Egert Transport OÜ hagi Mittetulundusühing Budolinn Judokool vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi hind 8 400 eurot. Hageja: Egert Transport OÜ (registrikood 14792045, asukoht Mahla 70-4, 11215 Tallinn) Hageja seaduslik esindaja: PT (e-post xxx) Kostja: Mittetulundusühing Budolinn Judokool (registrikood 80272095, asukoht K.Kärberi 48-104, 13919 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ilja Santašev (Advokaadibüroo CLARUS; Tartu mnt 50, Tallinn, e-post [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 22.11.2021. a
RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata Egert Transport OÜ hagi Mittetulundusühing Budolinn Judokool vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus
2.Menetluskulud jätta täies ulatuses Egert Transport OÜ kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Ellas Nordic OÜ ja kostja sõlmisid suulise töövõtulepingu augustis 2019. Lepiti kokku kostja soovitud töödes, mis olid vajalikud Mustakivi keskuses asuva kostja renditud pinna ümberehitamiseks ajutiseks spordikeskuseks. Ellas Nordic OÜ ja kostja leppisid algselt tööde maksumuseks kokku 6300 eurot, millele pidi lisanduma käibemaks. Kokku lepitud summa ei sisaldanud tasu materjalide ega lisakulude eest. Materjalid ja lisakulud pidi tarnima töövõtja Ellas Nordic OÜ, mille eest kostja pidi tasuma vastavalt materjalide ja lisakulude soetusdokumentidele. Kokku lepitud töid tuli teha treeningsaalis, riietusruumides ja duširuumides.
2.Algselt lepiti töödena kokku, et töövõtja Ellas Nordic OÜ eemaldab treeningsaalis üleliigsed seinad, tasandab põrandas oleva augu, teeb spordisaalis maalritööd, pahteldab vuugid ja värvib olemasoleva kipsplaadi, pahteldab ja värvib saali postid ning valgendab olemasoleva kipslae kipsi. Riietusruumis pidi Ellas Nordic OÜ ehitama välja kipsist vaheseinad ja paigaldama seinte mõlematele pooltele kipsi alla OSB plaadi nagide kinnitamiseks. Duširuumides pidi töövõtja ehitama vaheseinad, need värvima ja valgendama laes oleva kipsi. Duširuumide osas leppisid pooled kokku, et töövõtja kasutab parema hüdroisolatsiooni tagamiseks EPO värvi põrandatel, laes ja seintel ning kokku ei lepitud plaatimist. Duširuumidesse pidi töövõtja sisse tooma külma ja sooja vee koos segistitega ning välja ehitama vee väljavoolu süsteemi koos trappidega. Trassid pidi ühendama peatrassidesse ja paigaldatama pidi sooja ja külma vee mõõdikud. Lisaks pidi töövõtja paigaldama 5 siseust ja tõstma ümber olemasoleva ukse.
3.Kostja pidi täiendavalt tasuma prügi utiliseerimise eest vastavalt utiliseeritava prügi kogusele ja materjalide transpordi eest vastavalt tegelikele mahtudele. Kostja palvel leppisid pooled samuti kokku, et spordisaalis asunud vihmavee äravoolu toru paigaldab Ellas Nordic OÜ seina äärde. Selle töö eest tuli kostjal tasuda lisaks eelmärgitud 6300 eurole 250 eurot. Pooled ei leppinud kokku mistahes spetsiifilistes kvaliteedinõuetes. Samuti ei leppinud pooled kokku tööde tähtajas. Tööde teostamise eesmärgiks oli võimalikult madal hind.
4.Septembri alguses 2019 soovis kostja tellida täiendavaid töid. Pooled leppisid suuliselt kokku täiendavate tööde tegemises. Lepiti kokku, et töövõtja paigaldab põranda- ja seinaplaadid riietusruumidesse, koridori ja duširuumidesse kokku 44 m2 ulatuses. Tasu suurusena lepiti kokku 25 eurot ruutmeetri eest. Kokku lepitud hind sisaldas küttekaabli peale tehtavat põranda tasanduse valu. Küttekaabli paigaldust töövõtja ise ei teostanud. Ka nende tööde puhul tähtaega ega kvaliteedinõudeid kokku ei lepitud kuna ruumid olid võetud aktiivselt kasutusse ja tööaeg oli piiratud. Samuti lepiti suuliselt kokku, et töövõtja paigaldab põrandaliistude asemel plaatidest liistud mahuga 33 meetrit ja hinnaga 13 eurot meetri kohta. Lisatööde maksumus kokku oli seega 1780 eurot ilma käibemaksuta, sealhulgas on lisatööks varem kokku lepitud vihmavee äravoolu toru äraviimise töö hinnaga 250 eurot.
