4.Mõista välja Egert transport OÜ-lt Mittetulundusühing BUDOLINN JUDOKOOL kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 864 eurot.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Ellas Nordic OÜ ja kostja sõlmisid suulise töövõtulepingu augustis 2019. Lepiti kokku kostja soovitud töödes, mis olid vajalikud Mustakivi keskuses asuva kostja renditud pinna ümberehitamiseks ajutiseks spordikeskuseks. Ellas Nordic OÜ ja kostja leppisid algselt tööde maksumuseks kokku 6300 eurot, millele pidi lisanduma käibemaks. Kokku lepitud summa ei sisaldanud tasu materjalide ega lisakulude eest. Materjalid ja lisakulud pidi tarnima töövõtja Ellas Nordic OÜ, mille eest kostja pidi tasuma vastavalt materjalide ja lisakulude soetusdokumentidele. Kokku lepitud töid tuli teha treeningsaalis, riietusruumides ja duširuumides.
2.Algselt lepiti töödena kokku, et töövõtja Ellas Nordic OÜ eemaldab treeningsaalis üleliigsed seinad, tasandab põrandas oleva augu, teeb spordisaalis maalritööd, pahteldab vuugid ja värvib olemasoleva kipsplaadi, pahteldab ja värvib saali postid ning valgendab olemasoleva kipslae kipsi. Riietusruumis pidi Ellas Nordic OÜ ehitama välja kipsist vaheseinad ja paigaldama seinte mõlematele pooltele kipsi alla OSB plaadi nagide kinnitamiseks. Duširuumides pidi töövõtja ehitama vaheseinad, need värvima ja valgendama laes oleva kipsi. Duširuumide osas leppisid pooled kokku, et töövõtja kasutab parema hüdroisolatsiooni tagamiseks EPO värvi põrandatel, laes ja seintel ning kokku ei lepitud plaatimist. Duširuumidesse pidi töövõtja sisse tooma külma ja sooja vee koos segistitega ning välja ehitama vee väljavoolu süsteemi koos trappidega. Trassid pidi ühendama peatrassidesse ja paigaldatama pidi sooja ja külma vee mõõdikud. Lisaks pidi töövõtja paigaldama 5 siseust ja tõstma ümber olemasoleva ukse.
3.Kostja pidi täiendavalt tasuma prügi utiliseerimise eest vastavalt utiliseeritava prügi kogusele ja materjalide transpordi eest vastavalt tegelikele mahtudele. Kostja palvel leppisid pooled samuti kokku, et spordisaalis asunud vihmavee äravoolu toru paigaldab Ellas Nordic OÜ seina äärde. Selle töö eest tuli kostjal tasuda lisaks eelmärgitud 6300 eurole 250 eurot. Pooled ei leppinud kokku mistahes spetsiifilistes kvaliteedinõuetes. Samuti ei leppinud pooled kokku tööde tähtajas. Tööde teostamise eesmärgiks oli võimalikult madal hind.
4.Septembri alguses 2019 soovis kostja tellida täiendavaid töid. Pooled leppisid suuliselt kokku täiendavate tööde tegemises. Lepiti kokku, et töövõtja paigaldab põranda- ja seinaplaadid riietusruumidesse, koridori ja duširuumidesse kokku 44 m2 ulatuses. Tasu suurusena lepiti kokku 25 eurot ruutmeetri eest. Kokku lepitud hind sisaldas küttekaabli peale tehtavat põranda tasanduse valu. Küttekaabli paigaldust töövõtja ise ei teostanud. Ka nende tööde puhul tähtaega ega kvaliteedinõudeid kokku ei lepitud kuna ruumid olid võetud aktiivselt kasutusse ja tööaeg oli piiratud. Samuti lepiti 2(15)
suuliselt kokku, et töövõtja paigaldab põrandaliistude asemel plaatidest liistud mahuga 33 meetrit ja hinnaga 13 eurot meetri kohta. Lisatööde maksumus kokku oli seega 1780 eurot ilma käibemaksuta, sealhulgas on lisatööks varem kokku lepitud vihmavee äravoolu toru äraviimise töö hinnaga 250 eurot. Ostetud materjalidele ja renditud töövahenditele kulus töövõtjal faktiliselt 3782 eurot ilma käibemaksuta. Ostudokumendid olid koos kostjaga üle kontrollitud.
5.Materjalide transpordiks objektile ja prügi utiliseerimisele kulus 468 eurot ilma käibemaksuta. Kokku oli kulude suurus 4250 eurot ilma käibemaksuta. Kostja tasus tööde ja materjalide eest ettemaksuna 6000 eurot augustis 2019. Sellest summast kulus töövõtjal materjalide ostmiseks, transpordiks ja prügi utiliseerimiseks 4250 eurot ning tasuks tööde eest saab ettemaksust arvestada 1750 eurot. Kostja pidi lepingu alusel tasuma töövõtjale tööde eest 6300 eurot ning lisatööde eest 1780 ehk kokku 8080 eurot ilma käibemaksuta. Pärast ettemaksu tasumist tuli kostjal tööde eest seega tasuda 6330 eurot (8080 eurot – 1750 eurot) ilma käibemaksuta. 330 eurot lepiti kokku allahindlus. Seega maksmisele kuulus 6000 eurot. Töövõtja alustas töid 12.08.2019 ja lõpetas kõik kokkulepitud- ja lisatööd 15.09.2019. Töövõtja esitas kostjale tööde vastuvõtmiseks e-kirja teel 17.09.2019 arvestuse, milles olid kajastatud kõik lepingulised- ja lisatööde maksumused. E-kirjaga esitas töövõtja kostjale tööd vastuvõtmiseks. Kostja arvestusele ei vastanud. Hageja osundab, et ruumides, kus töid teostati, alustas kostja treeningute läbiviimisega alates septembri algusest. Kostja vaatas tööd üle, võttis need kasutusse ega teavitanud ühestki puudusest. Töövõtja tasunõue muutus seega sissenõutavaks. Töövõtja 03.10.2019 täiendavale pöördumisele kostja ei vastanud. 03.11.2019 saatis töövõtja kostjale e-kirja teel allkirjastamiseks teostatud tööde ja soetatud materjalide maksumuse kohta rahalise arvestuse akti. Töövõtja palus kostjal rahalise arvestuse akti allkirjastada nelja päeva jooksul. Akti kohaselt pidi kostja tasuma töövõtjale 8400 eurot koos käibemaksuga. Kostja akti ei allkirjastanud.
6.08.11.2019 saatis kostja esindaja töövõtjale e-kirja, milles asus vastuolus poolte tegeliku kokkuleppega väitma, et töövõtja ei teinud töid valmis kokku lepitud tähtajaks ega järginud kokku lepitud RYL2 nõudeid. Hageja osundab, et kostja esindaja viidatud üldist kvaliteedinõuet, mille nimeks oleks „RYL2“, ei eksisteeri. Kostja leidis, et töödes esinevad puudused, kuid ei sidunud ühtegi puudust väidetava kvaliteedinõudega.
