Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

2

nimekirja töödest, mis on korteris tehtud. Hageja leidis, et selle arvel on kostja alusetult rikastunud. Hageja hinnangul kasutas kostja teda omakasu eesmärgil ära. Hageja on teinud kostjale ettepaneku, mille raames teavitas, et ta on valmis korteri kostjalt välja ostma, kuid kostja oli nõus müüma korteri vaid turuhinnaga. Kostja on teinud hagejale ettepaneku viia korterist kõik välja, mis kuulub hagejale, mis ei ole tõsiseltvõetav, sest ära ei saa viia ehitusmaterjale, mis on muutunud korteri oluliseks osaks. Hageja leidis, et tegemist on käsundita asjaajamisega ja nõude aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1023 lg 1. Alternatiivne nõude alus on VÕS § 1028 lg 1, s.o alusetu rikastumine või kohtu leitav muu alus. Täiendavas 31. jaanuari 2024. a seisukohas teatas hageja, et korterile tehti kapitaalremont. Ei ole eluliselt usutav, et keegi hakkab tegema midagi sedavõrd suures mahus teise isiku jaoks tasuta ja heast tahtest. Arveid on väljastatud Rimakor OÜ-le, sest tegemist on hageja tuttava äriiühinguga ja selle ettevõtte kasutamine võimaldas saada soodustust. Mõne arve tasumise kohta ei suutnud hageja tõendeid leida, kuid oli seisukohal, et arvete summasid arvestades oli ta need võimeline tasuma. Arvete nr 26286414 summas 1062 eurot ja M462334 summas 3765 euro 18 sendi tasumiseks võttis hageja 3.–5. septembril 2021 oma Soomes registreeritud pangakontolt kokku sularaha 5000 eurot, mille ta andis 6. septembril 2021 üle hagejale, kes pani selle summa oma kontole ja tasus arve M462334 samal päeval ning hiljem ka arve nr 26286414 summas 1062 eurot. Raha väljavõtmise kavatsuse kohta oli pooltel 2. septembril 2021 omavaheline sõnumivestlus. Hageja pildistas sularaha enne selle üleandmist kostjale. Hageja hinnangul on tõendatud vähemalt kulud 7383 eurot 74 senti. Vaatamata asjaolule, et mõned arved olid tasutud hagejale kuuluva ettevõtte maksekaardiga, siis lõppkokkuvõttes on tegemist igal juhul hageja rahaga, sest hageja on ettevõtte Skyweld OÜ tegelik kasusaaja. Kostja võetud laen ei tähenda, et hagejal puudub õigus nõuda kulude hüvitamist. Korteriühistu kirjaliku tõendi kohaselt hageja on elanud ajavahemikul 27. jaanuar 2020 kuni 1. oktoober 2022 Kase põik 7–16 korteris ning teinud ehitustöid. Täidetud on kõik käsundita asjaajamise eeldused: hageja tegeles remonditöödega kostjale kuuluvas korteris ja soetas remonditööde tegemiseks vajalikud ehitusmaterjalid; hagejal puudus kohustus remonditöödega tegeleda; hageja teadis, et korter kuulub kostjale ning seega kostjale kuuluva korteri remont oli tegelikkuses kostja asi ning hageja soovis kostjat soodustada. Hageja tegutses osaliselt ka enda huvides, sest pooled pidid asuma elama kõnealusesse korterisse koos. Kostja ei öelnud kordagi, et ta ei soovi, et hageja tegeleks remondiga ning reageeris talle saadetud piltidele positiivselt. Kostja kiitis asjaajamise heaks ning asjaajamisele asumine vastas kostja huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Antud juhul ei saanud kostja eeldada, et hageja kulutab raha ja aega kõlbelise kohustuse täitmise või viisakussuhte raames ja seega VÕS § 1023 lg 3 ei kohaldu. Teise alternatiivina tugines hageja alusetu rikastumise sätetele, eelkõige VÕS § 1042 lg-le – kostja on rikastunud, sest hageja tegi tema korterile kulutusi. Hageja tõi välja enda tehtud tööde nimekirja: Bauroc vaheseina ladumine; põranda tööd; veeja kanalisatsioonisüsteemi ehitus; akende vahetus + sise- ja välipalede paigaldus; vannitoa plaatimine; elektri kaabeldus; moodulkorstna paigaldustööd; ventilatsiooni ehitustöid; vannitoa vesieristuse- ja laetöid; katuse vahetusega seotud tööd. Ostetud ehitusmaterjalid olid ostetud just nimetatud korteri remondiks ning hageja ei teinud töid mitte ainult vabast tahtest, vaid eeldusel, et hakkab koos kostjaga kõnealuses korteris elama. Kostja ei saa eeldada, et tema esitatud tööde nimekirjas märgitud suuremahulisi töid tehakse tasuta.