5.Ostetud materjalidele ja renditud töövahenditele kulus töövõtjal faktiliselt 3782 eurot ilma käibemaksuta. Ostudokumendid olid koos kostjaga üle kontrollitud. Azwqs<Materjalide transpordiks objektile ja prügi utiliseerimisele kulus 468 eurot ilma käibemaksuta. Kokku oli kulude suurus 4250 eurot ilma käibemaksuta.
6.Kostja tasus tööde ja materjalide eest ettemaksuna 6000 eurot augustis 2019. Sellest summast kulus töövõtjal materjalide ostmiseks, transpordiks ja prügi utiliseerimiseks 4250 eurot ning tasuks tööde eest saab ettemaksust arvestada 1750 eurot. Kostja pidi lepingu alusel tasuma töövõtjale tööde eest 6300 eurot ning lisatööde eest 1780 ehk kokku 8080 eurot ilma käibemaksuta. Pärast ettemaksu tasumist tuli kostjal tööde eest seega tasuda 6330 eurot (8080 eurot – 1750 eurot) ilma käibemaksuta. 330 eurot lepiti kokku allahindlus. Seega maksmisele kuulus 6000 eurot.
7.Töövõtja alustas töid 12.08.2019 ja lõpetas kõik kokkulepitud- ja lisatööd 15.09.2019. Töövõtja esitas kostjale tööde vastuvõtmiseks e-kirja teel 17.09.2019 arvestuse, milles olid kajastatud kõik lepingulised- ja lisatööde maksumused. E-kirjaga esitas töövõtja kostjale tööd vastuvõtmiseks. Kostja arvestusele ei vastanud. Hageja osundab, et ruumides, kus töid teostati, alustas kostja treeningute läbiviimisega alates septembri algusest. Kostja vaatas tööd üle, võttis need kasutusse ega teavitanud ühestki puudusest. Töövõtja tasunõue muutus seega sissenõutavaks. Töövõtja 03.10.2019 täiendavale pöördumisele kostja ei vastanud. 03.11.2019 saatis töövõtja kostjale e-kirja teel allkirjastamiseks teostatud tööde ja soetatud materjalide maksumuse kohta rahalise arvestuse akti. Töövõtja palus kostjal rahalise arvestuse akti allkirjastada nelja päeva jooksul. Akti kohaselt pidi kostja tasuma töövõtjale 8400 eurot koos käibemaksuga. Kostja akti ei allkirjastanud.
8.08.11.2019 saatis kostja esindaja töövõtjale e-kirja, milles asus vastuolus poolte tegeliku kokkuleppega väitma, et töövõtja ei teinud töid valmis kokku lepitud tähtajaks ega järginud kokku lepitud RYL2 nõudeid. Hageja osundab, et kostja esindaja viidatud üldist kvaliteedinõuet, mille nimeks oleks „RYL2“, ei eksisteeri. Kostja leidis, et töödes esinevad puudused, kuid ei sidunud ühtegi puudust väidetava kvaliteedinõudega. Kostja kiri sisaldas etteheiteid ja viiteid puudustele töödes, milliste tegemises pooled kokku ei leppinud. Kostja kirjast ei olnud võimalik sisuliselt mõista, milles puudused seisnesid, sest kostja tegi tööde osas üldisi etteheiteid, pidades töid „valesti tehtuks“ või „standarditele mittevastavaks“.
