Osaühing Europark Estonia hagi MTÜ Vivendi vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
70 eurot
Menetlusosalised Hageja:
OÜ EUROPARK ESTONIA, registrikood 0811490 Solaris keskuse bürooplokk, III korrus Estonia pst 9, 10143 Tallinn; Hageja esindaja: B A, E-post: xxx
Menetlusliik
2022.a.,
Tallinn,
Tallinna
Kostja: Mittetulundusühing Vivendi, Registrikood: 80339764, Aadress: Sõpruse pst 209a, 13422 Tallinn; seaduslik esindaja: T M, epost: xxx Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1) Hagi rahuldada. 2) Välja mõista MTÜ-lt Vivendi OÜ Europark Estonia kasuks 70 eurot. 3) Jätta poolte menetluskulud MTÜ Vivendi kanda ja MTÜ Vivendi menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. 4) Välja mõista välja MTÜ-lt Vivendi OÜ Europark Estonia kasuks menetluskulud summas 312 eurot (s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu summas 192 eurot). 5) Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb MTÜ-l Vivendi tasuda OÜ-le Europark Estonia käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 7) Jätta menetlemata OÜ Europark Estonia poolt 19.10.22 ja MTÜ Vivendi poolt 31.10.22 esitatud menetlusdokumendid.
Edasikaebamise kord Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise aeg on 30 päeva arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja seisukohad, hagi asjaolud ja nõue (12.07.22, 20.09.22)
1.Kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxx (sõiduk) omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 09.08.2019 (Lisa 3). Sõidukit pargiti Europark Estonia OÜ (EP) opereeritavale parkimisalale. 09.08.2019, Tammsaare Ärikeskus (EP26, 1437), Tallinn, leppetrahvinumber 1410 9081 9162 3414, maksetähtaeg 23.08.2019, võlgnevuse summa 30 eurot (Lisa 1).
2.EP tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Parkimistingimuste avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida EP on selgelt parkimistingimustes väljendanud (Lisa 2). Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi (Lisa 2). Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole leppetrahvi vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul, kuigi esitatud leppetrahviga mittenõustumisel võiks seda mõistlikult oodata. Samuti ei vastanud kostja kohtueelselt saadetud nõudekirjale.
3.Hageja ei nõustu kostja väidetega (kostja 05.09.22 vastus). Kostja väitis, et pani ekslikult mobiilselt parkima sõiduki numbrimärgiga xxx asemel sõiduki numbrimärgiga xxx ning andis sellest teada hagejale ning kostja heaukslikult jättis leppetrahvi tasumata. Leppetrahviga mittenõustumisel on sõiduki omanikul/vastutaval kasutajal võimalik esitada 14 päeva jooksul pärast leppetrahvi väljastamist hagejale pretensioon. Kõik vaide esitamisega seotud dokumendid, sealhulgas e-kirjad, salvestatakse. Kostja ei ole hagejaga ühendust leppetrahvi tühistamiseks võtnud ega ole esitanud vaiet leppetrahvi tühistamiseks. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, et ta oleks seda teinud. Kostja ei ole tõendanud, et sõiduk numbrimärgiga xxx parkimisalal ei parkinud. Kostja esitas väljavõtte Telia iseteeninduskeskkonnast, kust nähtub, et 09.08.2019 on tasutud sõiduki numbrimärgiga xxx parkimise eest. Mobiilselt parkimise eest tasumine annab õiguse ainult sellel sõidukil parkimisalal parkida, mis on märgitud sõnumisse või e-keskkonda, käesoleval juhul xxx. Hageja ei saa tõendada, et viidatud sõiduk parkimisalal ei parkinud. Kostja ei ole pärast leppetrahvi saamist vaiet esitanud, millest saaks järeldada, et leppetrahvi väljastamise kuupäeval märkis kostja ekslikult parkimise eest tasumisel vale sõiduki numbrimärgi. Sõiduki numbrimärgiga xxx eest ei olnud parkimistasu makstud. Seega rikkus kostja parkimislepingu tingimusi (jättes parkimise eest tasumata), mistõttu väljastati kostjale leppetrahv. Asjasse ei puutu kostja viited väidetavale süü puudumisele, sest leppetrahvi kui lepingulise nõude vastutusstandard on sätestatud VÕS §-s 103.