7.Kostja andis väidetavate puuduste kõrvaldamiseks töövõtjale tähtaja 08.12.2019. Töövõtja vastas kostja pöördumisele ja selgitas, et majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul peab tellija puudusi piisavalt selgelt kirjeldama, mida kostja ei teinud. Tegelikult ei võimaldanud kostja vaatamata töövõtja korduvatele pöördumistele ja palvetele mitte ühtegi väidetavat puudust üle vaadata ega kõrvaldada. Kostja keeldus alusetult töövõtja objektile lubamisest.
8.Ellas Nordic OÜ loovutas oma nõude kostja vastu hagejale 04.12.2020. Hageja teavitas kostjat nõude loovutamisest. Hageja palub kostjalt välja mõista lepinguline tasu 8400 eurot. Kostja vastuväited
9.Kohtule 25.06.2021. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Vastab tõele, et "Ellas Nordic OÜ ja kostja sõlmisid suulise töövõtulepingu augustis 2019". Pooled leppisid kokku, et tööde maksumus koos materjalidega igal juhul ei pea ületama 9000 eurot. Pooltel ei olnud kokkulepet, et summale lisandub käibemaks. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa käibemaksu tasaarvestada, mistõttu tema huvi oli saada teada lõplik hind, kuna kostja peab planeerima oma eelarvet lähtudes kuludest.
3(15)
10.Ei vasta tõele ja on tõendamata hageja väide, et "kokku lepitud summa ei sisaldanud tasu materjalide ega lisakulude eest". Hageja toob esile tööde loetelu, mis enamuses vastab tõele, v.a. seda, et pooltel oli kokkulepe plaatimises ja plaatimise maksumuses saavutatud enne tööde alustamist. On tõendamata hageja väide, et "kostja pidi täiendavalt tasuma prügi utiliseerimise eest vastavalt utiliseeritava prügi kogusele ja materjalide transpordi eest vastavalt tegelikele mahtudele". Tasu utiliseerimise eest ei pidanud kostja tasuma täiendavalt. See oli hinna sees. On väär hageja väide, et "ei leppinud pooled kokku tööde tähtajas". Vastupidi, pooltel oli kindel kokkulepe, et objekt pidi olema valmis tehtud hiljemalt 1. septembriks 2019. See oli tingitud sellest, et 1. septembrist alustavad lapsed oma treeninguid. Kuid töövõtja lahkus objektilt alles
17.septembril, mis tõi kaasa tellija/kostja tulu kaotuse, kuna ruume ei saanud kasutada vastavalt otstarbele.
11.Hageja väidab, et "septembri alguses 2019 soovis kostja tellida täiendavaid töid ja pooled leppisid suuliselt kokku täiendavate tööde tegemises". Antud punktis toodu on väär. Septembri alguses ei tellinud kostja täiendavaid töid. Nagu oli juba ülal toodud, objekt pidi olema valmis hiljemalt 1. septembriks 2019. Seega ei saanud pooled leppida kokku täiendavates töödes septembri alguses.
12.Vastab tõele hageja väide, et "kostja tasus tööde ja materjalide eest ettemaksuna 6000 eurot augustis 2019". Kostja täpsustab, et 6000 eurot oli üleantud töövõtjale sularahas, sest töövõtja soovis arveldust vaid sularahas. Kostja avaldab, et töövõtja poolt tehtud töid ei saa nimetada kvaliteetseteks töödeks.
13.Kuna hageja ei soovinud möönda, et tööd on tehtud mittekvaliteetselt, siis eesmärgiga tuvastada hageja poolt tehtud ehitustööde kvaliteeti pöördus kostja riiklikult tunnustatud eksperdi PP poole ehitusauditi tegemiseks. Ekspert on tuvastanud, et teostatud ehitustööde osas mitmeid ehitusnormide rikkumisi maadlussaali ning mõlema riietus-ja duširuumi seinte ja lagede maalritööd on teostatud ehitusnormidele mittevastavalt. Seega ei tohi antud juhul väita, et tööd on valmis tehtud ja tasu seetõttu muutus sissenõutavaks. Tohib aga väita, et töövõtja teostas ehitustööd mittekvaliteetselt ja ehitusvigadega, eirates tehnilisi tingimusi ja materjalide paigaldusjuhendeid. Tööd ei vasta lepingutingimustele, kuna tööde tulemus ei vasta kokkulepitule: tellija ootas töövõtjalt kvaliteetselt teostatud tööd. Tööde parandamiseks sisuliselt on vaja kõik tööd teostada uuesti, kuna vead on nii tõsised ja olulised, et neid pole võimalik kergelt parandada.
14.Väide, et kostja on sõlminud lepingu majandus- ja kutsetegevuses ei ole õige. Kostja põhitegevusalaks on spordikool. Kostja ei tegele ehitustöödega.
15.Hageja ei tõendanud, et tööd vastavad ehitusnormidele ja on tehtud kvaliteetselt. Hageja ei tõendanud, et temal on õigus nõuda eelarvet ületavat tasu. Ei vasta tõele hageja väide, et "kostja viitas puudustele töödes mitu kuud pärast tööde valmimist ning kostja etteheited olid üldsõnalised, ebaselged ja põhistamata". Kostja viitas puudustele nii tööde käigus kui koheselt peale nn "tööde" lõppemist. 25.09.2021 toimus kokkusaamine puuduste arutlemiseks, kuid selle kokkusaamise jooksul ei jõudnud pooled kokkuleppele. Töövõtja ei soovinud tööd parandada vaid soovis raha, kusjuures suuremas ulatuses, kui oli eelarvega kokkulepitud. Töövõtja käitumine ja ebatsensuursed väited kostja suhtes, mida ta kasutas kokkusaamisel, selgelt viitasid sellele, et töövõtja tegelikult ei soovi midagi parandada. Kostja märgib, et töövõtja ei ole ise pöördunud hageja poole ettepanekuga tööd ümber teha. Kostja peab vajalikuks selgitada, et kuigi ta hakkas kasutama ruume, kuna oli hädas ja lastel pidi olema koht, kus trennis käia, ruumide kasutamine oli ohtlik ja ebamugav. Lähtudes laste ohutusest, otsustas kostja lõpetada üürilepingu ja 01.05.2020 lahkus kostja sellelt objektilt. Enam kostja vaidlusaluseid ruume ei kasuta.
