väljastaja, mistõttu ei saanud tal olla õigust sertifikaadi tühistamiseks.
126.Põhjendamatu on kostja T. H. väide, mille kohaselt oli väidetavalt kogu meeskond lisade sõlmimisest teadlik. Kahju ei tekitatud teadmisega lisade sõlmimisest, vaid lisade sõlmimisega. Mitte ükski teine hageja töötaja lisasid ei sõlminud. Asjaolu, et hageja juhatuse liige U. K. ei andnud pärast lisade sõlmimist korraldust nende muutmiseks, ei saa vabastada T. H.t vastutusest. Lisaks ei ole võimalik lisasid ühepoolselt muuta. T. H.lt väljamõistetava kahjuhüvitise vähendamine TLS § 74 lg 2 alusel nullini ei ole põhjendatud. 29.07.2019 e-kirja lisade sõlmimise kohta saatis T. H. U. K.le üksnes seetõttu, et vältida enda vastu nõude esitamist. Preemia maksmine BM Certification Estonia OÜ-s oli tavapärane praktika, mitte erakorraline asjaolu, millega oleks tunnustatud eraldi või ainult T. H.t.
127.R. L. allkirjastatud Eetika ja Käitumisjuhendi Kokkuleppe kohaselt tuli vältida olukordi, kus tõusetub oht erapooletusele või objektiivsusele, või kus võib eksisteerida potentsiaalne huvide konflikt või näida see eksisteerivat. R. L. rikkus lepingu lisade sõlmimiseks korralduse andmisega nii vara kahjustamise kui huvide konflikti vältimise kohustust ega järginud talle seadusest tulenevat hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Huvide konflikti vältimise kohustust rikkus R. L. muu hulgas sellega, et andis lisade sõlmimise korralduse lõppastmes klientide ülevõtmise eesmärgil. X Estonia OÜ asutati vaid mõned kuud enne lisade sõlmimiseks korralduse andmist 02.08.2018.
128.Lisaks tuleb R. L. hoolsusstandardi järgimisel arvestada asjaoluga, et ta oli ise vastava valdkonna asjatundja: kostja tegutses audiitorina ning on ka täna oma uue ühingu kodulehel metsamajandamis ja tarneahela meeskonna liikmena märgitud. Seega oli ta vastava valdkonna professionaal ning talle kohaldus kõrgem hoolsusstandard.
129.R. L. vastutab ainuisikuliselt, sest kostjad on nõustunud, et ta oli ettevõtte tegevjuht. Faktiliselt tegeles hageja igapäevase juhtimisega, sh korralduste andmise ja lisade sõlmimisega, üksnes R. L.. K. K. kinnitusel suhtles Eestis hageja töötajatega ja klientidega üksnes R. L., teine juhatuse liige igapäevases juhtimises ei osalenud. Kostjale etteheidetava teo pani toime R. L.
üksi. Ühtlasi on kostja T. H. kinnitanud, et puuduvad tõendid selle kohta, et Didziš Lipeins dokumentidele juurdepääsu omas. K. K. kinnitusel käis D. L. Eesti kontoris harva ega vaadanud assistendi arvutisse. Assistendi väitel ei ole ta lisasid D. L.ile saatnud ega selleks R. L.lt ega B. S.lt korraldust saanud.
130.Kostjad on nõustunud, et hageja vahendatud sertifikaate väljastasid akrediteeritud äriühingud BM Trada Läti ja BM Trada UK. T. H. PC valdkonnas auditeeritud klientidele ning vähemalt B. S. PEFC valdkonna klientidele väljastasid sertifikaadid BM Trada Latvija, mitte BM Trada UK. Kostjad on Warringtonfire tüüptingimusi seostanud üksnes BM Trada UK-ga. Isegi kui Warringtonfire tüüptingimused kohaldusid BM Trada UK väljastatud sertifikaatidele, ei saanud need kuidagi kohalduda kliendilepingutele, mis olid sõlmitud teise sertifikaadi väljastaja sertifikaatide väljastamiseks. Vähemalt T. H.ga seotud kliendilepingutele ning B. S. auditeeritud PEFC valdkonna klientidele Warringtonfire tüüptingimused kohalduda ei saanud, sest kostjate väidetav tüüptingimuste väljastaja ei ole nende skeemi klientidele sertifikaadi väljastajaks.
131.Asjaolu, et lisasid ei sõlmitud Warringtonfire tüüptingimuste ülevõtmiseks ega nende alusel, tõendab asjaolu, et tüüptingimused kannavad kuupäeva 2018. a detsember, kuid assistendile saadeti lisad juba 2018. a novembris. Hageja assistent K. K. kinnitusel koostati ja saadeti lisad klientidele juba 2018. a novembris ehk enne väidetavate tüüptingimuste kehtima hakkamist. Kostjad on nõustunud, et lisade sõlmimise korralduse andis R. L. 2018. a oktoobri koosolekul, kuid tüüptingimusi sellel ajal veel ei eksisteerinudki.
132.Kostjad väidavad, et kliendid oleksid pidanud maksma tasu üksnes siis, kui järgnev audit oleks pidanud toimuma lõpetamisele järgneva kolme kuu jooksul. See vastuväide on asjakohatu. Hagejale on tekkinud lisade sõlmimisest kahju seetõttu, et lisad võimaldasid klientidel lepingud üles öelda ning lepingute ülesütlemise tõttu jäid teostamata kõik kokku lepitud auditid ning saamata kõik lepingujärgsed auditeerimistasud. Hageja möönab, et kõige piiravamaks lepingu lõpetamise tingimuseks oli kolmekuuline etteteatamistähtaeg ning selle sidumine järgmise auditi tasu maksmise kohustusega.
133.Hageja korrigeeris T. H. vastu esitatud nõude arvestust ja vähendas tema ning R. L. vastu esitatud solidaarset nõuet 2 200 euro võrra (13 820 – 11 620). Ebaõige on kostjate väide, et sertifikaadi tagastamise ja kasutamise lõpetamise kohustuse väljajätmine lepingust mingit tähendust omanud. Vastav lepingupunkt sisaldus lepingus mh kliendi distsiplineerimiseks, et klient ei kasutaks sertifikaati pärast kliendisuhte lõppemist edasi. Pärast lisade sõlmimist ei kohustunud kliendid lepingu alusel sertifikaati tagastama ega tagama sertifitseerimismärkide mittekasutamist. Kostjate väitel on sertifikaadi füüsiline tagastamine oma tähenduse kaotanud, sest sertifikaadi kehtivust sai kontrollida andmebaasist. Seejuures ei ole eluliselt usutav, et isikud päriselt andmebaasidest oma koostööpartneri juures nähtud sertifikaadi kehtivust kontrollima hakkaks. Tõenäoliselt ei teagi enamik isikuid, kuidas või kust sertifikaatide kehtivust kontrollida.
134.Hageja kahju hüvitamise nõuded B. S. ja T. H. vastu ei ole aegunud. Kostjad ei ole tõendanud ega välja toonud konkreetseid kuupäevi, millal hageja konkreetse kliendiga lisa sõlmimisest teada sai. X e-kirja alusel ei saanud hageja teada ei selle konkreetse kliendi ega kõikide teiste klientidega lisade sõlmimisest. Samuti ei ole ühe kliendi lahkumine erakordseks asjaoluks, mille alusel peaks juhatuse liikmetel/omanikel tekkima kahtlus. Paljud kliendid ütlesid lepingud üles alles pärast 22.07.2019 nõudekirja.
135.Täiesti asjakohatu on T. H. tuginemine 03.06.2019 X TÜ saadetud lõpetamise teatele, sest tegemist ei olnud T. H. kliendiga. Samuti on asjakohatu T. H. tuginemine 23.07.2019 B. S.le saadetud nõudeavaldusele, sest T. H.le seda nõudeavaldust ei saadetud. Hageja sai T. H. lisade sõlmimisest teada 29.07.2019. a tänu tema e-kirjale. Ebaõige on B. S. väide, et hageja pidi saama lisade sõlmimisest teada enne 22.07.2020, kuna hageja teine juhatuse liige D. L. pidi end hageja
tegevusega kursis hoidma. D. L. ei olnud hageja tegevjuhiks ja talle ei makstud tasu. Tasu maksti vaid R. L.le. T. H. ei ole selgitanud, miks ta 29.07.2019 e-kirja saatis, kui hageja oli juba teadlik lisade sõlmimisest.
136.Eksitavad on kostja vastuväited, et EBS koolitusel käimine oli põhjendatud hageja mitmekordse kasvuga ning osakondade loomisega kaasnenud juhtimisstruktuuri muutumisega. Hagejal oli kokku 8 töötajat. 2017. a osakondade loomisel jäid samaks nii töötajate arv kui töötajad. Kostjale alluvaid juurde ei tulnud ning ülesandeid ei lisandunud. Osakondade loomine hoopis lihtsustas kostja tööd, kuna sellega delegeeriti osa R. L. ülesannetest osakondade juhtidele. Vastuolus eelneva väitega on kostja leidnud, et osales koolitusel hageja käibe kasvatamiseks ning käive kasvas koolitusele järgnevalt. 2017. a kasvas käive 105 000 eurot ehk 20% ning 2018. a kasvas käive 80 000 eurot ehk 12%. Koolituslepingu p. 2.1.10. kohaselt algas koolitus 2017. a oktoobris ning kestis kuni jaanuarini 2018. Seega ei tulenenud hageja 2017. a käibe kasv kostja koolitusel osalemisest. Samuti ei olnud 2018. a käibe kasv seotud kostja koolitusel osalemisega.
137.Asjaolu, et tegemist oli juhtimisvaldkonnas toimunud koolitusega ei tähenda automaatselt, et see oleks olnud hageja huvides. Vahetult pärast koolituse toimumist ning hageja juurest lahkumist asus kostja oma uude ühingusse osanikuks ning juhatuse liikmeks ehk vajas juhtimisalast haridust oma uue ühingu, mitte hageja juhtimiseks. Hageja tegutseb sertifitseerimisvaldkonnas, mitte juhtimisvaldkonnas. Arvestades EBS 21.09.2017 e-kirjas välja pakutud maksegraafikutest nähtuvaid summasid, ei ole õige, et kostja lähtus osamaksetega tasumisel hageja huvidest majandustegevuseks vaba raha kasutamise seisukohalt. EBS pakkus R. L. valitud 971,43 euro suurustele kuumasetele ka igakuised 850 euro suuruseid makseid, kuid kostja valis suuremad kuumaksed.
138.Kostja ei ole tõendanud, et sõidukit kasutasid teised töötajad. K. K. kinnitusel oli hagejal kolm soodsat Volkswagen Golf väikeautot, mida kasutasid töötajad. Lisaks olid hagejal ka kaks väikeautot, mida võisid kõik töötajad vastavalt vajadusele kasutada. Kostja oleks saanud kasutada hagejal olemas olnud autosid. Uhiuue maasturi liisimiseks puudus igasugune vajadus. Liisingleping lõppes R. L. allkirjastatud lepingus kokku lepitud tingimuste kohaselt lepingu tähtaja möödumisel ehk 2021. a aprillis.
139.Hageja osanike võimalik hilisem teadlikkus EBS ja sõiduki liisingu kuludest ei ole asjakohane. Kostja on esitanud hageja tehingute väljavõtte 2017. a detsembrikuu kohta. Väljavõttest ei nähtu, et tegemist oli R. L.ga seotud kulutustega. Koolituse osas on märgitud „EBS Juhtimiskoolituse Keskus OÜ Employee Training“, millest võiks pigem järeldada, et tegemist on hageja töötajatele mõeldud koolitusega. Samuti ei nähtu kõnealusest väljavõttest ei koolituse kestus ega kogumaksumus ega sõiduki kogumaksumus.
140.Ebaõige on kostjate väide, et allkirjastatud lepingud eu jõustunud. Kuigi osade tabelis nimetatud klientide ei ole leping allkirjastatud või, on kõikide lepingute alusel väljastatud kliendile sertifikaat. B. S. on sõlminud lepingute lisad. Lepingu täitmisest tuleb järeldada poolte tahet leping sõlmida.
141.29.03.2022 vähendas hageja solidaarset nõuet R. L. ja B. S. vastu 16 894 euro võrra ja nõudeks jäi 136 014 eurot. Hageja vähendas solidaarset nõuet R. L. ja T. H. vastu 3550 euro võrra ja nõudeks jöi 10 270 eurot. B. S. vastu esitatud nõuet ei ole s võrreldes 12.11.2021 muudetud. T. H. vastu esitatud nõuet on parandatud 200 euro võrra.
142.H. S. seletus on ebausaldusväärne, mida näitavad tema seletused töölt lahkumise ja hageja uue juhtkonnaga läbisaamise kohta. Olukorras, kus tõendusallika enda väidetel oli nende läbisaamine halb ja lahkumine kõike muud kui sõbralik, ei saa ütlused olla erapooletud. H. S.
seletusest ilmneb positiivne meelestatus R. L. osas ning negatiivne meelestatus hageja praeguse juhtkonna osas. H. S.ga töösuhte lõpetamise peamiseks asjaoluks oli, et tal puudusid audiitoriks saamiseks vajalikud omadused ja kogemused, kuid muid ülesandeid ei olnud ta nõus täitma. H. S. soovis eelnevalt juhtkonda teavitamata läbi viia auditeid selleks veel vastavat kvalifikatsiooni omamata. H. S. nõudis juhtkonnalt, et nad kinnitaksid ta audiitoriks, kuid seda ei olnud võimalik pädevuse puudumise tõttu teha. H. S. nõudis alusetult töölepingu lõpetamist koondamise alusel ega olnud nõus muudel alustel töölepingut lõpetama, kuid advokaat selgitas talle, et koondamise sätte kohaldamiseks puudub alus.
143.H. S. seletuse kohaselt töötas ta hageja juures alates 2014. a oktoobrikuust kolm aastat büroojuhina. Tegemist oli sisuliselt sama ametikohaga, millel töötas K. K. 21.05.2018 kuni 23.12.2021. Kostjad on vaidlustanud K. K. seletuse usaldusväärsuse, kuivõrd väidetavalt ei saa K. K. oma ametikoha tõttu teada hageja omanike, juhatuse liimete ja hageja töötajate vahelise suhtlusega seonduvaid asjaolusid. Kostjate väited on vastuolulised, sest sellise teadmise omistab ta H. S.le.
144.K. K. ei olnud töösuhtest tulenevalt mõjutatud menetluses esitatud seletuste andmiseks. Seletusest nähtuvalt on K. K. andnud oma ütlused selle põhjal, mida ta ise kontoris olles kuulis, nägi ja tajus, samuti on K. K. viidanud oma seletuses konkreetsetele dokumentidele, mida ta seletuse andmise jaoks oma arvutist järgi vaatas.
145.Ebaõige on kostja väide, et R. L. varasemalt kasutatud Land Roveri ja vaidlusaluse Land Roveri puhul on tegu võrreldavate sõidukitega. Enne 2016 liisingulepingu sõlmimist kasutatud auto ei olnud uus luksusauto. Pelgalt asjaolu, et tegemist oli sama automargiga, ei tähenda, et tegemist oleks finantsilises tähenduses võrreldavate autodega. Kuna hagejal oli juba olemas kolm Volkswagenit ja üks Hyundai, ei ole usutav kostja väide, et B. S.l või V. E.il ei olnud võimalik kasutada hageja teisi autosid. Kostja väidete kohaselt ei piisanud neljast ametiautost seitsme audiitori teenindamiseks.
146.Asjaolu, et hageja ei vajanud R. L. juhatuse liikme ülesannete täitmiseks ega tööülesannete (auditite) läbiviimiseks uut maasturit, kinnitab asjaolu, et hageja tänase tegevjuhi ja audiitori Ülo Roopi kasutuses on kasutatud Volkswagen Golf. Kostja väited sõiduki kasutamise osas on vastuolulised: ühelt poolt väidab R. L., et sõidukit pakuti isiklikult talle väärika ametiautona ja selle kasutamine oli rangelt seotud tema juhatuse liikme rolliga, teisalt ta väidab, et sõiduk oli vajalik ettevõttele üldisemalt.
147.Liisitud maasturi ülalpidamine oli kulukas ega vastanud ettevõtte finantsseisule. Liisinglepingu sõlmimise 2016. a oli hageja kasum 4 498 eurot. 2018. a oli hageja 13 993 euroga kahjumis. Olukorras, kus ettevõtte kasum on minimaalne või ettevõte on kahjumis, ei saa pidada ettevõtte huvidega kooskõlas olevaks ning ärilise kaalutluse reegleid järginuks pidada juhatuse liikme otsust liisida ainukasutusse uut maasturit.
148.Hageja nõuab kostjalt R. L.lt kahjuna vaid liisingulepingu intresse kuni tema lahkumiseni veebruraris 2019 ehk selle perioodi eest, mil vaidlusalust sõidukit kasutas R. L.. Seega ei ole asjakohased väited, kuidas või kes kasutas sõidukit edasi pärast kostja lahkumist. Sõiduk oli kostja ainukasutuses. Seda tõendab tehniline pass, mille kohaselt oli kasutajaks üksnes R. L. ja hageja raamatupidaja Krõõt Raigla kinnituskiri, mille kohaselt oli Land Rover ainus sõiduk, mille osas maksti erisoodustusmaksu. Sama tõendab Neste iseteeninduse ostude väljavõte, mille kohaselt tankis kostja sõidukit oma kodu juures asuvas tanklas, sealhulgas töövälisel ajal. Hageja nõuab kahjuna üksnes intresse ehk kasutustasu, mitte põhimaksete hüvitamist. Auto enda maksumuse hüvitamist ei ole kostjalt nõutud.
149.Kostja väidete kohaselt toimus EBS koolitus 1 kord kuus kolmel päeval, mida hageja pidas
ebausutavaks. Kostja on esitanud eksitavalt vaid käibe ehk müügitulu andmed, kuigi tegelikult on ühingu jaoks oluline kasum. Hageja ei teeninud R. L. juhtimisel 2018. a kasumit, vaid oli 13 993 euroga kahjumis. Hageja majanduslik olukord oli koolitusele eelnevatel 2016. a ja 2017. a parem võrreldes 2018. a. 2016. a kasum oli 4498 eurot, 2017. a kasum oli 4451 eurot, 2018. a oli kahjum 13 993 eurot. Seega ei olnud R. L. koolitusel käimisest hageja jaoks mingit kasu. R. L. varjas koolituse tellimist ja sellel osalemist, sest aruandes oli strateegilise juhtimise koolituse asemel märgitud Employee Training ehk töötajate koolitus. Varjamist tõendab kokkulepe EBSga maksmise osas.
150.Kostjate väited ÄS § 181 lg 3 mittekohaldumise osas on ebaõiged. Kuigi liisinglepingut ja koolituse lepingut ei sõlmitud otseselt hageja ja R. L. ehk juhatuse liikme vahel, oli mõlema tehingu puhul oli tegemist R. L.t kui juhatuse liiget soodustava tehinguga. Tema osales ainsana koolitusel ja kasutas sõidukit. Igal juhul on ühingu vara arvel endale isiklikuks kasutamiseks sõiduki liisimine käsitletav ÄS § 187 lg 1 sätestatud hoolsuskohustuse rikkumisena.
151.Kostjate viidatud tüüptingimuste punkt 4.4. reguleerib sertifikaadi peatamist või tühistamist olukorras, kus lepingu teine pool paneb toime rikkumise. Viidatud tüüptingimuse p. 4 ei reguleeri korralist ülesütlemist. Hagejale on tekitati kahju sellega, et muudeti kliendilepingute korralise ülesütlemise õigust senise kolme kuu asemel 7 päeva peale ilma tasu maksmise kohustuseta. Lepingu lõpetamine on Warringtonfire tüüptingimustes reguleeritud punktis 13, mille kostjad on jätnud tõlkimata. See tüüptingimuse punkt andis erakorralise ülesütlemise õiguse üksnes äriühingule (mitte kliendile), kuid seda viivitamatult. Seega panid kostjad lisadega 7 hageja halvemasse olukorda ning kliendilepingud vastuollu tüüptingimustega.
152.Uue asjaoluna on kostjad välja toonud, et R. L. helistas enne lisade sõlmimiseks korralduse andmist D. L.ile ning viimane andis talle endale võimaluse otsustada tüüptingimuste kohaldamist. Vastav asjaolu ei vasta tõele ning on tõendamata. D. L. ei andnud lisade sõlmimiseks R. L.le nõusolekut. Kostjad möönsid 17.12.2021, et kõikide kahjunõudega seotud lisade sõlmimise põhjuseks ei olnudki Warringtonfire tüüptingimused. Hagejal puudus igasugune vajadus anda kõikidele klientidele 7 päevane ülesütlemise õigus. Kostjad väidavad, et kliendilepingute ühtne muutmine oli põhjendatud, kuna selliselt sai hageja võimaluse kliendilepingud erakorralise rikkumise korral kiiresti lõpetada. Ebausutavad on kostjate väited, et ISO sertifikaadi klientidega ei saanud lisasid allkirjastada, kuna ISO osakonnal puudus juht. R. L.l endal oli juhatuse liikmena õigus kliendilepinguid, sh nende lisasid allkirjastada.
153.Lisade sõlmimise tegelik eesmärk oli hageja klientide ülevõtmine. R. L. lahkus hageja juurest omal soovil 12.02.2019. Kostja väited tema lahkuma sundimise kohta on otsitud ning paljasõnalised. R. L.lt sooviti vaid tema töökohustuste täitmist. Esimesena esitas 05.02.2019 lahkumisavalduse X OÜ kaudu raamatupidamisteenust osutanud K. V., kes on X Estonia OÜ asutaja. Kostja R. L. lahkumine oli seotud K. V. mõned kuud varem asutatud hageja konkurendi ühingusse üleminekuga. R. L. tagasiastumisavalduse esitamise ajaks 12.02.2019 oli enamik lisasid B. S. ja T. H. poolt sõlmitud.
154.B. S. lahkumine hageja juurest kattus R. L. X Estonia OÜ-s osanikuks saamise ajaga. K. K. seletusega on tõendatud, et lisade sõlmimist korraldas ja selle protsessist võttis osa K. V.. Tema ainus huvi lisade sõlmimise vastu sai seisneda. Ebaõiged on kostjate väited, et miski ei viita sellele, et kostjad plaanisid juba 2018. a lõpus ühiselt hageja konkurendi X Estonia OÜ juures tegutsema hakkamist. Selle viitab tõendatud asjaolude kronoloogia. K. V. ja R. L. töötasid ühes kabinetis ning said seeläbi kogu konkurendi asutamise ja klientide ülevõtmise protsessi omavahel kokku leppida. R. L. ja K. V. tegid enne lahkumist vajalikud ettevalmistused oma uue ühingu toimimiseks ja sellele kasumi teenimiseks. Korralduse andmise ja lisade sõlmimise hetkeks oli X Estonia OÜ juba asutatud. Vähemalt osad kliendid on X Estonia OÜ-sse üle läinud.
155.B. S. tahtlust tõendab asjaolu, et ta osales töötamise ajal 19.09.2018 koolitusel „Spetsialistist juhiks“. Kuna koolitusel osaleti vahetult pärast X Estonia OÜ asutamist, näitab koolitusel osalemine samuti B. S. ettekavatsetust X Estonia OÜ-sse ülemineku kohta ja seeläbi lisade sõlmimise eesmärki. R. L. lasi vahetult enne oma lahkumist nii T. H. kui B. S. arvutid nö „tühjaks teha“. E-kirjadest nähtub, et vanad kõvakettad eemaldati ja asendati uute kõvaketastega. Teenuse osutaja kinnitusel tagastati vanad kõvakettad pärast koos nö puhastatud ja uuendatud arvutitega kliendile. Arvutitel käisid järgi B. S. ja T. H. ise. R. L., T. H. ega B. S. ei ole arvutite kõvakettaid hagejale üle andnud.
156.T. H. töötab X Estonia OÜ-s ega ole vaidlustanud asjaolu, et ta teenindab X Estonia OÜ-s vähemalt mh samu kliente, kellega ta sõlmis hageja juures töötades lepingu lisad. Puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid kahju vähendada. Kostjate väited hageja tegevusetuse kohta pärast lisadest teada saamist ei vasta teada. 29.07.2019 e-kirjas nõudis hageja juhatuse liige, et selliseid lisasid enam ei sõlmitaks. U. K. kirjutas 29.07.2019 e-kirjas, et uute lepingute allkirjastamisel tuleb sõlmida tähtaegne leping ning lepingus sätestada, et lepingu ennetähtaegne ülesütlemine on võimalik vaid poolte kokkuleppel või kõikide lepingus sätestatud tasude maksmisel.
157.Kliendid lõpetasid hagejaga kliendilepingud lisade tõttu. Kostjad väidavad, et kliendid lahkusid seetõttu, et neil puudus põhjus hageja juurde jääda. Samas tõendab B. S. hageja kliendile saadetud e-kiri, et kliendid ei läinud omal soovil harjumuspärase audiitoriga kaasa, vaid neid kutsuti üle. Kuigi hagejal on võimalik esitada vaid üks e-kiri, näitab see kostjate väite ebaõigsust. B. S. saadetud e-kirjast nähtub, et kostjad on klientide ülevõtmiseks kasutanud lisadega varasemalt võimaldatud 7 päevast tähtaega. B. S. saatis kliendile e-kirja 15.10.2019 juhisega saata hagejale lepingu lõpetamise teade, mille kohaselt paluks klient lepingu lõpetada 21.03.2020. B. S. 15.10.2019 e-kirjaga on tõendatud ka teiste klientide üle kutsumine. B. S. kirjeldas, mida peab klient temaga sertifikaadi ületoomiseks. Samasugust juhist sertifikaadi üleviimiseks on kasutanud paljud teised kliendid lepingut üles öeldes. Seega on tõendatud umbes 50 kliendi ülekutsumine. Kostjad on eksitavalt väitnud, et sertifitseerimisasutuse vahetamine on tavapärane tegevus, sest korraga lahkus aasta jooksul umbes 70 klienti.
158.Nõuete aegumine ei hakanud kulgema alates ajast, mil R. L. andis lisade sõlmimiseks korraldused. Kostjad ei ole väitnud ega tõendanud, et teine juhatuse liige teadis korralduste andmisest. Kostjad ei ole tõendanud, et koosolekul lisade sõlmimist arutati ja 2018. a koosoleku protokollide ülevaates seda kajastatud ei ole. Aegumine ei alga ühe kliendi saadetud esimesest teatest 03.06.2019, sest selles ei mainitud lisade sõlmimist. Aegumist ei saa hakata arvestama enne 23.07.2019 B. S.le saadetud nõudekirja. Aegumistähtaeg hakkab kulgema hetkest, mil tööandja on teadlik nii kahju tekkimisest kui seda põhjustanud isikust. Seega on tegemist erisättega TsÜS §-dele 146 ja 147. TLS § 74 lõikes 4 on peetud oluliseks seda, et tööandjal oleks võimalik teada saada kogu kahju ulatust. Paljud kliendid on esitanud ülesütlemisteate alles pärast 23.07.2019 nõudekirja esitamist.
159.T. H.ga seotud kahjunõude aegumine ei saanud hakata kulgema enne 29.07.2019. 03.06.2019 saatis X TÜ ülesütlemisteatele ja 14.06.2019 saatis e-kirja Arved Liivrand, kuid nad ei olnud T. H. kliendid. Kui T. H. saatis hagejale teavituse, pidi ta järelikult teadma, et hageja juhatuse liikmed ei tea lisade sõlmimisest.
160.Hageja kahjunõue on põhjendatud ka nende klientide osas, kellega ei ole sõlmitud eraldi lisa. Kui lepingud jäid allkirjastamata, oli R. L. hageja tegevjuhiks, kes vastutas kliendilepingute sõlmimise eest ning tegu on R. L. juhtimisveaga. Hagejale on tekkinud kahju tulenevalt asjaolust, et klientidele anti võimalus lepingud üles öelda 7 päevase etteteatamistähtajaga ilma tasu maksmata ja sertifikaati tagastamata. Asjaolu, kas need tingimused sätestati lisa või kliendilepingu vormis ei muuda hageja jaoks tulemust.
161.Lisade sõlmimise ja lepingutes sätestatud auditeerimistasude saamata jäämise vahel esineb põhjuslik seos. Kostjad väidavad paljasõnaliselt, et kuna enne lisade sõlmimist oli klientidel õigus leping kolme kuu jooksul üles öelda, ei ole kahju nõue põhjendatud osas, mis on arvestatud rohkem kui kolm kuud pärast ülesütlemist toimuma pidanud auditite eest. Hageja tegi kõik ettevalmistused tulu teenimiseks ning võis eeldada, et sõlmitud lepingud kestavad vähemalt selles nimetatud auditite läbiviimiseni. Hagejal puudus alus ja põhjus eeldada, et kliendid lõpetavad lepingu ja veel keset sertifikaadi kehtivust. Täiesti põhjendamatu on eeldada kehtiva lepingu ennetähtaegset lõppemist. Alles pärast lisade sõlmimist hakkasid kliendid lepinguid lõpetama.
162.Hagejale tekkis kahju kostjate tegevuse koostoime tulemusena momendist, mil kliendid tema juurest lahkusid. Kõik kliendid lahkusid pärast lisade sõlmimist, lisade sõlmimine oli klientide lahkumise ja auditeerimistasude saamata jäämise esimeseks sammuks. Kostjate hinnangul on klientide lahkumine seotud hageja väidetava akrediteeringu peatamisega, kuid kostjad ei ole seletanud, millistele skeemidele väidetav akrediteeringu peatamine kohaldus. Akrediteeringu peatamin ei saanud olla klientide lahkumise põhjuseks, kuna enamik kliente esitasid lõpetamise teated hagejale enne 10.02.2021.