9.Kostja andis väidetavate puuduste kõrvaldamiseks töövõtjale tähtaja 08.12.2019. Töövõtja vastas kostja pöördumisele ja selgitas, et majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul peab tellija puudusi piisavalt selgelt kirjeldama, mida kostja ei teinud. Tegelikult ei võimaldanud kostja vaatamata töövõtja korduvatele pöördumistele ja palvetele mitte ühtegi väidetavat puudust üle vaadata ega kõrvaldada. Kostja keeldus alusetult töövõtja objektile lubamisest. 25.11.2019 esitas töövõtja kostjale arve tasumisele kuuluva summa eest, mille kostja jättis tasumata. Kostja arvele ei reageerinud, ei võimaldanud mistahes väidetud puudusi kõrvaldada ega selgitanud, millisel põhjusel jätab ta töövõtjale tööde eest täielikult tasumata. Ellas Nordic OÜ loovutas oma nõude kostja vastu hagejale 04.12.2020. Hageja teavitas kostjat nõude loovutamisest.
10.Hageja palub kostjalt välja mõista lepinguline tasu 8400 eurot. Hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks, sest tööd tuleb lugeda vastuvõetuteks. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja
tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kostja keeldus alusetult tööde vastuvõtmisest.
11.VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p 1 järgi ei vasta töö lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokku lepitud omadusi. Eeltoodust tuleneb, et tellija ei saa töövõtjalt nõuda selliseid omadusi, milles kokku lepitud ei ole. Samuti ei saa tellija asuda tegema üldiseid ja põhistamata etteheiteid, et midagi on tema hinnangul tehtud „valesti“. VÕS § 643 näeb ette, et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Kostja majandustegevuseks on sporditeenuste osutamine ning selle teenuse osutamiseks sõlmis kostja töövõtulepingu. Seega sõlmis kostja lepingu oma majandus- ja kutsetegevuses.
12.VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 näeb ette, et oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kostja viitas puudustele töödes mitu kuud pärast tööde valmimist ning kostja etteheited olid üldsõnalised, ebaselged ja põhistamata. Vaatamata töövõtja selgitustele kostja oma etteheiteid ei täpsustanud ning keeldus töövõtjat objektile lubamast mistahes puuduste kõrvaldamiseks. Kostja on kohtumenetluse toimumise ajaks minetanud õiguse asuda tuginema uutele puudustele töödes.
13.Hageja leiab, et kostjal puudus õigus jätta lepingust tulenev tasumise kohustus täielikult täitmata. Ainuüksi üldsõnalised viited puudustele ja põhistamata väited tähtaja ületamise kohta ei võimalda tellijal täielikult vabaneda tasu maksmise kohustusest. Kostja on rikkunud lepingulist kohustust ja see rikkumine ei ole vabandatav. Kostja ei saa eeldada, et töövõtja finantseerib tema tegevust sellises ulatuses tehtud töödega, milliste eest kostja tasuma ei peagi. Hageja palub kostjalt eeltoodu alusel välja mõista 8400 eurot. Kostja vastus 14. Kohtule 25.06.2021. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Vastab tõele, et "Ellas Nordic OÜ ja kostja sõlmisid suulise töövõtulepingu augustis 2019". Kostja peab vajalikuks seletada, et MTÜ Budolini Judokool (kostja) asutati 28. augustil 2008 aastal. Selle asutasid 2 venda - X ja W XWd, kes on suurema osa oma elust pühendanud spordile ja Judole. X on Euroopa meistrivõistlusel saavutanud 3 kohta. W on võitnud medali olümpiamängudel. MTÜ Budolini Judokooli eesmärgiks on judo Eestis arendamine ja edendamine.
15.Ei vasta tõele ja on tõendamata hageja väide, et "Ellas Nordic OÜ ja kostja leppisid algselt tööde maksumuseks kokku 6300 eurot, millele pidi lisanduma käibemaks". Pooled leppisid kokku, et tööde maksumus koos materjalidega igal juhul ei pea ületama 9000 eurot. Pooltel ei olnud kokkulepet, et summale lisandub käibemaks. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane
ja ei saa käibemaksu tasaarvestada, mistõttu tema huvi oli saada teada lõplik hind, kuna kostja peab planeerima oma eelarvet lähtudes kuludest. Kostja huvi seisnes selles, et hageja pidi teostama tööd, mille hind ei ületaks 9000 eurot. Kostja oli nõus sõlmima lepingu vaid tingimusel, et summa 9000 eurot hõlmab absoluutselt kõiki kulusid, sh tööd, materjal ja maksud. Tegemist on siduva eelarvega VÕS § 639 lg 1 tähenduses, mida ei tohtinud ületada. Kostja juhib tähelepanu, et VÕS § 639 lg 3 järgi ei pea ta maksma eelarvet ületavat tasu.