4(15)
Maakohtu otsus
16.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt oli Ellas Nordic OÜ ja mittetulundusühing Budolinn Judokool vahel 2019. a augustis sõlmitud suuline töövõtuleping. Kokkuleppe kohaselt pidi Ellas Nordic OÜ teostama ehitus- ja remonditöid Mustakivi Spordikeskuses mittetulundusühingu Budolinn Judokool poolt renditud ruumides. Ellas Nordic OÜ teostas perioodil 12.08.2019. a kuni 15.09.2019. a kõik kokkuleppelised ja lisatööd ning esitas 17.09.2019. a kostjale arvestuse kõikide tööde maksumuse kohta. 03.11.2019. a esitas Ellas Nordic OÜ kostjale teostatud tööde ja kasutatud materjalide maksumuse kohta rahalise arvestuse akti. 25.11.2019. a esitas Ellas Nordic OÜ kostjale arve nr 134 summas 8 400 eurot.
17.Hageja leiab, et arvest nr 134 tulenev nõue on sissenõutavaks muutunud. Hageja on saanud nõude mittetulundusühing Budolinn Judokool vastu Ellas Nordic OÜ ja Egert Transport OÜ vahel 04.12.2020. a sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel. Käesolevas menetluses on hageja kohtuistungil asunud seisukohale, et töövõtuleping on sõlmitud X ja Ellas Nordic OÜ vahel. Hageja selgituste kohaselt on hagiavaldus esitatud mittetulundusühing Budolinn Judokool vastu, kuna Ellas Nordic OÜ on vaidlusaluse arve nr 134 esitanud mittetulundusühingule Budolinn Judokool. TsÜS § 34 lg 1 kohaselt juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Kohus on seisukohal, et X ei ole vaidlusaluse lepingu pool, vaid lepingus osalenud juriidilise isiku esindaja. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et Ellas Nordic OÜ on nõude loovutamise lepingus leidnud, et tal on solidaarne nõue mittetulundusühingu Budolinn Judokool ning X vastu. Õiguslikult on võimalik, et juhatuse liige vastutab vastavate asjaolude esinemise korral juriidilise isiku kohustuste eest, käesolevas menetluses kogutud tõenditest ei nähtu aga, et mittetulundusühing saaks vastutada füüsilise isiku poolt võetud kohustuste eest. Eeltoodust tulenevalt on töövõtja ka ise olnud seisukohal, et leping on sõlmitud mittetulundusühinguga Budolinn Judokool, kelle kohustuste eest võib töövõtja hinnangul vastutada ka X. Hageja käesoleval juhul nõuet X vastu esitanud ei ole.
18.Kohus peab seega kindlaks tegema, kas töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku. Kuna ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et Y-ga poolt pärast tööde teostamist lisatöödeks nimetatud tööd oleksid tellija poolt lisatöödena enne nende teostamist tellitud, tuleb kohtu hinnangul kõiki töid lugeda lepingulisteks töödeks. Samuti ei ole ebakvaliteetselt teostatud tööde parandamise tööd lisatööd, mille eest tellija peaks töövõtjale lisatasu maksma.
19.Kostja vastuväite kohaselt ei vastanud teostatud töö ehitusnormidele. Töövõtja teadis, et ruume hakkavad kasutama lapsed ja töövõtja oleks pidanud sellega arvestama ja töö teostama vastavalt ehitusnormidele. Kostja on esitanud kohtule asjatundja arvamuse, milles ehitusinsener PP on tuvastanud teostatud ehitustöödes mitmeid ehitusnormide rikkumisi. Hageja on menetluses väitnud, et ühtegi pretensiooni kostja tööde osas enne 08.11.2019. a ei esitanud. Hageja tõeseid avaldus teinud ei ole ja hageja väited on vastuolus käesolevas menetluses kogutud tõenditega. Kohtule on esitatud tõend selle kohta, et hageja, kostja ja töövõtja seaduslikud esindajad kohtusid vaidlusalusel objektil 25.09.2019. a ning kostja seaduslik esindaja teatas töövõtjale ning hagejale, et ei ole töödega rahul. 08.11.2019. a andis kostja töövõtjale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Töövõtja puuduseid ei kõrvaldanud. Eeltoodust nähtub, et kostja on töövõtjale pretensioone esitanud ning selgitanud, miks töö ei sobi kostjale kasutamiseks. Kohtu hinnangul on kostja põhjendatult jätnud töö vastu võtmata ning
5(15)
töid ei saa lugeda vastuvõetuks. Kohtu hinnangul ei vasta hageja teostatud töö VÕS § 641 lg 2 p 1 sätestatule, mistõttu puudub hagejal sissenõutav tasunõue.
20.Poolte vahel on vaidlus selles, kas töövõtja ja kostja olid kokku leppinud siduvas või mittesiduvas eelarves. Reeglina on töövõtja poolt koostatud eelarve siduv ning eelarve mittesiduvust peab tõendama selle koostanud töövõtja. Kohtu hinnangul puudub hageja nõudel õiguslik alus, hageja ei ole tõendanud eelarve mittesiduvust. Hageja on hagiavalduses märkinud, et tema nõue kostja vastu tuleneb töövõtjale tasumata arvest nr 134. Arvelt nähtub, et töövõtja on saanud kostjalt ettemaksuna 6 000 eurot. Kostja väitel oli kokkulepe töövõtjaga selline, et tööde maksumus ei tohi ületada 9 000 eurot (sh kõik kulud, materjalid, maksud). Hageja on kohtuistungil selgitanud, et mingit siduvat eelarvet ei olnud, kuid lepiti kokku, et suurusjärk jääb alla 9 000 euro (00:14:29). Kohtu hinnangul on poolte vahel kokkulepitud siduvas eelarves, mistõttu võis kostja mõistlikult eeldada, et kõik tööd ja materjalid sisalduvad töövõtja hinnapakkumises, ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et töövõtja oleks kostjale teada andnud, et hinnapakkumisele lisanduvad materjalid ja tööde teostamiseks vajalikud tööriistad.
21.Kostja andis 08.11.2019. a töövõtjale täiendava tähtaja tööde lõpuleviimiseks. Töövõtja töid lõpule ei viinud. Kostja on tellinud parandustööde hinnapakkumise OÜlt Arkolon ja TRADORF OÜ-lt. Vastavalt hinnapakkumistele on tööde maksumus vastavalt summas 8 800,20 eurot ja 6 235,20 eurot, so keskmiselt 7 517,70 eurot. Kohtu hinnangul on mõistetav kostja soov lasta puudustega teostatud tööd parandada kolmandal isikul. Kostja on esitanud kohtule vaegtööde parandamise kalkulatsiooni. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et töövõtja on saanud kostjalt lepingu täitmisena 6 000 eurot. Kostja on esitanud tasaarvestuse vastuväite. Käesoleval juhul on kostjal tekkinud kahju summas 7 571,70 eurot seetõttu, et töövõtja on oma lepingulised kohustused jätnud tähtaegselt ja puudusteta täitmata. Kostja on puudustega teostatud tööde eest tasunud hagejale 6 000 eurot. Kohtu hinnangul tuleb seda ebakvaliteetselt teostatud töö eest pidada piisavaks. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu hagi rahuldamisele, kuivõrd kostja on oma lepingulised kohustused täitnud. Hageja apellatsioonkaebus
22.Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus töövõtulepingust tuleneva vaidluse lahendamisel sisuliselt tuvastanud, milles pooled kokku leppisid. Kohus on üksnes üldsõnaliselt heitnud apellandile ette väidete tõendamata jätmist, kuid ei ole tuvastanud, millise sisuga lepingu pooled asjas esitatud tõendite kohaselt sõlmisid ja milliste tööde tegemises kokku leppisid. Kuna kohus ei ole sisuliselt tuvastanud tasunõude ja tellija vastuväidete aluseks olevaid peamisi asjaolusid ega hinnanud mitte ühtegi selle kohta esitatud tõendit, on kõik järgnevad kohtu järeldused ebaõiged.