163.Kostjad on auditeerimise kulude hulka alusetult arvestanud transpordikulud. Kostjatel tuleb väiteid tõendada. Kõik kliendid ei asunud väljaspool Tallinnat ega samal kaugusel Tallinnast. Hageja on jätnud õigesti audiitorite töötasu säästetud kuludest maha arvestamata. Kostjad ei ole tõendanud, et kõik hageja töötajad olid igapäevaselt auditite teostamisega niivõrd hõivatud, et neil puudus võimekus täiendavate auditite teostamiseks. Ühelgi juhul ei oleks hageja kasutanud kahjunõude aluseks olevate kliendilepingute täitmiseks Läti või Leedu alltöövõtjaid.
164.Kohtuvaidluse seisukohtades jäi hageja oma väidete juurde. Menetluskuludena palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 93 992,43 eurot. Samuti palus hageja kostjatelt välja mõista viivise menetluskuludelt. Hageja kuluks on kulud õigusabile 90 592,43 eurot ja kulud riigilõivule 3400 eurot. Hageja kulud on ilma käibemaksuta.
165.Kostjate kuludele vaidles hageja vastu. Kostjate menetluskulude nimekiri sisaldab samu kulusid, mille osas on kohus juba andnud oma hinnangu X Estonia OÜ ja X OÜ menetluskulude vaidluses. Kostjad on põhjendanud oma menetluskulusid üksnes lisadena esitatud Advokaadibüroo TGS Baltic AS kulude aruandega ja Advokaadibüroo Magnusson kulude ülevaatega. Mitmete kulude seotus käesoleva vaidlusega ei ole selge.
KOSTJATE VASTUVÄITED
166.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Nõue B. S. vastu on aegunud. Hageja on asutatud ja pakub alates 2009. aastast klientidele sertifitseerimisteenuseid. Hageja tegevjuht oli algusest peale kostja R. L., kelle juhtimisel kasvas hageja edukaks ettevõtteks. Kümme aastat pärast asutamist oli hageja käive ligi 725 000 eurot, sel oli kaheksa töötajat ja väljastatud oli üle 350 sertifikaadi. Hageja Lätis asuvad omanikud keeldusid R. L.l 2019. a võimaldamast olulistel perekondlikel põhjustel töö tegemist ainult Eestis. Kuna kostja pidi hoolitsema väikese lapse eest, tuli tal lahkuda. Hageja omanikud kinnitasid, et neil puuduvad kostja R. L. vastu mistahes nõuded ega soovinud temaga konkurentsipiirangu lepingut sõlmida. Peale kostja lahkumist võtsid hageja Läti omanikud juhtimise üle, mis ebaõnnestus. Teistsuguse juhtimiskultuuri tõttu lahkusid hageja juurest lühikese aja jooksul peaaegu kõik töötajad ja hageja akrediteering osade sertifikaatide väljastamiseks peatati.
167.Kostja R. L. on oma valdkonnas tunnustatud juht ja spetsialist ning asus sertifitseerimisteenuseid pakkuma X Estonia OÜ-s. Ettevõtte tegevus on edukas, kuna mitmed
kliendid soovisid R. L.ga tekkinud usalduslike suhete tõttu temalt teenuseid edasi saada. Kuna hageja Läti omanikud ei olnud ise võimelised hagejat juhtima ja konkurendi tegevus oli edukas, aS.d nad kostjaid ründama. Kliendilepingu muudatus oli tingitud hageja emaühingu nõudest.
168.Hageja asutati 28.12.2009 Läti äriühingu BM Trada Latvija poolt ja selle äritegevuseks on klientidele sertifitseerimisteenuste pakkumine. BM Trada Latvija kuulus omakorda läbi äriühingute 50% ulatuses eraisikutele D. L.ile ja U. K.ile, ülejäänud 50% ulatuses UK äriühingule BM Trada. Viimase näol on tegemist rahvusvahelise sertifitseerimisteenuseid pakkuva kontserniga. Hageja pakub Eestis metsamajandamise (PEFC), metsamajandamise ja põllumajanduse tarneahelate (FSC, PEFC, RSPO ja UTZ), toiduohutuse (BRC), tooteohutuse (CE, A ja Q) ja kvaliteedijuhtimise (ISO) sertifikaate ning seotud nõustamist. Sertifitseerimisteenuse sisuks on üldjuhul esmane sertifitseerimine (väljastatakse sertifikaat sõltuvalt sertifikaadist kehtivusega kuni viis aastat) ja seejärel neljal järgneval aastal teostatav järelevalve audit, pärast mida algab viieaastane tsükkel ettevõtte re-sertifitseerimisega otsast peale.
169.Hagejat juhtisid kostja R. L. ja üks Läti omanikest D. L.. Kostja R. L. oli hageja tegevjuht, kes vastutas igapäevase juhtimise eest, sealhulgas teenuste väljatöötamise ja pakkumiste eest, töötajate värbamise ja väljaõppe eest, kliendisuhete loomise ja kliendilepingute sõlmimise eest jne. Lisaks sellele teostas kostja ise sertifikaatide aluseks olevaid auditeid. Kuivõrd suur osa klientidest oli seotud metsandusega, eeldas kohapeal käimine erinevatel maastikutel (metsamassiivid) sõitmist. Hageja saatis regulaarselt Läti omanikele ülevaateid tegevuse kohta, sealhulgas saatis hageja raamatupidaja iga kuu alguses D. L.ile, U. K.le ja Läti emaettevõtte raamatupidajale Aelita Kukutale hageja kasumiaruande, informatsiooni töötajate arvu kohta, müügiarvete tabeli ja kuluarvete tabeli. Neist ähtusid EBS koolituse ja sõidukikulud. Muuhulgas sisaldus hagejate tegevuse ülevaade Microsofti ühises pilveteenuses, kuhu oli ligipääs hageja töötajatel. Alates 24.07.2019 ei kuulu hageja enam BM TRADA kontserni, vaid kuulub SIA-le U&D, mis kuulub D. L.ile ja U. K.le.
170.Asutamisele järgneval aastal oli hageja näol tegemist väikese ettevõttega, millel oli ainult üks töötaja, käive umbes 54 000 eurot, pakuti viite erinevat sertifikaati ja väljastatud oli kokku 30 sertifikaati. Järgnevatel aastatel kasvas aga hageja kiiresti ja 2016. aastaks oli hagejal 8 töötajat, käive umbes 540 000 eurot, pakuti 18 erinevat sertifikaati ja väljastatud oli kokku umbes 250 sertifikaati. Hageja juhtimine vajas aina rohkem teadmisi ja ressurssi ning kostja R. L. ei suutnud enam igat tööülesannet ise täita. Sellel põhjusel lõi hageja 2016 aastal erinevatele sertifikaatidele osakonnad ja delegeeris igapäevased ülesanded nende juhtidele. Tootesertifikaatide eest vastutas hagejaga 05.03.2012 liitunud kostja T. H. ja metsamajandamise ja tarneahelate sertifikaatide eest 04.08.2014 liitunud kostja B. S..
171.Hageja juhatuse liige ja tegevjuht R. L. otsustas osaleda EBS-i juhtimiskoolitusel. See oli kiirelt areneva ettevõtte juhtimiseks hädavajalik, kuivõrd kostjal oli ainult metsanduse ja puidualase spetsialisti haridus. Kulutus oli kooskõlas Läti omanike juhistega, sest kostjal oli õigus teha alla 3000 euro suuruseid kulutusi ühes kuus tarnija kohta ilma eelneva kooskõlastuseta. Hageja jätkas sama tempos kasvamist 2018. aastal.
172.Hageja kasvas kiiresti ja 2018. aastaks oli tekkinud olukord, kus ei olnud enam saadaval piisavalt audiitoreid nõudluse rahuldamiseks. Hageja omaniku muutuse tõttu muutusid 2018.a lõpus sertifitseerimise tingimused, millega nõuti kliendilepingute kooskõlla viimist. Hageja Läti emaettevõte kuulus 50% ulatuses läbi erinevate äriühingute D. L.ile ja U. K.ile ning ülejäänud 50% kuulus hageja suurele UK kontsernile BM Trada. Viimase ostis 2015. aastal ära Exova Group Plc, mille omakorda omandas 2017 juunikuus äriühing Element Materials Technology. Antud asjaolu omas hagejale olulist mõju, kuna hageja üksnes vahendas akrediteeritud BM Trada Läti ja BM Trada UK väljastatud sertifikaate. Kui hageja UK emaettevõttes BM Trada UK
toimus omaniku muudatus, muutusid sertifitseerimise väljastamise tüüptingimused. BM TRADA UK saatis 2018. a lõpus hagejale uued sertifitseerimise tüüptingimused, millega pidid olema vahendatud ja tulevikus vahendatavad sertifikaadid.
173.Tüüptingimuste kohaselt võis teatud juhtudel sertifikaadi peatada või tühistada ning sellest tuli teavitada ette 7 päeva. Kuna hageja poolt sõlmitud kliendilepingud ei olnud uue omaniku uute tüüptingimustega kooskõlas, pidi hageja kliendilepingud nendega kooskõlla viima. Kliendilepingute muutmist arutati hageja koosolekul juba oktoobris 2018, kus osalesid kostjad ja teised töötajad. Koosolekul otsustati, et kliendilepingud peavad olema nende aluseks olevate tüüptingimustega kooskõlas, kuna vastasel juhul võivad hagejal tekkida raskused. Kliendilepingute muutmisega alustati 2018. a novembri lõpus ja kuna tegu oli suure projektiga, jätkus see 2019. a jaanuaris. Kliendilepingute muutmisesse olid kaasatud enamik hageja töötajatest. Muudatused koostas ja saatis klientidele välja ka täna hageja juures töötav assistent K. K.. Kõik kliendilepingud ja nende muudatused olid kas assistendi arvutis või Microsofti ühises pilveteenuses, kuhu oli ligipääs hageja juhatuse liikmel D. L.il.
174.Kuna kostja R. L. abikaasa oli sunnitud viibima kodust eemal, pidi kostja hoolitsema lasteaias käiva lapse eest ega saanud olla kodust pikemalt eemal, mida auditite teostamine välisriikides eeldas. Seda arvestamata nõudis hageja Läti omaniku tegevjuht J. S. 22.01.2020, et kostja viiks jaanuaris-veebruaris Lätis läbi kaks auditit (kokku vähemalt 6 päeva + eelanalüüs 1 päev). Kostja üritas hagejale vastu tulla ja andis 23.01.2019 teada, et saab teostada Lätis kliendile Avoti SWF 05.02.2019 ühepäevase eelanalüüsi ja teisele kliendile Laskana SIA LSEZ 26.-28.02.2019 ühe kolmepäevase auditi. Sellega J. S. ei nõustunud ja nõudis 28.01.2019 kirjas, et kostja tuleks märtsis Lätti mahukat auditit teostama. Kostja pakkus teist lahendust, Selle peale tegi J. S. ettepaneku teha 04.02.2019 Lätis koosolek, mille eesmärgiks oli muuhulgas arutada kostja ajutist töötamist ainult Eestis. Koosolekul nõuti kostjalt soovitud auditite tegemist või lahkumist, mistõttu kostja lahkus.
175.Hageja tegi kostjale R. L.le ettepaneku allkirjastada koostöö lõppemise kokkuleppe. Kokkuleppes kinnitas hageja, et tal puuduvad kostja R. L. vastu mistahes nõuded. Kostja viimane tööpäev oli 01.03.2019 ja äriregistrist kustutati juhatuse liikme kanne 18.03.2019. Mitmed töötajad ei olnud hageja omaniku tegevuse ja juhtimiskultuuriga rahul ning lahkusid. Pärast kostja R. L. lahkuma sundimist veebruaris 2019 lahkusid järgneva aasta ja kuude jooksul praktiliselt kõik hageja töötajad. Uued töötajad püsisid tööl üksnes mõne kuu. Suur kaadrivoolavus muutis võimatuks kvaliteetse ja kiire teenuse pakkumise ning kadusid usalduslikud kliendisuhted.
176.X Estonia OÜ äritegevus on osutunud edukaks eelkõige kolmel põhjusel. Kostja R. L. antud turul tegutsenud üle 10 aasta ja on tuntud ning tunnustatud sertifitseerimise valdkonna spetsialist. Kostjal on usalduslikud suhted paljude sertifikaadiomanikega. Antud turul ei ole oluline niivõrd äriühingu bränd, kui selle taga olevad spetsialistid. Auditite teostamine on ajamahukas tegevus ja eeldab intensiivset kliendisuhtlust ja kliendi juures viibimist, mille järel tekivad usalduslikud suhted. Eelneva tõttu on paljud uued kui ka konkurentide kliendid soovinud ise, et kostja R. L. pakuks neile sertifitseerimise teenust. Teiseks on konkurents sertifitseerimise turul väga piiratud.
177.Kostja T. H. vaidles nõudele vastu, palus selle jätta rahuldamata või alternatiivselt vähendada kahju nullini. Kostja T. H. palus kohaldada aegumist. Kostja T. H. sõlmis 05. märtsil 2012 hagejaga töölepingu, mille p 3.2 kohaselt asus ta tööle toote sertifitseerimise audiitori/juhina. 29. novembril 2019 esitas T. H. hagejale töölepingu korralise ülesütlemise avalduse ja tema tööpäev hageja juures oli 30. detsembril 2019.
178.Kostja ei ole töölepingu seadusest, töölepingust, töökorralduse reeglitest ning eetika- ja käitumisjuhendist tulenevaid kohustusi rikkunud. T. H. on töökohustusi täitnud lojaalselt ning
töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Kostja T. H. sõlmis kliendilepingute lisad tööandja korraldusel. Tööandja korralduste täitmise kohustus tulenes töölepingust, töökorralduse reeglitest ja töölepingu seadusest. Töölepingu p 3.4 järgi pidi kostja täitma hageja tegevjuhi antud tööülesandeid ja korraldusi. Alates 2009. aastast oli kostja tegevjuhiks R. L..
179.TLS § 88 lg 1 p 3 kohaselt võib tööandja korralduste eiramine kaasa tuua töölepingu erakorralise ülesütlemise aluse esinemise. Kostjal T. H.l puudus põhjus tööandja korralduste eiramiseks. Kostjal ei olnud ühtegi põhjust arvata, et tööandja korraldusel kliendilepingu lisade sõlmimine võiks olla hagejale kahjulik. Kostjale teadaolevalt anti korraldus kliendilepingute lisade sõlmimiseks tulenevalt 2018. a lõpus hageja emaettevõtte kontserni kuulunud ettevõttest BM TRADA UK saadud uutest sertifitseerimistingimustest. Viimaks lepingutingimused vastavusse kontserni sertifitseerimistingimustega sõlmiti kliendilepingute lisad ja hagejale ning hageja klientidele sätestati uued sarnased ülesütlemistähtajad.
180.Tööülesanded tehti kostjale T. H.le teatavaks 2018. a oktoobris toimunud koosolekul, kus osalesid kõik hageja töötajad. Kogu hageja meeskond oli teadlik, et kliendilepingu lisasid hakatakse sõlmima ja tingimusi ühtlustama. Hageja assistent koostas ja edastas klientidele kõik tarneahelaga seotud kliendilepingu lisad. Ebaõige on hageja väide, et kliendilepingu lisad sõlmiti üksnes valitud klientidega. Kliendilepingu lisad sõlmiti kõikide hageja klientidega, välja arvatud nendega, kes kliendilepingu lisa ei allkirjastanud.
181.Lisade sõlmimine ei omanud määravat tähendust, sest praktikas ei järginud pooled kliendilepingu lõpetamisel kokku lepitud etteteatamistähtaegu. Kliendid teatasid hagejale lepingu lõpetamisest etteteatamistähtaegasid järgimata ning sellele ei järgnenud hageja sanktsioone või nõudeid. Kliendilepingute lisade sõlmimisest tõusis kasu hagejale, sest kliendilepingu lisadega vähendatud ülesütlemistähtaeg võimaldas hagejal kiiresti lepingud lõpetada klientidega, kes olid tasu maksmistega viivituses või kes sertifitseerimistingimustele ei vastanud.
182.T. H. ei ole sõlminud pärast R. L. juhatuse liikme kohalt lahkumist ühtegi kliendilepingu lisa. R. L. oli hageja juhatuse liige kuni 18. märtsini 2019. Kostja T. H. on kõik lisad sõlminud 2019. a. jaanuaris. T. H.l puudus põhjus arvata, et lisade sõlmimine võib kaasa tuua ettevõtte siseselt probleeme. Kui kostja kuulis 2019. a suvel hageja juures töötades, et hageja on esitanud kostjatele R. L.le ja B. S.le kliendilepingu lisade sõlmimise tõttu nõudeid, teavitas ta 29. juulil 2019 hageja juhatuse liiget, et tema on samuti kliendilepingu lisasid sõlminud, soovides sellega seoses edasisi töökorraldusi. Hageja juhatuse liige tänas ning andis juhised uute lepingute sõlmimiseks. Vähemalt 30. detsembri 2019 seisuga ei olnud hageja muutnud ühtegi kostjate sõlmitud kliendilepingu lisa.
183.Kostjale T. H.le etteheiteid ei tehtud ja 2019. a detsembris maksis hageja kostjale heade töötulemuste eest preemiat. T. H. töötas hageja juures alati lojaalselt, olles üks suurema töökoormusega töötaja. Kui teistes osakondades töötasid eraldi assistendid, audiitorid ja müügijuhid, siis kostja töötas oma osakonnas (tootesertifitseerimine) juhataja, assistendi, müügijuhi ja peamise audiitorina. Kui kostja T. H. otsustas 2019. a. novembris hageja juurest lahkuda, tegi ta viimasel kuul ette nii palju auditeid kui jõudis, et katta hageja klientide vajadusi. Kui kostjal oleksid olnud ebalojaalsed kavatsused, ei oleks ta kogu 2019. aasta hagejale uusi kliente toonud.
184.Kostja T. H. töölt lahkumine ei ole seotud X Estonia OÜ loomisega. T. H. otsustas töölt lahkuda, sest endine aastate jooksul hästitoimiv meeskond oli lagunenud. 2019. aastal oli suur kaadrivoolavus, kostja töökoormus suurenes. Otsuse töölt lahkuda langetas kostja siis, kui hageja esitas 2019. a novembris uue töölepingu, mis oli ebatäpne ja oluliselt hageja poole kaldu.
185.Kostja T. H. vastutus on välistatud TLS § 74 lg 7 alusel, mille kohaselt ei saa tööandja
tugineda VÕS §-le 138, mis sätestab ühise vastutuse kahju eest. Kostja T. H. tegevuse tagajärjel ei ole hagejale kahju tekkinud. Isegi, kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostja on töölepingust ja töölepingu seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud, ei ole rikkumise tagajärjel hagejale kahju tekkinud.
186.Kostja T. H. ei nõustunud, et ta sõlmis lisad kõigi hageja tabelis viidatud klientidega. Osad lisad jäid allkirjastamata. Hageja on tõendanud üksnes kolme kliendiga kliendilepingu lisa allkirjastamise. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks hageja ja klientide vahel kokku lepitud tasude suurused, mis hagejal väidetavalt saamata jäid. Samuti ei ole hageja tõendanud, et klientidega sõlmitud lepingute kohaselt pidid tabelis toodud kuupäevadel toimuma auditid. Erinevalt hageja väidetest kehtisid kostja T. H. väljastatud sertifikaadid ühe aasta ning pidid lõppema 2020. aastal. Olukorras, kus sertifikaadid lõppesid vahetult pärast lepingu lõpetamist, puudus vajadus kontrollauditite tegemiseks. Seega ei jäänud hagejal nimetatud sertifikaatidega seotud auditeerimistasud saamata.
187.Hageja ei ole tõendanud, et kahju tekkis T. H. kliendilepingute lisade sõlmimise tagajärjel. Vähemalt osa klientide lahkumine hageja juurest ei olnud seotud uue sertifitseerimisettevõtte valimisega. Ettevõtted ei tegutsenud enam vastavas valdkonnas või ei soovinud sertifitseerimist. Hageja ei ole klientide üleminekut X Estonia OÜ juurde tõendanud.
188.Alternatiivselt tuleb kahju vähendada nullini TLS § 74 lg 2 alusel. Kostja T. H. täitis tööandja juhiseid. Kuna hageja väiteil ütlesid kliendid lepingud üles 2020. aastal, oli hagejal terve aasta, et muuta kliendilepingute tingimusi ja ennistada lisade sõlmimisele eelnenud olukord. Hageja ei muutnud kliendilepingute tingimusi pärast kostja teavitust. Hageja ei saa nõuda kahju hüvitamist kostjalt T. H.lt ja R. L.lt solidaarselt. Seadus kaitseb töötajat tõenäosuskahju eest.
189.Hageja nõue kostja T. H. vastu on aegunud TLS § 74 lg 4 alusel. T. H. sõlmid kliendilepingute lisad tööandja korraldusel ja tööandja pidi võimalikust kahju tekitamisest olema teadlik korralduse andmisest alates või äärmisel juhul alates 10. jaanuarist 2019, mil kostja lisad allkirjastas. Kliendilepingu lisade sõlmimisega seotud nõuded aegusid 12 kuu möödumisel nende allkirjastamisest ehk hiljemalt 2020 veebruariks. Kuivõrd hageja esitatud põhinõue kostja vastu on TLS § 74 lg 4 alusel aegunud, on aegunud viivisenõue. Viivisenõue on olenemata põhinõudest igal juhul aegunud TLS §-st 31 tulenevalt. Hageja pidi rikutud õigustest teada saama kas korralduse andmisel või kliendilepingute sõlmimisel. Lisad on allkirjastatud 10. jaanuaril 2019 ja viivisenõue aegus 4 kuu möödumisel ehk hiljemalt 2019. a. juuniks. Samuti teavitas T. H. hageja uut juhatuse liiget kliendilepingu lisade sõlmimisest 29. juulil 2019, millele hageja esindaja vastas. Sellisel juhul on hageja viivisenõue aegunud 30. novembril 2019.
190.Kostjad R. L. ja B. S. tõid esile, et hageja kliendid ei lahkunud lisade sõlmimise pärast. Pärast kostjate lahkumist hageja juurest on mitmel korral peatatud hageja õigus sertifikaate väljastada. 10.02.2020 kuni 14.09.2020 oli peatatud BM Trada akrediteering FSC sertifikaatide väljastamisel, mis ei võimaldanud hagejal enam täies mahus teenust pakkuda. Selline asjaolu vähendas otseselt ja oluliselt klientide usaldust hageja vastu. Seoses omaniku vahetusega muutus hageja ärinimi. Brändi muutus ja rahvusvahelisest kontsernist väljaarvamine omas mõju selle tuntusele ja autoriteedile klientide seas.
191.Hageja ei ole tõendanud klientide üleminekut X Estonia OÜ-sse ega võimalikke ülemineku põhjuseid. Sertifitseerimisasutuse vahetamine on turul asetleidev praktika. Hageja teavitab ise kliente oma kodulehel, kuidas nad saavad sertifikaate üle tuua. X Estonia OÜ-sse ei tulnud üle mitte ainult hageja kliendid, vaid ka teiste teenusepakkujate kliendid. Ebaõige on hageja väide, et üle on tulnud suur hulk tema kliendibaasist. 2019. a mai seisuga oli hageja väljastanud 262 sertifikaati. Kui üle tuli 71 sertifikaati, ei moodusta see hageja sertifikaatidest enamikku.
192.Kostjad pidasid hageja kahjunõuet seoses kliendilepingute lisade sõlmimisega alusetuks. Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 1). Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 2 II lause). Lepingute sõlmimise ja nende täitmisega kaasnevat tavapärast riski kannab juriidiline isik, mitte tema juhatuse liige. Kostja R. L. ei olnud kliendilepingute muutmisest isiklikult huvitatud. Sertifikaadi väljastamisel kehtivad erinevate poolte vahel erinevad lepingud.
193.Esmalt on sertifikaadi väljatöötaja väljastanud tüüptingimused, mis kehtivad sertifitseerimisasutuste (nt BM Trada Latvija ja BM Trada UK) suhtes. Teiseks on sertifitseerimisasutused ise väljastanud tüüptingimused, mis kehtivad kliendi suhtes ja mis omakorda peaksid järgima sertifikaadi väljatöötaja reegleid. Hageja pakutavaid sertifikaate väljastasid muuhulgas sertifitseerimisasutused BM Trada UK ja BM Trada Latvija, mis olid kehtestanud tüüptingimused. Kolmandaks sõlmisid audititite teostajad ja sertifikaatide nõustajad (lõppkliendiga lepingu, mis peab olema omakorda kooskõlas kõikide ülaltoodud tüüptingimustega.
194.Hageja oli välja töötanud kliendilepingu tüüpprojekti, mida kasutas ühtse põhjana erinevate sertifikaadiklientide suhtes. Kliendilepingus oli viide tüüptingimustele. Kliendilepingu lõpetamise tingimused järgisid anomaalset BM Trada UK tüüptingimust, mille kohaselt oli kliendilepingu lõpetamise ette teavitamise tähtaeg 3 kuud. Kliendilepingu lõpetamise tingimused järgisid osaliselt ainult ühe sertifikaadi väljatöötaja ehk BM Trada UK tüüptingimusi. Ka lepingu rikkumise korral tuli ülesülemisest ette teatada kolm kuud. Lisaks nägid tingimused ette, et lepingu lõpetamisel pidi tellija tagastama sertifikaadi originaali ja hoiduma sertifitseerimismärke kasutamisest.
195.BM Trada UK anomaalsed tüüptingimused tühistati 2018. a lõpus ning asendati 7 päevase etteteatamise tähtajaga. BM Trada omanikeringis toimus mitmeid muudatusi. Seoses omanike muutusega töötas BM Trada UK välja uued sertifikaatide tüüptingimused nimega „Warrgintonfire Testing and Certification Limited Terms and Conditions (UK)“. Antud tüüptingimused asendasid vanad tingimused ning nägid ette, et uus ette teavitamise tähtaeg on 7 päeva. Selleks, et kliendileping oleks selle aluseks olevate tüüptingimustega maksimaalselt kooskõlas, tuli kliendilepingu ette teavitamise tähtaega samuti vähendada kolmelt kuult 7 päevani. Kliendilepingu lisad viisid selle kooskõlla kõigi kohalduvate tüüptingimustega. Hageja kliendilepingute muutmine oli ratsionaalne ja põhjendatud.
196.Muudatused kehtisid kõigile tüüptingimusele. Selleks, et kliendid oleksid lepingu muudatusega nõus, oli oluline poolte võrdne kohtlemine ehk 7 päevaline ette teatamise aeg tuli anda mõlemale, kuna vastasel juhul ei oleks kliendid ebavõrdse muudatusega nõus olnud. Ühtse muudatusega säilis kliendilepingu tasakaal ehk mõlemal poolel oli sama kliendilepingu lõpetamise ette teatamise aeg. Kliendilepingu muudatus oli majanduslikult põhjendatud ning võimaldas hagejal kiiresti lepinguid lõpetada klientidega, kes lepingu tingimusi ei järginud. Hageja ei saanud enne lepingu lisade sõlmimist lepingut enne kolme kuud üles öelda ka olukorras, kus klient jätkas toote tootmist ja turule laskmist, mis ei olnud vastavuses tehniliste nõuetega, sh kui klient turustas hageja poolt väljastatud sertifikaadi alusel inimese elule või tervisele ohtlikku toodet. Hageja väljastatud sertifikaadi alusel ohtlike toodete turustamine tekitaks hagejale olulise rahalise ja mainekahju. Kostjad pidasid spekulatsiooniks hageja väidet, et lisad võimaldasid üksnes klientidel lepinguid mugavamalt lõpetada.
197.Hageja ise ei ole kolmekuulist tähtaega järginud ja lõpetas pärast R. L. lahkumist kliendi X OÜ-ga lepingu samal päeval. Ebaõige on hageja väide, et lepingute lõpetamise tõttu kaotas ta õiguse saada järgmise auditi tasu. Kliendid oleksid pidanud tasuma järgmise audititasu üksnes
sellisel juhul, kui järgnev audit oleks pidanud toimuma lõpetamisele järgneva kolme kuu jooksul. Uus sõnastus ei muutnud klientide õigust teenusepakkujat vahetada.
198.Kostja R. L. ei saa vastutada hageja töötajate tegevuse eest pärast seda, kui ta lahkus juhatuse liikme ametikohalt. Volikirjad lepingute sõlmimiseks andis R. L. töötajatele 1,5 aastat enne lahkumist. Hageja üritab meelevaldselt luua seoseid. Füüsilise sertifikaadi tagastamata jätmine on kaotanud oma aktuaalsuse, kuna sertifikaadi kehtivust saab kontrollida üksnes elektroonsetest andmebaasidest, kus on ajakohane informatsioon sertifikaadi kehtivuse ja andmete kohta. Füüsiline sertifikaat ei tõenda selle kehtivust. Kui sertifikaadi adressaat jätab selle tagastamata, ei kehti see sõltumata sellest, et on jätkuvalt adressaadi valduses. Samuti pole hageja selgitanud, kuidas antud küsimus puudutab kahju hüvitamise nõuet.
199.01.03.2019 kokkuleppes kinnitas hageja tagasivõtmatult, et tal puuduvad mistahes nõuded kostja R. L. vastu. Tegu võib olla VÕS § 207 lg 2 järgse kokkuleppena, mis toob kaasa nõuetest loobumise. Hageja töötajaid ei ole R. L. ära kasutanud ja tegu on spekulatiivsete väidetega.