3

välipalede paigaldus; elektri kaabeldustööd; vannitoa vesieristuse- ja laetööd - tegelikult neid töid ei ole hageja teinud. Kõiki ülejäänud hageja väidetud töid tegi ta alati koos kostjaga. Tööde maksumuse kohta esitatud hinnapakkumistega seoses leidis kostja, et hinnapakkumised on teinud professionaalsed ehitusfirmad, kuid hageja oli amatöör, mida tuleb arvesse võtta. Ka on hageja võtnud pakkumised vaid ühelt firmalt, kuigi turul on eri hinnaga pakkujaid. Töid tehti kahekesi, mida tuleb hinnapakkumiste hindamisel arvestada. Kostja teatas, et pooltel puudus nõusolek tööde teostamiseks, lepingu sõlmimiseks ning tööde maksumus osas. Tööd, mis hageja sooritas, olid tema enda algatatud ja kandsid vabatahtlikku iseloomu. Hageja üle kuulatud tunnistajad ei kinnitanud, et hageja oleks oma raha eest ehitusmaterjale soetanud. Samas kinnitasid kostja tunnistajad, et ehitusmaterjalid osteti kas kostja või tema ema rahaga.

MAAKOHTU LAHEND

kas hageja on teinud midagi kostja (soodustatud) kasuks (VÕS § 1018 lg 1);

2)

kas poolte vahel puudus tehingust või seadusest tulenev suhe (VÕS § 1018 lg 1)

3) kas hageja tegutses tahtlikult kostja kasuks, st kas ta soovis kostjat soodustada (VÕS § 1018 lg 2) ; 4)

kas esineb vähemalt üks VÕS § 1018 lg 1 p-des 1–3 nimetatud asjaoludest.

Maakohus leidis, et menetluses on leidnud tõendamist, et hageja on osalenud kostjale kuuluva korteri remontimisel. Kostja ütluste kohaselt tehti ühiselt vähemalt järgmised tööd: saunalaudise panek ja selle eeltööd, osaliselt krohvimine, uste ja akende paigaldus, põranda lammutuse ja betoonvalu ettevalmistustööd (kile, armatuur, põrandaküte), vannitoa plaatimine, lastetoa parketi paigaldus, tehnoruumi seina ladumine. Hageja vande all antud ütluste kohaselt tegi ta töid veelgi suuremas ulatuses ja osa neist üksinda, st ilma kostja osavõtuta: lisaks eeltoodule veel vaheseinte lammutus, vee- ja kanalisatsioonitööd, ventilatsiooni ja tehnoruumi soojasõlme ehitus, küttesüsteemi ettevalmistustööd, korstna paigaldus, korterisse tuleva elektrikaabli paigaldus, elektritööd korteris (kaablid, toosid jms), aknapalede viimistlemine nii väljast kui seest (v-a üks tuba). Hageja ütluste kohaselt abistas kostja peamiselt koristusel ja vähesel määral ehitustöödel. Hageja poolt kostja korteri ehitustööde tegemine on tõendatud ka tunnistajate ütlustega. Maakohus ei hinnanud täpsemalt, millises mahus tegi hageja kostja korteris töid. Oluline on siinkohal, et hageja on teinud kostja soodustamiseks toiminguid – osalenud ehitusmaterjali ostmisel ning aktiivselt ja 5