16.Ei vasta tõele ja on tõendamata hageja väide, et "kokku lepitud summa ei sisaldanud tasu materjalide ega lisakulude eest". Hageja esitab kohtule valed väited. Pooltel ei olnud kokkulepet, et ainult tööde maksumus oleks 6 300 eurot. Väide on välja mõeldud ja on vastuolus poolte vahelise kokkuleppega. Hageja väidab, et "materjalid ja lisakulud pidi tarnima töövõtja Ellas Nordic OÜ, mille eest kostja pidi tasuma vastavalt materjalide ja lisakulude soetusdokumentidele". Kostja märgib, et hageja ei esitanud kohtule materjalide ja lisakulude soetusdokumente, mistõttu ei oska kostja esitada oma seisukohti materjalide ja lisakulude soetusdokumentidele.
17.Punktis 3 toob hageja esile töödest loetelu, mis enamuses vastab tõele, v.a. seda, et pooltel oli kokkulepe plaatimises ja plaatimise maksumuses saavutatud enne tööde alustamist. On tõendamata hageja väide, et "kostja pidi täiendavalt tasuma prügi utiliseerimise eest vastavalt utiliseeritava prügi kogusele ja materjalide transpordi eest vastavalt tegelikele mahtudele". Tasu utiliseerimise eest ei pidanud kostja tasuma täiendavalt. See oli hinna sees. On väär hageja väide, et "ei leppinud pooled kokku tööde tähtajas". Vastupidi, pooltel oli kindel kokkulepe, et objekt pidi olema valmis tehtud hiljemalt 1. septembriks 2019. See oli tingitud sellest, et 1. septembrist alustavad lapsed oma treeninguid. Kuid töövõtja lahkus objektilt alles 17. septembril, mis tõi kaasa tellija/kostja tulu kaotuse, kuna ruume ei saanud kasutada vastavalt otstarbele.
18.Hageja ka väidab, et "pooled ei leppinud kokku mistahes spetsiifilistes kvaliteedinõuetes". Selle kohta märgib kostja järgmist. Nõuded ehitistele esitab ehitusseadustik. Ehitusseadustiku järgi tuleb ehitis projekteerida, ehitada ning korras hoida hea tava kohaselt, et tagada ehitise ohutus. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-56-02 järgi tuleb kohaldada Eestis oma ehituskvaliteedi näitajate puudumisel projekteerimis- ja ehitustegevuses Soome vastavaid norme. Soome ehitusnormid ehk RYL-id sisaldavad endas lisaks Soome ehitusmäärusele ka erinevate Soome ehitusalaliitude projekteerimis- ja ehitusjuhendeid, näiteks BY, RT ja LVI kaartide kogumikud jne. Seega ei pidanud pooled selles eraldi kokku leppima. Töövõtja oli kohustatud oma töös juhinduma ehitusnormidest ja teostama tööd kvaliteetselt. Arvestades, et töövõtja teadis, et ruume kasutavad lapsed, pidi ta kasutama kõrgendatud standardeid tööde teostamisel. Hageja väidab, et "septembri alguses 2019 soovis kostja tellida täiendavaid töid ja pooled leppisid suuliselt kokku täiendavate tööde tegemises". Antud punktis toodu on väär. Septembri 2 alguses ei tellinud kostja täiendavaid töid. Nagu oli juba ülal toodud, objekt pidi olema valmis hiljemalt 1. septembriks 2019. Seega ei saanud pooled leppida kokku täiendavates töödes septembri alguses.