Ei ole õige, et hageja oleks meeldetuletuskirja pidanud saatma varem, teisel kujul ning meeldetuletuskirjade saatmise eest ei tohi hageja nõuda 40 eurot. Hagejal ei ole seadusest tulenevat kohustust sõiduki omanikku/vastutavat kasutajat korduvalt teavitada tekkinud leppetrahvist, sest leppetrahv muutub sissenõutavaks maksetähtaja möödumisel (VÕS § 82 lg 1 ja 7), kui see on jäänud tasumata.
5.09.08.2019 leppetrahvi tasumise tähtaeg oli 23.08.2019 ning leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks 24.08.2019. Hageja on pärast maksetähtaja möödumist saatnud meeldetuletuskirja lootuses, et tekkinud vaidlus saaks kiiremini lahendatud ning et pooltel ei tekiks täiendavaid menetluskulusid. Hageja esitas leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist 09.08.2019, paigutades selle Sõiduki kojamehe vahele. Seega on hageja kostjat nõuetekohaselt leppetrahvist teavitanud ning hagejal ei ole seadusest tulenevat kohustust kostjale meeldetuletuskirja saata, kuid hageja seda siiski tegi. Hageja saatis kostjale kaks meeldetuletuskirja kostja äriregistrijärgsele e-posti aadressile xxx kuupäevadel 20.04.2021 ning 02.06.2022 (hagiavalduse lisad 4 ja 5).
6.Arusaamatud on kostja viited saadetud meeldetuletuskirjade pealkirjadele. TsÜS § 69 lg 2 järgi on e-kiri jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kostja väidab, et viibis alates 30.05.2022 haiguslehel ning hageja poolt 02.06.2022 saadetud meeldetuletuskiri jäi tähelepanuta. Kostja jättis leppetrahvinõude tasumata ka 20.04.2021 saadetud meeldetuletuskirja kättesaamisel ega võtnud hagejaga ühendust võimaliku selgituse andmiseks või olukorra lahendamiseks. Hageja esitab siinkohal täiendavalt väljavõtte (Lisa 1 – Foto logist), mis tõendab, et nii 20.04.2021 kui ka 02.06.2022 on meeldetuletuskiri (e-kiri) genereeritud, saatmiseks teise serverisse edastatud, seda pole tühistatud ja pole ka viga saatmise kohta. Seega on kostjat teavitatud leppetrahvinõudest enne kohtusse pöördumist kokku kolmel korral (09.08.2019, 20.04.2021 ja 02.06.2022). Alusetu on kostja väide, et hageja ei või sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot nõuda. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lg 1 järgi võib võlausaldaja olukorras, kus tal on õigus nõuda viivist, nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt isikult. Tegemist on seadusest tuleneva nõudeõigusega, mis kohaldub erikokkulepete puudumisel. Hageja kinnitab, et hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud erikokkuleppeid. Võlaõigusseaduses kindlaksmääratud hüvitise suurus ei sõltu otseselt võlausaldaja konkreetsetest pingutustest ega tegelikest kuludest võla sissenõudmisel ehk tegelikust kahjust. Sissenõudmiskulu suurus ei ole seotud leppetrahvinõude suurusega, vaid tuleneb seadusest. Hageja on meeldetuletuskirjades nõudnud kostjalt väiksemat summat, kuna soovis lahendada asja kohtuväliselt, pooltele soodsamalt ja kiiremini ja oli seetõttu valmis kohtueelselt loobuma osaliselt sissenõudmiskulu summast.
7.Transpordiamet ei väljasta kogu sõiduki ajalugu, vaid väljastab leppetrahvi väljastamise kuupäeval sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmed, sh peab hageja andmete küsimisel ära näitama oma õigustatud huvi. Hageja edastab Transpordiametile päringu vormis, kus toob välja leppetrahvinumbri, leppetrahvi väljastamise kuupäeva ja tasumise tähtaja ning Transpordiamet väljastab vastavalt sõiduki omaniku/vastutava kasutaja isiku- või registrikoodi. Kõik pole ka vaidluse lahendamisel tähtsust omav, sest hagi on esitatud õige kostja vastu ning puudub vaidlus, et kostja oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise hetkel.