siiski üsna mahukalt kostja korteri remonditöödes. Ümber on lükatud kostja algselt esitatud väited, nagu oleks hageja tal lihtsal külas käinud ja siis aidanud veidi värvi segada või tõstnud mõne bloki paika – hageja tegi töid oluliselt suuremas mahus. Poolte vahel puudus lepinguline suhe ja maakohus ei tuvastanud ka seadusest tulenevat õigussuhet poolte vahel. Hageja oli teadlik korteri kuulumisest kostjale. Remonditööde tegemisel ja selleks materjalide ostmisel oli hageja seega teadlik, et nimetatud tööd ja materjalid panustab ta kostjale kuuluvasse korterisse. Pooltel oli eri nägemus sellest, kas korter oli ostetud neile ühiseks koduks või mitte: kostja rõhutas, et korter kuulus talle ja polnud kunagi plaani selle omandit hagejaga jagada, hageja väitel oli algselt plaan korter ühiselt soetada ja seal ka ühiselt elada. Hageja kinnitas, et ta oli siiski tööde tegemise ajal teadlik, et õiguslik olukord selline ei ole, st ta oli teadlik, et ei ole korteri omanik ning puudusid ka selged viited, et ta lähiajal omanikuks vormistataks. Antud asjaolude alusel puudub võimalus väita, et hageja ei soovinud oma tegudega soodustada kostjat, kellele korter kuulus. Hageja ei arvanud, et ta ajaks ainult enda asja, mistõttu ei esine praegusel juhul VÕS § 1018 lg-s 2 sätestatud käsundita asjaajamist välistavat asjaolu. Hageja tegevused korteri remondi tegemisel vastasid kostja huvile ja tema tahtele (VÕS § 1018 lg 1 p 2). Kostja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et ta soovis ja oli nõus sellega, et hageja tegutses tema korteri remontimisel. Seda tõendavad kostja vande alla antud ütlused, kus ta kirjeldab, milliseid töid ja millisel viisil nad korteris ühiselt tegid. Kostja pidas hageja tegevust lubatuks ja enda huvile vastavaks. Kostja sellist käitumist tuleb lugeda tema kaudseks tahteavalduseks TsÜS § 68 lg 3 mõttes – kostja tahteavaldus väljendus tema tegudes, eelkõige selles, et ta tegutses korteris koos hagejaga ja oli teadlik hageja tegevusest. Maakohus hindas ka VÕS § 1020 asjaolude esinemist. Kostja on kogu menetluse rõhutanud, et hageja tegi kõiki töid korteris koos temaga. Seega oli kostja igal juhul kursis sellega, et hageja tegutseb tema korteris ja tema huvides, st, et hageja on asunud asjaajamisele. Kostja ütluste kohaselt valiti ehitusmaterjale välja ka ühiselt ja neil käis samuti hageja järel. Millised töid hageja täpsemalt tegi ja millises mahus ostis hageja ehitusmaterjale, kohus ei analüüsi. Kostja oli hageja tegevusest teadlik (s.o teavitatud) ja tema tegevusega nõus. Kuna kostja hinnangul tegutseti kogu aeg ühiselt, siis oli kostja ka kursis nii hageja tegude kui ka võimalike kuludega. Seega hageja tegevust kostja korteri remontimisel ja selleks materjali ostmisel tuleb kvalifitseerida käsundita asjaajamiseks. Poolte vaheline õigussuhe liigitub õigustatud käsundita asjaajamiseks, kuna täidetud on kõik VÕS §-s 1018 nimetatud eeldused. Kostja rõhutas kogu menetluse, et hageja tegutses ainult tema abistamise eesmärgil ja vabatahtlikult. Üldiselt tähendab sõna „abistama“ kellelegi abi osutama, nõu, jõuga vm moel abiks või toeks olema (https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/abistama/1/est). Nimetatud sõna või termin ei tähenda aga, et antud tegevus peaks alati olema tasuta. VÕS § 1023 lg 1 kohaselt saab asjaajaja nõuda eelkõige enda poolt tehtud kulude hüvitamist ja hüvitatakse ka kulutused, mida soodustatu säästis seetõttu, et käsundita asjaajaja kandis need tema eest. Antud olukorras oleks sellisteks kuludeks eelkõige hageja kulud ehitumaterjalide ostmiseks. Tasu ajaajamise eest mõistlikus ulatuses on aga vastavalt VÕS § 1023 lg-le 2 õigus nõuda oma majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajajal (vt ka Riigikohtu 7. juuni 2011. a määrus asjas nr 3-2-1-44-11, p 31). Puudub vaidlus, et hageja ei teinud kostja korteris ehitus- ega remonditöid oma majandus- või kutsetegevuse raames. Pooled on andnud selles osas sarnaseid ütlusi, et hageja tegutses kostja korteris kui