19.Kostja seletab, et hageja algusest peale pidi paigaldama põranda- ja seinaplaadid, kusjuures tasu suuruseks leppisid pooled kokku mitte 25 eurot ruutmeetri eest (nagu püüab hageja eksitada kohut) vaid 10 eurot ja antud summa sisaldus lepingu hinnas, s.o. igal juhul lõpphind ei tohtinud olla suurem kui 9000 eurot. Kostja seletab, et pooltel ei olnud kokkulepet "põrandaliistude asemel plaatidest liistude mahuga 33 meetrit ja hinnaga 13 eurot meetri
kohta paigaldamises". Seega on asjakohatu, sisutu ja tõendamata hageja väide, et "lisatööde maksumus kokku oli seega 1780 eurot ilma käibemaksuta". Selles punktis toob hageja esile oma kulud. Vaatamata sellele, et kulude kohta ei esitanud hageja vastavaid tõendeid, leiab hageja, et olukorras, kus pooled leppisid kokku tööde lõplikus maksumuses, eriti ei oma tähtsust, kui palju hageja kulutas materjalide soetamisele. On tõendamata hageja väide, et "ostetud materjalidele ja renditud töövahenditele kulus töövõtjal faktiliselt 3782 eurot ilma käibemaksuta" ning et "materjalide transpordiks objektile ja prügi utiliseerimisele kulus 468 eurot ilma käibemaksuta". Hageja ei esitanud vastavaid tõendeid.
20.On väär hageja väide, et "ostudokumendid olid koos kostjaga üle kontrollitud". Sellist toimingut ei ole kunagi olnud. Vastab tõele hageja väide, et "kostja tasus tööde ja materjalide eest ettemaksuna 6000 eurot augustis 2019". Kostja täpsustab, et 6000 eurot oli üleantud töövõtjale sularahas, sest töövõtja soovis arveldust vaid sularahas. Samas punktis hageja poolt toodud arvestused on paljasõnalised ja tõendamata. Tegelikult ei oma lahendamisel tähtsust kulude suurus, kuna pooled leppisid kokku, et tööde maksimaalne maksumus ei tohi ületada 9000 eurot (sh kõik kulud, materjalid, maksud jne). Kostja toonitab, et pooltel ei olnud kokkulepet, et summale lisandub käibemaks. Kostjale öeldi, et tööde maksumus ei ületa 9000 eurot. Osaliselt vastab tõele hageja väide, et "hageja lõpetas tööd 15.09.2019". Hageja lahkus objektilt 17.09.2019, kuid tööd ei olnud tehtud. Hageja jättis mainimata, et tööd oleks pidanud olema lõpetatud 01. septembriks 2019. On väär hageja väide, et "kostja vaatas tööd üle, võttis need kasutusse ega teavitanud ühestki puudusest". Kostja nii koheselt kui tööde jooksul on pöördunud töövõtja poole etteheidetega tööde suhtes. Kostja ei olnud rahul tööde kvaliteediga. Samuti kostja jaoks oli ebameeldivaks üllatuseks töövõtja rahaline nõue, mis ületas kokkulepitud summat.
21.Kostja avaldab, et töövõtja poolt tehtud töid ei saa nimetada kvaliteetseteks töödeks. Hageja viitab sellele, et kostja ei ole tasunud temale väljastatud arvet. Kuid arve esitamiseks ei olnud töövõtjal alust. Kostjal aga ei olnud arve tasumise kohustust. Hageja valesti viitab VÕS § 637 lg 3, mis sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest, kuna antud juhul tellitud tööd ei olnud valmis tehtud, mis tähendab, et töövõtja tasunõue ei muutunud sissenõutavaks. Töövõtja töös oli suured minetused. Töövõtja rikkus ehitisnorme ja tegi ehitustöid valesti. Vaatamata sellele hageja lükkas kostja (tellija) pretensioonid tagasi. Kostja, hageja seaduslik esindaja PT, ja töövõtja seaduslik esindaja Yga said 25.09.2019 objektil kokku olukorra lahendamiseks. Töövõtja solvas ja sõimas kostjat ja nõudis raha tasumist. Töövõtja ei tunnistanud, et tööde teostamisel rikkus ta ehitisnorme ja tegi ehitustöid valesti. Kuigi osaliselt oli ta nõus, et tööd vajavad parandamist, oli ta nõus töid parandama vaid "garantiikorras", millega kostja nõus ei olnud. Kostja seletas, et treeninguruume ta vajab koheselt ja ta ei kujuta ette, millal on võimalik tööd ümber teha nii, et see ei segaks kostja tegevust. Pigem saab väita, et tegemist on olukorraga, kus töövõtja on oluliselt rikkunud töövõtulepingut, kuna töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik (vt. VÕS § 647 lg 1).