200.Klientidel ei olnud vahet, kas minna uue teenusepakkuja juurde 7 päeva või kolme kuu pärast. Ühe sertifikaadi kehtivuse periood on sõltuvalt sertifikaadist kuni viis aastat, mistõttu ei olnud mõne kuu pikkune ootamine lahkumisel takistuseks. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja R. L. viimane tööpäev hageja juures oli 01.03.2020 ja juhatuse liikme kanne kustutati 18.02.2020. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et kostjad T. H. ja B. S. sõlmisid lisasid pärast R. L. lahkumist. Pealegi ei soovinud hageja nende kostjatega sõlmida töölepingu lõppemisel konkurentsipiirangut.
201.EBS koolituse tellimine oli õiguspärane. Hageja juhatuse liikme poolt juhtimisalasel koolitusel osalemine on kulu, mis on tehtud otseselt hageja huvides. R. L.l puudus juhtimisalane haridus. Esialgu ei tundnud ta juhtimisvaldkonna hariduse vastu huvi, kuivõrd hageja oli väike ettevõtte. Järgnevatel aastatel kasvas hageja kiiresti ja 2016. aastaks oli hagejal 8 töötajat, käive umbes 540 000 eurot (kümnekordistunud), pakuti 18 erinevat sertifikaati ja väljastatud oli kokku umbes 250 sertifikaati. Lisaks muutus 2017. aastal hageja juhtimisstruktuur ning osakondadele määrati eraldi juhid. R. L.l oli soov tõsta hageja kasumlikkust, mis aga eeldas samuti mingitki teoreetilist majanduslikku teadmistebaasi. Seetõttu soovis R. L. end sel alal koolitada. Kostja valis laialdaselt levinud ja tunnustatud EBS juhtimisalase koolituse ega ei saanud ette näha, et ta sunnitakse 2019. a alguses lahkuma. Ebaõige on hageja väide, et R. L. plaanis juba 2017. aastal lahkumist ja hageja klientide ülevõtmist.
202.Kostja R. L. ei ole koolitusel osalemisega rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Kostja osales koolitusel 2017-2018 ehk ajal, mil ta täitis hageja juures juhatuse liikme kohustusi. Ühingu juhatuse liikme ja Eesti üksuse juhi poolt juhtimisalasel koolitusel osalemine on ühingu parimates huvides. R. L. sai koolitusel õpitud oskusi rakendada hageja hüvanguks järgmise 1,5 aasta jooksul. Koolitusega samal ajal ja järgneval aastal kasvas hageja käive võrreldes 2016. aastaga vastavalt 105 000 eurot ehk 20% (2017) ja 80 000 eurot ehk 12% (2018).
203.Sõiduki liisingulepingu sõlmimine oli õiguspärane. Hageja tegevusalaks on auditite teostamine ja sertifikaatide väljastamine, mis eeldab igakordselt kliendi juurde sõitmist. Kuna hageja sertifitseerib ka metsamajandamist, oli R. L.l ja teistel töötajatel vastavate auditite tegemiseks vajalik läbida erinevaid maastikke. Sõidukit kasutasid kliendi juurde sõitmiseks R. L. ja teised audiitorid. Uus sõiduk osteti, kui eelmise sõiduki läbisõidu tõttu ei olnud see enam töökindel. Enne kuulus hagejale sama brändi sõiduauto Land Rover Freelander. Vana Land Roveri läbisõit oli 2016. aastaks üle 200 000 km ja pidevalt oli vaja vahetada erinevaid varuosi. Seetõttu otsustas hageja vana auto müüki panna ja selle asemel 23.05.2016 liisida uue sarnase auto. Kuivõrd tegemist oli sarnase sõiduautoga nagu eelmine sõiduk, jääb kostjale R. L.le arusaamatuks, kuidas saab see olla luksuslikum või ebaotstarbekam. Tegemist oli hageja
töötajatele harjumuspäraseks saanud töökindla autoga.
204.Hageja ei ole ka väitnud, et ta oleks liisingulepingu lõpetanud. Järelikult oli Land Roveri liisimine hagejale vajalik ja mõistlik kulu. Kostja on järginud juhatuse liikme hoolsuskohustust. Hageja omanikud olid kuludest teadlikud. Enne sõiduauto liisimist kooskõlastas R. L. selle hageja omaniku U. K.iga, kuivõrd tundis huvi, kas sõiduauto liisimisel on konkreetne piirang. U. K. kinnitas, et kostja võib ise sõiduauto valida. Sõidukiga käis kostja R. L. korduvalt U. K.il ja D. L.il Tallinna lennujaamas vastas ning tehti nendega teisi töösõite.
205.Sõiduk omandati juba 23.05.2016 ehk kostja R. L. lahkumise ajaks 18.03.2019 oli sõiduk olnud hageja kasutusel ligi kolm aastat. Eluliselt ei ole usutav, et kolme aasta jooksul ei märka juhatuse liige, et äriühingule on liisitud sõiduauto, millega tegevjuht ja teised töötajad töösõite teevad. Samuti esitas EBS Juhtimiskoolituse Keskus OÜ koolitusarved perioodil 30.09.2017 – 06.12.2018 ehk ligi aasta ja kolme kuu jooksul. Pole eluliselt usutav, et 1.3 aasta jooksul ei märka juhatuse liige, et teine juhatuse liige osaleb juhtimiskoolitusel ja hageja tasub selle eest.
206.Hageja saatis iga kuu alguses hageja omanikele ja juhatuse liikmetele D. L.ile ja U. K.ile ning Läti emaettevõtte raamatupidajale A. K. hageja kuluarvete tabeli. Antud tabelist nähtusid EBS Juhtimiskoolituse Keskus OÜ perioodil 30.09.2017 – 06.12.2018 esitatud 16 arvet ja autofirma Inchcape Liisingu 36 liisinguarvet. Kulutusi ei peetud probleemiks 2018. aasta juhatuse koosolekutel toimunud kulude ülevaatamistel, kus kulutusi detailselt analüüsiti. Seega olid hageja omanikud mõlemast kulust teadlikud ja nõustusid nendega ega esitanud nende kohta ühtegi vastuväidet. Antud kuludega seotud nõuded esitati alles pärast seda, kui kostja asus pakkuma hagejaga osaliselt kattuvaid teenuseid.
207.Koolituse ja sõiduki tasu jäi kulu suuruse sisse, mida kostja R. L. võis iseseisvalt teha. Veelgi enam, hageja emaettevõtte juhatuse 01.01.2017 korralduse p 2 järgi ei pidanud kostja R. L. kooskõlastama kulusid, mis jäid alla 3000 euro kuus. Mõlemad kulud jäid ühes kuus alla 3000 euro, mistõttu ei olnud kulutuste eraldiseisev kooskõlastamine hageja omanikega vajalik. Hageja ei saa nõuet kostja R. L. vastu esitada.
208.Kuna hageja loobus nõudest, ei saa ta käituda vastuoluliselt ja seda uuesti esitada. Liisinguarveid esitati juba alates 23.05.2016 ja EBS arveid esitati perioodil 30.09.2017 – 06.12.2018 (kolm aastat varem). Seega isegi kui hagejal oleks kostja R. L. suhtes koolitusel osalemisest ja liisingulepingu sõlmimisest tulenev kahjunõue, on hageja sellest 01.03.2019 kokkuleppes loobunud. Igal juhul on antud kulude hüvitamise nõue aastaid hiljem vastuoluline ja hea usu põhimõttega vastuolus.
209.Kostja B. S. pidas kahjunõuet samuti alusetuks. Kostja B. S. ei ole rikkunud kliendilepingu lisade sõlmimisega töölepingust tulenevaid kohustusi. Kliendilepingute lisade sõlmimine oli hageja huvides ning majanduslikult ja ratsionaalselt põhjendatud. Kostja B. S. kui hageja töötaja pidi täitma hageja juhatuse liikmete tööandja seaduslikke korraldusi ja tal puudus alus jätta kliendilepingu lisad sõlmimata. Kostja järgis temalt oodatavat hoolsuse määra (TLS § 16 lg-d 1 ja 2). Kostja B. S. töötas hageja juures audiitorina ning teadis, et hageja ja tema emaettevõtja peavad akrediteeringu säilitamiseks järgima emaettevõtte tüüptingimusi. Igal juhul ei ole kostja rikkunud töölepingut tahtlikult. Tahtliku rikkumise korral pidanuks kostja B. S. võlasuhte täitmisel õigusvastast tagajärge soovima (VÕS § 104 lg 5). Ebaõiged, spekulatiivsed ja tõendamata on hageja väited, et kostja sai tänu kliendilepingute lisade sõlmimisele X Estonia OÜ osanikuks ja juhatuse liikmeks. Kliendilepingute lisad on sõlmitud vahemikus november 2018 jaanuar 2019. Kostja B. S. lahkus hageja juurest töölt alles 28.04.2019 ning sai X Estonia osanikuks 06.06.2019, mistõttu puudus kliendilepingute lisade sõlmimise ja osanikuks saamisel seos. Eluliselt ebausutav on, et kostja B. S. soovis novembris 2018 kahjuliku tagajärje saabumist ühingule, kus ta hiljem veel pool aastat töötas.
210.Igal juhul tuleks nõuet kostja B. S. vastu TLS § 74 lg 2 alusel vähendada nullini, kuna klientide lepingu ülesütlemine ja seetõttu audititasu mittesaamine on hageja tegevusega seonduvaks tüüpiliseks kahju tekkimise riskiks. Nõue on ka egunud. Hageja pidi olema lisade sõlmimisest teadlik juba nende sõlmimise ajal novembrist 2018 kuni jaanuarini 2019. Nimelt oli hageja tänane omanik ja juhatuse liige D. L. juba sel ajal hageja juhatuse liige ning mõistlikult juhatuse liikmelt võib eeldada, et ta hoiab ennast hageja tegevustega kursis. Igal juhul pidi hageja saama kliendilepingu lisadest teadlikuks 03.06.2019, kuna siis ütles hageja klient X TÜ hagejaga kliendilepingu üles, tuginedes 7 päevasele ülesütlemisele. Seega pidi hageja hiljemalt 03.06.2019 teada saama, et kliendid saavad lepingu üles öelda vähem kui kolmekuulise etteteatamisega. Eelnevast tulenevalt aegus hageja nõue kostja B. S. vastu aasta lisade sõlmimist, kuid igal juhul hiljemalt 03.06.2020, kuid hagi on esitatud alles 22.07.2020. Viivisenõue on samuti aegunud TLS § 31 alusel.
211.Hageja kahju nõue ei ole tõendatud. Hageja ei ole tõendanud kahju aluseks olevaid asjaolusid. Hageja nõuab saamata jäänud tulu ehk kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 128 lg 4). Hageja ei ole tõendanud, et kahju aluseks olevad isikud olid tema kliendid. Hageja ei ole esitanud kliendilepinguid ega tõendanud klientidele sertifikaatide väljastamist.
212.Hageja ei ole tõendanud, millal pidi toimuma järgmine audit. Hageja ei ole tõendanud, et järgmise kolme kuu jooksul oli vaja auditit teostada või see oli planeeritud. Kui järgmise auditi tähtaeg oli alles üheksa kuu pärast, ei oleks hageja saanud järgmise kolme kuu jooksul audititasu teenida ja hagejale ei oleks saanud kahju tekkida. Mitmete klientide puhul on hageja möönnud, et järgmine audit pidi toimuma alles aasta pärast. Hageja pole tõendanud klientide lahkumise põhjuseid ega X Estonia OÜ-sse ületulekut.
213.Hageja aga üritab kostjate arvelt rikastuda, kuna ei ole arvestanud maha ühtegi kulu, mille ta peab kandma seoses audititasu teenimisega. Iga auditi teostamisega kaasnevad hagejale kulud. Kuna hagejal endal akrediteering puudub, kasutab ta sertifikaatide väljastamiseks Läti emaettevõtte BM Certification SIA või UK koostööpartneri Warringtonfirei akrediteeringut. Seega peab akrediteeringut mitteomav sertifitseerimisasutus maksma oma koostööpartnerile sertifikaadi väljastamise ja auditi paki kontrollimise eest. Kostjate hinnangul on hagejale BM Certification SIA akrediteeringu kasutamise kulu umbes 200 eurot ning Warringtonfirei akrediteeringuga auditi paki kontrollimise kulu umbes 295 eurot ühe auditi eest, mis tuleb nõutavast kahjuhüvitisest maha arvestada.
214.Mida enam sertifikaate hageja haldab, seda enam vajab ta audiitoreid, kes teostavad auditeid kas hageja töötajatena või alltöövõtu korras. Maksu- ja Tolliameti 2020. aasta III kvartali andmete alusel oli hagejal 4 töötajat, kuid näiteks 2019. aasta I kvartalil oli hagejal 7 töötajat.Seega on hageja kokku hoidnud vähemalt kolme töötaja palgakulu. Kostjate hinnangul on ühe audiitori puhul tööandja kogukulu umbes 4337,39 eurot kuus. Seega oleks audiitori päevatasu 216,87 eurot (arvestades 20 tööpäevaga kuus). Lisaks palgalistele töötajatele võib hageja kasutada alltöövõtjaid, kelle päevatasu on vastavalt hageja emaettevõtte juhatuse 01.01.2017 otsusele 550 eurot. Hageja kasutas varasemalt Lätist või Leedust pärit alltöövõtu audiitoreid, kelle puhul lisandus päevatasule sõidutasu 50% audiitori päevatasust ehk 275 eurot. Kostjate hinnangul kulub ühe auditi tegemiseks keskmiselt 1,5 päeva, vahel kuni 3 päeva. Seega oleks hageja kogukulu kõigi auditite tegemisel minimaalselt 165 507,38 eurot, mis tuleb hageja nõutavast kahjuhüvitisest maha arvestada.
215.03.02.2021 vastuses leidis kostja T. H., et hageja täiendaval seisukohal puudub struktuur, väited on esitatud läbisegi ning neile on keruline vastata. Hageja ei ole endiselt tõendanud
kliendilepingu lisade sõlmimist kõigi tabelis nimetatud klientidega. Osa klientidest kliendilepingu lisasid ei allkirjastanud. Paljasõnalised on hageja väited, et kostja T. H. pidas kliendilepingu lisasid sõlmides silmas isiklikku kasu ja sai tänu lisade sõlmimisele töökoha X Estonia OÜ-s. Hageja ei ole tõendanud, et talle on tekkinud kahju summas 17 010 eurot. Hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost rikkumise ja kahju vahel.
216.Terve hagiavaldus seisneb hageja üldsõnalistel selgitustel. PEFC ja FSC andmebaasist ning hageja kodulehelt saadava sertifikaadi lõpukuupäeva alusel on võimalik tuvastada järgmine järelevalve auditi aeg, mis on tavaliselt ca 2 kuud enne sertifikaadi lõpukuupäeva. Samal põhimõttel on hageja arvestanud välja järgmised auditi kuupäevad hagiavalduse tabelis „Kaotatud T. kliendid“, kus iga kliendi osas on järgmise auditi kuupäevaks märgitud 1-2 kuud enne iga järgneva aasta vastava kuu lõppu. Sertifitseerimise hind sõltub standardi keerukusest ja sellega kaasnevast töömahust.
217.Seadusest ei tulene keeldu sõlmida kliendilepingute lisasid ning muuta kliendilepingute tingimusi. Kliendilepingute lisad nägid hagejale ja klientidele ette ühesugused ülesütlemise tähtajad, mistõttu ei saanud kliendid võrreldes hagejaga soodsamat positsiooni. Kliendilepingute muutmise aluseks oli hagejaga koostööd teinud FSC akrediteeringu hoidja BM TRADA UK muutunud sertifitseerimistingimused, millele hageja kliendilepingud pidid vastama. R. L. antud korraldused kliendilepingu lisade sõlmimiseks olid kooskõlas seadusega, mistõttu puudus T. H.l alus tööandja korraldusi eirata.
218.Hageja etteheited tööandja korralduste täitmisele on äärmiselt küünilised. Esmajärjekorras on tööandja kohustus tagada, et töötajatele antud korraldused oleksid seaduslikud ja vastaksid tööandja huvidele. Hageja ei saa väita, et ta polnud korralduste andmisest ja kliendilepingu lisade sõlmimisest teadlik. Korralduse kliendilepingu lisade sõlmimiseks andis hageja juhatuse liige. Kliendilepingu lisade sõlmimise ajal oli hageja teiseks juhatuse liikmeks D. L., kes on hageja juhatuse liige tänaseni. D. L.il oli hageja juhatuse liikmena ligipääs T. H. sõlmitud kliendilepingute lisadele. D. L. kliendilepingu lisade sõlmimise korraldusele vastu ei vaielnud. Olukorras, kus kliendilepingu lisade sõlmimist on aktsepteerinud kõik hageja juhatuse liikmed, on hageja tehtud etteheited pahatahtlikud.
219.Kostja T. H. ei nõustunud, et ta on allkirjastanud kliendilepingu lisad kõikide hagiavalduse tabelis toodud ettevõtetega. Osa hageja klientidest kliendilepingu lisasid ei allkirjastanud ning sellisel juhul ei saanud lisades sätestatud tingimused kliendilepingute osaks. Kostja 3 jääb enda hagivastuse seisukohtade juurde. TLS § 72 kohaselt saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid töölepingut rikkunud töötaja puhul üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Kostja T. H. on täitnud töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega vastavalt TLS §-le 16. Hageja ei ole vastupidise kinnitamiseks esitanud ühtegi tõendit.
220.Kõik tootesertifitseerimise osakonna kliendilepingute lisad sõlmiti korraga 2019. a. jaanuaris. Kehtivad lisad puudusid nende klientide osas, kes oma soovi kohaselt lisasid ei allkirjastanud. Uute kliendilepingute puhul kohaldusid uued tingimused ning uute klientidega eraldi kliendilepingu lisasid ei sõlmitud. Lisade sõlmimise vajadus tulenes hageja emaettevõtte kontserni kuulunud BM TRADA UK uutest sertifitseerimistingimustest, millega kliendilepingud kooskõlastati. T. H.l puudus igasugune põhjus arvata, et kliendilepingu lisade sõlmimine võiks olla hagejale kahjulik. Ükski hageja meeskonna liige, sh juhatuse liige D. L., ei tõstatanud kahtlust kostja tegevuse õiguspärasuse üle.
221.T. H. teavitas juhatuse liiget U. K.i kliendilepingu lisade sõlmimisest
29.juulil 2019. Teavitamise ajal ei olnud hageja juurest lahkunud ükski T. H. juhitud tootesertifitseerimise osakonna klient. Hageja tabeli järgi lahkus esimene T. H. klient hageja
juurest 2020. aasta märtsis. Hagejal oli võimalik pärast kostja teavituse edastamist talle negatiivseid tagajärgi ära hoida rohkem kui pool aastat. Olukorras, kus tööandja on järginud töötajaga sama või isegi madalamat hoolsuse määra, ei saa väita, et kostja pole olnud tööandja suhtes lojaalne. Hageja ei ole esitanud ühtegi põhjendust ega tõendit, millest nähtuks kostja T. H. tahtlus töölepingu rikkumiseks.
222.Vastavalt hageja esitatud asjaoludele lahkusid kostja T. H. kliendid hageja juurest 2020. a märtsist kuni 2020 juulini. Kostja T. H. suundus hageja juurde tööle alles 2020. a sügisel. Juba nimetatud asjaoludest nähtub, et kostjal puudus tahtlus hageja kahjustamiseks. Töölepingu tahtliku rikkumise korral ei oleks T. H. saatnud hageja juhatuse liikmele e-kirja kliendilepingu lisade sõlmimise kohta. T. H. tõi terve 2019. aasta jooksul hagejale uusi kliente. Uute klientide toomise ja heade töötulemuste eest maksti kostjale 2019. a. detsembris preemiat. Hageja on esitanud kostja vastu kahjunõude üksnes kättemaksuks X Estonia OÜ juures tööle asumise eest.
223.Kostja T. H. tegevuse tagajärjel ei ole hagejale kahju tekkinud ja hageja ei ole kahju tekkimist tõendanud. Osa hageja klientidega jäid kliendilepingute lisad allkirjastamata. Olukorras, kus puudub kehtiv lisakokkulepe, ei saanud hagejale kliendilepingu lisa sõlmimisest kahju tekkida. Hageja esitatud tabeli põhjal pole võimalik järeldada, et kliendid on lepingute ülesütlemisel lähtunud 7 päevasest etteteatamise ajast. Olukorras, kus kliendid pole 7 päevasest etteteatamise tähtajast lähtunud, ei saanud kahju tekkida lisade sõlmimise tagajärjel. Hageja i ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et järgmised auditi ajad olid klientidega kokku lepitud. Tabelis pole viidatud järgmise auditi kuupäevale, vaid on üldiselt märgitud, millal järgmine audit oleks võinud toimuda. Olukorras, kus järgmise auditi teostamist polnud kliendiga kokku lepitud, ei saa väita, et hagejal tekkis kahju saamata jäänud tulu näol. Ühekordne sertifikaadi väljastamine ei tähenda kokkulepet teenuse osutamise kohta edaspidi. Samuti on tavapärane, et klient soovib sertifikaadi pärast kehtivusaega lõpetada ja järgnevaid auditeid ei telli.
224.Isegi, kui hagejale on kahju tekkinud, ei kuulu kahju hüvitamisele, sest kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Töölepingu seaduse rikkumise eesmärgiks ei ole tööandjale kahju hüvitamine olukorras, kus tööandja ise on andud töötajale korralduse endale kahju tekitamiseks. Samal põhjusel ei olnud kahju tekkimine kostjale T. H.le ettenähtav VÕS § 127 lg 3 mõttes. Hageja ei ole tõendanud, et hageja kliendid ütlesid kliendilepingud üles lisade sõlmimise tõttu. Hageja kliendid oleksid kliendilepingud üles öelnud ka ilma lisasid sõlmimata. Põhjuslik seos on tõendamata.
225.Pärast kostja T. H. töölt lahkumist puudus hagejal kogemustega tootesertifitseerimise audiitor. Kostja asendaja alustas hageja juures tööd alles detsembris 2019. Kuivõrd audiitori koolitamine võtab aega vähemalt kuus kuud, pidi hageja vähemalt 2020 maini kasutama tootesertifitseerimise auditite läbiviimisel alltöövõtjaid. Vastavalt hageja osanike 01. jaanuari 2017 otsusele maksis hageja enda alltöövõtjatele päevatasu summas 550 eurot. Varasemalt kasutas hageja Lätist või Leedust pärit alltöövõtu audiitoreid, kelle puhul lisandus päevatasule sõidutasu 50% audiitori päevatasust ehk 275 eurot. Minimaalselt kulub auditi tegemiseks 1-1,5 tööpäeva, kuid olenevalt auditi keerukusest on võimalik ajakulu suurem. Pärast audiitori väljakoolitamist tuleb auditi maksumusest maha arvata audiitorile makstav töötasu. Kostja T. H. töötasu oli 2574 eurot kuus (bruto), mis teeb tööandja kogukuluks 3444,01 eurot kuus. Selle eest on ette nähtud 146 töötundi kuus. Seega oli kaheksatunnise tööpäeva kogumaksumus töötaja kohta ca 189 eurot.
226.Lisaks auditoritasudele tuleb hagejal tasuda iga auditi eest auditipaketi kontrollimise tasu. Kuna hagejal endal tootesertifitseerimise akrediteering puudub, kasutab hageja sertifikaatide väljastamiseks Läti emaettevõtte BM Certification SIA akrediteeringut. Akrediteeringut mitteomav sertifitseerimisasutus peab maksma koostööpartnerile sertifikaadi väljastamise ja
auditi paki kontrollimise eest, mis on ca 200 eurot. Sertifitseerimise otsuse võib teha alles pärast auditi paki kontrollimist. Hageja tabeli järgi pidi 2020 mai lõpu seisuga toimuma ca 12 auditit, millest eest on hageja nõudnud kostjalt saamata jäänud tulu. Nende auditite puhul tuleb iga auditi maksumusest maha arvestada minimaalselt 550 eurot audiitori päevatasu, 275 eurot sõidutasu ja auditipaketi kontrollimisse tasu 200 eurot (kokku 1025 eurot). Pärast 2020. a juunit plaanitud kahe auditi puhul tuleb igast audititasust maha arvestada minimaalselt 389 eurot (paki kontrollimise tasu 200 eurot ja audiitori tasu 189 eurot). Seega tuleb VÕS § 127 lg 5 alusel kahju hüvitisest maha arvata vähemalt 11 653 eurot.
227.Alternatiivselt tuleb hüvitist vähendada nullini. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Kahju hüvitise vähendamisel tuleb arvesse võtta, et kostja T. H. täitis kliendilepingute lisasid sõlmides enda tööülesandeid ja hageja antud juhiseid. Hagejal oli ligi aasta vältel võimalik kahju tekkimist vältida, kuid tööandja jäi tegevusetuks. Samuti tuleb arvestada, et kostja oli aastaid hageja lojaalne töötaja.
228.Hageja nõuded kostja T. H. vastu on aegunud 50. Kostja 3 ei nõustu hageja seisukoha p-s
3.3.7.esitatud vastuväidetega nõuete aegumisele. Ebaõige on hageja väide, et ta sai kliendilepingu lisade sõlmimisest teada alles pärast kostja saadetud e-kirja 29. juulil 2019. Hagejale tuleb TsÜS § 31 lg 5 alusel omistada kostja R. L. teadmine. Kuivõrd kostja R. L. teadis kliendilepingu lisade sõlmimisest juba nende sõlmimise ajal, oli vastavast asjaolust teadlik hageja. Pole oluline, kas hageja teine juhatuse liige hageja igapäevase juhtimisega tegeles või mitte. Kliendilepingu lisade sõlmimisega seotud nõuded aegusid TLS § 74 lg 4 alusel 12 kuu möödumisel nende allkirjastamisest ehk hiljemalt 2020. a veebruariks. Hageja viivisenõue aegus 4 kuu möödumisel kliendilepingu lisade allkirjastamisest vastavalt TLS §-le 31.
229.Kostjad R. L. ja B. H. vaidlesid 05.02.2021 seisukohas samuti hagile vastu. Hageja jätkab spekulatiivsete väidete tõena esitamist. Kostjatele jäi arusaamatuks, kas hageja väidab, et kostja teine juhatuse liige jättis kõik seadusest tulenevad juhatuse liikme kohustused täitmata, kuna ainult sellisel juhul ei saanud tal olla mingit osalust ega teadmist hageja tegevusest. Tegelikkuses on see ebaõige, kuna D. L. võttis ka üksinda juhtimisotsuseid vastu ning teostas järjepidevalt hageja ja kostja R. L. tegevuse üle järelevalvet. Muuhulgas toimusid regulaarselt hageja juhatuse koosolekud, kus osalesid kostja R. L., D. L. ja U. K..
230.Kostja R. L. osalemine juhina juhtimisalasel EBS koolitusel oli põhjendatud ja lubatud. Kostjal ei olnud vajalik koolitusel osalemiseks hageja osanike nõusolek. Hageja omanike otsuse kohaselt võis kostja R. L. iseseisvalt tellida teenuseid, kui selle kulu ühes kuus ühe tarnija kohta oli alla 3000 eurot. Antud otsusega ei kohustatud kostjat kooskõlastama selliseid tellimusi, mille kogumaksumus oli üle 3000 euro, vaid ainult kulutusi, mille ühe kuu maksumus ületas 3000 eurot. Puudub vaidlus, et EBS kuine kulu ei ületanud 3000 eurot ühelgi kuul. Hageja väited erikokkuleppe kohta on arusaamatud. Hageja ja EBS vahel sõlmitud koolituslepingus on EBS esitanud maksegraafiku, mille järgi hageja tasus.
231.Hageja väitel ei olnud sõiduki liisimine põhjendatud, kuna kliendid käisid hageja juures kontoris ja paljud kliendid ei asunud metsamassiividel. Sellise väitega tunnistab hageja, et sõidukiga oli vaja sõita klientide juurde ja selliste klientide juurde, kes aS.d metsamassiividel. Arusaamatuks jääb hageja väide, et kuna sõiduki vastutav kasutaja oli kostja R. L., siis ükski teine audiitor seda ei kasutanud. Vastutav kasutaja ei näita kuidagi, kes sõidukit kasutasid Hageja omanike teadlikkust sõiduki liisimisest kinnitab asjaolu, et nende omanduses oleva hageja Läti emaühingu omandis oli 12 sõidukit. Nimetatud sõidukitest lausa neli sõidukit on juhuslikult Land Roveri luksusmaasturid (lisaks veel kaks BMW-d ja kuus muud sõidukit). Ka eelmine hageja Land Rover osteti Lätist peaaegu uuena. Hageja emaühingu tegevjuhile J. Š. anti kasutada luksusauto Jaguar. Land Roveri näol on tegemist hageja omaniku Läti emaühingu eelistatud
sõidukiga, kes pakub sarnaselt hagejale sertifitseerimisteenuseid.
232.Hageja omanikud olid EBS ja sõiduki kuludest teadlikud. Hageja omanikud jälgisid finantsandmeid ja tegevust ning olid koolitusest ja sõidukist teadlikud. Kostjad leidsid ühe sellise D. L.ile ja U. K.ile ning hageja emaettevõtte raamatupidajale saadetud 2017. a detsembrikuu ülevaate, kust nähtuvad EBS ja sõiduki kulud. Aruandes on sõnaselgelt märgitud „EBS Juhtimiskoolituse Keskus OÜ Employee Training“ ja Luminor Liising AS Car Leasing. Samuti toimusid hageja juhatuse ja osanike koosolekud, kus hageja finantsseisu detailselt analüüsiti ja uuriti. Eluliselt ei ole usutav, et hageja omanikud sellest ei teadnud, sest koolituse eest tasuti igakuiselt aasta ja kolme kuu ning sõiduki eest ligi kolme aasta jooksul.