6

tema sõber/tuttav/elukaaslane – s.o lihtsalt eraisikuna. Seega ei ole hagejal õigus tööde tegemise eest tasu saada. VÕS § 1023 lg 1 alusel esitatava nõude hindamisel tuleb juhinduda ka sama paragrahvi lõikest 3, mille kohaselt, kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist, siis ei ole tal selle paragrahvi lõigetest 1 ja 2 tulenevaid õigusi. Kohtus on tõendamist leidnud, et hageja ei asunud remonditöid tegema ega selleks ehitusmaterjali ostma teadmises, et ta esitab nende kulude osas kostja vastu kunagi nõude. Pooled kinnitasid, et hageja tegutses korteris kuni 2022 sügis-talveni. Kumbki pooltest ei avaldanud, et selleks ajaks oleks hageja teatanud kostjale, et soovib tehtud tööde ja muude kulude eest rahalist hüvitist. Kostja vande all kinnitas, et ei rääkinud kunagi hagejaga tööde maksumusest ega sellest, et hageja küsiks kostjalt raha. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Maakohus möönab, et tasu nõudmise kavatsusest mitteteatamine tööde alustamisel võis olla tingitud hageja arusaamast, et ehitatakse n-ö oma kodu. Just hageja väitel ei olnudki tal tööde alustamisel kavatsust tasu nõuda ja seda põhjusel, et tema arusaama kohaselt tegi ta töid enda elukaaslasele ja seega kaudselt ka endale (enda koduks). Nimetatud omavaheline suhe tavapäraselt tingib olukorra, kus tasu nõudmine ei ole kohane ega oodatav. Seega tõi hageja ise esile selle tasu nõudmist välistava asjaolu. Kuna antud sätte kohaselt on vajalik asjaajaja teadmine ja tahe kulude hüvitamist nõuda just ajaajamisele asumise ajal, ei muuda nõuet lubataks see, kui kulutuste hüvitamise soov tekib hiljem, antud juhul ca 2 aastat pärast asjaajamisel asumist (tööde algust), kui poolte väidetav suhe lõppes. Eeltoodust tulenevalt on hageja ja kostja vahel küll käsundita asjaajamise õigussuhe, kuid hagejal puudub õigus kostjalt kulude hüvitamist nõuda ja seda VÕS § 1023 lg 3 alusel. Seega tuleb hageja nõue sellel alusel jätta rahuldamata. Hageja leidis, et teise alternatiivina on tema nõude aluseks VÕS § 1042. VÕS § 1042 lg 2 p 2 kohaselt ei ole kulutuste tegijal käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudeõigust, kui kulutusi teinud isik ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud. VÕS § 1042 alusel kulutuste hüvitamise nõude rahuldamiseks tuleb tuvastada järgmised asjaolud: 1) hageja on teinud kulutusi kostja esemele; 2) hageja kulutused on tehtud õigusliku aluseta; 3) kas kulutused oli kostjale kasulikud; 4) kas kostja on hageja tehtud kulutuste läbi rikastunud; 5) kas esineb mõni lõikes 2 sätestatud nõuet välistav asjaolu. Poolte vahel ei olnud omavahelist lepingut, mille kohaselt olnuks hagejal kohustus või õigus kulutusi teha. Samas jõudis kohus järeldusele, et hageja tegutses õigustatud käsundita asjaajamise õigussuhte raames. Sellisel juhul on aga välistatud sama juhtumiga seoses alusetust rikastumisest tulenevad nõuded. Alusetu rikastumise sätete alusel saaks nõude esitada, kui tegemist oleks mittenõuetekohase (õigustamatu) käsundita asjaajamisega, mida reguleerib VÕS § 1024, sest nimetatud paragrahvi lg 4 viitab otseselt võimalusele esitada nõue alusetu rikastumise sätete alusel. Antud juhul sellist õiguslikku olukorda pole. Kuna hageja ja kostja vahel oli käsundita asjaajamise õigussuhe, mille alusel hageja paraku oma nõuet maksma panna ei saa, puudub tal võimalus üle minna alusetu rikastumise nõudele VÕS § 1042 alusel. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue jätta täies ulatuses rahuldamata. 7