22.Kokkusaamisel pooled üldise selge arusaamiseni ei jõudnud. Vastab tõele hageja väide, et "kostja akti ei allkirjastanud". Kostja ei saanud töid vastu võtta, sest tööd ei olnud kokkuleppeliselt tehtud ega olnud valmis. Samuti kostja ei soovinud maksta rohkem, kui oli poolte kokkulepe. Hageja väidab, et "kostja 08.11.2019 kiri sisaldas etteheiteid ja viiteid puudustele töödes, milliste tegemises pooled kokku ei leppinud". Antud väide on väga kummalise iseloomuga. Kostja viitas mitmetele minetustele, mida ei tohtinud ilmneda. Aga
hageja väide, et "kirjast ei olnud võimalik sisuliselt mõista, milles puudused seisnesid" seab kahtluse alla töövõtja võimekuse teha ehitustöid üldse. Kuna hageja ei soovinud möönda, et tööd on tehtud mittekvaliteetselt, siis eesmärgiga tuvastada hageja poolt tehtud ehitustööde kvaliteeti pöördus kostja riiklikult tunnustatud eksperdi PP poole ehitusauditi tegemiseks. Ekspert on tuvastanud, et teostatud ehitustööde osas mitmeid ehitusnormide rikkumisi maadlussaali ning mõlema riietus-ja duširuumi seinte ja lagede maalritööd on teostatud ehitusnormidele mittevastavalt (lisa 1 - ehitusaudit fotodega). Seega ei tohi antud juhul väita, et tööd on valmis tehtud ja tasu seetõttu muutus sissenõutavaks. Tohib aga väita, et töövõtja teostas ehitustööd mittekvaliteetselt ja ehitusvigadega, eirates tehnilisi tingimusi ja materjalide paigaldusjuhendeid. Tööd ei vasta lepingutingimustele, kuna tööde tulemus ei vasta kokkulepitule: tellija ootas töövõtjalt kvaliteetselt teostatud tööd. Tööde parandamiseks sisuliselt on vaja kõik tööd teostada uuesti, kuna vead on nii tõsised ja olulised, et neid pole võimalik kergelt parandada.
23.Punkt 12 sisaldab asjakohatut viide sellele, et "kostja on sõlminud lepingu majandus- ja kutsetegevuses". See nii ei ole. Kostja põhitegevusalaks on spordikool. Kostja ei tegele ehitustöödega. Kostja on pöördunud töövõtja poole, kuna pidas hagejat asjatundjaks. Kostjal oli lihtne soov: teatud tähtajaks kokkulepitud summaga teha ruumid korda, et seal saaksid lapsed mugavalt ja ohutult trennida. Töövõtja ei ole aga kokkulepitud kohustusi täitnud. On õige, et "töövõtja esitas kostjale arve tasumisele kuuluva summa eest, mille kostja jättis tasumata". Kostja ei pidanud tasuma arvet, mis sisaldas summasid, milles kokkulepet ei olnud. Kostja ei pidanud ka tasuma tegemata tööde eest. Hageja ei tõendanud, et tööd vastavad ehitusnormidele ja on tehtud kvaliteetselt. Hageja ei tõendanud, et temal on õigus nõuda eelarvet ületavat tasu. Hageja väidab, et "Ellas Nordic OÜ loovutas oma nõude kostja vastu hagejale 04.12.2020". VÕS § 171 lg 1 sätestab, et võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Seega esitab kostja hagejale kõik vastuväited, mis temal on töövõtja vastu. Hageja palub "kostjalt välja mõista lepinguline tasu 8400 eurot". Hageja leiab, et "tasunõue on muutunud sissenõutavaks, sest tööd tuleb lugeda vastuvõetuteks". Kostja on seisukohal, et (a) hagejal ei ole nõuet summas 8400 eurot, (b) nõude suurus on tõendamata ning (c) tasunõue ei muutunud sissenõutavaks, sest tööd ei ole valmis tehtud. Hageja leiab, et "Samuti ei saa tellija asuda tegema üldiseid ja põhistamata etteheiteid, et midagi on tema hinnangul tehtud „valesti“". Kostja poolt on esitatud ehitusaudit, millega on kõik kostja etteheited tõendatud. Muuhulgas on tõendatud, et tööd on tehtud "valesti". On vale hageja seisukoht, et "kostja sõlmis lepingu oma majandus- ja kutsetegevuses" (pikemalt vt. vastuse p. 30). Seega viide VÕS § 643 on asjakohatu.