233.Kostja R. L. ei nõustunud, et kokkuleppes ei loobunud hageja sõiduki ja koolituskulude nõudest. Selline väide ei ole kooskõlas 01.03.2019 kinnituse tekstiga. Nõuetest loobumine ei pea toimuma kindlaid nõudeid üles loetledes. Ebaõiged on hageja väited, et tegemist on kompromissiga VÕS § 578 lg 1 mõttes, kuna selle eelduseks on õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Antud juhul aga puudusid täielikult õiguslikult vaieldavad või ebaselge õigussuhte muutmine ning puudusid järeleandmised.
234.Hageja tagantjärele etteheited kostjale R. L.le on otsitud. Hageja on esitanud ühe kirja ja üritab sellega väita, et kostja ei olnud läbi viinud kõiki tegevusi. Hageja ei ole vastu vaielnud asjaoludele, milliste tõttu kostja ettevõttest lahkus. Hageja poolt esitatud kirjadest ei nähtu, missuguseid tööülesandeid kostja väidetavalt ei täitnud. Antud kirjades käsitletakse tööhaldusprogrammi Scoro kasutamist, mida hageja omanike arvates ei täidetud piisavalt. Tegelikkuses arutati hageja Eesti kontoris selle üle, kas Scoro kasutamine on hageja jaoks optimaalne ning kas see täidab oma eesmärki. Kostja R. L. täitis kohustusi hoolikalt, mida tõendab hageja käibe kasv 2017. aastal 13% ja 2018. aastal 15%. Samuti ei takistanud EBS koolitusel osalemine kostjal hageja juhatuse liikme kohustuste täitmist.
235.Hageja hinnangul on kostja R. L. strateegiline, süsteemne ja ettevaatav lähenemine märk sellest, et kostja I rikkus oma juhatuse liikme kohustusi. Sellised väited on aga põhjendamatud, kuna ettevõtte kasvamisel on esmatähtis luua süsteemid, kuivõrd üks inimene ei suuda üksinda kogu tööd ära teha. Hageja väited muudab eriti küüniliseks asjaolu, et samal ajal tasuti kostjale heade töötulemuste eest boonust.
236.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja omanikes toimusid mitmel korral muudatused, mille tagajärjel kehtestati uued sertifitseerimise tüüptingimused. Samuti puudub vaidlus, et hageja UK emaühingu BM Trada omandas 2015 Exova Group Plc, mille omakorda omandas 2017. a juunikuus äriühing Element Materials Technology. Samuti puudub vaidlus, et uus omanik muutis 2018. a lõpus hageja poolt vahendatud sertifikaatide tüüptingimusi ehk väljastas Warrintonfire’i tüüptingimused. Hageja emaühingu uued sertifitseerimise tüüptingimused mõjutasid hageja poolt vahendatud sertifikaate. Hageja näol on tegemist üksnes akrediteeringut omava äriühingu sertifikaatide vahendajaga. Hageja vahendatud sertifikaate väljastasid akrediteeritud äriühingud BM Trada Läti ja BM Trada UK. Sertifitseerimisteenuse pakkumises on oluline ühtsete reeglite ja standardite järgmine, et veenduda sertifikaadisaaja vastavuses kindlatele ülemaailmsetele nõuetele. Sealjuures kehtivad akrediteeringu hoidjale mitmed rahvusvahelised standardid, mis ühtlustavad sertifitseerimistingimuste ja -lepingute nõudeid. Ilma sertifitseerimistingimustega nõustumata ei ole kliendile võimalik sertifikaati väljastada.
237.Hageja sai pakkuda üksnes sellistele tingimustele vastavat sertifikaati, nagu oli PEFC/FSC välja töötanud ja BM Trada UK need väljastas. Eelneva tõttu on arusaamatud hageja väited, et sellised tüüptingimused kliendile ei kohaldu. Tänagi on hageja enda kodulehel märgitud, et sertifikaadi väljastaja tüüptingimused kohalduvad kohustuslikus korras kliendile. BM Trada UK
uued tüüptingimused märgivad sõnaselgelt, et need kehtivad kõigi teenuste klientide osas. Uued tüüptingimused kohalduvad kõigile lepingutele ning asendavad kõiki lepingu tingimused, mis on nendega vastuolus. Hageja ei ole viidanud ühelegi punktile ega selgitanud, miks antud tüüptingimused hagejale ja lõppkliendile ei kohaldu.
238.Kliendilepingute kohaselt kohalduvad tüüptingimused kliendile. Kliendilepingud ei olnud uute tingimustega kooskõlas, mistõttu tuli neid muuta. Poolte vahel puudub vaidlus, et kliendilepingute p 9.1 (või 8.1) kohaselt võis seda nii korraliselt kui ka erakorraliselt lõpetada, kui sellest teatati 3 kuud ette. Pärast kliendilepingu lõppemist ei tohtinud klient enam sertifikaati kasutada. Seega pidi hageja andma 3-kuulise etteteatamise tähtaja kliendilepingu lõpetamiseks sõltumata sellest, kas vastaspool kliendilepingut rikkus või mitte. Warringtonfirei uute tüüptingimuste p 14.1 kohaselt võis aga kliendilepingu lõpetada 7 päevase ette teatamisega seda samuti sõltumata sellest, kas tegemist oli korralise või erakorralise (nt rikkumise tõttu) lõpetamisega. Pärast 7 päeva möödumist pidi klient samuti sertifikaadi kasutamise lõpetama (p 14.6).
239.Hageja väitel viidi kliendilepingud tüüptingimustega kooskõlla üksnes osaliselt, kuna 7 päevane tähtaeg kehtis teenuse osutajale. Poolte vahel puudub vaidlus, et kliendilepingu kohaselt võis kumbki pool korraliselt või erakorraliselt lepingu lõpetada 3 kuulise ette teatamisega. Kliendilepingu lisad sõlmiti eeldusel, et lepinguline tasakaal säiliks ehk mõlemal poolel oleks sama pikk lepingu lõpetamise tähtaeg. Vastasel juhul ei oleks kliendid olnud nõus lepingu muudatusega, mis üksnes neile on kahjulikum. Hageja väitel on põhjendamatu kliendilepingu muudatus, mille kohaselt ei pidanud kliendilepingu lõppemisel klient tasuma järgmise kolme kuu jooksul toimuva auditi tasu. Kostjatele jääb selline väide arusaamatuks, kuna sanktsioonina järgmise audititasu nõudmine sõltub lepingu lõppemise kuupäevast. Sama loogika kehtis 3 kuulise ette teatamise puhul. Lisaks ei sisaldanud kõik kliendilepingud üldse järgmise auditi tasumise kohustust.
240.Hageja viide sertifikaadi tagastamise kohustusele on põhjendamatu. Sertifikaadi tagastamine on kaotanud oma tähtsuse ja aktuaalsuse, kuna sertifikaadi kehtivust kontrollitakse reaalajas vastavatest andmebaasidest ning füüsilise sertifikaadi olemasolu selle kehtivust ei tõenda. Paljud kliendid jätsid sertifikaadi tagastamata ning sellise kohustuse olemasolu praktikas midagi ei muutnud. Selline kohustus tulenes sertifikaadiomanikele siiski hageja uute Warringtonfirei tüüptingimuste punktist 4.6, mis neile otse kohaldusid. Hagejal oli ühtne kliendileping erinevate sertifikaatide jaoks ja erinevate sertifikaadiväljastajate jaoks.
241.Hageja väitel on seitsmepäevane lepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaeg lühike ja tavatu. See on aga vale, kuna hageja vahendab(s) BM Trada UK Warringtonfirei sertifikaate, kelle tingimustega selline tähtaeg otseselt ette nähti. Veelgi enam, täna vahendab hageja SCS Global Services sertifikaate, kelle tüüptingimuste kohaselt võib klient teenusest igal hetkel loobuda ja loobumine loetakse toimunuks vastava taotluse esitamise päeval tüüptingimustest (p 5.2). Sealjuures peab klient maksma vaid osutatud teenuse eest. Seega ei ole seitsmepäevane lepingu lõpetamisest etteteatamine sertifitseerimisteenuste puhul tavapäratu.
242.Kostjatele T. H.le ja R. L.le ei antud volikirju lepingu lisade sõlmimise eesmärgil. Volikirjad, mis võimaldasid lepingute sõlmimist, anti kostjatele poolteist aastat enne lepingu lisade sõlmimist. Seega ei ole R. L. andnud volikirju eesmärgil, et kostjad saaksid poolteist aastat hiljem sõlmida kindla sisuga lepingu lisasid. Hageja spekulatsioonid on meelevaldsed.
243.Hageja ei ole sisuliselt vaielnud vastu kostjate väidetele, et tema kliendid olid rahulolematud pärast hageja meeskonna lagunemist. Hageja ei ole eitanud, et pärast R. L. lahkumist lahkusid hagejast praktiliselt kõik hageja töötajad ning sama juhtus hageja emaühingus Lätis. Lahkumine omab ilmselgelt mõju klientuurile, kuna audiitor peab auditi koostamiseks
veetma mitu päeva kliendi kontoris ja kliendiga tihedalt suhtlema. See oli tõenäoliselt üheks põhjuseks, miks hageja kliendid sertifitseerimisasutust vahetada soovisid. X OÜ esitas soovi sertifikaadi lõpetamiseks samal päeval, mil sai hagejalt teate uute audiitori kontaktide kohta. Kõik kostja T. H. kliendid lõpetasid lepingud alles 2020. aastal ehk pärast kostja lahkumist. Hageja kliente ei mõjutanud lahkuma mitte X Estonia OÜ tegevus, vaid hageja pädevate audiitorite lahkumine.
244.Hageja eksitab kohut väitega, et väljastas pärast kostja R. L. lahkumist 262 sertifikaati. Need 262 sertifikaati on kostja R. L. juhtimise ajal väljastatud. Seega oli 2019. aasta maikuu sertifikaatide arv saavutatud kostjate I-II ja tänaseks hageja juurest lahkunud töötajate töö tulemusena.
245.Kostjad ei ole rikkunud konfidentsiaalsuskohustust ega kasutanud hageja ärisaladust. Hageja tunnistas, et sertifikaadiomanike andmed on PEFC, FSC ja CE avalikest registritest kättesaadavad. Registritest on ka näha sertifikaadi väljastanud akrediteeritud äriühing. Antud registrist ei nähtu tõepoolest sertifikaadi vahendanud isik. Näiteks on hageja kui sertifikaadi vahendaja ärinimi BM Certification ning viimane vahendab muuhulgas BM Certification SIA ehk grupi ettevõtte poolt väljastatud sertifikaate. Samuti on vahendajad kohustatud avaldama antud andmed enda kodulehel, mistõttu on võimalik siduda konkreetne akrediteeritud sertifikaadi väljastaja konkreetse vahendajaga. Seega puudub poolte vahel vaidlus, et avalikud andmed on sertifikaatide nimekiri, sertifikaatide väljastaja ning viimastega koostöö on vahendajad oma kodulehel ära märkinud.
246.Hageja vahendatud sertifikaatide andmed on kättesaadavad hageja kodulehelt. Sertifikaadiomanike kontaktandmed on vabalt kättesaadavad. Kuna poolte vahel puudub vaidlus, et sertifikaadiomanike andmed on avalikest registritest vabalt kättesaadavad, jäävad üle nende kontaktandmed, mis hageja väitel on tema ärisaladuseks. Ärisaladuseks ei saa olla informatsioon, mis on vabalt kättesaadav. Isegi kui mõnel juhul neid andmeid ei oleks avalikus registris märgitud, on kõikide äriühingute kontaktandmed Eestis kättesaadavad äriregistris. Samuti on ettevõtete kontaktandmed kättesaadavad Googlei otsingut kasutades ja ettevõtete kodulehtedel.
247.Kliendilepingu hind ei ole ärisaladus. Auditeerimise tasu koosneb esmase sertifitseerimise tasust ja neljast järelevalveauditist ning antud hinnad on turul välja kujunenud ja standardsed tüüphinnad, mille hinnavahemikud on antud valdkonnas tegutsejatele üldteada. Konkreetsed hinnad sõltuvad sertifitseerimise skeemist. Üldiselt on võimalik keskmine tõenäoline hind öelda kliendile koheselt, ilma pikema analüüsita. Hageja ei ole selgitanud, kuidas kõik muud kliendilepingu tingimused on hageja ärisaladuseks. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostjad oleksid selliseid andmeid kuidagi teadnud või ära kasutanud.
248.Kostja B. S. ei ole töölepingut rikkunud, sest ta täitis juhatuse liikme seaduslikku korraldust kliendilepingute sõlmimiseks. Igal juhul ei vastutaks kostja R. L. kohustuse rikkumise eest, kuna ta ei ole kliendilepingute lisade sõlmimisel olnud hooletu, rääkimata tahtlikkust rikkumisest. Hageja nõuded kostja R. L. vastu on aegunud. Hageja õigusnõustaja esitas 23.07.2019 kostjale B. S.le nõudeavalduse, milles heideti ette lisade sõlmimist. Seega pidi hageja saama lisade sõlmimisest teadma vähemalt mõne nädala jooksul enne nõudeavalduse esitamist. Hageja esitas hagi alles 22.07.2020. Ei ole usutav, et hageja oleks kahjust teada saanud alles 22.07.2019 ning ühe päevaga jõudnud pöörduda advokaadi poole, kes oleks suutnud välja saata nõudekirja. Hageja pidi väidetavast nõudest kostja B. S. vastu teada saama hiljemalt 03.06.2019, mil X OÜ väidetavalt seitsmepäevasele ülesütlemisele tuginedes kliendilepingu üles ütles. Põhinõude aegumise tõttu on aegunud ka viivisenõue.
249.Kuivõrd kostja R. L. tegevus omistatakse TsÜS § 31 lg 5 alusel hagejale, teadis hageja juba 2018. a lõpus kliendilepingute sõlmimisest. Kuivõrd tööandja nõue töötaja vastu aegub TLS § 74
lg 4 alusel 12 kuu jooksul alates väidetavast kahju tekitamisest, aegusid kostja vastu nõuded hiljemalt 2019. a lõpuks.
250.Hageja ei ole tõendanud järgmiste auditite toimumise aega. Hageja ei ole põhjendanud, mille alusel on ta märkinud B. S. klientide tabelis järgmise auditi kuupäevad ning need ei tulene ühestki hageja toodud tõendist. Tegelikkuses tuleb auditi toimumise täpne kuupäev alati kliendiga eraldi kokku leppida ning audiitor ei saa minna auditit teostama, kui pole selles igakordselt eraldi kliendiga kokkuleppele jõudnud. Muuhulgas on eelnevalt vajalik kokku leppida täpses auditi ajakavas ja asukohas. Kuna hageja ei ole ühegi kliendi puhul tõendanud järgmise auditi toimumise kuupäeva, ei ole hageja tõendanud, et oleks kliendilepingu ülesütlemisele järgneva kolme kuu jooksul üleüldse tõenäoliselt auditit teostanud. Mitme kliendi puhul oli auditi toimumise tähtaeg möödunud ehk järgmine audit oleks eelduslikult toimunud alles aasta pärast. Sellistel juhtudel ei saanud hageja jaoks olla vahet, kas leping öeldaks üles seitsmepäevase või kolmekuise etteteatamisega.
251.Mitmed hageja väidetud kliendid ei ole sõlminud lepingu lisasid. Kuigi hageja väidab, et talle tekkis kahju lisade sõlmimisega, ei ole kõigi sertifikaatide osas hageja esitatud tõenditest nähtuvalt lisasid üldse sõlmitud. Kostja loetles kliendid, kes lisasid ei allkirjastanud. Mitmed lisad on allkirjastatud vaid ühe lepingupoole poolt. Mitmed kliendid ei sõlminud kunagi lepinguid, mis lubaks kolmekuulist etteteatamist.
252.Hageja tõenditest ei nähtu, et kliendid oleksid kasutanud seitsmepäevast etteteatamistähtaega. Hageja tõenditest ei nähtu suurema osa klientide puhul, et kliendid oleksid kasutanud lepingu lõpetamise teate esitamisel lugenud lepingu lõppenuks seitsme päeva möödumisel teate esitamisest. Seitsmepäevase etteteatamise tähtaja kasutamine nähtub ainult OÜ K lepingu lõpetamise teatest. Selgusetu on, millisest kuupäevast hageja lepingud lõppenuks luges.
253.Hageja ei saanud eeldada, et kliendid soovivad jääda hageja juurde sertifikaadi kehtivuse lõpuni. Hageja ei ole põhistanud, milliste tõendite alusel saab järeldada, et kliendid oleksid jäänud hageja juurde sertifikaatide kehtivusaja lõpuni. Kostjad on selgitanud, et sertifikaatide ületoomine on levinud turupraktika. Samuti võisid kliendid muutuda maksejõuetuks, pankrotistuda või lõpetada teenuse eest tasumise. Selliseid asjaolusid ei saa mõjutada hageja ega kostjad. Seega on põhimõtteliselt vale hageja eeldus, et oleks igal juhul saanud nõuda auditite taS.d sertifikaadi kehtivuse lõpuni.
254.Lepingutes ei ole kokku lepitud resertifitseerimise tellimises, vaid pelgalt resertifitseerimise hinnas. Lisaks audititasude nõudmisele sertifikaadi kehtivuse lõpuni on hageja nõudnud tasu resertifitseerimise eest, mis toimub peale sertifikaadi kehtivuse lõppemist. Sellisel juhul võiks hageja oma kahjunõuet laiendada lõpmatult, kuna resertifitseerimisele järgneks jälle uus viieaastane auditeerimistsükkel, millele järgneks omakorda uus resertifitseerimine jne. Hageja väidab eksitavalt, et ta resertifitseerimise tasu ei nõua. Lepingu p 4.1 alusel oli resertifitseerimisauditi maksumus 1950 eurot ehk hageja on kahjunõudesse arvestanud uue tsükli resertifitseerimisauditi (1950+1700 =3650), mis ei ole mingil juhul põhjendatud.
255.Hageja lepingutest tuleneb, et CE-skeemi sertifikaadid kehtisid ühe aasta, mitte kolm. Lisaks on hageja ebaõigelt tabelis arvestanud kostja III klientide (CEskeemi sertifikaadid) sertifikaatide kehtivuse tähtajaks 3 aastat. Tegelikult oli mitme kliendi lepingus kokku lepitud, et sertifikaat kehtib vaid ühe aasta. Auditi ärajäämisega säästetud kulusid ei ole hageja arvestanud.
256.05.07.2021 seisukohtades jäi kostja T. H. varasemate vastuväidete juurde. Nõue on aegunud. T. H. allkirjastas kliendilepingute lisad 2019. a. jaanuaris ja veebruaris. Pärast allkirjastamist olid uued kliendilepingute lisad kättesaadavad hageja Sharepoint ühiskaustas.
Hageja kontorit külastades oli Sharepoint kaustale ligipääs hageja juhatuse liikmel D. L.il, kes osales aktiivselt hageja juhtimises ning sai kostjale teadaolevalt selle eest ka tasu. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 187 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Igal juhul pidi hageja saama kliendilepingu lisadest teada
03.juunil 2019, kui hageja klient X TÜ ütles hagejaga kliendilepingu üles väidetavalt 7 päevasele etteteatamistähtajale tuginedes.
257.Hageja teadmist kliendilepingu lisadest kinnitab asjaolu, et hageja on 23. juulil 2019 esitanud kostja B. S. vastu nõudeavalduse. Hageja pidi kliendilepingute lisadest olema teadlik juba enne 22. juulit 2019. Ei ole eluliselt usutav, et hageja ei olnud 23. juuli 2019 nõudeavalduse esitamisel teadlik ainult T. H. sõlmitud kliendilepingu lisadest. Pärast T. H. e-kirja saatmist ei esitanud hageja T. H. vastu nõudekirju ega teinud T. H.le lisade sõlmimisega seoses etteheiteid.
258.Hageja ei ole esile toonud, millise seadusega oli vastuolus R. L. korraldus kliendilepingu lisade sõlmimiseks. Korraldus lepingu lisade sõlmimiseks ei saa olla iseenesest ebaseaduslik. Ebaseaduslik saab olla korraldus, mis on otseselt seadusega vastuolusT. H. allkiri puudub tabelis viidatud X AS lepingul nr PC-09-10-2019. Tabelis märgitud Fermid OÜ lepingul nr PC-01-012019 puudub Fermid OÜ seadusliku esindaja allkiri.
259.T. H.le ei saa ette heita, et ta pidi teadma ja aru saama, et kliendilepingu muudatused on hagejale kahjulikud. Kliendilepingute ajakohastamine on praktikas tavapärane ning T. H.l ei olnud põhjust eeldada, et tööandja poolt antud korraldus ei ole seaduslik. Hageja hetkel kasutatava akrediteeringu hoidja tüüptingimused lubavad kliendil lepingu igal hetkel lõpetada.
260.Hagejale ei saanud kliendilepingu lisade uute tingimuste tõttu kahju tekkida. Hageja tabelist nähtub, et peaaegu kõik T. H. teenindatud kliendid on öelnud hagejaga kliendilepingu üles rohkem kui kolm kuud enne järgmise auditi toimumist. Seega ütlesid T. H. teenindatud hageja kliendid valdavas osas kliendilepingud üles 3 kuulist etteteatamistähtaega järgides. Hageja kahjunõue on põhjendamatu vähemalt 8510 euro ulatuses.
261.Hageja ei ole esitanud mis tahes asjaolusid, millest nähtuksid hageja ettevalmistused järelevalveauditite või resertifitseerimise tegemiseks. Üksnes kliendilepingute olemasolu ja nende täitma asumine ei tõenda, et hageja oleks teostanud kõikidele klientidele auditeid ka edaspidi. Olukorras, kus järgmise auditi teostamist polnud kliendiga kokku lepitud, ei saa hageja väita, et tal tekkis kahju saamata jäänud tulu näol. Hageja ei ole tõendanud, et hageja kliendid ütlesid kliendilepingud üles uute tingimuste tõttu.
262.Hageja väidab, et massiline T. H. klientide lahkumine hageja juurest toimus pärast kliendilepingu lisade sõlmimist. Tabelist nähtuvalt esitasid kuus hageja klienti teated kliendilepingu lõppemise kohta 02. märtsist 2020 kuni 19. juunini 2020. Olukorras, kus kuus klienti on lahkunud neljakuulise perioodi jooksul, ei saa rääkida klientide massilisest lahkumisest. Seejuures lahkusid kliendid hageja juurest rohkem kui aasta pärast kliendilepingu lisade sõlmimist. Töölepingu seaduse rikkumise eesmärgiks ei ole tööandjale kahju hüvitamine olukorras, kus tööandja ise on andud töötajale korralduse endale kahju tekitamiseks.
263.Auditite maksumusest tuleb minimaalselt maha arvestada audiitori töötasu, alltöövõtu korras kasutatud audiitori päevatasu, sõidukompensatsioon ning auditipaketi kontrollimise tasu. Pärast T. H. lahkumist puudus hagejal kogemustega tootesertifitseerimise audiitor. T. H. asendaja alustas hageja juures tööd alles detsembris 2019. Kuivõrd audiitori koolitamine võtab aega vähemalt pool aastat, pidi hageja vähemalt 2020. a esimeses pooles kasutama tootesertifitseerimise auditite läbiviimisel alltöövõtjaid, kellele hageja maksis osanike
01.jaanuari 2017. a. otsuse kohaselt päevatasu 550 eurot ja sõidutasu 275 eurot. Alates 2020. a teisest poolaastast tuleb auditi maksumusest maha arvata audiitori töötasu. T. H.le töötasu oli
2574 eurot kuus (bruto), mis teeb tööandja kogukuluks 3444,01 eurot kuus ja keskmiseks kaheksatunnise tööpäeva maksumuseks 172,2 eurot (3444,01 / 20 tööpäeva). Hageja on ligikaudselt hoidnud kokku kulusid summas 9 358,2 eurot.
264.Kostjad R. L. ja B. S. jäid 05.07.2021 samuti varasemate vastuväidete juurde. Hageja on ebaõigesti arvestanud kahjusumma sisse resertifitseerimise tasu. Sertifitseerimisperioodi pikkus oli kuni viis aastat, mille käigus teostati esimesel aasta sertifitseerimisaudit ning järgneval neljal aastal järelevalveaudit. Pärast seda sertifitseerimisperiood lõpeb ning resertifitseerimisaudit on uue viieaastase sertifikaadi alguseks. Kliendilepingutes ei ole kokku lepitud resertifitseerimise tellimises ega hageja vastavas kohustuses, vaid pelgalt resertifitseerimise hinnas. Hageja väidab, et osades kliendilepingutes ei olnud resertifitseerimisauditis kokku lepitud. Tegelikult ei olnud ühegi kliendilepingu kohaselt hageja kohustuseks teostada resertifitseerimisaudit ning kokku oli lepitud vaid resertifitseerimise hinnas. Kliendid, kelle lepingutes selline säte puudus, said resertifitseerimise hinnas igakordselt uuesti kokku leppida.
265.Hageja väitis, et kuna pärast järelevalveauditeid oli hagejal õigus resertifitseerimisauditite teostamiseks, ei lõppenud enamik kliendilepinguid sertifikaadi lõppemise kuupäeval, vaid lepingud olid tähtajatud ning sisaldasid kokkulepet pärast järelevalveauditeid teostatava resertifitseerimisauditi teostamise kohta. Hageja tugineb kahju arvestuses tegemata jäänud auditite koguarvule, mis viitab justkui sellele, et leping oli sõlmitud kindlaks tähtajaks kindla arvu auditite teostamiseks. Samas väidab hageja, et lepingud olid tähtajatud. Selgusetu on, millisel alusel on hageja arvestanud tegemata auditite arvu. Leping võis lõppeda paljudel põhjustel ja kliendid võisid vahetada teenuse osutajat. Ühegi skeemi järgi ei teostata aastas kahte järelevalveauditit, vaid toote sertifitseerimise korral kehtib sertifikaat 1 aasta, millisel juhul toimub kas aasta pärast resertifitseerimisaudit või 6 kuu pärast järelevalveaudit, millele järgneb 6 kuu pärast resertifitseerimisaudit. FSC/PEFC skeemide puhul ei teostata aastas kunagi rohkem kui ühte auditit.
266.Hageja ei ole tõendanud ettevalmistusi tulu teenimiseks. Olukorras, kus olid sõlmitud tähtajatud kliendilepingud, ei tõenda pelgalt lepingute sõlmimine ja esimese auditi teostamine seda, et hageja oleks igal juhul saanud tulu järelevalveauditite ja resertifitseerimisauditite teostamise eest. Sertifikaadi kehtivus võib enneaegselt lõppeda, samuti võib lõppeda hagejaga sõlmitud kliendileping. Hageja ei saa eeldada, et kliendid oleksid jäänud hageja juurde vähemalt viieks aastaks. Ebaõige on hageja eeldus, et ilma kostjate tegevuseta oleksid kliendid igal juhul jäänud hageja juurde neljaks järgnevaks järelevalveauditiks ning resertifitseerimisauditiks. Arvestades, et klientidel oli ka varasema lepingu alusel võimalik leping üles öelda kolmekuise etteteatamistähtajaga, saaks ajaline põhjuslik seos lepingu lisade sõlmimise ja lepingu ülesütlemise vahel katta maksimaalselt kolme kuud. Sellisel juhul peaks hageja iga konkreetse kliendi osas tõendama, et nimetatud kolme kuu sisse jäi arvestuslik auditi aeg ning hageja tegi auditi toimumiseks ettevalmistusi.
267.Lepingu lisade sõlmimine ei ole põhjuslikus seoses sertifikaadi kehtivuse lõpuni saamata jäänud tasude nõudega. Kahjuhüvitisest säästetud kulude mahaarvamine on VÕS § 127 lg 5 järgi seadusjärgseks eelduseks. Eluliselt ei ole usutav, et hagejal ei teki auditite teostamisega ühtegi kulu. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest tuleneks, et auditite tegemisel ei oleks hagejale sellega kaasnenud kulusid. Kuigi kostjatel puuduvad täpsemad andmed hageja säästetud kulude osas, on kostjad koostanud eeldusliku arvestuse hageja poolt säästetud kulude osas.
268.Kostja B. S. ei kahjustanud hageja vara. Tõenditest ei tulene, et kliendid oleksid ise kasutanud lepingu lisadest tulenevat seitsmepäevast etteteatamistähtaega, mistõttu ei ole lepingu lisade sõlmimine põhjuslikus seoses klientidega lahkumisega hageja juurest. Olukorras, kus hageja ei saanud enda väitel isegi lepingu lõpetamise teatest aru, et see on esitatud seitsmepäevase etteteatamisega, ei saanud hagejal kahju tekkida. Kliendid ei saanud kasutada
kehtivuse lõpetanud sertifikaati. Kliendilepingute lisades ei antud klientidele õigust kasutada kehtivuse lõpetanud sertifikaadi. Juhul kui klient lõpetas lepingulise suhte hagejaga ega sõlminud lepingut uue sertifitseerimisasutusega, kaotas klient õiguse sertifikaadi kasutamiseks. Kohustus füüsilise sertifikaadi tagastamiseks tulenes uute Warringtonfirei tüüptingimuste p-st 4.6, mis kohaldus klientidele otse. Seega jäi klientidele endiselt kohustus tagastada sertifikaat, kuigi võimaluse tõttu kontrollida sertifikaadi kehtivust andmebaasist on füüsilise sertifikaadi tagastamine kaotanud tähtsuse. Samuti ei ole hagejal võimalik kontrollida, kas klient on kopeerinud füüsilist sertifikaati ning kas klient tagastab kõik sertifikaadi koopiad. Praktikas ei tõendata sertifikaadi olemasolu paberil sertifikaadiga, mida on lihtne võltsida.