8.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 70 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 40 eurot on sissenõudekulud; märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; jätta poolte menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
Kostja seisukohad (31.10.22, 10.10.22, 05.09.22)
9.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata.
10.Kostja ei ole eitanud ühe auto parkimist 09.08.2019.a EP26 tsoonis kl 16:23, kuid inimliku eksituse tõttu tasus T M mobiiliäpiga (gsm xxx) vale numbrimärgiga sõiduki parkimise eest (lisa 1). Nimelt kuulus tol ajal MTÜ Vivendile kaks sõidukit – xxx, reg.nr xxx ja alles 06.08.2019, ehk paar päeva enne kõne all olevat parkimise päeva, liisitud xxx, reg.nr xxx. xxx omanikuks on SEB Liising ning registreerimistunnistuses on märgitud vastutavaks kasutajaks MTÜ Vivendi ja kasutajateks T M ja I M (lisa 2). Nii T M kui I M olid tol hetkel MTÜ Vivendi töötajad. Kuni alles paar päeva enne kõne all olevat juhtumit oli T M aastaid parkinud mobiiliäpiga xxx, reg.nr xxx ning uue auto lisandumisel tekkis parkimisäppi kahe auto reg.numbrid ja äpi kasutamisel oli lihtsalt inimlik eksitus, ehk pargitud sai vale autonumbriga auto. Lühidalt – T M maksis mobiiliäpiga parkimise eest EP26 tsoonis 09.aug 2019.a autot ajavahemikus kl 16:2116:45 (lisa 1), kuid inimliku eksituse tõttu vale registreerimisnumbriga, sest tegelikult oli parklas xxx, reg.nr xxx ning mobiiliäpiga maksti parkimistasu xxx, reg.nr xxx eest.
11.T M võttis samal päeval, kui leppetrahvi kviitung oli auto esiklaasile paigutatud, ja selle sealt leidis, Europark Estonia OÜ-ga telefoni teel ühendust, et oli kogemata mobiiliäpiga parkima pannud vale numbrimärgiga auto, et kuidas ja mis saab. Kuna antud intsident toimus rohkem kui 3 aastat tagasi, siis ei suuda kostja täna meenutada täpset vestlust. Kostja ei mäleta, kas talle anti juhiseid edasiseks tegutsemiseks, millised need oli, või võeti lihtsalt asi teadmiseks ja lubati ära lahendada, või pidi keegi hoopis hageja poolt kostjaga järgmiseks ühendust võtma, või veel mingi muu variant. Täna ei ole võimalik täna enam tuvastada tehtud kõnet, kuna Telia säilitab kõneeristusi vaid kuni 12 kuud. Samas maksete ajalugu, sealhulgas ka mobiilse parkimise äpiga tehtud maksete ajalugu, on võimalik ka sinnamaani tagasiulatuvalt välja võtta. Kuna hageja poolt ei tulnud mõistliku aja jooksul ühtegi teavitust ega meeldetuletust ühestki maksmata leppetrahvist ega võlgnevusest, siis eeldas kostja, et antud teema sai lahendatud, pani heauskselt selle selja taha ja unustas kogu vahejuhtumi.
12.Europark Estonial võttis aega 1 aasta ja 8 kuud leppetrahvi maksetähtajast alates, et saata nende poolt väidetav esimene meeldetuletus leppetrahvi võlgnevusest. Teise nõndanimetatud meeldetuletuse saatmine võttis sellele järgnevalt aega veel üle 1 aasta. 09.08.2022, ehk ainult 2 kuud peale 02.06.2022 saadetud väidetavat teist (sest esimest pole kostja kätte saanud) nn meeldetuletust (sest email oli peakirjaga „teavitus“) oleks leppetrahv aegunud ja ilmselt hakkas hagejal nüüd kiire, et enne leppetrahvi aegumist leppetrahv sisse nõuda. 02.06.2022 meeldetuletus on saadetud T M’i (sel hetkel MTÜ Vivendi ainus juhatuse liige ja kontoritöötaja) isikustatud emailile xxx kostja jaoks tundmatult ettevõttelt EFTA Legal OÜ ning emaili pealkirjaks teemareal: Teavitus. Kuna T M oli juba emaili saabumise päevale eelnevalt haiguslehel alates 30. mai 2022 (lisa 4), ja on jätkuvalt haiguslehel, siis sel ajal ei tegelenud ta tööalaste asjadega rohkem kui hädavajalik. Veelgi enam jäi tähelepanuta suvalise teemaga võõralt ettevõttelt kiri, mille sisuks võis olla muuhulgas ka reklaam vms ja mille pealkiri ei viidanud millelegi olulisele. Nimelt ei ole MTÜ Vivendi tegevusel igapäevaselt kokkupuudet erinevate äriettevõtetega väljaspool oma mõnd koostööpartnerit, enamasti on klientideks eraisikud. Antud põhjusel jäi ka EFTA Legal OÜ 02.06.2022 saadetud email „Teavitus“ tähelepanuta ja tegelemata kuni 13.06.2022, mil saabus Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnalt maksekäsu kiirmenetluse teavitus, milles sisaldust selle ettevõtte nimi.