24.Ei vasta tõele hageja väide, et "kostja viitas puudustele töödes mitu kuud pärast tööde valmimist ning kostja etteheited olid üldsõnalised, ebaselged ja põhistamata". Kostja viitas puudustele nii tööde käigus kui koheselt peale nn "tööde" lõppemist. 25.09.2021 toimus kokkusaamine puuduste arutlemiseks, kuid selle kokkusaamise jooksul ei jõudnud pooled kokkuleppele. Töövõtja ei soovinud tööd parandada vaid soovis raha, kusjuures suuremas ulatuses, kui oli eelarvega kokkulepitud. Töövõtja käitumine ja ebatsensuursed väited kostja suhtes, mida ta kasutas kokkusaamisel, selgelt viitasid sellele, et töövõtja tegelikult ei soovi midagi parandada. Kostja märgib, et töövõtja ei ole ise pöördunud hageja poole ettepanekuga tööd ümber teha. Kostja peab vajalikuks selgitada, et kuigi ta hakkas kasutama ruume, kuna oli hädas ja lastel pidi olema koht, kus trennis käia, ruumide kasutamine oli ohtlik ja
ebamugav. Lähtudes laste ohutusest, otsustas kostja lõpetada üürilepingu ja 01.05.2020 lahkus kostja sellelt objektilt. Enam kostja vaidlusaluseid ruume ei kasuta. Kohtu põhjendused
25.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, kostja ja tema esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
26.Hagiavalduse kohaselt oli Ellas Nordic OÜ ja mittetulundusühing Budolinn Judokool vahel 2019. a augustis sõlmitud suuline töövõtuleping. Kokkuleppe kohaselt pidi Ellas Nordic OÜ teostama ehitus- ja remonditöid Mustakivi Spordikeskuses mittetulundusühingu Budolinn Judokool poolt renditud ruumides. Ellas Nordic OÜ teostas perioodil 12.08.2019. a kuni 15.09.2019. a kõik kokkuleppelised ja lisatööd ning esitas 17.09.2019. a kostjale arvestuse kõikide tööde maksumuse kohta. 03.11.2019. a esitas Ellas Nordic OÜ kostjale teostatud tööde ja kasutatud materjalide maksumuse kohta rahalise arvestuse akti. 25.11.2019. a esitas Ellas Nordic OÜ kostjale arve nr 134 summas 8 400 eurot.
27.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja leiab, et arvest nr 134 tulenev nõue on sissenõutavaks muutunud. Hageja on saanud nõude mittetulundusühing Budolinn Judokool vastu Ellas Nordic OÜ ja Egert Transport OÜ vahel 04.12.2020. a sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel.
28.Kostja ei eita arve maksmata jätmist, kuid põhjendab tasumata jätmist sellega, et Ellas Nordic OÜ on töövõtulepingut rikkunud. Maadlussaali ja riietus- ning duširuumide ehtus- ja remonditööd ei vastanud ehitusnormidele ega RYL kvaliteedile. Tööd olid teostatud hilinemisega. Tööd pidid valmima kooliaasta alguseks, so 01. septembriks 2019. a. Töövõtja lahkus objektilt 17.09.2019. a jättes tööd lõpetamata. Pooled leppisid kokku siduvas eelarves ning mingeid lisatöid ega materjale kostja ei tellinud. Kostja on mittetulundusühing ja huvikool, mistõttu lepiti kokku, et tööde maksumus ei tohi ületada 9 000 eurot (sh kõik kulud, materjalid, maksud).