269.Kliendilepingute lisade sõlmimine ja klientide hageja juurest lahkumine ei ole ajaliselt seotud. Kliendid lahkusid hageja juurest juunist 2019 kuni juunini 2020. Seega jäi lepingu lisa sõlmimise ja kliendi hageja juurest lahkumise vahele alati vähemalt 3 kuud, mistõttu saanuks iga klient soovitud ajal hageja juurest lahkuda ka ilma lepingu lisade sõlmimiseta. Kostja B. S. kui töötaja tahtlust ei saa tuletada pärast hagejaga sõlmitud töölepingu lõppemist hageja konkurendi juhatuse liikmeks olemisest ning uue ühingu nimel klientidega suhtlemisest. Hageja ei ole B. S.le kohaldanud konkurentsipiirangut, mistõttu ei saa oma kutsetegevusega jätkamist B. S.le ette heita.
270.Nõue on aegunud, sest hageja pidi hiljemalt 03.06.2019 saama teadlikuks lisade sõlmimisest. Hageja väitel oli X TÜ järgmise auditi kuupäev 30.07.2019. Juhul kui sellise etteteatamistähtajaga lepingu ülesütlemine oli hageja jaoks tegelikult probleemiks, oleks hageja pidanud sellele vastavalt reageerima ning välja selgitama lepingu lisadega seonduvad asjaolud. Seega pidi hageja hiljemalt 03.06.2019 teada saama, et kliendid saavad lepingu üles öelda vähem kui kolmekuulise etteteatamisega. Kostjate solidaarset vastutust ei ole hageja põhistanud.
271.Hageja väidab põhjendamatult, et EBS koolituse eest tasumine 18 osamaksega ei olnud tavapärane ega kooskõlas EBS üldiste tingimustega. Hageja ja EBS vahel sõlmitud koolituslepingus on EBS esitanud maksegraafiku, mille järgi hageja tasus. Hageja pole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et R. L. oleks EBS-lt tasumiseks erikokkulepet taotlenud. Ebausutav on, et EBS oleks väidetavalt tavapäratu maksegraafikuga nõus olnud. Seega on tõendamata hageja väide, et R. L. sõlmis EBS-ga erikokkuleppe selleks, et mahtuda juhatuse 3000-eurose kulutuste piiri alla. Tasuliste koolituste puhul on ühingul ja juhatuse liikmel võimalik kokku leppida selles, et juhatuse liige jätkab mingi perioodi ühingu juures või kompenseerib varasemal lahkumisel ühingule protsentuaalselt koolituse maksumuse. Hageja ja R. L. vahel puudus selline kokkulepe.
272.Liisitud sõiduk ei olnud luksusauto. Esindusest autode liisimise puhul on tavapärane, et esindus lisab paketti erinevaid funktsioone, mis mõjutavad kogupakkumise hinda vaid minimaalselt. Sealjuures on esindus teinud hagejale soodustust 2208,33 eurot, mistõttu on hageja poolt lukususlikuks peetava lisavarustuse tegelik maksumus maksimaalselt 831,67 eurot. Kostjad ei nõustunud, et luksuslikuks saaks pidada nt pimenurga jälgimissüsteemi koos läheneva ja tagurdamisel läheneva liikluse tuvastamisega. Tegu on uute autode puhul tavapärase funktsiooniga.
273.Hageja kahjunõue tugineb ebaõigetele andmetele. Mitmed hageja poolt väidetud kliendid ei ole sõlminud lepingu lisasid ega allkirjastanud algset lepingut. Kuigi hageja väidab, et talle tekkis kahju lisade sõlmimisega, ei ole kõigi sertifikaatide osas lisasid üldse sõlmitud. Kostjad loetlesid lepingud, millel allkirjad puudusid. Allkirjastamata lepingud ei ole jõustunud. Lepingute p 5.1 alusel lepingud allkirjastamise hetkel. Seega ei ole allkirjastamata lepingud jõustunud, mistõttu ei saa hageja esitada sellistest lepingutest tulenevaid nõudeid, sh seonduvalt lepingu lisade sõlmimisega. Hagejal ei saa olla nõuet olukorras, kus kliendiga ei olnud kolmekuulist etteteatamise tähtaega sisaldavat lepingut sõlmitud.
274.17.12.2021 seisukohtades rõhutasid kostja, et hageja vahendas Eestis omanike BM Trada Latvija ja BM Trada UK sertifikaate. Hageja juhatuse liikmed olid R. L. ja D. L., keda kontrollisid hageja omanikud. Kuigi hageja igapäevajuhtimise eest vastutas R. L., siis tegevust kontrollisid hageja Läti omanikud D. L. ja U. K.. Hageja juures 2014. a oktoobrist kuni 2019. a juunini töötanud H. S. kinnitas, et D. L. ja U. K. käisid sageli Lätist hageja Eesti kontoris ja viibisid seal vähemalt 1-2 päeva, suheldes kostjate ja teiste töötajatega. Hageja Läti omanike näol ei olnud tegemist n-ö passiivsete osanikega.
275.Hageja teine juhatuse liige D. L. sai hageja juhtimise eest igakuist tasu, mistõttu jääb kostjatele arusaamatuks, miks on hageja eksitavalt väitnud, et juhtimistasu ei makstud ja et D. L. roll oli üksnes formaalne. Hageja sekretäri K. K. ütlused ei vasta suures osas tegelikkusele. K. K. näol on tegemist hageja sekretäriga, kes võeti tööle alles 2018. a maikuus ehk ainult 10 kuud enne R. L. lahkumist. Tema tööülesannete hulka ei kuulunud suhtlus hageja juhatuse liikmete, omanike ja teiste töötajatega. Samuti ei osalenud ta mistahes ettevõtte juhtimist puudutavate otsuste. Kuivõrd K. K. on ainuke endisest töötajaskonnast, kes hagejast ei lahkunud, ei ole välistatud, et teda on töösuhet ära kasutades mõjutatud hageja kasuks ütlusi andma.
276.Hageja omanikud olid R. L.ga tööga rahul ja pakkusid talle väärikat ametiautot. Kuna R. L. oli Land Roveri marki sõidukiga harjunud ja usaldas selle töökindlust, liisis ta 23.05.2016 vana asendamiseks samasuguse sõiduki. Sõiduki näol oli tegemist vajaliku töövahendiga. Hageja endine töötaja H. S. kinnitab, et Land Roverit kasutas ka B. S.. Lisaks kinnitab H. S., et R. L. käis Land Roveriga lennujaamas tihti Läti omanikel järel ja viis neid pärast ära.
277.K. K. ütlused sõiduki osas ei ole usaldusväärsed, sest need on põhistamata. Ta väitis, et igal hageja töötajal oli oma autor, kuid hagejal oli kokku seitse audiitorit ja lisaks Lätist käivad audiitorid ning sõidukeid oli kokku kuus. Seega oli sõidukeid vähem kui oli tegelik vajadus. Lisaks üritab hageja K. K. ütlustega jätta mulje, nagu oleks Land Roverist loobutud pärast R.i äraminekut, kuigi tegelikkuses näitavad Transpordiameti väljavõtted ja hageja väited, et sõiduk hageja käsutuses veel vähemalt kaks aastat.
278.EBS moodulipõhine õpe lubas täiskoormusel töötamist, uute teadmiste ja oskuste kohest rakendamist töös ning tulemuste saavutamist reaalajas. Koolitus toimus1 korra kuus ja kestis 3 päeva, kusjuures 1 päev jäi alati laupäevale. Koolitusel osalemine oli avalik info ja seda ei varjatud ettevõtte sees. K. K. ütlused koolitusel osalemise kohta on vastuolus H. S. kinnitusega, mille kohaselt teadsid teised töötajad EBS koolitusest ja R. L. ei varjanud seda kunagi.
279.Hageja väited selle kohta, et uued Warringtonfire’i tüüptingimused jõustusid alles detsembris 2018, ei ole asjakohased. Kuna kostjal R. L.l puudub ligipääs oma e-postile, pole tal võimalik tõendada, et tingimused saadeti hagejale varem. R. L. arutas tingimusi teise juhatuse liikme D. L.iga telefoni teel ja otsustati tingimusi mitte otse klientidele saata, kuna tegemist on pika ja tehnilise ingliskeelse dokumendiga, mille allkirjastamine kliendi poolt oleks olnud vähetõenäoline. R. L. viitas, et tingimused on siduvad ja kliendilepingud tuleb nendega kooskõlla viia, mistõttu märkis D. L., et tee nii, nagu õigeks pead.
280.Kliendilepingute tüüptingimustega kooskõlla viimine oli vajalik võimaliku olulise kahju ära hoidmiseks. Kliendilepingute tüüptingimustega kooskõlla viimine välistas kahte peamist negatiivset olukorda. Esiteks välistati olukord, kus sertifitseerimisasutus (BM Trada UK) sertifikaadi tühistaks. Teiseks välistas see ohu, et akrediteerimisasutus tühistaks sertifitseerimisasutuse (BM Trada UK) õiguse akrediteeringu sertifikaatide väljastamiseks. Uus omanik oli välja töötanud oma tüüptingimused, mis sertifikaatidele kohaldusid. Uutele tingimustele pidid vastama kõik juba väljastatud ja väljastamisele kuuluvad sertifikaadid.
281.Äriühing võis tüüptingimuste punkti 4.1. alusel sertifitseerimise või osa sellest peatada või tühistada, teatades sellest kirjalikus vormis seitse 7 päeva ette mitmete kliendi rikkumiste tõttu. Sama säte nägi ette, et kui äriühing sertifikaadi tühistab, peab klient viivitamatult tagastama sertifikaadi originaaleksemplari ja kõik selle koopiad. Originaalis on see inglise keeles märgitud „suspension of withdrawal of certification“, mis on eesti keeles „sertifikaadi peatamine või tagasivõtmine“. Tagajärg oli suunatud sertifikaadi kasutamise õiguse lõpetamisel. Uued tingimused ei näinud enam ette füüsilise sertifikaadi tagastamise kohustust, vaid klient võis selle endale jätta, kuid pidi selle hävitama.
282.Kuna kliendilepingu lisade sõlmimise projekt nende uute tüüptingimustega kooskõlla viimiseks oli mahukas ja eeldas mitmete töötajate osalemist, kutsus R. L. selleks kokku erakorralise koosoleku, mis võis toimuda pigem oktoobrikuus 2018, kuid välistatud ei ole ka novembrikuus 2018. Koosolekul osalesid kõik kontoris viibinud töötajad, sh B. S., T. H., T. J., H. S. ja teised kontori töötajad. Kuna tegemist oli erakorralise koosolekuga, siis koosolekut ei protokollitud. H. S. kinnitab seletuses, et koosolek leidis oktoobris-novembris aset ja sellel tutvustas R. tüüptingimusi ja selgitas vajadust sõlmida nende tõttu kliendilepingu lisad. H. S. kinnitab, et kliendilepingute sõlmimist käsitleti nagu tavalist töist küsimust.
283.Kliendilepingute muutmisel tuli otsustada, kas viia üksnes BM Trada UK Warringtonfire tingimustega kaetud lepingud sellega kooskõlla või muuta samamoodi BM Trada Latvija tingimustega kaetud lepinguid. Jõuti järeldusele, et majanduslikult oli põhjendatud ka teiste lepingute muutmine. Nagu samuti varasemalt selgitatud, siis vanade tingimuste ainuke kasu hagejale oli see, et kui klient otsustas kliendilepingu lõpetada, võis hageja nõuda kolme kuu jooksul ärajäänud auditi tasu. Praktikas antud sätet praktiliselt kunagi ei jõustatud, kuna see võis tuua ainult väikese ühekordse kasu, kuid rikkuda kliendiga suhted. Hageja ise ei ole pärast R. L. lahkumist ärajäänud auditi eest tasu küsinud.
284.Teiste lepingute samaaegne muutmine oli kasulik mitmel põhjusel. Hagejal oli nüüd võimalus kõik kliendilepingud erakorralise rikkumise korral kiiresti lõpetada. Kliendiga sai sõlmida ühe leping ka sellisel juhul, kui kliendil oli mitu sertifikaati. Kolmandaks oli valdav osa lepinguid, sh kõik FSC skeemi lepingud, kaetud Warringtonfire tingimustega, mistõttu oli ülejäänud lepingute osa mitteoluline. Tootesertifikaatide skeemide sertifikaadid kehtisid vaid aasta, mistõttu oli lühikese kehtivusajaga põhjendatud lepingu lõpetamise tähtaeg seitse päeva ja mitte kolm kuud.
285.R. L. andis lepingu lisa sisu juhised K. K.le klientidele vormistamiseks ja saatmiseks. Kuna K. K. oli selleks ajaks hageja juures töötanud alla aasta, võis ta enne lisade saatmist küsida abi teistelt hageja töötajatelt, sh K. V.lt. Hageja on esitanud sellise e-kirja menetluses, kuid pole saatnud antud kirjale eelnevat ega järgnevat kirjavahetust. K. K. saatis lisad klientidele edasi, kogus allkirjastatud lepingu lisad ja dokumenteeris sõlmitud lisad.
286.Kuigi Warringtonfire tingimuste järgi oli 7 päevane lepingu lõpetamise õigus teenusepakkujal, oli lepingu muudatuse saavutamiseks oluline säilitada varasem lepingu tasakaal ehk poolte võrdne õigus lepingu lõpetamiseks. See ei olnud tingimustega vastuolus ja tagas selle, et kliendid uued tingimused allkirjastaksid. Kliendilepingute muutmine ei olnud esmakordne. H. S. kinnitas, et kliendilepingu lisade sõlmimine oli tavapärane protsess. Ta ka selgitas, et füüsilisi sertifikaate enam klientidele ei väljastatudki, kuna need edastati klientidele elektrooniliselt. Puudusid sertifikaadid, mida tagasi nõuda. Kliendilepingute muutmises protsess oli avalik ja mahukas protsess.
287.Kuna hageja emaettevõtte BM Trada Latvija arvati 2019. a keskel BM Trada grupist välja, ei kohaldu neile enam Warringtonfire tingimused ja hageja ei pea enam kliendilepinguid sellega kooskõlas hoidma. Nii ei näe hageja ja selle omanikust emaettevõtte uue sertifitseerimisasutuse
SCS Global Services tingimused enam 7 päevast ette teatamise nõuet ette, mistõttu tänased hageja lepingud võivad teistsugused olla. SCS Global Services tüüptingimuste järgi võib klient igal hetkel teenusest loobuda ja loobumine loetakse toimunuks vastava taotluse esitamise päeval. Vanade lõpetamise tingimuste järgi pidi hageja võimaldama sertifikaati edasi kasutada veel kolm kuud ka siis, kui klient oli lepingu rikkunud.
288.Kostja R. L. pidas endiselt nõudeid tema vastu alusetuteks. Olukorras, kui hageja emaettevõte ja sertifikaatide väljastaja muudab oma tüüptingimusi, on vajalik hageja kliendilepingute nimetatud tüüptingimuste kooskõlla viimine. Lisade sõlmimata jätmisel rikkunuks R. L. kohustusi hageja juhatuse liikmena, kuna riskiks sellega, et peatataks hageja emaettevõtte kui sertifitseerija väljastaja akrediteering või hageja õigus sertifikaate vahendada. Kliendilepingutele lisade sõlmimine on praktikas tavaline ning ei välju hageja tavapärasest majandustegevusest (sertifitseerimisteenuse osutamine).
289.Hageja väidab ebaõigesti, et sõiduki liisimiseks ja EBS koolituse kulude tasumiseks oli vajalik osanike nõusolek (ÄS § 181 lg 3). Tegu on ebaõige väitega. Sõiduki liisingulepingut ei sõlmitud juhatuse liikmega, vaid kolmandast isikust liisinguandjaga. Seega ei ole õige tehingule ÄS § 181 lg 3 kohaldamine. Sõiduk liisiti hageja nimele, kes oli sõiduki vastutavaks kasutajaks ning sõiduk jäi hageja kasutusse pärast R. L. lahkumist. Seega ei ole R. L. liisingulepingut sõlmides rikkunud ÄS § 181 lg-t 3. Samamoodi sõlmiti EBS koolituse leping EBS-ga, mitte hageja juhatuse liikmega.
290.Hageja väidab ebaõigesti, et ta ei saanud kuluaruandest aru sõiduki liisimise sisust. Tegelikkuses näid hageja omanikud ja teine juhatuse liige liisingulepingu olemasolu kui ka liisingusummat. Hageja väidab ebaõigesti, et ta ei saanud kuluaruandest aru EBS koolituse sisust. Olukorras, kus aruannetes kajastusid igakuiselt EBS koolitused, ei ole eluliselt usutav, et hageja ei saanud koolituse sisust aru. Olukorras, kus hagejale oli aastatel 2016-2019 igakuistes aruannetes nähtav ie liisingu- ja sellega kaasnev intressimakse ning aastatel 2017-2019 nähtavad igakuised maksed EBS-le, oleks hageja pidanud huvi tundma selle osas, mille tarbeks makseid teostatakse ning kas nende tegemine on põhjendatud.
291.Hageja väidab ebaõigesti, et R. L. korralduse täitmine oli hea usu põhimõttega vastuolus. Hageja väitel oli eesmärgiks, et kliendid ütleksid hagejaga lepingu üles ning neil oleks hageja kliente lihtsam enda uude ühingusse üle võtta. Kliendilepingute lisade sõlmimise ajal ei tegutsenud ükski kostja X Estonia OÜ-s. Kostjatel puudus 2018. a lõpus kliendilepingute lisade sõlmimist ette valmistades igasugune soov hagejast lahkuda. Ükski hageja esitatud tõend ei viita sellele, et R. L., B. S. ja T. H. oleksid juba 2018. a lõpus plaaninud seda, et 2020. aastal ühiselt tegutsema X Estonia OÜ-s.
292.Kui hageja väiteil ta 03.06.2019 aegumisest teada ei saanud ning ei analüüsinud, miks klient lühema kui kolmekuulise tähtajaga lepingu lõpetas, puudub hagejale tekkinud kahju seoses lepingu varasema lõpetamisega ning 16.07.2019 planeeritud auditi toimumata jätmise vahel. See tõendab täiendavalt, et hageja ei nõudnud tegelikult klientidelt lepingu lõpetamiseks kolmekuulise etteteatamistähtaja järgimist. Sealjuures ütles vähem kui kaks nädalat pärast X TÜ 14.06.2019 lepingu üles OÜ X, soovides lepingut lõpetada seisuga 21.06.2019 ehk seitsmepäevase etteteatamistähtajaga. Ka sellest kirjast pidi hageja mõistma, et kliendid soovivad lepinguid lõpetada lühema kui kolmekuulise etteteatamistähtajaga. Hageja müügijuht Arved Liivrand vastas OÜ-le X samal päeval ehk 14.06.2019 ning väitis, et R. L. on varastanud tööandja tagant grupiviisiliselt koos oma alluva ja raamatupidajaga, asudes kliente üle kantima. Seega oli hageja juba 14.06.2019 arvamusel, et R. L. ja tema alluv (kelle all peab hageja ilmselt silmas B. S.a) on tekitanud hagejale kahju seoses klientide lahkumisega hageja juures. Kuigi hageja 14.06.2019 e-kirjas avaldatud väited on ebaõiged, tõendavad need seda, et hageja pidi olema kliendilepingute sõlmimisest teadlik rohkem kui aasta aega enne hagi esitamist.
293.Kõigi sertifikaatide osas ei ole lepingu lisasid üldse sõlmitud (X OÜ, X OÜ, X OÜ, X AS, X OÜ, X OÜ) ning teiste klientide puhul ei ole lepingut või selle lisasid ühe või mõlema poole poolt allkirjastatud. Allkirjastamata lepingud ei ole lepingute p-st 5.1 ja TsÜS § 67 lg-st 2 tulenevalt jõustunud. Hageja väitel ei tule kahju arvutamisel arvestada asjaoluga, et kliendid võisid alati lepingu 3-kuulise ette teatamisega lõpetada. Hageja kahju nõue on õiguslikult saamata jäänud tulu nõue (VÕS § 128 lg 4). Hageja ei saa eeldada, et kõik kliendid jäävad tema juurde kuni sertifikaadi kehtivuse lõpuni ning täiendavalt veel uue sertifitseerimistsükli alguseks oleva resertifitseerimisauditi tegemiseni. Klientidel oli alati õigus leping 3-kuulise ülesütlemisega mistahes põhjusel lõpetada.
294.X AS lõpetas FSC sertifikaadiga seonduva lepingu 17.06.2019, kuigi hageja väitel oli järgmiseks auditi kuupäevaks 20.06.2019. Seega ei järginud X AS lepingu lisadest tulenevat seitsmepäevast etteteatamistähtaega. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks seetõttu X AS-lt nõudnud kahju hüvitamist. Paljud B. S. ja T. H. kliendid, kes on hageja tabelites kajastatud, lõpetasid lepingu enam kui kolmekuulise etteteatamistähtajaga. Nende klientide puhul ei saa rääkida mingist seosest lisade sõlmimisega. Puudub igasugune põhjuslik seos.
295.Hageja ei saa nõuda saamata jäänu tulu perioodi eest, mille osas tulu teenimist leping ette ei näe. Ebausutav on, et pärast hageja akrediteeringu peatamist 10.02.2020 lahkusid ainult üksikud kliendid. Hageja käive on pärast hageja akrediteeringu peatamist 2020. aastal oluliselt langenud. Kui 2019. aastal oli hageja käive 637 609 eurot, siis 2020. aastal oli see 477 665 eurot (lisa 36). Seega langes hageja käive 26% võrra, millest vähemalt osaline langus on ilmselt seotud akrediteeringu peatamisega. Seega on hageja juurest klientide lahkumine eelduslikult vähemalt osaliselt seotud hageja akrediteeringu peatamisega.
296.Hageja ei ole õigesti arvutanud kahju suurust. Kahjuarvestusse kliendi kaasamise aluseks on asjaolu, et klient on peale kostjate hageja juurest lahkumist väidetavalt hagejaga lepingu lõpetanud. Hageja nõutav kahju koosneb peale ülesütlemise teadet sertifikaadi kehtivuse lõppemiseni teostamata jäänud auditite arvu korrutamisest lepingus kokku lepitud auditi tasuga, millele on osade klientide puhul lisatud lepingus kokku lepitud resertifitseerimise auditi tasu. Seejärel on hageja alates 11.12.2021 kahjusummast maha arvestanud auditi paki kontrollimise tasu vastavalt iseenda poolt esitatud andmetele.
297.Kahjuhüvitisest tuleb maha arvestada kliendid, kelle puhul puudub seos väidetava rikkumise ja kahju vahel. Ebaõige on resertifitseerimisauditite kahjusumma sisse arvestamine. Hageja on selgitanud, et resertifitseerimisaudit pikendas sertifikaadi kehtivust ja selle tegemata jätmisel sertifikaat lõppes. Seega oli resertifitseerimisaudit olemuslikult seotud sertifikaadi pikendamisega ehk uue perioodi algusega, mistõttu on põhjendamatu arvestada resertifitseerimise taS.d kahjusumma sisse. Sealjuures ei saa eeldada, et kliendid üleüldse soovisid sertifikaate pikendada. Kliendilepinguga ei saa seada kliendile kohustust tellida auditit sertifikaadi pikendamiseks.
298.Kokku oli lepitud vaid lepingu alguses toimuvas esmases resertifitseerimisauditis. Hageja väitel nõuab ta resertifitseerimisauditiga seonduvat kahju vaid nende lepingute puhul, milles on resertifitseerimisauditis kokku lepitud. Sealjuures ei ole lepingutes, mille alusel hageja endiselt resertifitseerimisega seoses kahju nõuab, selgelt välja toodud, et resertifitseerimise auditi toimumine on poolte kohustuseks. Resertifitseerimisele viidatakse vaid üldiselt lepingu objekti kirjeldavas p-s 1.1.1. Poolte õigusi ja kohustusi kirjeldavas p-s 2.2.3 on märgitud, et läbi tuleb viia FSC tarneahela järelevalveauditid Esimene järelevalveaudit toimub 9 kuud peale resertifitseerimisauditit. Järgmised järelevalveauditid toimuvad 12 kuud peale esimest järelevalveauditit. Viieaastase sertifitseerimisperioodi jooksul toimub neli järelevalveauditit, seejärel toimub resertifitseerimisaudit. Seega oli lepingu järgselt hageja kohustuseks viia läbi
vaid järelevalveauditid, mitte pärast sertifikaadi lõppu toimuv re-sertifitseerimisaudit, mis on lepingus kaasatud vaid üldises kirjelduses.
299.Lepingu p-s 4.1 on toodud resertifitseerimisauditi maksumus, millele järgneb p-s 4.2 järelevalveauditi maksumus. Lepingu p-s 4.3 on selgelt välja toodud, et järgmise resertifitseerimisauditi hind lepitakse kokku enne resertifitseerimisauditit ning fikseeritakse tellija poolt allkirjastatud lepingu lisana. Hageja kahjunõue on üles ehitatud eeldusele, et klient ei soovi ükskõik mis põhjusel sertifitseerijat vahetada. Samas on hageja kliendilepingutes alati olnud võimalus lepingut lõpetada.
300.Hageja heidab R. L.le ette lisade sõlmimiseks korralduse andmist ning sellega oma juhatuse liikme lojaalsus- ja hoolsuskohustuse rikkumist (ÄS § 187 lg 1) ning B. S.le ja T. H.le ette eetika ja käitumiskoodeksist ning seadusest töötajale tuleneva tööandja vara kaitsmise ja lojaalsuse kohustuse rikkumist. Nende sätete eesmärgiks ei ole kaitsta hagejat selle eest, et kliendid ükskõik mis põhjusel varasemalt kokku lepitud etteteatamisajaga lepingut üles ei ütleks.
301.Hageja on X OÜ-ga seonduvat nõuet vähendanud liiga väikeses ulatuses. Hageja on p-s 2.7.7.2 välja toonud, et on X OÜ-ga seonduvat nõuet vähendanud 2200 euro võrra, mistõttu on nõude suuruseks 11 620 eurot. Seega on hageja nõude suuruseks R. L. ja T. H. suhtes kokku 10 270 eurot, mitte 10 470 eurot, nagu hageja on taotlustes märkinud. Seega tuleb hageja nõuet R. L. ja T. H. vastu igal juhul vähendada veel 200 euro võrra.
302.Hageja poolt on maha arvestatud liiga väikeses ulatuses kokkuhoitud kulusid. Hageja on põhjendamatult jätnud arvestamata audiitorite tööajaga. Hageja ei ole kahjuhüvitisest maha arvestanud auditite ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ning raporti koostamiseks kuluvat audiitori tööaega ja vastavat töötasu, kuid on nõustunud, et B. S. klientidele auditite koostamisel audiitori töötasu on 17 118,88 eurot ning T. H. klientidele auditite koostamisel audiitori töötasu on 2236,65 eurot. Seega on hageja möönnud, et audiitori töötasu kokku hoitud kulude sisse arvestamine on võimalik.
303.Poolte vahel puudub vaidlus, et 2019. a I kvartalil oli hagejal 7 töötajat, kuid nt 2020. a III kvartalil 4 töötajat.Ka 2021. a III kvartalil oli hagejal 4 töötajat Seega on hagejal alates kostjate lahkumisest olnud pidevalt 3 töötajat vähem kui varasemalt. Mida vähem töötajaid hagejal on, seda vähem on neil võimalik teostada ajamahukaid auditeid. Hageja raamatupidaja selgituse järgi on keskmine töötasukulu audiitori kohta 3441 eurot kuus. Seega kui hagejal on väiksema klientide arvu tõttu vajalik hoida palgal 3 audiitorit vähem kui varasemalt, hoiab hageja nt 2 aasta jooksul kokku 3 töötaja töötasukulu kogusummas 247 752 eurot.
304.Peale kostjate lahkumist on hageja tööjõukulud oluliselt langenud, olles 2018. aastal 312 544 eurot, 2019. aastal 300 728 eurot ja 2020. aastal 197 058 eurot. Seega on põhjendamatu jätta audiitorite tööajaga täielikult arvestamata. Kui kliendid oleksid kliendisuhet hagejaga jätkanud, oleks hageja pidanud juurde palkama töötajaid või kasutama alltöövõttu. Ebausutav on hageja väide, et tal oleks probleemideta olnud võimalik palgata oma konkurentide töötajaid, mitte välja koolitama uusi audiitoreid. Konkurentide töötajate palkamisel oleks hageja eelduslikult pidanud maksma neile senisest kõrgemat palka, mis oleks hageja tööjõukulusid veel täiendavalt tõstnud.
305.Hageja kasutas auditite läbiviimiseks pidevalt alltöövõtjaid Lätist ja Leedust. Hageja Läti ja Leedu audiitorid tegid korduvalt alltöövõtu Eesti BM Tradale ning Eesti audiitorid omakorda Läti ja Leedu ühingutele. H. S. kinnitab, et Läti audiitorid käisid Eestis. T. H. viis aastatel 20172019 läbi mitmeid ühinguid Leedu ettevõtetele, keskmiselt viis ta välismaal auditeid läbi korra kvartalis.