Kuna hageja nõue jääb täies ulatuses rahuldamata, puudub vajadus hinnata kulude tegelikku tegemist, sh tööde tegemist, nende suurust ja vajadust. Maakohus ei analüüsinud seetõttu esitatud kuludokumente ning ehituse kuludokumente ega andnud neid tõendeid puudutavatele väidetele hinnangut. Tulenevalt asjaolust, et hagi jäi rahuldamata, tuleb tühistada hagi tagamise abinõu ja kustutada kinnistusraamatust kostja kinnistule hageja kasuks seatud kohtulik hüpoteek. Tulenevalt TsMS §-st 162 jättis maakohus kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja põhjendatud õigusabikulud on 3635 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista, samuti viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

8

Isegi siis, kui möönda, et käsundita asjaajamise sätetele tuginedes ei ole võimalik nõuet rahuldada, siis oleks pidanud maakohus kontrollima alusetu rikastumise sätete rakendamise võimalikkust, kuna hageja on seda oma hagis taotlenud. On ilmselge, et kostja on oluliselt alusetult rikastunud. Eesti õiguskirjanduses märgitakse, et võimalik on alusetust rikastumisest tulenevate nõuete samaaegne esinemine teist liiki nõuetega ning sel juhul on võlausaldajal õigus valida, millisel alusel ta nõude esitab. Täiendavalt on hageja taotlenud, et juhul, kui hageja nõudeid ei saa rahuldada ei käsundita asjaajamise ega alusetu rikastumise sätete alusel, siis rahuldada hagi muul õiguslikul alusel. Kõnealuste situatsioonide lahendamine Eesti õiguspraktikas ei ole piisavalt konkretiseeritud, kuid ei ole mõeldav, et seetõttu jääb õiglane lahend saavutamata.

9

Hageja püüab apellatsioonimenetluses muuta asja õiguslikku raamistust, tuginedes väidetavale lepingueelsele suhtele, mida menetluse varasemas järgus ei käsitletud eraldiseisva nõudealusena. Soov panustada tulevase ühiselu tarbeks ei tähenda automaatselt nõudeõiguse tekkimist, vaid kinnitab vastupidi, et tegemist oli panusega kõlbelisest või isiklikust kohustusest, s.o mittetäieliku kohustuse täitmisega VÕS § 4 lg 2 p 2 tähenduses. VÕS § 1023 lg 1 ja lg 2 ei ole mitte alternatiivsed, vaid loovad erinevad regulatsioonid sõltuvalt sellest, kas asjaajaja tegutseb kutse- või majandustegevuses. Hageja ei toiminud kutse- ega majandustegevuses, mistõttu tuleb kohaldada VÕS § 1023 lg-t 2, mille kohaselt hüvitamise kohustus tekib üksnes siis, kui asjaajamine vastab soodustatu mõistlikult äratuntavale huvile. Käesoleval juhul ei ole kostja sellist huvi väljendanud ega eeldatavalt aktsepteerinud. Kostja tõendas esimese astme kohtumenetluses, et hageja esitatud ehitusmaterjalide ostutšekid ei ole temaga seotud ega ole tema tasutud. Seetõttu ei ole hagejal õigust nõuda hüvitist kulude eest, mida ta tegelikult ei ole kandnud ja mis ei ole nõuetekohaselt dokumentaalselt tõendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