13.Kostja leiab, et hageja ei ole astunud aktiivseid samme mõistliku aja jooksul leppetrahvi võlgnevuse välja nõudmiseks. Kogu asi oleks saanud palju varem ja kiirema lahenduse, kui hageja oleks mõistliku aja jooksul saatnud meeldetuletuse, vajadusel mitu.
14.Kostja palub kõik hagimenetlusega seotud kulud jätta hageja kanda, kuna kostja pole kuidagi andnud alust hagimenetluse algatamiseks ja ta on ebaõiglaselt ning sunniviisiliselt jõupositsiooni kasutava ettevõtte poolt sellesse kistud. Kohtu põhjendused
15.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
16.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
17.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
18.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud, tõendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.
19.Hageja on esitanud kostja vastu leppetrahvi nõude parkimislepingu tingimuste rikkumise eest. Võlaõigusseadus (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg-te 1-2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg-d 1-2 sätestavad, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (lg 1). Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest (lg 2). VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 76 lg 1
kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Pooled vaidlevad, kas kostjale on leppetrahvi nõue esitatud mõistiku aja jooksul ja kas kostja on seetõttu sunnitud nii leppetrahvi kui sissenõudmiskulusid tasuma.
20.Hageja on välja toonud, et esitas leppetrahvinõude sõiduki registreerimisnumbriga xxx (12.07.22 dok 4s, lisad 1, 2,3) ja fotod hageja opereeritavast 09.08.2019, Tammsaare Ärikeskus (EP26, 1437), Tallinn, millest nähtuvalt sõiduk riikliku registreerimisnumbriga xxx olid pargitud nimetatud parkimisalale.
21.Hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks (12.07.22, dok 4s, hagi lisa 2). Hageja on avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto Europark parklasse pargib. Seega on asjas tõendatud, et sellele vaidlusalusele alale sõites sõidukiga ja seal parkides tuleb esitada parkimisõigust tõendav dokument kooskõlas parkimistingimuste p-ga 4 ning selliselt paigaldatud ja avaldatud tingimustega avaldab hageja VÕS § 16 lg 1 mõttes tahet sõlmida märgitud tingimustel leping parkijaga. Sõites Tammsaare Ärikeskus asuvale alale ja seal parkides, avaldab sõiduki kasutaja omakorda lepingu sõlmimiseks nõustumuse VÕS § 20 lg 1 mõttes ning parkima asudes sõlmib sõiduki kasutaja VÕS § 9 lg 1-2 , VÕS § 8 lg 1 kohaselt lepingu. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine ning kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 kohustuse täitmist, milleks võib olla õigus nõuda VÕS § 158 lg 1 järgi leppetrahvi tasumist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
22.Hageja on esitanud hagis väidetud ajal ja kohas sõiduki parkimise tõendamiseks pildid, mis on lisatud leppetrahvikviitungitele fotod (12.07.22, dok 4s, hagi lisa 1, 2). Kohus leiab, et on tavapärane praktika, et Tallinna linnas parkides tuleb järgida parkimistingimusi nii eraparklates kui ka linnatänavatel ning tavapärane praktika on ka see, et leppetrahvinõue parkimislepingu rikkumise eest asetatakse sõiduki kojamehe vahele.