306.Hageja ei ole välja toonud R. L. ja B. S. audititeks tegelikult kulunud aega. Hageja ei vaidlusta T. H. poolt esitatud auditite ajakulu, kuid vaidlustas R. L. ja B. S. audititele kulunud aja. Auditeerimisaeg sisaldab aega, mille audiitor või auditeerimismeeskond kulutab auditi plaanimisele, väljaspool auditi toimimise kohta toimuvale dokumentide ülevaatamisele, kohapeal või kaugtöö korras ettevõtte, töötajate, arhiivide, dokumentide ja protsesside auditeerimisele ja raporti kirjutamisele. SCS FSC auditite aja arvestamise juhendi lk-l 4 on märgitud, et tabelis märgitud auditi ajakulu on vaid aktiivsetele auditeerimise tegevustele kulutatud aeg, mis ei sisalda endas auditieelsetele tegevustele kuluvat ajakulu ega transporti. Seega on hageja põhjendamatult arvestanud enda tabelis vaid kohapealse auditi teostamise ajaga, mitte auditieelsete tegevuste, transpordi ning auditi kirjutamisega.
307.Kõik tegevused ei ole teostatavad hageja poolt välja toodud 0,5 päevaga. Mitmed kliendid asuvad väljaspool Tallinna, nt Lõuna-Eestis, samuti ka Hiiumaal või Saaremaal. Ainuüksi ajakulu hageja Tallinna kontorist Lõuna-Eestis või saartel asuva kliendi juurde sõitmiseks on 0,5 päeva. Lisaks kohapealsele auditi teostamisele on vajalikud mitmed eel- ja järeltegevused, millega hageja PEFC ja FSC järelevalveahela auditite puhul arvestanud ei ole.
308.Kostjad tõid näiteks PEFC skeemi kliendi X OÜ, kelle auditi teostamise ajakuluks on hageja hinnanud 0,5 päeva. Hageja ajakulu X OÜ kohapeal auditeerimiseks 27.08.2019 oli 5 tundi, millele lisandus auditi ettevalmistamine (u 1 tund), edasi-tagasi sõit hageja kontorist Tallinnast X OÜ asukohta Laeva külasse Tartu maakonnas (kokku 3,5 tundi) ning auditi raporti koostamine ja auditi paki kokkupanek (1,5-2 tundi), st kokku 11-12 tundi ilma puhkepausideta. Sarnaselt lisanduvad eel- ja järeltegevused kõigile teistele PEFC ja FSC tabelites toodud klientidele.
309.Ebaõiged on hageja väited auditite läbiviimise kõrge kasumlikkuse kohta. Hageja 2018. a majandusaasta aruandest nähtub, et hageja kahjum 2018. aastal oli 13 993 eurot, müügitulu 725 503 eurot ning tööjõukulud 312 544 eurot. Sealjuures ei sisalda tööjõukulud alltöövõtukulusid. Seega moodustasid ka 2018. aastal tööjõukulud 43,1% müügitulust. 2017. aastal oli müügitulu 710 389 eurot ning tööjõukulud 341 062 eurot, st 48% müügitulust. Ka pärast kostjate hageja juurest lahkumist moodustasid 2020. aastal tööjõukulud 41% hageja käibest. Seega moodustasid ainuüksi tööjõukulud pea 50% audititest saadavast tulust, millele lisandusid muud kulud.
310.Hageja ei ole arvestanud transpordikuludega. Kuna enamik kliente asus Tallinnast väljaspool, pidid hagejad auditite läbiviimiseks klientide asukohta sõitma. Hageja ei ole omapoolses tabelis arvestanud transpordikuludega. Nt 150 km kaugusel asuva kliendi juurde edasi-tagasi sõitmisele kulub keskmist kütusekulu 5,7 liitrit/100 km arvestades u 17,1 liitrit kütust, mis kütuseühiku hinnaga 1,30 eurot oleks 22,23 eurot.
311.Kostjad ei saa solidaarselt vastutada. Kostjate hinnangul on solidaarne vastutus endiselt põhistamata. Täielikult on tõendamata hageja väited kostjate ühise tegutsemise kohta. Kui sõidukit ei oleks liisitud, vaid kohe välja ostetud, oleks hageja pidanud tegema sõiduki kasutamiseks ühekordse ulatusliku makse. Seda ei saaks pidada äritegevuses mõistlikuks käitumiseks, kus ettevõttele on tähtis igakuiselt hoida endale piisavalt vabu käibevahendeid. Hageja jätkas sõiduki kasutamist vähemalt 2019. a lõpuni. Seega ei ole liisingumaksetelt intressi tasumine hagejale kahju tekitanud.
312.Kohtuvaidluse seisukohtades jäid kostjad kõigi varasemate väidete juurde. Hageja ei tugine sellele, et talle on tekkinud kahju just seetõttu, et kliendid ei pidanud järgima varasemat kolmekuulist ülesütlemistähtaega. Hageja nõuded tuginevad põhjendamatule eeldusele, et kliendid oleksid tellinud hagejalt kõik järelevalveauditid ja ka järgmist auditeerimistsüklit alustava resertifitseerimisauditi. Sellist eeldust ei saanud hagejal olla, kuna auditi teostamise
eelduseks on alati vastav kokkulepe kliendiga. Sealjuures ei ole hageja arvestanud nõudest maha auditite ärajäämise tõttu kokkuhoitud kulusid.
313.Menetluskuludena palus kostja R. L. hagejalt välja mõista menetluskulud 26 787,16 eurot (koos käibemaksuga), kostja B. S. 19 474,57 eurot koos käibemaksuga ning T. H. 11 201,24 eurot koos käibemaksuga. Samuti palusid kostjad hagejalt välja mõista viivise menetluskuludelt.
314.15.11.2021 määruses leidis kohus, et menetluskulude kostjate vahel jagamisel on põhjendatud lähtuda hagihinna määramise reeglitest, kuid arvestada selelga, kui mõni nõue on esitatud solidaarselt. Kuni 02.11.2021 ehk kuni ajani, mil ülejäänud kostjate esindajad hakkasid esindama T. H.t, on põhjendatud jaotada menetluskulud R. L. ning B. S. vahel selliselt, et R. L.ga seondub 57,91% menetluskuludest ning B. S.ga 42,09% menetluskuludest. Sealjuures tuleb R. L. ja B. S.ga seonduvate menetluskulude summa aluseks kuni 31.05.2021 võtta 66,09% kõigist menetluskuludest ning alates 01.06.2021 100% kõigist menetluskuludest.
315.Alates 21.09.2020 kuni 31.05.2021 kostjate lepingulistel esindajatel kulunud 127,9 tundi, summas 25 024,80 eurot. Eelpool mainitud kuludest 66,09% on 16 538,89 eurot, millest omakorda 57,91% moodustab R. L.ga seonduv kulu summas 9 577,67 eurot ja B. S.ga seonduv kulu 42,09% summas 6 961,22 eurot. Alates 01.06.2021 kuni 01.11.2021 on kostjate lepingulistel esindajatel kulunud 40,4 tundi ja kulu on 8 101,80 eurot. Eelpool mainitud perioodil kantud kuludest 57,91% moodustab R. L.ga seonduv kulu summas 4 691,75 eurot ja B. S.ga seonduv kulu 42,09% summas 3 410,04 eurot. Alates 02.11.2021 kuni 05.10.2022 on kostjate lepingulistel esindajatel kulunud 101,7 tundi, summas 21 667,80 eurot. Eelpool mainitud perioodil kantud kuludest 55,77% seondub R. L.ga summas 12 084,13 eurot, B. S.ga seonduv kulu on 40,56% summas 8 788,46 eurot ning 3,67% moodustab T. H.ga seonduv kulu summas 795,21 eurot.
316.Kokku on kostjate lepingulistel esindajatel kulunud 270 töötundi ning keskmine tunnitasu on käibemaksuga summas 202,94 eurot. Õigusabikulud on esitatud kindlaksmääramiseks käibemaksuga, kuna kostjad ei ole füüsiliste isikutena käibemaksukohustuslased. T. H.t esindasid kuni 01.11.2021 advokaadibüroo Magnusson vandeadvokaadid Kaidar Sultson ja Maiki Virks. T. H. menetluskulud perioodil kuni 01.11.2021 olid summas 12 115.20 eurot, millest allahindlus oli 2 054,40 eurot. Kokku olid T. H. menetluskulud 10 060,80 eurot. Kokku on T. H. eelneval lepingulistel esindajatel kulunud 63,10 töötundi ning keskmine tunnitasu on 192 eurot. Samuti on T. H. menetluskuluks Luisa Tõlkebüroo arve summas 330 eurot, seega on T. H. eelnevate esindajatega seonduvate menetluskulude kogusumma 10 390,90 eurot.
317.Arvestades eelnevalt toodud proportsioonidega on R. L. täiendavaks menetluskuluks perioodil alates 21.09.2020 kuni 31.05.2021 täiendavalt registriandmete tellimise kulud käibemaksuga summas 19,21 eurot, dokumentide tõlke tasud käibemaksuga summas 162,40 eurot, TGS Baltic Latvia arve seonduvalt Läti registripäringutega käibemaksuga summas 10,79 eurot ja riigilõiv liiklusregistri andmete päringult summas 3,06 eurot. B. S. menetluskuluks perioodil alates 21.09.2020 kuni 31.05.2021 on täiendavalt registriandmete tellimise kulud käibemaksuga summas 13,97 eurot, dokumentide tõlke tasud käibemaksuga summas 118,03 eurot, TGS Baltic Latvia arve seonduvalt Läti registripäringutega käibemaksuga summas 7,84 eurot ja riigilõiv liiklusregistri andmete päringult summas 2,23 eurot.
318.R. L. menetluskuluks on perioodil alates 01.06.2021 kuni 01.11.2021 täiendavalt dokumentide tõlke tasud käibemaksuga summas 8,13 eurot. B. S. menetluskuluks perioodil alates 01.06.2021 kuni 01.11.2021 on täiendavalt dokumentide tõlke tasud käibemaksuga summas 5,91 eurot. T. H. menetluskuluks on perioodil alates 02.11.2021 kuni 05.10.2022 täiendavalt registriandmete tellimise kulud käibemaksuga summas 0,70 eurot, dokumentide tõlke tasud käibemaksuga summas 1,66 eurot ja TGS Baltic Latvia arve seonduvalt hageja Läti
emaühinguga taustaotsinguga summas 12,77 eurot. R. L. menetluskuluks perioodil alates 02.11.2021 kuni 05.10.2022 on täiendavalt registriandmete tellimise kulud käibemaksuga summas 10,71 eurot, dokumentide tõlke tasud käibemaksuga summas 25,23 eurot ja TGS Baltic Latvia arve summas 194,08 eurot. B. S. menetluskuluks on perioodil alates 02.11.2021 kuni 05.10.2022 täiendavalt registriandmete tellimise kulud käibemaksuga summas 7,79 eurot, dokumentide tõlke tasud käibemaksuga summas 18,35 eurot ja TGS Baltic Latvia arve käibemaksuga summas 141,15 eurot.
319.Seega kokku on R. L.l tekkinud menetluskulud 9577,67 + 4691,75 + 12 084,13 + 433,61 = 26 787,16 eurot, B. S.l 6961,22 + 3410,04 + 8788,46 + 315,27 = 19 474,57 eurot ja T. H.l 10390,9 + 795,21 + 15,13 eurot = 11 201,24 eurot. Hageja menetluskuludele vaidlesid kostjad vastu.
KOHTU PÕHJENDUSED
320.Kohus leiab, et arvestades poolte vastuväiteid ning hinnates kõiki tõendeid, ei kuulu hagi ühegi nõude osas rahuldamisele.
321.Pooled ei vaidle käesolevasasjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja asutati asutati 28.12.2009; 2) alates hageja asutamisest 28.12.2009 kuni 18.03.2019 oli hageja juhatuse liikmeks kostja R. L.; 3) hageja on sertifitseerimisteenust pakkuv ettevõte, mille emaettevõte on BM Certification SIA/BM Trada Latvija; 4) emaettevõtte kaudu kuulus hageja rahvusvahelisse sertifitseerimisteenuseid pakkuvasse kontserni; 5) hageja pakkus oma klientidele vahendajana metsamajandamise (PEFC), metsamajandamise ja põllumajanduse tarneahelate (FSC, PEFC, RSPO ja UTZ), toiduohutuse (BRC), tooteohutuse (CE, A ja Q) ja kvaliteedijuhtimise (ISO) sertifikaate; 6) 04.08.2014 sõlmisid hageja ja kostja B. S. töölepingu, mille alusel asus kostja tööle tarneahela ja metsamajandamise üksuse juhi ning audiitori ametikohale; 7) 29.03.2019 esitas kostja B. S. avalduse töölepingu korraliseks ülesütlemiseks ja tema viimane tööpäev oli 28.04.2019; 8) 05.03.2012 sõlmisid hageja ja kostja T. H. töölepingu ning kostja asus tööle toote sertifitseerimise audiitori ametikohale; 9) 29.11.2019 esitas kostja T. H. hagejale töölepingu korralise ülesütlemise avalduse ja tema viimane tööpäev oli 30.12.2019; 10) R. L. esitas ise lahkumisavalduse ning lahkus hageja juhatuse liikme ametikohalt 18.03.2019: 11) alates 21.03.2019 sai kostja R. L. hagejaga konkureeriva ettevõtte X Estonia OÜ osanikuks ning alates 03.06.2019 on R. L. sama ettevõtte juhatuse liige; 12) alates 03.06.2019 sai kostja B. S. X Estonia OÜ juhatuse liikmeks ning alates 06.06.2019 sai ta ettevõtte osanikuks; 13) alates septembrist 2017 kuni detsembrini 2018 osales kostja R. L. hageja juhatuse liikmena EBS Executive Education OÜ korraldatud juhtimiskoolitusel EBS Executive MBA; 14) hageja tasus arved kostja R. L. koolitusel osalemise eest; 15) 23.05.2016 sõlmis kostja R. L. hageja nimel Nordea Finance Estonia AS-ga liisingulepingu sõiduki Land Rover Discovery Sport kasutamiseks; 16) sõiduki tehnilise passi järgi oli selle kasutajaks kostja R. L.; 17) hageja juhatuse liikmena andis kostja R. L. kostjatele T. H.le ja B. S.le volikirjad kliendilepingute allkirjastamiseks hageja nimel;
18) kostja R. L. korraldusel sõlmisid kostjad T. H. ja B. S. kliendilepingutele lisad, milliste järgi võisid lepingu pooled varasema 3 kuulise etteteatamise tähtaja asemel öelda lepingud üles 7 päevase etteteatamise tähtajaga.
322.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad on ühiselt tegutsedes tekitanud hagejale kliendilepingute lisade sõlmimisega kahju, sest suur hulk kliente lahkus pärast kostjate lahkumist hageja juurest ning valisid teenuse osutajaks X Estonia OÜ. Pooled vaidlevad selle üle, kas kliendid lahkusid seetõttu, et seda võimaldasid neile uued kliendilepingu tingimused. Pooled vaidlevad tekitatud kahju suuruse üle. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostja R. L. tekitas hagejale kahju koolitusel osalemise ja sõiduki liisimisega. Nõuete muutmine
323.Hageja on menetluse kestel oma nõudeid korduvalt muutnud. Algselt nõudis hageja kostjatelt R. L.lt ja B. S.lt solidaarselt 80 500 euro väljamõistmist, kostjatelt R. L.lt ja T. H.lt solidaarselt 17 010 euro väljamõistmist, kostjatelt R. L.lt, B. S.lt, X Estonia OÜ-lt ja OÜ-lt X solidaarselt 251 337 euro väljamõistmist ning lisaks R. L.lt eraldiseisvalt 20 508,05 euro väljamõistmist. Samuti nõudis hageja kõigilt kostjatelt viivise väljamõistmist.
324.31.05.2021 palus hageja jätta läbi vaatamata nõuded X OÜ ja X Estonia OÜ vastu ning kohus jättis 15.11.2021 määrusega nende kostjate suhtes hagi läbivaatamata. Hageja vähendas solidaarset nõuet B. S. ja R. L. vastu 178 929 euro võrra, nõudeks jäi 152 908 eurot. Solidaarset nõuet R. L. ja T. H. vastu vähendas hageja 3190 euro võrra, nõudeks jäi 13 820 eurot. Nõude R. L. vastu jäi samaks 20 508,05 eurot.
325.12.11.2021 esitas hageja uue nõude vähendamise avalduse. Hageja vähendas solidaarset nõuet R. L. ja B. S. vastu 16 894 euro võrra, nõudeks jäi 136 014 eurot. Solidaarset nõuet R. L. ja T. H. vastu vähendas 3350 euro võrra, nõudeks jäi 10 470 eurot. Nõue R. L. vastu 20 508,05 jäi samaks.
326.Seega on hageja menetluse käigus oma nõuetest osaliselt loobunud. Nõuetest loobumine tuleb kohtul vastu võtta ning loobutud nõuete osas tuleb menetlus käesolevas asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
327.Eeltoodust tulenevalt on kohtul kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 32-1-3-14, p 11). Käesolevas osas on kohtul võimalik võtta seisukoht nõudest loobumise osas kohtulahendis, sest kostjatel oli tähtaegselt võimalik esitada loobumise osas oma seisukoht. Kostjad ei vaielnud nõuetest osalisele loobumisele vastu.
328.Seega tuleb vastu võtta hageja loobumine solidaarsest nõudest R. L. ja B. S. vastu 195 823 euro ulatuses ja hageja loobumine solidaarsest nõudest R. L. ning T. H. vastu 6540 euro ulatuses. Loobutud nõuete osas lõpetab kohus menetluse.
329.Vaidluse sisulise lahendamise käigus hindab kohus esmalt, kas R. L. rikkus juhatuse liikmena kohustusi hageja ees, kui andis töötajatele korralduse sõlmida kliendilepingute lisad ning kas ta vastutab tekitatud kahju eest. Seejärel hindab kohus, kas kostjad T. H. ja B. S. rikkusid töötajatena kohustusi hageja ees, kui nad sõlmisid kliendilepingute lisad. Viimaks hindab kohus, kas R. L. rikkus juhatuse liikme kohustusi ja tekitas hagejale kahju koolitusel osalemise ning sõiduki liisingulepingu sõlmimisega. Hageja nõue R. L. vastu seoses kliendilepingute lisade sõlmimisega
330.Hageja palus kliendilepingute lisade sõlmimise tõttu mõista kostjalt R. L.lt solidaarselt koos B. S.ga välja 136 014 eurot. Solidaarselt T. H.ga palus hageja kostjalt R. L.lt välja mõista 10 470 eurot.
331.Hageja leidis, et kostja R. L. rikkus juhatuse liikmena hoolsus ja lojaalsuskohustust. Ta andis hageja töötajatele B. S.le ja T. H.le korralduse sõlmida kliendilepingute lisad, mille kohaselt said kliendid lepingu üles öelda 7 päeva ette teatamisega ega pidanud tagastama sertifikaadi originaali. Sellega muudeti klientidele lahkumine kiiremaks ja mugavamaks. Enne lisade sõlmimist hageja kliendid massiliselt ei lahkunud. Kõik kostjad tegutsesid ühiselt. Pärast klientide lahkumist läksid kõik X Estonia OÜ-sse ning R. L. ja B. S. said hageja konkurendi osanikeks ning juhatuse liikmeteks. Kostja R. L. andis korralduse lisade sõlmimiseks isiklikes huvides. Hageja jäi ilma kokku lepitud auditite tasudest. Ebaõige on kostjate väide, et lepingute lisade sõlmimise tingis kontserni emaettevõtte tüüptingimuste muutmine, sest viimase tüüptingimused võimaldasid 7 päevase etteteatamisega lepingu lõpetamist vaid teenuse osutajal. Hageja ei ole R. L. lahkumisel sõlmitud kokkuleppes kinnitanud, et ta loobub lisade sõlmimisega seotud kahju nõudest, sest hageja ei olnud kokkuleppe sõlmimise ajal nõudest teadlik.
332.Kostjal R. L. vaidles nõudele vastu. R. L. ei lahkunud hageja juurest vabatahtlikult, vaid ta sunniti lahkuma. Pärast tema lahkumist lahkusid peaaegu kõik hageja töötajad. Kuna R. L. on oma valdkonnas tunnustatud spetsialist, asus ta teenuseid pakkuma X Estonia OÜ-s. Sertifitseerimisteenuse osutamine on seotud kliendi usalduslike suhetega teenuse osutajaga ning nimelt sellel põhjusel lahkusid kliendid hageja juurest. Kliendilepingute lisas sõlmiti põhjusel, et hageja emaettevõte BM Trada UK saatis 2018. aasta lõpul uued sertifitserimise tüüptingimused, millistega hageja lepingud ei olnud kooskõlas. Uute tingimuste järgi võis sertifikaadi peatada või tühistada 7 päeva ette teatades.
333.Hageja ei ole tõendanud klientide lahkumise põhjuseid ja teenuse osutaja vahetamine on tavapärane. Praktikas lisade sõlmimine tähendust ei omanud, sest pooled ei järginud lepingutes toodud tähtaegu. Kliendid lahkusid ilma ette teatamise tähtaega järgimata ja lepingus puudusid selliseks juhuks sanktsioonid. Hageja ei ole tõendanud, et kliendid lahkusid lisade sõlmimise tõttu. Sertifikaadi originaali tagastamine ei omanud tähtsust, sest sertifikaadi kehtivust sai kontrollida andmebaasist. Hageja on kahju nõudesse sisse arvestanud ka need lahkunud kliendid, kellega ei olnud sõlmitud kirjalikku lepingut või selle lisa. Ära jäänud audititega säästetud kulusid ei ole hageja täielikult arvesse võtnud. Lisaks sõlmis hageja kostjaga 01.03.2019 kokkuleppe, milles kinnitas nõuete puudumist kostja vastu.
334.Kohus leiab, et hageja kahju nõue kostja R. L. vastu tulenevalt kliendilepingute lisade sõlmimisest ei ole põhjendatud ega tõendatud. ÄS § 181 lg 1 järgi võib osaühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine
esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja R. L. esindusõigused hageja esindamisel ei olnud piiratud ja seega tulenes talle seaduse alusel õigus sõlmida hageja nimel lepinguid.
335.ÄS § 187 lg 1 näeb ette, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
336.Riigikohus on selgitanud, et ÄS § 187 lõikes 2 sätestatud nõude rahuldamise eeldusena tuleb esmalt tuvastada, kas juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi, misjärel tuleb hinnata, kas osaühingule on tekkinud kahju, kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos ning kas juhatuse liige vastutab kohustuste rikkumise eest (RK TKo 3-2-1-54-17, p 10, 2-17-13855, p 10). Nõude esitamisel peab osaühing tõendama, et juhatuse liige rikkus kohustusi ning nimelt rikkumiste tulemusena tekkis osaühingule kahju. Seejärel on juhatuse liikmel võimalik tõendada, et ta tegutses korraliku ettevõtja hoolsusega (RK TKo 3-2-1-54-17 p 10, 3-2-1-65-16, p 21). Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumist ei saa järeldada üksnes negatiivse tagajärje saabumisest (3-2-1-129-15, p 15).
337.Äriühingule tekitatud kahju puhul tuleb tuvastada rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Juhatuse liige peab hüvitama äriühingule kahju üksnes juhul, kui äriühingu kahju tekkis juhatuse liikme rikkumise tõttu, st rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (RK TKo 2-17-13855, p 11). Üksnes asjaolust, et lepingupartner oma kohustusi rikub, ei saa järeldada juhatuse liikme kohustuste rikkumist (RK TKo 2-17-10474, p 22, 3-2-1169-14, p 21).
338.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 näeb ette, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Lisaks tuleb VÕS § 127 lg 5 järgi kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Riigikohus on selgitanud, et põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks (RK TKo 3-2-1-101-16, p 18, 3-2-1-173-12, p 18, 3-2-1-42-16, p 19).
339.VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Saamata jäänud tulu nõude esitamisel tuleb isikul tõendada asjaolud, millest nähtub tulu saamise tõenäosus ehk see, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (RK TKo 3-2-1-94-08, p 12. 3-2-1-55-11, p 12; 3-2-1-100-13, p 13).
340.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kostja R. L. kui juhatuse liikme kohustuste rikkumist ega rikkumise tulemusena kahju tekkimist. Hageja on rikkumise tuletanud asjaoludest, mis ei ole kostjale ette heidetava teoga põhjuslikus seoses. Hageja kostja rikkumist ja tahtlust põhistanud peamiselt spekulatiivsete väidetega, millised menetluses tõendamist ei ole leidnud.
Ainuüksi asjaolust, et pärast kostja ja paljude teiste hageja töötajate lahkumist lahkusid ka paljud kliendid, ei saa järeldada, et kostja peab hüvitama hagejale kliendite lahkumisest tuleneva kahju.
341.14.04.2021 eelistungil (toimiku 5. kd, lk 70-73) selgitas kohus hagejale vajadust nõuet täiendavalt põhistada ja selgitada kahju arvestamist. Saamata jäänud tulu nõude puhul selgitas kohus, et hagejal tuleb tõendada ettevalmistusi tulu saamiseks ja välja tuua, milliseid kulusid seejuures kokku hoiti. Kohus selgitas vajadust tõendada kõigi hageja viidatud klientide puhul, et nendega sõlmiti lisalepingud. Kohus selgitas vajadust põhistada kostjate tahtlust rikkumise toimepanekul. Kohus selgitas töölepingu alusel esitatud nõuete aegumisega seonduvat. Lisaks selgitas kohus vajadust tuua välja ja tõendada põhjusliku seose olemasolu kostjatele etteheidetava rikkumise ja kahju vahel ning kostjate solidaarse vastutuse aluseid. Vaatamata kohtu selgitustele hageja ei põhistanud ega tõendanud nõude aluseks olevaid asjaolusid.
342.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja kanti äriregistrisse 28.12.2009 ning kostja R. L. oli ettevõtte juhatuse liige alates asutamisest kuni 18.03.2019 (toimiku 1. kd, 17-18). Koos kostjaga oli juhatuse liikmeks D. L.. Mõlemad juhatuse liikmed võisid ettevõtet esindada. Iseenesest pooled nende asjaolude üle ei vaidle.
343.X Estonia OÜ kodulehe väljavõtte kohaselt on tegemist sertifitseerimisettevõttega, mis osutab hagejaga võrreldes analoogilisi teenuseid. X Estonia osanikeks on R. L., B. S. ja K. V. (toimiku 1. kd, lk 35), kusjuures R. L. omandas osaluse 21.03.2019 ja B. S. 06.06.2019. Kõik kolm isikut on samuti ettevõtte juhatuse liikmed. Asjaolu, et kostja R. L. üksi või koos teiste kostjatega oleks planeerinud konkureeriva ettevõtte loomist ja klientide sinna üleviimist juba ajal, mil ta oli hageja juhatuse liige, ei ole hageja ühegi tõendiga tõendanud. Tegemist on hageja spekulatsiooniga, mida miski ei kinnita.
344.Kostja R. L. ja Läti emaettevõtte esindajate e-kirjadest jaanuaris 2019 (toimiku 2. kd, lk 151-154, osalised tõlked lk 155-157) nähtub, et Läti esindajad soovisid R. L.lt mitmete tööülesannete täitmist Lätis, mida R. L. perekondliku olukorra tõttu võimalikuks ei pidanud. 12.02.2019 esitas R. L. hagejale avalduse juhatuse liikme ametikohalt tagasiastumiseks (toimiku
2.kd, lk 158-159). 01.03.2019 teatas hageja kostjale, et ta on osaniku otsusega tagasi kutsutud (toimiku 2. kd, lk 160-161). Samas dokumendis tunnistas hageja tagasivõtmatult, et hagejal ei ole mingeid nõudmisi kostja R. L. vastu. Eelviidatud tõenditest kogumis võib järeldada, et R. L. küll esitas ise avalduse juhatuse liikme ametikohalt tagasiastumiseks, kuid ei teinud seda põhjusel, et soovis asuda tegutsema konkureerivas ettevõttes.
345.Hageja ja kostja R. L. allkirjastasid hageja Eetika ja käitumisjuhendi kokkuleppe (toimiku
1.kd, lk 38-39, tõlge lk 40-41), mille allkirjastamisel kinnitas kostja, et käitub kooskõlas seadustega ja kaitseb ettevõtte vara. Kohus leiab, et kliendilepingute lisade sõlmimine iseenesest hageja vara ei kahjustanud.
346.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja R. L. allkirjastas 04.09.2017 volikirja B. S.le ja 31.08.2017 T. H.le (toimiku 1. kd, lk 78-79). Volikirjadega andis ta hageja töötajatele õiguse allkirjastada hageja nimel sertifitseerimisega seotud lepinguid. Volikirjad koostati mitu aastat enne vaidlusaluste lisade sõlmimist ning hageja ei ole välja toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, millest võiks järeldada kolme kostja ühist tegutsemist hageja kahjustamise eesmärgil juba 2017. aastal.
347.Hageja esitas kohtule klienditega sõlmitud lepingud ja nende lepingute lisad. 26.08.2016 oli hageja ja X AS-ga sõlmitud leping (toimiku 1. kd, lk 80-82). Lepingu objekti osas oli loetletud, et hageja kohustub tellija tellimuse alusel hindama tellija tarneahelat, tegema esmase sertifitseerimisauditi, re-sertifitseerimise auditi ja järelevalve auditi. Lepingu punkti 2.2.3 järgi pidi esimene järelevalveaudit toimuma 9 kuud peale sertifitseerimisauditit. Järgmised pidid
toimuma 12 kuud pärast järelevalveauditit. Viieaastase sertifitseerimisperioodi jooksul pidi toimuma neli järelevalveauditit, seejärel re-sertifitseerimisaudit. Lepingu punktis 4 lepiti kokku auditite hindades.