23.Algses vastuses hagiavaldusele võttis kostja omaks kõik hagiavalduses toodud hageja väited lepingu sõlmimise ja lepingu sisu kohta. Alles lõplikes seisukohtades hakkas kostja väitma, et hageja ei ole tõendanud kokkuleppe sisu.
24.Kohus on kostja omaksvõttu eiranud ning on asunud ise kujundama kostja eest vastuväiteid. Kohus jättis eelmenetluses vajalikul määral välja selgitamata, mille üle pooled tegelikult vaidlevad.
25.Otsuses on kohus meelevaldselt leidnud, et apellant ei ole esitanud ühtegi veenvat põhjendust, miks pidi kostja talle kulud hüvitama. Kohus ei ole vastanud hageja väidetele, et selliste kulude hüvitamises leppisid pooled kokku. Tegu oli kostja lepingulise kohustusega. Kohus on läbivalt ja korduvalt heitnud apellandile ette
6(15)
kirjaliku lepingu sõlmimata jätmist, kuid ainuüksi sellest ei tulene vastava kokkuleppe ja kostja lepingulise kohustuse puudumine. Lepingu võib sõlmida ka suuliselt. Kohus oleks pidanud arvestama kostja omaksvõttu või võimaldama hagejal tunnistaja ütlustega tõendada lepingu sisu.
26.Tööde tegemist soovis apellant tõendada tunnistaja ütlustega. Apellandi tunnistaja taotluse jättis kohus rahuldamata põhjusel, et apellant oleks pidanud kohtule esitama usaldusväärseid kirjalikke dokumente. Kohus ei selgitanud seejuures, millisest õigusnormist tuleneb kirjalike dokumentide esitamise nõue ning milliseid dokumente kohus silmas peab. Töövõtulepingutele ei näe seadus ette kohustuslikke vorminõudeid ning neid lepinguid võib sõlmida ka suulises vormis.
27.Kuna kohus ei tuvastanud, milliste tööde tegemises pooled kokku leppisid, on meelevaldsed kohtuotsuse punktis 33 toodud järeldused tööde kvaliteedi kohta. Kohus on iseenesest õigesti viidanud, et kui puudub kokkulepe töö kvaliteedi kohta, peab töö vastama vähemalt keskmisele kvaliteedile. Sellest võiks järeldada, et kohtu arvates kokkulepe kvaliteedi osas puudus. Samas on kohus millelegi tuginemata leidnud, et kuna ruume asusid kasutama lapsed, oleks töövõtja pidanud sellega arvestama ja töö teostama vastavalt ehitusnormidele. Kohus ei ole isegi kaudselt selgitanud, millised need ehitusnormid on ja kuidas töövõtja neid rikkus. Kuna lepiti kokku kaupluse laoruumide kohandamine treeningusaaliks, ei pidanud apellant teadma kes selles saalis treeninguid läbi viivad. Samas, kohtuotsusest ei nähtu, millised „ehitusnormid“ pidid lapsi kuidagi mõne ohu eest kaitsma ja mis oli takistuseks. Kohus on kriitikavabalt nõustunud kostja põhistamata väidetega. Kohus ei tugine ühelgi asjas kogutud tõendile ega ole kooskõlas ühegi õigusnormiga.
28.Pooled ei leppinud kokku üheski kvaliteedinõudes ega tähtajas. Vastupidist ei ole kostja tõendanud. Apellant leidis, et kostja ei saa puuduste olemasolu tõendada PP arvamusega, sest arvamuses viidatud kvaliteedinõuetes pooled kokku ei leppinud ning PP on hinnanud puudusi isegi sellistes töödes, mida hageja teinud ei ole ja on jätnud tähelepanuta ekspluatatsiooni käigus tekkinud puudused.
29.Oma väidete tõendamiseks taotles hageja PP tunnistajana ülekuulamist. Kohus jättis taotluse rahuldamata põhjendusel, et riiklikult tunnustatud eksperdil puudub vahetu teadmine poolte vaheliste kokkulepete sisust ja sellest, millised ekspertiisis viidatud tööd on hageja poolt teostatud. Kohus ei pööranud tähelepanu ka sellele, et apellant palus sel juhul jätta tõend vastu võtmata. Vaatamata sellele on kohus otsuse punktis 33 leidnud, et PP arvamus tõendab kostja väiteid puuduste kohta. Sellisel viisil on kohus jätnud apellant ilma oma väidete tõendamise võimalusest ning on eelistanud ühte menetlusosalist teisele. Apellandi väidetele seoses PP arvamusega ei ole kohus otsuses isegi kaudselt vastanud.
30.Kostja ei ole menetluses esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks tööde vastuvõtmisest keeldumisel viidanud mõnele konkreetsele puudusele töös ja nõudnud selle kõrvaldamist ning töövõtja oleks puuduse kõrvaldamisest keeldunud. Konkreetseid viiteid konkreetsetele puudustele ei esitanud kostja isegi menetluse käigus ja pole esitatud tänaseni.
31.Otsuse punktis 37 on kohus leidnud, et kostja tasaarvestuse avaldus on põhjendatud ja kostjal on tekkinud kahju 7 571,70 eurot. Sellise järelduse tegemisel ei ole kohus tuginenud ühelegi tõendile. Selleks, et tuvastada tasaarvestuse põhjendatust, oleks kohus minimaalselt pidanud eelnevalt tuvastama, millistel tingimustel ja milliste tööde tegemises pooled kokku leppisid. Kuna kohus ei ole seda teinud, ei saa abstraktselt ja ilma tõendeid sisuliselt hindamata leida, mistahes kostja esitatud vastunõuded on põhjendatud.