23.Leppetrahvinõuetest teatamisega seonduvas märgib kohus järgmist. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja oli väljatoodud ajal sõiduki riikliku registreerimisnumbriga xxx omanik või vastutav kasutaja. Kohus tuvastas esitatud tõendite alusel, et kostjale kuuluv sõiduk olid ajavahemikul 09.08.2019 pargitud hageja opereeritud parklas ning hageja jättis leppetrahvi nõude sõiduki esiklaasile kojamehe vahele (hagiavaldus 12.07.22, dok 4s, lisa 1, 2). Vaidlus puudub ka asjaolu üle, et kostja sai 09.08.2019 sõiduki kojamehe vahele asetatud leppetrahvi nõude kätte, kuid ei tasunud leppetrahvi seal märgitud tähtajaks.
24.Kostja on esitanud vastuväite asjaolule, et hageja ei tuletanud talle leppetrahvi mõistliku aja jooksul meelde. TsÜS § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kätte saaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on 05.06.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-17-117-146 p-s 12 leidnud, et parkimisteenuse osutamisel
leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele võib pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole kohtud selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud. Hüpoteetilist riski, et keegi möödujatest võib trahviteate esiklaasilt kõrvaldada, kannab parkimislepingu tingimusi rikkunud lepingu pool. Käesoleval juhul on hageja kostjat teavitanud leppetrahvinõudest vahetult pärast rikkumise avastamist, kostja on leppetrahvi nõude kätte saanud, seega leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on seda teinud VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul. Täiendavat meeldetuletust leppetrahvi tasumise kohta ei näe seadus ette, kuid vaatamata sellele on hageja kostjat leppetrahvi nõudest teavitanud hilisemate e-kirjadega (20.04.21, 02.06.22). Nimetatu on tõendatud hageja poolt 20.09.22 vastuse lisaga 1 (väljavõte logist) (dok 15s, hageja 20.09.22 vastus, lisa 1). Asjaolu, et kostja sõnul on ta sõiduki parkimisel mobiiliäpiga eksituse tõttu tasunud vale numbrimärgiga sõiduki eest (xxx) ei muuda seda fakti, et kostjale kuuluvat sõidukit registreerimisnumbriga xxx oli parkimistingimusi rikkudes pargitud 09.08.2019, Tammsaare Ärikeskus (EP26, 1437), Tallinn parkimisalale. Nimetatut ei muuda ka asjaolu, et kostja enda sõnul võttis ta telefoni teel ühendust hagejaga, et eksitusest teada anda, kuid ei tasunud ei leppetrahvi ega esitanud vaiet määratud tähtaja jooksul.
25.Parkimistingimuste p 5 kohaselt oli kostja parkimislepingu tingimuste rikkumise korral kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi summas 30 eurot (dok 4s, 12.07.22 hagiavaldus, lisa 2). Hageja on esitanud leppetrahvinõude summas 30 eurot. Kostja ei ole leppetrahvinõuet tasunud. Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist ja leppetrahvi tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel. Kohtu hinnangul ei ole parkimistingimuste p 5 näol tegemist tühise tüüptingimusega, sest leppetrahvi summa 30 eurot ei välju parkimisvaldkonnas tavapäraselt esitatavatest leppetrahvinõuete suurusest. Kohtupraktikas on tunnistatud mõistlikuks ka leppetrahvi summas 57 eurot (vt nt ts.asi 2-16-116867 jne). Seega peab kohus tõendatuks ja põhjendatuks hageja nõuet ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja parkimislepingu rikkumise eest ettenähtud leppetrahvi kogusummas 30 eurot. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja nõuded kostja vastu leppetrahvide summat ületavas osas, s.o võla sissenõudekulud summas 40 eurot, on põhjendatud.
26.Hageja selgitas, et kohtueelselt saatis hageja kostjale 20.04.2021 ja 02.06.2022 meeldetuletuskirja äriregistris märgitud kostja elektronpostiaadressile xxx. Selles ei ole vaidlust, et kostja ei reageerinud hageja saadetud nõudekirjale ega muudele võlgnevusega seotud meeldetuletustele ning asjaolu, et hageja meeldetuletuskiri oli pealkirjaga „teavitus“ või et kostja oli kirja saamise hetkel haige (kostja 05.09.22 vastus, dok 11s, kostja 10.10.22 vastus, dok 14s), ei ole äriühingu puhul selliselt vabandatav asjaolu, et sissenõudmiskulu vähendada või välja mõistmata jätta. Kohus leiab, et äriühing peab oma tegevuses üles näitama piisavat hoolsust oma tegevusel, sh lugema ka e-kirjade pealkirjadest edasi, ja sedasi vältima võimalikku kahju tekitamist äriühingule. Lisaks ei oleks sissenõudmiskulu tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud.