ja tõendamiskoormust, mistõttu võttis ringkonnakohus 17. oktoobri 2025. a määrusega apellatsioonimenetluses vastu hageja esitatud sõnumivahetuse kostjaga. Hageja väitel kinnitab sõnumivahetus seda, et kostja oli teadlik, et hageja ei teinud töid heast tahtest ja tasuta. Esitatud tõendi kohaselt küsib kostja hagejalt 21. novembril 2022 järgmist: „Kui mul oleks olnud kinni maksta seda nn sinu panustatud osa kas sa oleksid ära läinud?“, millele vastas hageja: „Tahad et ma ära lähen?“. Hageja küsimusele vastas omakorda kostja samal päeval järgmist: „Ei lihtsalt hakkasin mõtlema et kas slp jäid ainult siia. Laevas?“ (dtl 605). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa esitatud sõnumivahetusest, mis toimus 2022. a novembris, järeldada, et hagejal oli asjaajamisele asumisel kavatsus esitada soodustatu vastu nõudeid ega ka seda, et kostja oli sellest asjaajamisele asumisel teadlik. Kostja väljendatu, et tal tekkisid kahtlused, kas hageja jäi temaga vaid seetõttu, et hageja oli panustanud korteri remonti ja panustatut polnud kostja võimeline kinni maksma, ei tõenda seda, et asjaajamisele asumisel oli hagejal kavatsus esitada kostja vastu nõudeid. Hageja soovitud järeldust ei saa teha ka hageja viitest kostja lepingulise esindaja väitele 16. mai 2024. a kohtuistungil, kus kostja lepinguline esindaja märkis, et „Kostja lootis, et kui hageja teeb midagi kostjale, siis see läheb tasaarveldusse.“ (dtl 320). Kostja lepingulise esindaja väite alusel 2024. a kohtumenetluses ei saa tuvastada, et hagejal olnuks kavatsus esitada kulutuste tegemisele asumisel kostja vastu nõudeid. Maakohus on viidanud, et hageja väitel ei olnudki tal tööde alustamisel kavatsust tasu nõuda ja seda põhjusel, et tema arusaama kohaselt tegi ta töid enda elukaaslasele ja seega kaudselt ka endale (enda koduks). Nõustuda võib maakohtuga, et nimetatud omavaheline lähedane suhe (hageja väitel abieluväline kooselu) tingib tavapäraselt olukorra, kus tasu nõudmine ei ole kohane ega oodatav. Seda, et hageja oleks kostjale kulutuste tegemisele asumisel ja remonditööde alustamisel teatanud, et kavatseb hiljem nõude esitada või soovib ehitamise eest tasu, pole asjas tuvastatud ja sellist kavatsust ei saa lugeda tõendatuks ka eeltoodud tõendite alusel. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et VÕS § 1023 lg 3 kohalduks üksnes neil juhtudel, millele on näidetena viidanud hageja, tuginedes seejuures võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes märgitud näidetele. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes on viidatud mh ka sellele, et ka muudel juhtudel, kui on tavaline, et asjaajamise eest hüvitist ja tasu ei nõuta, tuleks jätta asjaajaja hüvitiseta ja tasuta. Asjaajajal võiks siiski olla õigus neid nõudeid esitada, kui ta teatab soodustatule nõuete esitamise kavatsusest enne asjaajamise ülevõtmist. Kui ta seda ei tee ja hakkab hiljem nõudma soodustatult hüvitist, oleks tegemist vastuolulise ja seega pahauskse käitumisega lg 3 mõttes (Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne. Koost. P. Varul jt. 2020. VÕS § 1023 komm 4.5, lk 648).

11

Koost. P. Varul jt. 2020. VÕS § 1042 komm 3.1.2, lk 715, RKTKo 3-2-1-107-07, p-d 17, 18). Mh on maakohus põhjendatult selgitanud ka VÕS § 1042 kohaldamise võimalusi. Nii õiguskirjanduses kui ka kohtupraktikas on viidatud, et kui võõra asja suhtes kulutuste tegemine kujutab endast õigustamata käsundita asjaajamist VÕS § 1024 tähenduses, puudub kulutusi teinud asjaajajal §-st 1023 tulenev nõue ning § 1024 lg 4 kohaselt saab asjaajaja tema poolt tehtud kulutuste hüvitamist nõuda märksa piiratumas ulatuses § 1042 alusel (RKTKo 32-1-51-15, p 19; 3-2-1-118-14, p 20; 3-2-1-107-07, p 18; vt Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne. Koost. P. Varul jt. 2020. VÕS § 1042 komm 3.1.2, lk 715).

12

konto number, kuhu riigilõiv tagastada, ja konto omaniku nimi. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

(allkirjastatud digitaalselt)

13

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.