7(15)
32.Kostja esitatud riiklikult tunnustatud eksperdi PP arvamuses ei ole leitud, et puuduste kõrvaldamiseks tuli tööd uuesti teha. Kostja on esitanud kohtule hinnapakkumised, mis on suunatud osade tööde täielikult uuesti teostamiseks. Selgitamata on jäänud, mille alusel need tööd tuleb uuesti teostada ja on jäänud hindamata tööde puuduste tekkimine ja olemus. Kohus jättis täielikult vastamata apellandi väidetele seoses sellega, et kostja ei ole tõendanud, millised puudused töödes esinesid ega seda, mida oleks puuduste kõrvaldamiseks tulnud teha. Vastus apellatsioonkaebusele
33.Kostja vaidles apellatsioonkaebustele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
34.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
35.Asja materjalidest nähtub, et: -Ellas Nordic OÜ ja mittetulundusühing Budolinn Judokool vahel sõlmiti 2019. a augustis suuline töövõtuleping. -Lepingu kohaselt pidi Ellas Nordic OÜ teostama ehitus- ja remonditöid Mustakivi Spordikeskuses mittetulundusühingu Budolinn Judokool poolt renditud ruumides. -Kostja tasus töövõtjale ettemaksuna sularaha 6 000 eurot. -Ellas Nordic OÜ teostas perioodil 12.08.2019. a kuni 15.09.2019. a tööd ning esitas 17.09.2019. a kostjale arvestuse kõikide tööde maksumuse kohta. -03.11.2019. a esitas Ellas Nordic OÜ kostjale teostatud tööde ja kasutatud materjalide maksumuse kohta rahalise arvestuse akti. -25.11.2019. a esitas Ellas Nordic OÜ kostjale arve nr 134 summas 8 400 eurot. -Kostja akti ei allkirjastanud, arvet ei tasunud. -Ellas Nordic OÜ loovutas töövõtulepingust tuleneva nõude kostja vastu hagejale.
36.Apellatsioonimenetluses on poolte vahel jätkuvalt vaidlus töövõtulepingu tingimuste üle, selle üle, kas töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ning kas kostja saab lõplikult keelduda töövõtulepingust tuleneva tasu maksmisest.
37.Apellatsioonkaebuses heidab apellant maakohtule ette esiteks seda, et maakohus jättis arvestamata kostja õigeksvõtu hageja väidetud lepingu sõlmimise ja lepingu sisu kohta. Ringkonnakohus apellandi etteheitega ei nõustu. TsMS § 231 lg 2 esimese ja teise lause kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. TsMS § 231 lg 4 kohaselt eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Vastuses hagiavaldusele avaldas kostja, et vaidleb hagiavaldusele täies ulatuses vastu, leides, et hagiavalduses toodud väited ja asjaolud ei vasta tegelikkusele. Seega ei ole võimalik ringkonnakohtu arvates kostja omaksvõttu tuvastada.
38.Apellant leiab ka seda, et kuna maakohus jättis tuvastamata milline leping, milliste tööde tegemiseks sõlmiti, tõi see kaasa ebaõigete järelduste tegemise tasunõude sissenõutavuse kohta. Ringkonnakohus apellandi seisukohaga ei nõustu. Maakohus 8(15)
tuvastas, et Ellas Nordic OÜ ja mittetulundusühing Budolinn Judokool vahel sõlmiti 2019. a augustis suuline töövõtuleping, mille järgi pidi Ellas Nordic OÜ teostama ehitus- ja remonditöid Mustakivi Spordikeskuses mittetulundusühingu Budolinn Judokool poolt renditud ruumides, kokku oli lepitud siduvas eelarves ning tööde eelarveks koos materjalidega oli 9 000 eurot. Pooled ei vaielnud selle üle, et 17.09.2019 hageja kirjas ja hagiavalduse p-s 3.3 märgitud tööd pidi töövõtja tegema, vaidlus oli selles, kas kostja tellis osaliselt need tööd lisatöödena nagu väitis hageja ning kas ja millises ulatuses nõustus kostja töövõtutasu suurendama.
39.Maakohus leidis, et töövõtulepingu pooled leppisid kokku siduvas eelarves. Ringkonnakohtu arvates tuleb sellega nõustuda. VÕS § 639 lg 1 esimese lause järgi võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. VÕS § 639 lg 1 teise lause järgi on eelarve eelduslikult siduv. Riigikohus on avaldanud seisukoha, et töövõtja, kes väidab, et töövõtulepingu eelarve oli VÕS § 639 lg 1 mõttes mittesiduv, peab eelnimetatud eelduse ümber lükkama ja seda tõendama, (vt Riigikohtu 12. novembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-14, p 14; Riigikohtu 5. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-08, p 12). Käesolevas asjas tuvastas maakohus poolte avaldatu järgi, et töövõtulepingu pooled sõlmisid siduva eelarve kokkuleppe. Nimelt väitis kostja menetluses järjekindlalt, et tööleping sõlmiti siduva eelarvega, kõik kulud sealhulgas töövõtutasu, ei tohtinud ületada 9 000 eurot. Kuna hageja esindaja nõustus maakohtus toimunud istungil sellega, et hageja soovis kokkulepitud tööde tegemist selliselt, et makstav summa ei ületa 9000 eurot, korrates seda seisukohta, et kostja soovis, et tööde kogumaksumus ei ületa 9000 eurot ka ringkonnakohtus toimunud istungil, teistsugune kokkulepe enne töövõtulepingu sõlmimist tõendamist seega ei leidnud, siis tuleb lugeda tõendatuks siduva eelarvega töövõtulepingu sõlmimine.
40.Asja materjalidest nähtuvalt tugines hageja menetluses sellele, et töövõtulepingut muudeti selle täitmise käigus, kuna kostja soovis lisatööde tegemist ning sellega seonduvalt lepiti kokku ka täiendavas tasus. Kostja vaidles neile väidetele vastu.
41.Kuna hageja tugines sellele, et lepingut muudeti, pidi tema tõendama nii selle, et lepingu muutmiseks olid lepingupooled teinud tahteavaldused, kui ka selle, et tahteavalduste sisuks oli hageja väidetu. Asjas vaidluse all olevate asjaolude tõttu oli hagejal kohustus tõendada eelkõige seda, et kostja tellis lisatöid ning, et lisatööde tellimisel leppisid pooled kokku hageja väidetud lisatasu suuruses. Hageja jättis selle tõendamata.
42.Apellatsioonkaebuses väidab hageja, et maakohus rikkus menetlusõigusnorme jättes rahuldamata hageja taotluse kuulata üle tunnistajana töövõtja seaduslik esindaja, kes muuhulgas oleks saanud anda ütlusi lepingu sõlmimise asjaolude kohta. Selle etteheitega seonduvalt toob ringkonnakohus esile järgmist.