27.Kohus nõustub hagejaga, et VÕS § 113.1 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot ja vastupidiselt ei nõustu kohus kostjaga, et hageja ei või nõuda sissenõudmiskulusid. Tegemist on minimaalse hüvitise suurusega, mille nõudmiseks ei pea võlausaldaja tõendama tegeliku kahju tekkimist. Nõude eelduseks on võlausaldaja õigus nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja on
viivituses oma leppetrahvi nõude maksmisega (makstähtaeg oli 23. 08.2019) ja hagejal oleks õigus nõuda kostjalt seadusjärgset viivist, kuigi hagiavalduses pole seda nõudnud. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka sissenõudmiskulu summas 40 eurot.
28.Ülaltoodud põhjendustel leiab kohus, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1, p, 108 lg 1, § 158 lg 1, § 159 lg 2, § 113.1 lg 1 alusel täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahv 30 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 70 eurot. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus, menetlusdokumentide menetlemata jätmine
29.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
30.Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud kostja kanda.
31.Kohus andis pooltele 30.09.22 tähtajad, sh kulude nimekirja esitamiseks (10.10.22) ja teise poole kuludele aja vastamiseks (vastamise aeg 19.10.22).
32.Hageja esitas 26.08.22 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja tsiviilasja nr 2-22-120609 raames kandnud järgmisi menetluskulusid: hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ning lepingulise esindaja õigusabikulu 192 eurot (s.o 2 tundi tööd tunnihinnaga 96 eurot). Selle on kostja kätte saanud 02.09.22. Hageja on täiendanud menetluskulude nimekirja 19.10.2022 esitatud seisukohtade raames, lisades 2 tundi lepingulise esindaja õigusabikulusid (05.09.22, 10.10.22 seisukohtade esitamise eest 1,5h+30min), mis kulus hagejal kostja seisukohtadega tutvumisele ja analüüsile ning hageja vastuse koostamisele ja maakohtule esitamisele. Kohus jätab selle 19.10.22 esitatud dokumendi menetlemata, kuna need on esitatud peale kohtu määratud tähtaega ja nende menetlemine tooks kaasa uute tähtaegade esitamise kostjale ja asja venimist (TsMS § 330, 331).
33.Kostja ei ole esitanud vastuväidet hageja menetluskuludele. Kohus jätab menetlemata kostja 31.10.22 kohtule esitatud seisukohad, kuna need on esitatud peale kohtu määratud tähtaega nende menetlemine tooks kaasa uute tähtaegade esitamise hagejale ning põhjustaks asja venimist ja otsuse avaldamise aja edasilükkamist (TsMS § 330, 331).
34.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
35.Hagejat esindas lepingulise esindajana EFTA Legal OÜ jurist. Menetluskulude hüvitamist nõuab hageja lisaks riigilõivule ja maksekäsu kiirmenetluse kulule ka
lepingulise esindaja töö eest. Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad. Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 96 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades võib TsMS § 175 lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks pidada 96 eurot käibemaksuta. Seega kohtu hinnangul vastab hageja esindaja tasumäär kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele ning sellist tasumäära saab Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 p 16). Kuivõrd hageja ei ole kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta.
36.Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud 26.08.22 avalduses 2 tundi esialgse hagiavalduse esitamisega seonduvalt ning kostja vastuväidetega tutvumisega ning hageja vastusega seonduvalt kokku 2 h. Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide ja kostja esitatud vastuväidete sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 192 eurot (2 x 96).
37.Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lgd 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot.
38.Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohtu hinnangul on maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu hüvitamise nõue summas 20 eurot põhjendatud vastavalt TsMS §-le 484.2.
39.Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 312 eurot (ilma käibemaksuta), mille moodustavad hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot ning lepingulise esindaja tasu summas 192 eurot (s.o 2 töötundi tasumääraga 96 eurot). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud summas 312 eurot. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
40.Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
41.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /digitaalselt allkirjastatud/ Mai Grauberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.