348.Punkti 5.1. järgi oli leping tähtajatu, kuid sertifikaadid kehtisid 5 aastat auditi toimumise kuupäevast. Lepingu punkti 8.1. järgi oli lepingu poolel ka teise lepingupoole rikkumise korral õigus leping üles öelda 3 kuulise etteteatamisega. Lepingu punkt 8.2. nägi ette, et kui tellija soovib lepingu lõpetada vähem kui 3 kuud enne järgmise korralise või refinantseerimisauditi toimumist, tuli tal tasuda järgmise auditi arve. Punkt 8.4. nägi ette, et lepingu lõpetamise korral peab tellija tagastama sertifikaadi originaali ja tagama, et hageja sertifitseerimismärke ei kasutata enam tema dokumentides.
349.Seega järeldub kliendiga sõlmitud lepingust, et selle lõpetamise ainsaks võimaluseks mistahes põhjusel oli kolmekuuline etteteatamise tähtaeg. Lepingust ei nähtu, et selle sõlmimisel oleks klienti teavitatud mingitest muudest täiendavatest tüüptingimustest, milliseid veel peaks klient järgima. Järelikult ei ole iseenesest õiged mõlema poole väited, et lepingu kehtivuse, ülesütlemise või poolte kohustusega seonduv võis tuleneda veel hageja emaettevõtte tüüptingimustest. VÕS § 37 lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Kumbki pool ei ole põhistanud ega tõendanud asjaolusid, millest võiks järeldada hageja ja klientide vahelistele lepingulistele suhetele veel täiendavate tüüptingimuste kohaldamist.
350.27.11.2018 sõlmis B. S. hageja esindajana sama kliendiga lepingu lisa (toimiku 1. kd, lk 8384), mille punktis 8.1 lepiti kokku, et kui kumbki pooltest rikub lepingu olulisi tingimusi, on teisel poolel õigus leping lõpetada, teatades sellest teisele poolele kirjalikult ette 7 päeva varem. Lepingu punkt 8.2. nägi ette, et kui tellija soovib lepingu lõpetada enne järgmise korralise või refinantseerimisauditi toimumist, tuleb tellijal sellest vähemalt 7 päeva ette teatada ja vastasel korral tuli tal auditi eest tasuda täies mahus. Lepingust jäeti välja punkt 8.4, mis kohustas klienti tagastama sertifikaadi originaali. Muid lepingu tingimusi ei muudetud.
351.Kostja esitas kohtule väljavõtte Euroopa Komisjoni kodulehelt sertifitseerimisteenust osutavate ettevõtete kohta (toimiku 2. kd, lk 110-112) ja väljavõtted hageja enda kodulehelt (toimiku 2. kd, lk 112-122), mille alusel oli soovijatel võimalik kontrollida välja antud sertifikaadi kehtivust. Seega on kostja tõendanud väidet, et sertifikaadi originaali tagastamise kohustus ei omanud tegelikku sisu, sest lepingu lõpetamisel ei olnud kliendil enam õigust sertifikaati kasutada ning seda, kas sertifikaat kehtis või mitte, sai kontrollida andmebaasist.
352.Kostjad esitasid kohtul Warringtonfire Testing and Certification Ltd tüüptingimused (toimiku 2. kd, lk 143-146, osaline tõlge lk 147). Selle punkt 4.1 nägi ette, et äriühing võib sertifitseerimise või osa sellest peatada või tühistada, teatades sellest kirjalikus vormis 7 päeva ette järgmistes lepingu punktides märgitud klientide lepingurikkumiste korral. Punkt 4.6 (tõlge toimiku 5, kd, lk 51) nägi ette, et sertifikaadi tühistamisel pidi klient tagastamas sertifikaadi originaali ja selle koopiad või need hävitama. Hageja esitas tõlke Warringtonfire tüüptingimuste punktist 13 (toimiku 6. kd, lk 173), mille järgi oli teenuse osutajal kliendi rikkumise korral õigus leping viivitamatult lõpetada.
353.Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et sertifikaatide vahendajana tuli hagejal järgida neid tingimusi, mida nägi ette sertifikaatide tegelik väljastaja. Seega ei vaidle pooled selle üle, et nende endi klientidega sõlmitud lepingud pidid olema kooskõlas kontserni tingimustega. Eeltoodu valguses on põhjendatud ja kohane kostjate viide, et hageja ja tema klientidega
varasemalt sõlmitud lepingud ei olnud kooskõlas Warringtonfire tingimustega, sest ei võimaldanud koheselt lepinguid lõpetada, muuhulgas klientide rikkumiste tõttu. Seda, et kliendilepingutele oleksid teatud tüüptingimused automaatselt kohaldunud, ei ole kumbki pool tõendanud.
354.Kohus loeb eluliselt usutavaks ja põhistatuks kostjate väiteid, et kliendilepingutes lepingu lõpetamist puudutavate muudatuste tegemine ei kahjustanud kuidagi hageja huve, vaid vastupidi, võimaldas hagejal vajaduse korral lepinguid kiiremini lõpetada. Ühtlasi loeb kohus põhjendatuks kostjate väiteid, et lepingupoolte tasakaalu arvestades ei oleks olnud klientidele aktsepteeritav selliste muudatuste tegemine, kus lepingu kiire ülesütlemise õigus antakse vaid ühele lepingu poolele. Teisalt osundab kohus, et erinevalt hageja väidetest ei näinud klientidega sõlmitud lepingud ette sanktsioone juhtudeks, kui kliendid etteteatamise tähtaega ei järginud. Alusetud on hageja etteheited, et lisad võimaldasid klientidel lepinguid üles öelda mugavamalt ja ilma sanktsioonideta. Ka varasem leping ei näinud kliendile ette sanktsioone ning varasemat kohustust tagastada sertifikaadi originaal ei saa pidada kliendile lepingu lõpetamise korral selliseks ebamugavuseks, mis oleks sundinud teda loobumisest hoiduma. Hageja on ise klientidele saatnud teateid (toimiku 2. kd, lk 181-182), milles on teatanud kliendi rahaliste kohustuste täitmata jätmise tõttu sertifikaadi tühistamisest. Klienti on palutud lõpetada sertifikaadi kasutamine, kuid sertifikaadi originaali tagastamist palutud ei ole.
355.Oma olemuselt on hageja ja tema klientide vaheline leping teenuseleping. Olenemata sellest, millise aja jooksul sertifikaat kehtis ja millistes tulevikus tehtavates auditite ning nende hindade kohta leping tingimusi ette nägi, ei ole kohtu hinnangul soovimatu teenuse pealesundimine võimalik. Hageja ei ole tõendanud, et enne lisade sõlmimist järgisid kõik tema kliendid lepingute ülesütlemisel kolmekuulist ette teatamise aega ning taS.d seejuures auditite eest, milliseid nad ei soovinud, kuid pidid lepingu alusel tellima. Seega kokkuvõttes leiab kohus, et lepingu lõpetamise etteteatamise tähtaja muutmine ei olnud iseenesest hageja huve kahjustav ning lepingu lisade sõlmimise otsustamist ei saa pidada kostja kui juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks.
356.Hageja on menetluse käigus soovinud väita, et lisade sõlmimine oli kõigi kolme kostja konspiratsioon, mille eesmärgiks oli ette korraldada klientide lahkumine uude loodavasse ettevõttesse. Kohus on juba osundanud, et need hageja väited ei ole tõendamist leidnud. Oma väidete tõendamiseks esitas hageja kohtule K. V. e-kirja K. K.le 12.11.2018 (toimiku 6. kd, lk 40), milles viimane tõi välja lepingu muudatuse sõnastuse. Miks on selline e-kiri saadetud, tõenditest järeldada ei saa. 05.10.2022 istungil tunnistajana ütlusi andnud K. V. (toimiku 7. kd, lk 1-3) K. K.le e-kirja saatmist ta ei mäletanud.
357.Kostja esitatud tõenditest võib järeldada, et lepingute lisasid saatis klientidele allkirjastamiseks hageja assistent K. K. (toimiku 2. kd, lk 148-150). Hageja esitas kohtule K. K. seletuskirja (toimiku 6. kd, lk 46-48), milles töötaja on väitnud, et lepingute sõlmimisest kuulis ta 2018. aasta oktoobris töötajate koosolekul. Tema seletuse kohaselt oli üheks probleemiks T. H. klientide võlgnevused. R. L. palus K.l lepingute lisad vormistada kõikidele klientidele. Tingimused olevat talle saatnud K. V. e-kirjaga. Lisad saadeti välja novembris. K. K. ei olevat teadnud, et muudatusi on vaja tüüptingimuste muutmise tõttu.
358.H. S. esitas kohtule kirjaliku seletuse (toimiku 6. kd, lk 108-110), mille kohaselt töötas ta hageja juures 2014 kuni 2019. Tema seletuse kohaselt oli 2018. aasta oktoobris koosolek, kus arutati lisade sõlmimist, põhjuseks oli vajadus viia need kooskõlla uue omaniku tingimustega. Kliendilepingute lisade sõlmimine oli tema seletuse kohaselt tavapärane protsess.
359.Kummastki seletuskirjast ei saa kohtu hinnangul järeldada, et lepingute lisade sõlmimiseks puudusid objektiivsed põhjused. Kostjad on kohtu hinnangul välja toonud objektiivsed põhjused,
milliste tõttu peeti vajalikuks lepingute lisade sõlmimist. Kohus peab lepingu kiirema lõpetamise võimaluse ettenägemist iseenesest selliseks objektiivseks põhjuseks, mis hageja huve ei kahjustanud. Hageja on väitnud, et klientidel puudusid massilised võlgnevused, milliste tõttu oleks lepingute kiirema lõpetamise õiguse ettenägemine olnud vajalik. Hageja esitas kohtule kliendivõlgnevuste aruande seisuga 30.09.2018 (toimiku 6. kd, lk 41), milles on loetletud kuus klienti ja nende võlgnevuse suurus. Aruande ülaosas on märge: „Osakonna filter: Product Certification“, millest võib järeldada, et tegu oli antud osakonna klientide võlgnevusega. Kas või kui palju võlgnevusi oli hagejal kokku, ei ole hageja välja toonud ega tõendanud. Sõltumata võlgnevuste suurusest, ei saanud 7 päevase ette teatamise tähtaja ettenägemine sellisteks juhtudeks olla hageja huve kahjustav.
360.Hageja esitas kohtule nende klientidega sõlmitud lepingud, lepingute lisad ja neile väljastatud sertifikaadid, milliste alusel ta kostjate vastu nõude esitas (toimiku 1. kd, lk 85-94, 3. kd, lk 58-213, toimiku 4. kd, lk 1-202). Kohus osundab, et esitatud tõendite kohaselt ei olnud sugugi kõik hageja kahju arvestusse kantud kliendid allkirjastanud kas lepingut ennast või lepinugu lisa. Allkirjastamata olid lepingud AS-ga X (ettevõttega ei olnud sõlmitud ka vaidlusalust lisa), AS-ga A&P Mets, OÜ-ga Raja KT, OÜ-ga Marrek Puit, OÜ-ga Foretra, OÜga Piiritaja, OÜ-ga BillerudKorsnäs Estonia, OÜ Forestcom, AS-ga Nor-Est Wood, AS-ga Liimpuit, OÜ-ga Valge VN (ettevõttega ei olnud sõlmitud ka lisa), OÜ-ga Nordlum, OÜ-ga Dammix Mets, OÜ-ga Renlog Eesti,OÜ-ga Estrus Trade, OÜ Fermid (ettevõttega ei olnud sõlmitud ka lisa). Lisasid ei ole allkirjastanud OÜ Runforest, AS Telver, AS Nordic Lumber, OÜ Augli Metall, AS Tarm, OÜ TrusTek ja OÜ Raigisson.
361.Hageja väited allkirjastamata lepingute ja lisade osas on vastuolulised. Ühelt poolt asus hageja väitma, et ka nende klientidega, kellega lepingut ei olnud allkirjastatud, oli leping sõlmitud, sest neile oli väljastatud sertifikaat. Kohus leiab, et sellisel juhul oli poolte vahel sõlmitud küll suuline teenuse osutamise leping, kuid hageja ei ole tõendanud, et kliendid oleksid sellisel juhul nõustunud kirjalikus lepingu tekstis toodud tingimustega. Kuna hageja ei ole seda tõendanud, ei saa ta väita, et klientidele oleks lepingu alusel kohaldunud kolme kuuline ette teatamise tähtaeg. Lisade osas on hageja väitnud, et ei olegi kahju osana arvestanud kliente, kes lisasid ei ole allkirjastanud. Vastuolus eelnevaga on hageja väitnud, et neidki kliente tuleb arvestada, sest sellisel juhul vastutab kostja R. L. lisa allkirjastamata jätmise tõttu. Kirjeldatud hageja väited on kohut selgelt eksitavad, sest nõude aluse ja kostja rikkumisena on hageja nimelt viidanud lisade sõlmimisele, mitte nende sõlmimata jätmisele. Selline väide on otseses vastuolus teiste hageja väidetaga, sest klientidele, kellega lisasid ei allkirjastatud, pidi ju endiselt kehtima kolmekuuline lepingu ülesütlemise tähtaeg, kuid hageja klientide tähelepanu sellele juhtinud ei ole. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja on kahju arvestuse kohta esitanud kohtule eksitava tabeli, milles ta on loetlenud ka need kliendid, kellega kirjalikku lepingut ei olnud või kellega ei lepitud kokku 7 päevases lepingu ülesütlemise ette teatamise ajas.
362.Esitatud tõendite alusel loeb aga kohus kõige olulisemaks asjaolu, et kliendid ei ole hagejaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel viidanud lepingust tulenevale 7 päevasele tähtajale. Enamik kliente ei ole soovinud lepingut üles öelda 7 päevase etteteatamise ajaga. Samuti nähtub esitatud tõenditest, et kuigi hageja arvates olevat klientide massilise lahkumise põhjustanud neile uue lepinguga antud kiire lahkumise võimalus, ei lahkunud ükski klient nädala jooksul pärast lisa sõlmimist. Kui analüüsida hageja koostatud tabeleid (5. kd, lk 91-92), võib järeldada, et enamik kliente lahkus hageja juurest 4 kuni 10 kuu möödumisel pärast lisa sõlmimist.
363.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 18.03.2020 ehk enam kui aasta pärast lisa sõlmimist saatis AS X hagejale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 95) ning teatas, et on otsustanud loobuda koostööst hagejaga. Loobumist põhjendas klient sooviga viia kõik sertifitseeritavad tegevused üle ühte ettevõttesse. E-kirjas ei ole märgitud ühtegi tähtaega, alates millest soovis klient lepingut lõpetada. 13.04.2020 saatis X OÜ hagejale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 96), milles teatas
soovist asuda kasutama teist sertifitseerijat. Antud klient on teatanud, et soovib lepingu lõpetada pärast sertifikaadi aegumist 19.04.2020. Seega ei seostanud klient lepingu lõpetamist mitte lisades ette nähtud ette teatamise ajaga, vaid sertifikaadi kehtivuse lõppemisega. 19.06.2020 teatas sama ettevõte, et on otsustanud kasutada teist sertifitseerijat ja soovib lepingud lõpetada (toimiku 1. kd, lk 97). Selleski e-kirjas ei viidanud klient, alates millisest ajast ta soovib lepingut lõpetada.
364.Melia Puit AS teatas hagejale 25.03.2020 e-kirjas (toimiku 1. kd, lk 98), et loobub lepingust hagejaga ega soovi seda pikendada pärast maikuud. Seega ei teatanud klient lepingu lõpetamisest ette mitte 7 päeva, vaid kaks kuud. AS Erapuit teatas hagejale 19.05.2020 (toimiku 1. kd, lk 99), et nad ei soovi enam lepingut jätkata, vaid soovivad selle lõpetamist alates 05.06.2020. Klient ei lõpetanud lepingut 7 päevase ette teatamisega. 11.05.2020 saatis AS Rait hagejale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 100) ning teatas, et palub tühistada mai lõppu planeeritud auditi ning soovib lepingut lõpetada. E-kirjas ei ole märgitud, alates millisest ajast lepingu lõpetamist sooviti. 7 päevasele etteteatamsiele ei viidatud.
365.Raigisson OÜ saatis 07.07.2020 e-kirja ja teatas lepingu lõpetamisest (toimiku 1. kd, lk 101), viitamata ajale, millest alates sooviti lepingut lõpetada. Snikarglädje i Sverige Eesti filiaal teatas 02.03.2020 e-kirjaga (toimiku 1. kd, lk 102), et ei soovi sertifikaati alates 26.04.2020 enam pikendada. Seega ei teatanud klient lepingu lõpetamisest ette ainult 7 päeva ega viidanud lisale. 22.05.2020 teatas Estrus Trade OÜ hagejale (toimiku 1. kd, lk 103), et alates 01.06.2020 lõpetab ettevõte puidu tugevussorteerimisega ega soovi enam jätkata sertifikaadiga. Taas ei viidanud klient sellele, et soovib lepingut üles öelda 7 päeva ette teatades ning etteteatamise lühike aeg ei olnud lepingu lõpetamise põhjuseks.
366.03.07.2020 saatis hageja OÜ-le Augli Metall e-kirja, milles soovis kokku leppida järgmise auditi aega sertifikaadi pikendamiseks, kuid klient teatas 07.07.2020 (toimiku 1. kd, lk 104), et sel aastal ettevõte enam ei sertifitseeri. 05.04.2020 saatis hageja e-kirja ettevõttele nimega Fermid ja soovis kinnitada auditi toimumise aega (toimiku 1. kd, lk 105), kuid ettevõte teatas 04.05.2020, et on otsustanud teise sertifitseerija kasuks. Taas ei viidanud klient lepingu lisale.
367.04.05.2020 saatis J.Roots Timber OÜ hagejale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 106), milles teatas, et ei soovi enam puidu tugevuse sorteerimise sertifitseerimist. Klient ei viidanud, alates millisest ajast ta lepingut lõpetada soovis. Tarm AS teatas 28.04.2020 (toimiku 1. kd, lk 107), et on vahetanud sertifitseerijat ja sellel aastal auditi läbiviimist ei soovi. Klient ei viidanud lepingu lisale ega teatanud lepingu lõpetamisest ette nimelt 7 päeva. Forsten OÜ teatas 29.06.2020, et ettevõte valis sellel aastal teise ettevõtte pakkumise (toimiku 1. kd, lk 108). TrusTek OÜ teatas 06.07.2020, et soovib lõpetada sertifikaadi kehtivuse 05.08.2020 ega soovi seda uuendada (toimiku 1. kd, lk 109). AS X teatas 17.06.2019, et soovib lõpetada hageja välja antud sertifikaadid (toimiku 1. kd, lk 110). Karo Mets OÜ teatas 04.07.2019, et soovib lõpetada oma sertifikaadi ja sertifitseerimise lepingu (toimiku 1. kd, lk 111). Keskühistu Eramets TÜ teatas 03.06.2019, et soovib oma sertifikaadi üle viia Soil Association Certification Ltd.-le (toimiku 1. kd, lk 112). Täiendavalt teatas sama ettevõte 04.03.2020 (toimiku 1. kd, lk 113), et viib PEFCFM sertifikaadi üle X Estonia OÜ-sse.
368.06.06.2019 saatis hageja e-kirja OÜ-le X ja soovis kokku leppida uue auditi aega. Ettevõte teatas 14.06.2019, et soovib sertifikaadi lõpetada seisuga 21.06.2019 (toimiku 1. kd, lk 114). Lepingu lõpetamisest 7 päeva ette ettevõte ei teatanud. Kehra Puidutööstus OÜ teatas vastuseks hageja kirjale, milles teavitati hageja uuest kontaktisikust, et soovib sertifikaadi lõpetada seisuga 31.07.2019 (toimiku 1. kd, lk 115). Seega ei teatanud ka antud ettevõte lepingu lõpetamisest ette vaid 7 päeva.
369.Lemeks Wood Supply AS teatas 19.06.2019 e-kirjas (toimiku 1. kd, lk 116), et soovib oma
ettevõtete sertifikaadid üle viia. 18.05.2020 teatas sama ettevõte, et soovib veel ühe sertifikaadi üle viia X Estonia OÜ-sse (toimiku 1. kd, lk 120). Sarnaselt teatas sertifikaadi üleviimisest Forestex Tartu OÜ 29.05.2019 (toimiku 1. kd, lk 117) ja 21.06.2019 (toimiku 1. kd, lk 118). 10.06.2019 teatas Lignator Logistika OÜ hagejale, et soovib sertifikaadi üle viia (toimiku 1. kd, lk 119) ning 11.06.2019 soovis ettevõte teada, mida on vajalik teha selleks, et sertifikaat üle viia. Seega ei teatanud klient hagejale 7 päeva ette, et soovib lepingu üles öelda.
370.24.07.2019 teatas OÜ Raja KT (toimiku 1. kd, lk 121), et soovib oma sertifikaati üle viia. Seetõttu teatas ettevõte, et soovib hagejaga sõlmitud lepingu üles öelda alates ajast, mil sertifikaat on üle antud ning üleandmine on andmebaasis registreeritud. Eeltoodust lähtuvalt ei soovinud klient lihtsalt lepingut 7 päeva ette teatades üles öelda. Sarnaselt teatas Godunoff OÜ hagejale 29.07.2019 (toimiku 1. kd, lk 122), et soovib sertifikaati üle viia ning lepingu hagejaga üles öelda pärast seda, kui sertifikaat on üle antud ja üleandmine andmebaasis registreeritud. HMPK OÜ teatas 15.07.2019 soovist sertifikaadid üle viia (toimiku 1. kd, lk 123) ja lepingu lõpetada alates ajast, mil sertifikaat on üle antud ja üleandmine registreeritud. Sama teate saatis hagejale 07.08.2019 Marrek Puit OÜ (toimiku 1. kd, lk 124).
371.03.06.2019 saatis hageja e-kirja Ecodecor OÜ-le ja soovis kokku leppida järgmise auditi aega. 14.06.2019 teatas ettevõte, et soovib sertifikaadi lõpetada seisuga 01.08.2019 (toimiku 1. kd, lk 125). Seega ei teatanud klient 7 päeva ette soovist leping üles öelda. 25.06.2019 saatis Baltic Connexions OÜ hagejale e-kirja, milles esitas taotluse sertifikaadi üleviimiseks (toimiku
1.kd, lk 127). Samasuguse taotlus saatis hagejale 08.07.2019 OÜ Reta Puit (toimiku 1. kd, lk 128). Letrim OÜ teatas 15.07.2019 soovist sertifikaat üle anda (toimiku 1. kd, lk 129) ja Savorito OÜ 08.08.2019 (toimiku 1. kd, lk 130-133). Viimane saatis hagejale koos teatega ainult lepingu enda ilma lisata ja soovis lepingut lõpetada pärast sertifikaadi üleandmist. Samasuguse teate saatis hagejale 23.07.2019 Foretra OY (toimiku 1. kd, lk 138). 31.07.2019 saatis MP & Puitmeister OÜ hagejale teate, milles soovis lepingu lõpetada kuu aega hiljem ehk 31.08.2019 (toimiku 1. kd,lk 139), soovides sertifikaadi üle anda.
372.Trives OÜ teatas hagejale 21.08.2019 soovist sertifikaat üle anda (toimiku 1. kd, lk 140) ja analoogilise teate saatis hagejale 09.09.2019 Piiritaja OÜ (toimiku 1. kd, lk 141). Holmen Mets AS teatas hagejale soovist sertifikaat ülee anda 03.09.2019 (toimiku 1. kd, lk 142) ja Vara Saeveski OÜ 04.09.2019 (toimiku 1. kd, lk 143). Timbest Export OÜ aga teatas hagejale 23.07.2019, et soovib sertifikaadi lõpetada 07.08.2019 seisuga seoses sertifitseeritud müügi vähesusega (toimiku 1. kd, lk 144). Leigola OÜ palus 17.10.2019 saadetud kirjas sertifikaadi lõpetada seisuga 15.10.2019 (toimiku 1. kd, lk 145). Franklin OÜ saatis 16.10.2019 ja 07.11.2019 avalduse sertifikaadi lõpetamiseks (toimiku 1. kd, lk 146-147).
373.Artiston OÜ palus 25.09.2019 sertifikaat üle anda (toimiku 1. kd,lk 148). Milpaber AS saatis 05.11.2019 sooviavalduse lepingu lõpetamiseks, kuid ei teatanud, millisest ajast alates (toimiku 1. kd, lk 149). Future Invest OÜ teatas 28.10.2019 (toimiku 1. kd, lk 150), BillerudKorsnäs Estonia OÜ 07.10.2019 (toimiku 1. kd, lk 151) ja Runforest OÜ 14.11.2019 (toimiku 1. kd, lk 152) soovist sertifikaat üle anda. Forestcom OÜ palus 22.11.2019 lõpetada sertifikaadi seisuga 12.04.2020 (toimiku 1. kd, lk 153). Iriscort Transport OÜ palus 10.10.2019 (toimiku 1. kd, lk 154) ja Logista OÜ 25.11.2019 (toimiku 1. kd, lk 155) sertifikaat üle anda. Sama soovi esitas 06.12.2019 Nor-Est Wood AS (toimiku 1. kd, lk 156).
374.AS Liimpuit teatas 26.11.2019 (toimiku 1. kd, lk 157), A-Nagel OÜ 30.10.2019 (toimiku 1. kd, lk 159), Valge VN OÜ 17.01.2020 (toimiku 1. kd, lk 160), AS Erapuit 06.12.2019 (toimiku
1.kd, lk 161), Nordlum OÜ 27.01.2020 (toimiku 1. kd, lk 162), Tarmeko Spoon AS 30.01.2020 (toimiku 1. kd, lk 163), AS Lasita Maja 27.01.2020 (toimiku 1. kd, lk 164), Dammix Mest OÜ 29.01.2020 (toimiku 1. kd, lk 165-176), Leventek OÜ 08.01.2020 (toimiku 1. kd, lk 177), Telver AS 03.12.2019 (toimiku 1. kd, lk 178), OÜ Valga Puu 14.11.2019 (toimiku 1. kd, lk 179),
Belspan OÜ 19.02.2020 (toimiku 1. kd, lk 180), Nordic Lumber AS 25.03.2020 (toimiku 1. kd, lk 181), J. Roots Timber OÜ 13.04.2020 (toimiku 1. kd, lk 182), Räpina Paberivabrik AS 16.04.2020 (toimiku 1. kd, lk 183), Renlog Eesti OÜ (toimiku 1. kd, lk 184), Lotus Timber OÜ 29.05.2020 (toimiku 1. kd, lk 185), X OÜ 10.06.2020 (toimiku 1. kd, lk 186), X OÜ 18.06.2020 (toimiku 1. kd, lk 187) avaldused sertifikaadi üleandmiseks.
375.Eeltoodut kokku võttes ei ole ühegi kliendi lahkumine hageja juurest põhjuslikus seoses lepingu lisa sõlmimisega, mis võimaldas 7 päevase ette teatamise tähtaja. Ükski klient ei ole sellele tuginenud ning ükski klient ei ole soovinud lepingut üles öelda nimelt 7 päeva jooksul. Hageja ei ole tõendanud, et kliendid lahkusid kostjale R. L.le etteheidetava teo ehk lepingute lisade sõlmimise tõttu.
376.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost kostjale etteheidetava rikkumise ja saamata jäänud tulu vahel. Kohus nõustub, et kliendi lahkumisel jäid hagejal saamata tasud tulevikus tehtavate auditite eest, kuid kliendi loobumine tähtajatust lepingust oli äririsk, millega hagejal tuli arvestada. Sellise äririski realiseerumise eest ei saa vastutada juhatuse liige. Hageja nõudel, mille hageja on sidunud tulevikus tehtavate auditite tasudega, puudub kostjale ette heidetava rikkumisega igasugune põhjuslik ja loogiline seos. Ükski klient ei lõpetanud lepingut koheselt pärast lisa sõlmimist, vaid nad teatasid lepingute lõpetamise soovist 4 kuni 10 kuu jooksul pärast seda. Seega juhul, kui lisasid ei oleks sõlmitud ja kliendid oleksid järginud lepingus toodud kolmekuulist ette teatamise tähtaega, oleksid kliendid endiselt saanud lahkuda järgmise 4 kuni 10 kuu jooksul.
377.Hagejad on kahju arvestuses esile toonud, et esimene järelevalveaudit, mille eest jäi tal tasu saamata, oleks pidanud toimuma 9 kuud pärast sertifitseerimisauditit ning järgmised järelevalveauditid omakorda 12 kuud hiljem. Viidatud ajaperioodide jooksul oleksid kliendid saanud lepingud üles öelda ka kolmekuulist ette teatamise tähtaega järgides ning hageja oleks nende auditite tasudest ilma jäänud. Järelikult ei kaitsnud ette teatamise tähtaeg hagejat kliendi lahkumise riski eest. Ühtegi sanktsiooni leping kliendile lepingu lõpetamise eest ette ei näinud ning hageja ei ole tõendanud, et praktikas oleksid kliendid üldse kunagi ette teatamise tähtaegu järginud.
378.Hageja on väitnud, et lisade tõttu tekkis suurem tõenäosus klientide lahkumiseks, kuid suurema tõenäosuse esinemine ei välista kahju nõude puhul vajadust tõendada põhjusliku seose olemasolu. Kui kahjulik tagajärg oleks rikkujale ette heidetud teo toimumata jätmisel endiselt saabunud, siis põhjuslikku seost tegelikult ei esine. Hageja väitis, et ta ei saanud eeldada lepingute ennetähtaegset lõppemist. Kohus osundab, et hageja enda väidete järgi olid lepingud tähtajatud ja vastupidiselt ei saanud hageja eeldada, et kord temaga sõlminud kliendid kunagi ei lahku. Tegemist oli tavapärase äririskiga, mida hagejal tuli järgida.