43.Hageja palus hagis esitatud asjaolude tõendamiseks üle kuulata töövõtja seaduslik esindaja tunnistajana. Kostja vaidles taotlusele vastu, leides et taotlusest pole võimalik aru saada, milliseid konkreetseid asjaolusid ja/või faktiväiteid soovib hageja tunnistaja ütlustega tõendada. Maakohus tegi 08.11.2021 määruse, millega jättis hageja taotluse rahuldamata, leides, et taotlusest ei nähtu, milliste konkreetsete tähtsust omavate asjaolude tõendamiseks hageja tunnistaja ülekuulamist taotleb. Kohus märkis ka seda, et kohtu hinnangul saab hageja oma väiteid tõendada peamiselt siiski usaldusväärsete dokumentaalsete tõenditega, mitte tunnistaja poolt antavate ütlustega. Sellest seisukohast nähtuvalt leidis maakohus, et tunnistaja ütlused ei pruugi olla usaldusväärsed. 08.11.2021 määrusega määras maakohus, et pooled on kohustatud
9(15)
esitama kohtule kõik asjas tähtsust omavad dokumendid, avaldused ja tõendid hiljemalt 10.novembriks 2021.a., eelmenetlus lõpeb 15.11.2021.a. 15.11.2021 esitas hageja uuesti taotluse töövõtja seadusliku esindaja tunnistajana ülekuulamiseks soovides tunnistaja ütlustega tõendada: 1) kokkuleppe puudumist kostja viidatud kvaliteedinõuetes, 2) materjalide soetamiseks vajalike kuludokumentide kostjale esitamist 13.09.2019, 3) tööde teostamist. Samuti taotles hageja tunnistajana üle kuulata PP, kes asjas andis teostatud töödele kirjaliku asjatundja hinnangu. Hageja soovis PP ütlustega tõendada, et töövõtulepingu poolte vahel puudus kokkulepe tööde konkreetsetes kvaliteedinõuetes, asjatundja viidatud puuduste kõrvaldamiseks ei ole vaja kostja esitatud hinnapakkumistes märgitud tööde tegemist, osa PP arvamuses esile toodud puudustega töid ei teinud lepingujärgne töövõtja. Kuigi kostja leidis 16.11.2021 menetlusdokumendis, et hageja taotlused tuleb jätta tähelepanuta, kuna need on esitatud hilinenult, jättis maakohus hageja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks määrusega rahuldamata. Kohus põhjendas määrust sellega, et kohtu hinnangul saab hageja oma väiteid siiski peamiselt tõendada usaldusväärsete dokumentaalsete tõenditega, mitte tunnistajate ütlusetega. Tunnistaja PP ülekuulamata jätmist põhjendas maakohus sellega, et nimetatud isik ei saa anda ütlusi töövõtulepingu poolte vahel kokkulepitud lepingu tingimuste kohta, sh selle kohta, kes tööd teostas, kuna tehtud töödes esinevate puuduste tuvastamiseks pöördus kostja PP poole peale seda, kui tööd olid juba tehtud. Arvestades hageja poolt toodud asjaolusid, mida hageja soovis tunnistaja PP ülekuulamisega tõendada, leidis maakohus ringkonnakohtu arvates põhjendatult, et kuna hageja taotletud tunnistaja lepingu sõlmimise ja tööde teostamise juures ei viibinud, ei saa ta anda ka nende asjaoludega seonduvalt ütlusi. Hageja väidetele maakohtu poolt menetlusõigusnormide rikkumise kohta, kuna töövõtja seadusliku esindaja jäeti tunnistajana ülekuulamata, toob ringkonnakohus esile järgmise.
44.Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise (TsMS § 4 lg 2). TsMS § 5 lg 2 teise lause järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega on tsiviilkohtumenetluses üksnes poolel õigus määrata, mis asjaolud ta kohtu ette toob ja millise TsMS §-s 229 nimetatud tõendiga ta millist asjaolu vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 tõendab. TsMS § 229 lg 2 kohaselt on tõendiks mh tunnistaja ütlus. Seetõttu ei ole võimalik tõendi vastuvõtmisest keelduda põhjendusega, et kohus eelistaks asjaolu tõendamist mingit muud liiki tõendiga. Tõendi vastuvõtmisest keeldumise alused on sätestatud TsMS § 238 lg-tes 1-3 ning ükski neist ei võimalda keelduda tõendit vastu võtmast põhjendusel, et kohtu arvates võiks menetlusosaline esitada muud liiki tõendi.
45.Ringkonnakohtu arvates tuleb eeltoodud põhjendustel seega asuda seisukohale, et tuleb lugeda põhjendamatuks maakohtu seisukoht, et tunnistaja ütluste asemel peaks pool esitama eelkõige dokumentaalseid tõendeid, samas kui tunnistaja, kelle ülekuulamist pool taotleb, saab taotleja arvates anda ütlusi asja õigeks lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta, tunnistaja ülekuulamise taotlus oli esitatud õigel ajal ning tegemist oli lubatava ja asjakohase tõendiga. TsMS § 238 tähenduses oleks maakohus seega üldreegli kohaselt pidanud tunnistaja üle kuulama. Samas tuleb käesolevas asjas arvestada järgnevaga.
46.Käesolevas asjas on vaidluse all töövõtulepingust tulenev tasunõue, mille põhjendatuse tuvastamisel, arvestades poolte väiteid, tuli välja selgitada esmalt töövõtulepingu sõlminud poolte kokkulepped, sh võimalikud lisakokkulepped. Hageja soovis neid kokkuleppeid tõendada töövõtja seadusliku esindaja ütlustega. TsMS §
10(15)
268 järgi kohus võib vaieldava asjaolu kohta vande all üle kuulata ka tõendama kohustatud poole, kui üks pool seda taotleb ja teine pool sellega nõustub. Käesoleval juhul loovutas töövõtja vaidlusalusest lepingust tuleneva nõude hagejale, millega ühtlasi vältis olukorra, kus töövõtja seadusliku esindaja vande all ülekuulamine ei oleks võimalik, juhul kui vastaspool vaidleb sellele vastu (mida ta käesolevas asjas ka tegi) ning ka kohus omal algatusel ei pea vajalikuks poole ülekuulamist.
47.TsMS § 392 lg 1 p 4 järgi selgitab kohus eelmenetluses välja muu hulgas tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks, ja esitatud tõendite lubatavuse. TsMS § 238 lg 1 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. TsMS § 463 lg 1 esimene lause sätestab, et kohus lahendab menetlusosaliste menetluslikud taotlused määrusega. TsMS § 238 lg 4 sätestab, et tõendi vastuvõtmisest keeldumise kohta teeb kohus põhjendatud määruse. Seega peab kohus tegema tõendi vastuvõtmise või sellest keeldumise kohta määruse. Pärast eelmenetluse lõppu esitatud tõendeid on kohtul õigus vastu võtta vaid TsMS § 237 lg-s 1 sätestatud tingimustel.
48.Kuna maakohus tegi eelmenetluses tõendi vastuvõtmisest keeldumise määruse, tuues esile, et oma väiteid saab hageja tõendada eelkõige usaldusväärsete dokumentaalsete tõenditega, millest saab järeldada, et kohus osutas juba eelmenetluses, et hageja taotletud tunnistaja ütlused ei ole ilmselgelt sellise usaldusväärsuse astmega, et võiksid hageja väiteid tõendada, samuti juhtis seega hageja tähelepanu sellele, et tal on võimalus esitada ja ta peaks esitama täiendavaid tõendeid, leiab ringkonnakohus, et tunnistaja taotluse rahuldamata jätmine ei ole käesoleval juhul oluliseks menetlusnormi rikkumiseks, mis annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks ja asja saatmiseks maakohtule uueks arutamiseks nagu hageja seda taotleb. 15.11.2021 menetlusdokumendis tõi hageja esile, et tal ei ole võimalik esitada muid dokumentaalseid tõendeid tööde kohta, kirjalikud kuludokumendid on juba esitatud. Ringkonnakohus leiab, et arvestades poolte väiteid, sh hageja väiteid, et töövõtuleping sõlmiti tähtajatult, kostja väiteid, et lepingulised tööd pidid olema teostatud 1. septembriks 2019 oleks olnud võimalik tööde tegemiseks vajalike materjalide ostmise dokumentide põhjal samuti tuvastada esialgne kokkulepe tööde ulatuse kohta. Hageja tõi ringkonnakohtus toimunud istungil esile, et plaatimiseks (hageja poolt esile toodud kui lisakokkuleppega teostatud tööd) vajalikud plaadid ostis kostja ise. Seega võib poolte väiteid tööde tegemise tähtaja kokkulepet arvestades ja plaatide soetamise aega arvestades olla võimalik tuvastada, kas plaatimine oli algselt kokku lepitud. Seega oli hagejal, arvestades asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, võimalik ka dokumentaalsete tõenditega oma väiteid usutavaks teha. Lisaks ei nähtu asja materjalidest, et töövõtulepingujärgsed tööd tegi töövõtja seaduslik esindaja ainuisikuliselt, mistõttu oli hagejal võimalus ka tööde tegemist sh lisatööde tegemist, eelkõige seda, et pesuruumides viimistluse asendamine toimus tööde tegemise käigus, tõendada tööd reaalselt teostanud isikute ütlustega. Ringkonnakohtus ei esitanud hageja taotlust tunnistajate ülekuulamiseks.
49.Hagiavalduses tõi hageja esile, et töövõtja esitas kostjale tööde vastuvõtmiseks e-kirja teel 17.09.2019 arvestuse, milles olid kajastatud kõik lepingulised- ja lisatööde maksumused ning 03.11.2019 saatis töövõtja kostjale e-kirja teel allkirjastamiseks teostatud tööde ja soetatud materjalide maksumuse kohta rahalise arvestuse akti. Töövõtja palus kostjal rahalise arvestuse akti allkirjastada alates 03.11.2019 nelja päeva jooksul. Ka ringkonnakohtus toimunud istungil avaldas hageja esindaja, et poolte vahel oli kokkulepitud tööde vastuvõtmine, millele järgnevalt muutus töövõututasu sissenõutavaks.
11(15)
50.VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
51.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole praegusel juhul tööde vastuvõtmise aktile alla kirjutanud. Ringkonnakohus osutab, et töö vastuvõtmisel on tähendus eelkõige pooltevahelise tõendamiskoormise jaotuse aspektist. Nimelt eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja (Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 22, 24). Töövõtjal on tõendamiskoormis sõltumata sellest, kas töö vastuvõetuks lugemise eeldusi reguleerib leping või VÕS § 638 teine lause.
52.Hageja leiab, et kuigi kostja ei ole töid vastu võtnud, saab kostja lugeda töö sellele vaatamata vastuvõtnuks, kuna asus remonditud ruume kasutama. Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu. Võlaõigusseadusest ei tulene, et ruumide kasutuselevõtuga tuleks iseenesest lugeda töö vastuvõetuks.
53.Kostja töid vastu võtnud ei ole, tuginedes sellele, et tööl esinevad puudused. Seega tuli vaidluse lahendamiseks tuvastada, kas tellija keeldumine tööde vastuvõtmisest on põhjendatud.
54.VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p 1 järgi ei vasta töö lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokku lepitud omadusi. Eeltoodust tuleneb, et tellija ei saa töövõtjalt nõuda selliseid omadusi, milles kokku lepitud ei ole. Samuti ei saa tellija asuda tegema üldiseid ja põhistamata etteheiteid, et midagi on tema hinnangul tehtud „valesti“. VÕS § 643 näeb ette, et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus-või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Kostja majandustegevuseks on sporditeenuste osutamine ning selle teenuse osutamiseks sõlmis kostja töövõtulepingu. Seega sõlmis kostja lepingu oma majandus- ja kutsetegevuses.
55.VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 näeb ette, et oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
56.Hageja tugineb asjas sellele, et kostja viitas puudustele töödes mitu kuud pärast tööde valmimist ning kostja etteheited olid üldsõnalised. Seega tuli esiteks käesoleva vaidluse lahendamisel tuvastada, kas kostja rikkus töö vastuvõtmise kohustust talle antud mõistliku tähtaja jooksul. Töövõtja esitas kostjale e-kirja teel 17.09.2019
12(15)
arvestuse, milles olid kajastatud kõik lepinguliste- ja lisatööde maksumused. Kostja väidetel said töövõtulepingu pooled objektil 25.09.2019 kokku, kus kostja esitas pretensioonid tehtud töö kohta. Asjas on esitatud nimetatud kokkusaamise salvestus ning tõlge selle kohta. Nõustuda tuleb hagejaga selles, et tõlge ei ole korrektselt teostatud, ilmselt on tegemist nn Google automaatse tõlkega. Siiski on sellest võimalik aru saada, et töövõtulepingu poolte vahel oli vaidlus tehtud tööde kvaliteedi osas, sest kostja on mh näiteks korduvalt viidanud puudustele plaatimistöödes. Töövõtulepingu pooled arutasid garantii andmist, kuid nagu asjast nähtub, töövõtja garantiid teostatud töödele ei andnud. Ringkonnakohus ei nõustu sellega, et salvestus on tõend, mille asja juurde võtmisest tulnuks maakohtul keelduda. Lisaks tuleb osutada, et ringkonnakohtu istungil avaldasid mõlemad pooled, et töövõtja ja kostja kohtumine ning arutelu tehtud tööde osas ei olnud 25.09.2019 ühekordne, kuna töövõtulepingu pooled said objektil kokku korduvalt.