379.Kohus peab usutavaks kostjate väidet, et sertifitseerimisel valdkonnas ei ole teenuse pakkuja vahetamine ebatavaline. Sarnaselt ei saa teenuse osutajate vahetamist pidada ebatavaliseks peaaegu üheski valdkonnas. Usutav on kostjate väide, et kliendid soovisid saada teenust nendelt isikutelt, kellega neil oli tekkinud usalduslik suhe. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mille kohaselt oleksid kostjad klientide ülemineku saavutamiseks toime pannud mõne õigusvastase teo. Vaidlus puudub selle üle, et kliendid lahkusid hageja juurest pärast seda, kui oli lahkunud R. L. ja kui olid lõppenud töölepingud teiste kostjatega. Konkurentsipiirangute kokkulepet, mis oleks kehtinud pärast juhatuse liikme ametiaja lõppu või pärast töölepingute lõppemist hageja kostjatega ei sõlminud, mistõttu ei saa hageja kostjatele iseenest ette heita töötamist konkurendi juures.
380.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõue kostja R. L. vastu kokku summas 146 484 (136 014 eurot + 10470 eurot) eurot tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud
kostja kui juhatuse liikme kohustuste rikkumist ega selle tõttu põhjuslikus seoses kahju tekkimist. Kuna kohus jätab rahuldamata põhinõude, tuleb rahuldamata jätta ka viivisenõue. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud kostja rikkumist ega põhjuslikku seost väidetava rikkumise ja kahju vahel, ei pea kohus vajalikuks hinnata eraldiseisvalt seda, kas hageja on kahju nõude esitamisel põhjendatult arvestanud kõiki auditite tegemata jätmise tõttu kokku hoitud kulusid.
381.Kostja R. L. väitega, mille kohaselt oli hageja loobunud tema vastu esitatud nõuetest 01.03.2019 kokkuleppe sõlmimisel (toimiku 2. kd, lk 160-161), kohus iseenesest ei nõustu. Kokkuleppes puuduvad viited selle kohta, et hageja on loobunud lepingute lisade sõlmimise tõttu tekkinud kahjust. VÕS § 207 lg 1 sätestab, et võlasuhe lõpeb, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte lõpetamises kokku leppinud seoses võlausaldaja loobumisega nõudest. Kohus nõustub hageja väitega, et kokkuleppel saab võlausaldaja loobuda nõudest, mida ta teab. Asjaolu, et hageja oleks kokkuleppe sõlmimisel soovinud loobuda lisade sõlmimisest tingitud kahjust, ei ole kostja tõendanud. Hageja nõue kostjate B. S. ja T. H. vastu
382.Hageja leidis, et tema endised töötajad B. S. ja T. H. rikkusid töölepingut ja vastutavad tahtlikult tekitatud kahju eest. Mõlemad töötajad allkirjastasid tööandja nõuded, mis kohustasid neid hoidma tööandja vara ja arvestama tema huve. See, et nad tegutsesid R. L. korralduse alusel, neid vastutusest ei vabasta, sest korraldus oli vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega ning tühine. Kuna kostjad olid oma ala spetsialistid, pidid nad korralduse ebaseaduslikkusest aru saama. Hageja nõuded kostjate vastu ei ole aegunud, sest hageja sai kliendilepingu lisade sõlmimisest teada kostja T. H. 29.07.2019 e-kirjast. Keskühistu Eramets TÜ lepingu lõpetamise teatest 30.06.2020 hageja lisade sõlmimisest teada ei saanud, sest klient ei viidanud seitsmepäevasele ette teatamisele. R. L. teadasaamist lisade sõlmimisest ei saa omistada hagejale. B. S. kahju tekitamisest ei saanud hageja teada enne 22.07.2019.
383.Kostjad leidsid, et nad ei ole töölepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, sest täitsid lisade sõlmimise tööandja korraldust. Kostjatel puudusid põhjused tööandja korralduse eiramiseks ning neil puudus alus arvata, et lisade sõlmimine võiks olla kahjulik. T. H. teatas lepingu lisade sõlmimisest tööandjale 29.07.2019, kuid töötas seejärel edasi ning talle maksti preemiat. T. H. lahkumine hageja juurest ei ole seotud X Estonia OÜ loomisega. Kostja B. S. sai X Estonia OÜ osanikuks 06.06.2019, kuid lisad olid sõlmitud alates 2018. aasta novembrist. Lisaks leidsid kostjad, et hageja nõue nende vastu on aegunud, sest hageja pidi lepingute lisade sõlmimisest teada saama nende allkirjastamisel. Alternatiivselt paljusid kostjad kahju vähendada nullini, sest nad täitsid tööandja korraldust.
384.TLS § 15 lg 1 näeb ette, et töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. Seejuures peab töötaja TLS § 15 lg 2 p 3 alusel täitma õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi. TLS § 16 lg 1 järgi peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega.
385.TLS § 74 lg 1 sätestab, et kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. TLS § 74 lg 2 järgi vastutab töötaja hooletuse tõttu töölepingu rikkumise puhul tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.
386.TLS § 74 lg 4 näeb ette, et tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete
täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist.
387.Kohus leiab, et hageja nõudes kostjate T. H. ja B. S. vastu ei kuulu rahuldamisele. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad oleksid töölepingulisi kohustusi rikkunud tahtlikult või hooletuse tõttu ning seetõttu oleks tööandjale tekkinud kahju. Kui kostjad oleksid töölepingut rikkunud, oleks nõue nende vastu aegunud.
388.Kohus on juba käesolevas asjas tuvastanud, et kostja R. L. ei rikkunud juhatuse liikme kohustusi, kui ta andis töötajatele korralduse lepingu lisade sõlmimiseks. Kohus nõustub kostjate väidetega, et kliendilepingutes selliste muudatuste tegemine, millega lühendadatakse lõpetamisest ette teatamise aega, ei ole seadusega keelatud. Samuti on kohus tuvastanud, et lisade sõlmimise tõttu ei tekkinud hagejale kahju. Olukorras, kus lisade sõlmimine ei olnud ebaeaduslik ega toonud kaasa hagejale kahju tekkimise, on iseenesest juba välistatud samast alusest tulenevate nõuete rahuldamine töötajatest kostjate vastu.
389.11.10.2021 eelistungil (toimiku 5. kd, lk 151-152) selgitas kohus hagejale TLS § 74 lg 1. Kohus selgitas samuti uuesti kahju nõude põhjendamise ja tõendamisega seonduvat. Vaatamata kohtu selgitustele ei toonud hageja välja ega tõendanud ei kostjate töölepingust tuleneva kohustuse rikkumist ega rikkumise tahtlikku toimepanekut.
390.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja B. S. vahel oli 04.08.2014 sõlmitud tööleping (toimiku 1. kd, lk 19-21). Kostja asus tööle audiitori ametikohale. Tema töölülesandeid andis lepingu järgi vahetu juht. Lepingu punkti 8.1. järgi ei võinud kostja töölepingu kehtivuse ajal töötada konkurentide juures. Lepingule oli lisatud tema ametikirjeldus (toimiku 1. kd, lk 21). 29.03.2019 esitas kostja avalduse töölt lahkumiseks (toimiku 1. kd, lk 22-23).
391.Hageja ja kostja T. H. sõlmisid 05.03.2012 töölepingu (toimiku 1. kd, lk 24-25). Lepingu kohaselt asus kostja tööle toote sertifitseerimise audiitori ametikohale. Tööülesandeid pidi talle andma vahetult tegevjuht. Ka antud kostja suhtes nägi leping ette, et lepingu kehtivuse ajal ei võinud töötada konkurendi juures. 01.11.2019 sõlmisid hageja ja T. H. uue töölepingu (toimiku
2.kd, lk 101-107), mille kohaselt pidi kostja endiselt täitma tööandja korraldusi. Lepingu punkti
2.5.järgi pidi kostja välitma tegevusi, mis võisid tööandjale või klientidele kahju põhjustada. Konkurentsikeeld oli kostjal lepingu kehtivuse ajal. 29.11.2019 esitas kostja töölt lahkumise avalduse (toimiku 1. kd, lk 26-27).
392.Kostjad B. S. ja T. H. allkirjastasid samuti Eetika ja käitumisjuhendite kokkulepped (toimiku 1. kd, lk 42-43, 49-50, tõlked lk 44-45, lk 51-52). T. H. allkirjastas hageja töökorralduse reeglid (toimiku 1. kd, lk 46-48), mille punkti 2.2.1 järgi kohustus kostja täitma täpselt ja õigeaegselt tööandja tööalaseid korraldusi. Punkti 2.2.4 järgi kohustus kostja hoiduma tööandja huvide kahjustamisest. Punkti 2.2.8 järgi pidi kostja kasutama tööandja vara heaperemehelikult. Reeglite punkt 3.3. nägi ette, et tööandja korraldust võib muuta, peatada või tühistada korralduse andnud isik või temast kõrgemalseisev juht. Punkti 3.4 järgi pidi töötaja tööandja seaduslikke korraldusi täitma.
393.Eeltoodud tõenditest kogumis tuleneb, et mõlemad kostjad pidid töötajatena täitma tööandja korraldusi. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja nõude aluseks olnud lepingute lisad sõlmisid klientidega kostjad B. S. ja T. H. ning nad sõlmisid lepingute lisad kostja R. L. korralduse alusel. Hageja väited, milliste kohaselt oli korraldus tühine, vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega, on jäänud paljasõnalisteks. Lepingute lisade sõlmimine ei kahjustanud ei hagejat ega tema vara. Lepingute lisade sõlmimine ei olnud hageja tegevust ja varem sõlmitud lepingute tingimusi arvestades ebamõistlik ega hagejale majanduslikult kahjulik. Hageja väited, et kliendid
lahkusid tema juurest hiljem lisade sõlmimise tõttu ning tegu oli kolme kostja plaanitud tegevusega klientide üleviimiseks, on jäänud tõendamata väideteks.
394.29.07.2019 saatis kostja T. H. e-kirja hageja juhatuse liikmele U. K.ile (toimiku 2. kd, lk 99-100), milles osundas, et hageja oli saatnud R. L.le ja B. S.le nõudekirja seoses lepingute lisadega. Kostja teatas, et ka talle oli antud volikiri lepingute ja lisade allkirjastamiseks ning kostja on vastavalt koosolekul kokku lepitule sõlminu samasuguseid lisasid. Kostja soovis teada, kas lisad kehtivad või kas nendega peaks midagi tegema. Hageja juhatuse liige vastas samal päeval ja leidis, et lepingud tuleb üle vaadata ning kui klient soovib lepingut lõpetada, peab temaga kokkuleppele jõudma või klient peab lepingu välja maksma. Korraldusi seoses lisadega kostjale ei antud. 2019. aasta detsembris tasus hageja kostjale T. H.le preemiat (toimiku 5. kd, lk 19). Kohus nõustub kostjaga, et kui kostja oleks koos teiste kostjatega ühiselt ja tahtlikult hagejat kahjustanud, ei oleks ta tööandjat eraldiseisvalt lepingute sõlmimisest teavitanud. Samuti nõustub kohus kostja väitega, et kui lepingute alusel oleks tekitatud hagejale hagiavalduses väidetud ulatuses kahju ja kostja T. H. oleks töökohustusi tahtlikult rikkunud, ei oleks töölepinguline suhe ilmselt jätkunud.
395.Kostja T. H. esitatud Woodford Green kinnitusest (toimiku 2. kd, lk 108-109) nähtub, et kostja pidas 2019. aasta lõpul ettevõttega läbirääkimisi sinna tööle asumise kohta, kuid töösuhet ei sõlmitud Covid-19 pandeemia tekke tõttu. Seega ei lahkunud antud kostja hageja juurest seetõttu, et ta plaanis tööle minna X Estonia OÜ-sse. Kostja B. S. on osundanud, et ta sõlmis lisakokkulepped ajal, mil ta oli hageja töötaja ega plaaninud veel lahkumist X Estonia OÜ-sse. Kostjate tahtlikku ja plaanilist tegevust klientide üleviimiseks ei ole hageja ühegi asjaoluga tõendanud.
396.Hageja esitas kohtule B. S. 15.10.2019 e-kirja Kenover Puit OÜ-le (toimiku 1. kd, lk 188205), milles ta selgitas, kuidas ettevõte saaks sertifikaati üle tuua. Kostja selgitas, et esmalt tuleb saata e-kiri sertifikaadiületoomise kohta ning seejärel saab lõpetada lepingu hagejaga. Kohus osundab, et e-kirja saatmise ajaks oli hageja ja B. S. tööleping lõppenud. Kenover Puit OÜ saatsiki hagejale taotluse sertifikaadi üleandmiseks. Ei kostja B. S. ega Kenover Puit OÜ ei ole kordagi viidanud lepingute lisadele, mis võimaldasid lepingut 7 päevase ette teatamise ajaga üles öelda. Lisaks ei saanud hageja nõuda, et endine töötaja oleks tema suhtes lojaalne ka ajal, mil töölepinguline suhe on lõppenud. Eelviidatud kirjast ei saa järeldada kostja kui töötaja kohustuste rikkumist töölepingu kehtivuse ajal.
397.Lisaks nõustub kohus kostjate väidetega, et kui kostjad oleksid töölepingut rikkunud, oleks hageja kui tööandja nõude aegumine alanud iga lepingu sõlmimisest. Alusetu on hageja arusaam, et kui teine juhatuse liige aktiivselt Eesti ettevõtte juhtimisega ei tegelenud, ei saanudki ta lepingute sõlmimisest midagi teada. TLS § 74 lg 4 ei seo nõude aegumise algust mitte ainult sellega, kas või milline ettevõtte juhatuse liige rikkumisest teada sai, vaid ka sellega, millal ta pidi sellest teada saama. Vaidlus puudub selle üle, et kostja teisel juhatuse liikmel oli täielik ligipääs kõigile hageja dokumentidele, sealhulgas lepingutele. Hageja ise esitas kohtule D. L.i töölähetuse korraldused (toimiku 6. kd, lk 163-166), milliste kohaselt on ta käinud Eestis 22.08.2017, 29.01.2018 kuni 30.01.2019, 12.07.2018 ja 01.03.2019. Järelikult oli tal igal juhul vähemalt 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses võimalus lepingute lisade sõlmimisest teada saada. Vaidlus puudub selle üle, et ajaks, mil hagiavaldusega kohtusse pöörduti, oli viimase lepingu lisa sõlmimisest ning hageja teise juhatuse liikme Eestis käimisest möödunud enam kui 12 kuud.
398.Täiendavalt nähtub asjas kogutud tõenditest, et hageja saatis ühele kliendile 14.06.2019 ekirja, milles ta väitis, et R. L. on varastanud tööandja tagant grupiviisiliselt koos oma alluva ja raamatupidajaga, asudes kliente üle kantima. Seega oli hageja juba 14.06.2019 arvamusel, et R. L. ja tema alluv (kelleks sai kirja kohaselt pidada vaid B. S.a) on tekitanud hagejale kahju seoses
klientide lahkumisega hageja juures. Kuigi kirjaliku nõudeavalduse kostjale esitas hageja alles 23.07.2019 (toimiku 5. kd, lk 58-60), oli hageja igal juhul B. S. väidetavast rikkumisest teadlik juba 14.06.2019. Kuna hagi esitati kohtusse 22.07.2020 ehk enam kui 12 kuud hiljem, oleks nõue B. S. vastu aegunud ka juhul, kui hageja käsitlus juhatuse liikme teadlikkusest oleks õige ja asjakohane.
399.Eeltoodut kokku võttes jätab kohus rahuldamata hageja nõude B. S. vastu 136 014 euro väljamõistmiseks ning hageja nõude T. H. vastu 10 470 euro väljamõistmiseks. Kuna kohus jätab rahuldamata põhinõuded, ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõuded.
400.Täiendavalt nõustub kohus kostjate väidetega, et hageja ei saa esitada juhatuse liikmete ja töötajate vastu solidaarset nõuet. Vaatamata kohtu korduvatele selgitustele ei toonud hageja esile ega tõendanud asjaolusid, millistest võiks järeldada kostjate ühist tegutsemist hagejale kahju tekitamise eesmärgil. TLS § 74 lg 7 näeb ette, et tööandja ei saa kahju hüvitamisel tugineda VÕS §-le 138. VÕS § 138 lg 1 sätestab, et kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, võib kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt. Seega isegi juhul, kui hageja oleks tõendanud kostjate väidetavalt ühist tegutsemist koos neile korralduse andnud tööandjaga, ei saaks tööandja tugineda töötajate ühisele vastutusele koos juhatuse liikmega.
Hageja nõue R. L. vastu tulenevalt koolituskuludest ja sõiduki liisingulepingust
401.Hageja esitas kostja R. L. vastu nõude tulenevalt koolituskuludest ja liisingulepingust. Kostja lasi hagejal tasuda koolituse eest, mille kogumaksumus oli 18 000 eurot ja millest hageja osanikud ei olnud teadlikud. Tehing vajas ÄS § 181 lg 3 kohaselt osanike nõusolekut, mida ei olnud. Hagejale ei olnud kostja koolitusel osalemine vajalik ja kostja korraldas koolituse eest tasumise viisil, et see jääks alla igakuiselt lubatud tehingute maksumuse. Liisingulepingu sõlmimiseks ei olnud kostjal samuti osanike nõusolekut. Hagejale ei olnud uus luksussõiduk vajalik. Sõiduk liisiti kostja isiklikes huvides ja hageja kandis sellega seoses intressimakseid 1907,98 eurot. Asjaolu, et kuludest tehti hageja omanikele igakuiselt ülevaateid, ei oma tähtsust, sest osanike nõusolek tehingute tegemiseks puudus.
402.Kostja vaidles hageja nõudele vastu. Kuna tehinguid ei sõlmitud hageja ja kostja vahel, ei olnud nende sõlmimiseks vajalik osanike nõusolek. Kostja järgis talle antud osanike juhist selle kohta, milline võis olla igakuise kulu suurus. Lisaks saadeti Läti omanikel regulaarselt ülevaateid kuludest ning omanikud olid lepingute sõlmimisest teadlikud. Koolitus oli kostjale vajalik hageja juhtimiseks, sest tal ei olnud juhtimisalast haridust. Sõiduk liisiti eelmise analoogilise asemel, millel oli juba suur läbisõit. Sõidukit kasutati auditite läbiviimiseks ja klientide juures käimiseks ning seda ei kasutanud ainult kostja. Pärast kostja lahkumist hageja juurest jätkas hageja sõiduki kasutamist.
403.Kohus nõustub kostjate väidetega, et antud nõude esitamisel on hageja ebaõigesti tuginenud ÄS § 181 lõikele 3. ÄS § 181 lg 3 näeb ette, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Antud säte oleks kohaldunud juhul, kui hageja oleks sõlminud mõne tehingu kostja R. L.ga. Sellisel juhul oleks kohaldunud antud säte ning vajalik oleks olnud osanike nõusolek. Antud juhul on hageja sõlminud tehingud kolmandate isikutega. Sõltumata sellest, kas hageja pidas neid tehinguid vajalikuks või mitte, ei saa kolmandate isikutega sõlmitud tehingutele kohaldada ÄS § 181 lg 3.
404.Hageja väiteid arvestades kohaldub käesolevas asjas ÄS § 180 lg 4, mis näeb ette, et kui osaühingul on nõukogu, peab juhatus juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. See piirang ei kehti kolmandate isikute suhtes. Sisuliselt ongi hageja väitnud, et tehingud ei olnud hageja igapäevases majandustegevuses vajalikud ja väljusid piiridest, millistes kostja võis neid iseseisvalt sõlmida. Kohus leiab, et sisuliselt ei ole hageja väited tõendatud.
405.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja osaniku BM Trada Latvia Ltd juhatuse 01.01.2017 korralduse (toimiku 2. kd, lk 139-140) punktis 1 nähti ette, et mistahes põhivara omandamisele, mille koguväärtus ületab 3000 eurot, tuleb saada kinnitus BM Trada Latvia juhatuselt. Punktis 2 nähti ette, et kuludele, mis on suuremad kui 3000 eurot kuus tarnija kohta, tuleb saada kinnitus BM Trada Latvia juhatuselt. Kinnitused tuli saada e-posti teel. Eeltoodust tuleneb, et kostjal R. L.l oli iseseisvalt õigus otsustada selliste tehingute sõlmimise, mille väärtus kuus ei ületanud 3000 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et koolituskulude igakuine maksumus ja igakuine liisingukulu 3000 eurot ei ületanud. Hageja väited selle kohta, et sõltumata otsuses toodud piirmääradest pidi kostja omanike nõusolekut küsima, ei ole millegagi tõendatud ega põhjendatud.
406.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et EBS Juhtimiskoolituse Keskus OÜ esitas hagejale igakuiselt arveid alates 30.09.2017 kuni 06.1.2018 (toimiku 1. kd, lk 57-72) R. L. osalemise eest koolitusel „Executive MBA“. Esimesed kaks arvet olid summas 2500 eurot ning ülejäänud arved summas 1 165,72 eurot. Kostja esitas kohtule hageja ja EBS Juhtimiskoolituse Keskus OÜ vahel sõlmitud lepingu (toimiku 5. kd, lk 32-34), millele oli lisatud maksegraafik.
407.Tõenditest samuti nähtub, et hageja, keda esindas R. L. ja Nordea Finance Estonia AS sõlmisid 23.05.2016 liisingulepingu (toimiku 1. kd, lk 73-76), mille alusel liisis hageja sõiduki Land Rover Discovery Sport, väljalaskeaastaga 2016. Leping sõlmiti 60 kuuks. Sõiduki kasutajaks märgiti tehnilisse passi R. L. (toimiku 1. kd, lk 77).
408.Kostja on välja toonud, et hageja omanikud olid igakuiste koolitus- ja liisinguarvete olemasolust ja suurusest teadlikud. Kostjad esitasid hageja emaettevõtte esindajatele koostatud hageja tehingute väljavõtte perioodil 28.11.2017 kuni 31.12.2017 (toimiku 5. kd, lk 37-45), milles kajastuvad nii liisinguarved vaidlusaluse sõiduki eest kui ka EBS esitatud arve. 05.10.2022 istungil tunnistajana ütlusi andnud K. V. (toimiku 7. kd, lk 1-3) kinnitas, et ta saatis raamatupidajana Läti ettevõttele hageja kohta igakuseid aruandeid. Tabelitest olid näha liisinguja koolitusarved. Hageja esitatud raamatupidaja kinnituse kohaselt (toimiku 6. kd, lk 170) tasus hageja Land Roveri kasutamise eest erisoodustusmaksu.
409.Eeltoodud tõenditest kogumis tuleneb, et hageja osanikud pidid olema teadlikud koolituskuludest ja liisingukuludest. Üksnes seoses liisingulepinguga tasuti erisoodustusmaksu ning seegi kulu pidi nähtuma omanikele saadetud aruannetest. Hageja leidis, et asjaolu, kas omanikud olid kuludest teadlikud või mitte, ei oma õiguslikku tähendust, kuid kohus sellega ei nõustu. Olukorras, kus hageja omanikud olid teadlikud igakuistest kuludest, olid kulud järelikult kooskõlas osanike 01.01.2017 juhisega ning hageja hilisemad etteheited ja juhisele antud uus tõlgendus on otsitud.
410.Seda, et tegemist oleks olnud ebatavaliste ja hagejale mittevajalike tehingutega, kohus ei nõustu. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et ta oli sõiduki kasutaja ning selle eest tasuti erisoodustusmaksu. Seetõttu ei ole asjakohane hageja väide, et kostja kasutas sõidukit ka koju sõitmiseks ning tankis kodulähedases tanklas (toimiku 6. kd, lk 171-172). Täiendavalt esitasid kostjad kohtule väljavõtte hageja emaettevõttele kuulunud sõidukite kohta (toimiku 5. kd, lk 35, tõlge lk 36), millest järeldub, et hageja emaettevõtte kasutuses oli kokku 4 Land Roverit,
millistest ühe väljalaskeaasta oli 2016 ning teisel kahel 2018 ja 2019. Eeltoodust nähtuvaga on kooskõlas kostja väide, et hageja ja tema emaettevõtte juures ei olnud Land Rover sõidukite kasutamine ebatavaline. Hageja ei ole selgitanud ega põhistanud, miks ei saa sellist sõidukit pidada vajalikuks metsandusalaste auditite läbiviimiseks.
411.Hageja esitas kohtule omakorda sõiduki müüja pakkumise (toimiku 5. kd, lk 104-106), milles on toodud välja nii sõiduki standard- kui ka lisavarustus. Ainuüksi lisavarustuse loetelust ei saa kohus järeldada, et tegu oli tingimata luksusliku sõidukiga. Pigem on lisavarustuses loetletud mitmed sõidu turvalisust tagavad lisaseadmed (liiklusmärkide tuvastussüsteem, pimenurga jälgimissüsteem). Kostjate esitatud tõendite kohaselt oli sõiduk pärast kostja R. L. lahkumist jätkuvalt edasi hageja kasutuses kuni 16.04.2020 (toimiku 5. kd, lk 133-134). H. S. on kinnitanud (toimiku 6. kd, lk 108-110), et sõidukit kasutasid lisaks R. L.le ka teised hageja töötajad. Järelikult oli sõiduk hagejale tema majandustegevuses vajalik. Hageja on seda mööndes esitanud liisingulepingu alusel kostja vastu intresside nõude, kuid ei ole selgitanud, miks on nimelt intress hagejale tekitatud kahjuks, mille eest kostja vastutab.
412.Hageja esitas kohtule väljavõtte EBS kodulehelt (toimiku 3. kd, lk 38-45), millest nähtuvalt on Executive MBA juhi koolitusprogramm. Koolituse eest tuli kodulehe kohaselt tasuda nelja osamaksega, millest kolme maksumus oli 5660 eurot ja ühe maksumus 3420 eurot. Osamaksetele lisandus käibemaks. Samas oli kodulehel märgitud, et kokkuleppel on koolituse eest võimalik tasuda teise graafiku alusel. Programm pidi kestma 18 kuud ning õppetöö pidi toimuma kolmepäevaste moodulite alusel neljapäevast laupäevani, välja arvatud juulis ja augustis. Vastuseks hageja päringule kinnitas EBS töötaja, et tegu on sama programmiga, mida läbis kostja (toimiku 5. kd, lk 103). Pooled ei vaidle sisuliselt selle üle, et kostja R. L. oli hageja tegevjuht, kellel puudus juhtimisalane haridus. Hageja väited, milliste kohaselt ei olnud see hageja majandustegevuses vajalik, ei ole kohtu hinnangul sisuliselt põhistatud.
413.Hageja 2017. a majandusaasta aruandest (toimiku 6. kd, lk 112-119) nähtub, et ettevõtte müügitulu suurenes võrreldes varasema aastaga. 2018. a aruandest (toimiku 6. kd, lk 120-127) nähtub taas müügitulu suurenemine, kuigi ettevõte oli kahjumis. Kuigi hageja kasum ei suurenenud, suurenes tehingute maht, töö hulk ja töötajate arv. Kohtu hinnangul on eeltooduga seotult põhjendatud kostja väide, et ta tahtis juhina parandada oma oskusi ja suurendada hageja kasumlikkust. Hageja väited, et kostja koolitas end hoopis konkurendi juurde tööle asumiseks ja konkurendi juhtimiseks, on tõendamata. Loogiliselt ei ole need kooskõlas hageja väidetega, et sertifitseerimisettevõte juhil ei olegi juhtimisalast haridust vaja, sest X Estonia OÜ tegutseb samas valdkonnas.
414.Kostja R. L. ja EBS töötaja vahelisest e-kirjade vahetusest (toimiku 6. kd, lk 45) nähtub, et EBS tegi ettepaneku maksegraafiku alusel tasumiseks ning R. L. omakorda ettepaneku jaotada esimene 5000 euro suurune makse kaheks võrdseks osaks. Kohus ei saa esitatud tõendist järeldada, et sellisel viisil soovis kostja konspiratiivselt varjata koolituslepingu sõlmimist. Igakuiste maksete vähendamisel soovis kostja järgida osanike juhist ja optimeerida igakuiseid kulusid ning teistsugust järeldust asjas kogutud tõenditest teha ei saa.
415.Hageja etteheited, et koolitusel käimise tõttu jättis kostja oma kohustused täitmata, on tõendamata ega võimalda kohtul täiendavalt hagi rahuldada. Hageja Läti emaettevõtte töötaja saatis R. L.le 12.06.2018 e-kirja (toimiku 3. kd, lk 46), milles heitis kostjale ette Scoro andmebaasi täitmata jätmist. Seda, et kostja oleks jätnud koolituse tõttu täitmata oma kohustused ettevõtte juhi ja audiitorina, tõendist järeldada ei saa. Isegi juhul, kui koolituse tõttu oleks kostja töökohustused täitmata jätnud, ei võimalda see hagejal nõuda koolituse eest tasutud summade maksmist, sest koolituskulude suurus oli kooskõlas kostjale antud juhisega.
416.Eeltoodu alusel jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostja R. L. vastu 20 508,05 euro
väljamõistmiseks rahuldmata. Kuna kohus jätab põhinõude rahuldamata, jätab kohus rahuldamata ka sissenõutavaks muutunud ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõude.
417.Kohus ei ole käesoleva lahendi tegemisel hinnanud tõendeid, millised pooled esitasid seoses nõuetega, millistest hageja on loobunud. Menetluskulud
418.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
419.TsMS § 177 lg 1 p 2 järgi võib kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrata määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlus lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab rahaliselt hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kindlaks määrusega pärast käesoleva lahendi jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.