57.Asjast nähtuvalt saatis töövõtja 03.11.2019 kostjale e-kirja teel allkirjastamiseks teostatud tööde ja soetatud materjalide maksumuse kohta rahalise arvestuse akti. Töövõtja palus kostjal rahalise arvestuse akti allkirjastada nelja päeva jooksul. 08.11.2019 kirjas teatas kostja töövõtjale, et ei näe võimalust tööde vastuvõtmiseks, mh põhjusel, et tehtud töös esinevad mitmed puudused. Arvestades tööde vastuvõtmise akti saatmist 03.11.2019, leiab ringkonnakohus, et kostja reageeris töövõtja nõudele mõistliku tähtaja jooksul. Hageja väidetel jättis kostja täpselt kirjeldamata, milles seisnesid töö mittevastavused. Sellega ei saa ringkonnakohtu arvates samuti nõustuda, sest puudustena tõi kostja 08.11.2019 kirjas esile järgmist: Auk põrandas ei ole täidetud betooniga, nagu oli kokku leppinud; Ei ole valmis ehitatud treenerite ruumi; Lagi on värvitud vaid osaliselt; Peale värvimist seintel paistavad läbi eelmised kirjed, kipsplaatidest seinad on ebatasased; Kooskõlastamata tellijaga on ehitatud sein, mille ehitust ei olnud ette nähtud; Plaadid on paigaldatud liimile paksusega 2 cm, mis on vastuolus tootja poolt juhendis näidatuga; Põrandaküte töötab maksimumvõimsusel, et kütta sellist paksust, on suur elektrienergia kulu; Plaadid tulevad põranda küljest lahti, on tühimikud plaatide all, mis asjatundja hinnangul lähiajal viib nende purunemiseni; Seinte värvimise kvaliteet on halb, ei vasta standarditele; Valesti on paigaldatud kipsplaadid, mitte vastavalt standardile; Rikutud on riietusruumi uks; Duširuumid on ehitatud tavalistest, aga mitte niiskuskindlatest kipsplaatidest, mis on materjalide kasutamise rikkumine, tulenevalt kasutamise otstarbest; Äravool duširuumides on tehtud valesti. Duširuumis vesi ei voola kanalisatsiooni, vaid satub riietusruumi põrandale; Valesti on paigaldatud plaadid duširuumides ja teostamise kvaliteet on madal, ei vasta standarditele; Objekt ei olnud üle antud koristatuna. Koristus oli teostatud omal kulul, kokkuleppel koristus pidi olema teostatud töövõtja poolt. 58.Kuna töö vastuvõetuks lugemise jaoks on oluline see, kas tellija rikkus töö vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul (VÕS § 638 teine lause), kuid asjas ei ole tõendatud, et kostja jättis töövõtjale puudustest töödes õigeaegselt teavitamata, siis tuleb asjas tuvastada, kas kostja esitatud pretensioonid tööde kohta olid põhjendatud. Arvestada tuleb ka sellega, et hea usu põhimõttega oleks aga vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus tellija keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi. Seega kokkuvõtvalt - kui tellija ei ole tööd vastu võtnud, võib töövõtja tasunõue muutuda siiski sissenõutavaks, kui töö tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel, sest töö on valmis, kuid tellija poolt ei saa lugeda töö vastuvõetuks, sest ta esitab jätkuvalt pretensioone. Kui töös on üksnes
13(15)
ebaolulised puudused, võivad olla täidetud VÕS § 638 eeldused, et lugeda töö vastuvõetuks.
59.Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus alusetult tööd vastu võtmast, peab ta tõendama ka selle, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane. Asjas ei esitanud hageja asjatundja hinnangut tehtud tööde lepingutingimustele vastavuse kohta, asjatundja arvamus, milles olid loetletud puudused töödes, esitas kostja.
60.Asja materjalidele lisatud asjatundja PP arvamusest nähtuvalt esineb tehtud töödes mitmeid puudusi. Ajatundja on näiteks esile toonud, et maadlussaali ning mõlema riietus- ja duširuumi seinte ja lagede maalritööd on teostatud ehitusnormidele mittevastavalt: kattevärvi alt kumab läbi aluspind, värvitud on ebaühtlaselt, pahteldus on lõpetamata, pindadel on praod jms. Tagumise ehk teise riietusruumi seintele kinnitatud nagid loksuvad, nagide loksumine näitab seda, et kinnitusvahendina kasutatud tüüblid ei võta vastu neile rakenduvat koormust. Mõlema riietus- ja duširuumi ning koridori põrandate keraamilistel plaatidel puudub paljudel juhtudel nõuetekohane nake aluspinnaga. Plaatidel koputades oli paljudes kohtades kuulda õõnsat heli, mis viitab sellele, et plaatide all on liiga vähe segu, st puudub nake aluspinnaga. Mõlema duširuumi pahteldatud ja värvitud seintel puudub ehitusnormides nõutud laeni ulatuv hüdroisolatsioon. Esimese duširuumi põrandal puudub nõuetekohane kalle. Mõlema duširuumi keraamiliste plaatide sise- ja välisnurkades puuduvad deformatsioonivuugid. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et töödes esinesid olulised puudused ning töövõtja ei saanud lugeda töid vastuvõetuks, töövõtja nõue ei muutunud seega sissenõutavaks. Asjatundja tõi esile ka muid puudusi töödes, kuid hageja väitel ei puudutanud need vaidlusalust töövõtulepingut.
61.Nõustuda ei saa hageja väitega, et kuna töövõtulepingu poolte vahel ei olnud kokku lepitud kvaliteeditingimustes, siis on asjatundja arvamuses märgitud puudused töödes ebaõiged. Selleks et hinnata, kas tehtud töö vastas nõutavale kvaliteedile tuli arvestada järgmist. VÕS § 77 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Seega kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Ringkonnakohus osutab, et asjatundja arvamuse p-s 2 on esile toodud, millistest ehitusalastest normidest lähtudes asjatundja oma hinnangu tehtud töödele andis, sh on asjatundja viidanud sellele, et arvestas keskmise ehituskvaliteedi nõudeid.
62.Vastavalt VÕS § 114 lg 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kuna kostja andis 08.11.2018 kirjas 30 päevase tähtaja tööde lõpetamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks ehk kuni 08 detsembrini 2019.a. Selle tähtaja jooksul kostja puudusi ei kõrvaldanud.
63.Ringkonnakohus leiab, et kuna töövõtulepingu järgne tasunõue ei muutunud sissenõutavaks jättis maakohus põhjendatult hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
64.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata jäävad ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on ta teinud kulutusi lepingulisele esindajale tasu maksmiseks 7 tunni ulatuses, millele lisandub kohtuistungil osalemise eest lepingulisele esindajale makstav tasu. Lepingulise esindaja teenuse tunnihind on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et lepingulise esindaja tunnihind on vaidluse olemust ning valitsevat kohtupraktikat arvestades mõistliku suurusega. Lepingulise
14(15)
esindaja kulude suurus, mille kostja palub hagejal hüvitada, on samas mõnevõrra ülepaisutatud. Arvestades vaidluse asjaolusid, selle keerukust, esitatud dokumentide sisu ning mahtu ja eeldatavat mõistlikku aega kohtuistungiks ettevalmistamiseks peab ringkonnakohus põhjendatuks välja mõista hagejalt kostja kasuks lepingulise esindaja kulud 6 töötunni ulatuses, millele lisandub käibemaks. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 860 eurot ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks.
/allkirjastatud digitaalselt/
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.