29.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 ja VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Töövõtulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Seega on töövõtulepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud kokkuleppe.
30.Käesolevas menetluses on hageja kohtuistungil asunud seisukohale, et töövõtuleping on sõlmitud Xi ja Ellas Nordic OÜ vahel. Hageja selgituste kohaselt on hagiavaldus esitatud mittetulundusühing Budolinn Judokool vastu, kuna Ellas Nordic OÜ on vaidlusaluse arve nr
134 esitanud mittetulundusühingule Budolinn Judokool. TsÜS § 34 lg 1 kohaselt juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et X ei ole vaidlusaluse lepingu pool, vaid lepingus osalenud kui juriidilise isiku esindaja. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et Ellas Nordic OÜ on nõude loovutamise lepingus leidnud, et tal on solidaarne nõue mittetulundusühingu Budolinn Judokool ning Xi vastu. Õiguslikult on võimalik, et juhatuse liige vastutab vastavate asjaolude esinemise korral juriidilise isiku kohustuste eest, käesolevas menetluses kogutud tõenditest ei nähtu aga, et mittetulundusühing saaks vastutada füüsilise isiku poolt võetud kohustuste eest. Eeltoodust tulenevalt on töövõtja ka ise olnud seisukohal, et leping on sõlmitud mittetulundusühinguga Budolinn Judokool, kelle kohustuste eest võib töövõtja hinnangul vastutada ka Xi. Hageja käesoleval juhul nõuet Xi vastu esitanud ei ole.
31.VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Töö vastuvõtmise korral eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ja töö lepingukohasuse tõendama töövõtja.
32.Kohus peab seega kindlaks tegema, kas töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. VÕS § 638 teise lause järgi tuleb töövõtjal tõendada, et töövõtja on tööd üleandmiseks tellijale esitanud ning töö oli lepingukohane ja täielik. Käesoleva juhul pidi hageja seega tõendama, et töövõtja oli teostanud töö, milles pooled olid kokku leppinud ja töö vastas kokkuleppele. Kohtu hinnangul hageja seda käesolevas menetluses teinud ei ole. Hageja on tööde teostamise tõendamiseks esitanud 03.11.2019. a akti ning materjalidele tehtud kulutuste tõendamiseks kviitungid ja arved erinevatest ehituskauplustest. Riigikohus on 09.04.2014. a lahendis nr 3-2-1-2-14, p-s 13 märkinud, et oma nõude arvestust ja koosseisu peab kohtule selgitama hageja. Hageja on selle kohustuse jätnud täitmata. Kohtule esitatud kviitungitelt nähtub, et ostetud on mitmeid vaidlusalusesse töövõtulepingusse mittepuutuvaid majapidamistarbeid (saunaviht 17.08.2019. a ja 22.09.2019. a, aiaprits pumbaga) aga ka tööriistu, mida on kohtu hinnangul võimalik korduvalt ehitus- ja remonditöödel kasutada (mõõdulint, pahtlilabidad, keevitusmaski varuklaas, teemantpuurmasin, veepaak lõikurile, noaterad, segukamm, naelatangid, prožektorid koos statiiviga, plaadilõikur). Hageja on kostjale tasumiseks esitanud ka 10.08.2019. a kütusearve, kuigi hagiavalduse kohaselt alustas töövõtja töödega 12.08.2019. a. Hageja ei ole esitanud käeolevas menetluses ühtegi veenvat põhjendust, miks tellija peaks
need ostud töövõtjale hüvitama. Hageja poolt esitatud aktist ei nähtu, millises mahus ja millise sisuga töid tehti. Ka töövõtja juhatuse liikme, Yga 17.09.2019. a kirjast ei selgu tööde maht ja tööde tegemiseks kulunud aeg ning materjali kogus. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et Yga poolt pärast tööde teostamist lisatöödeks nimetatud tööd oleksid tellija poolt lisatöödena enne nende teostamist tellitud. Kohtu hinnangul tuleb kõiki töid seega lugeda lepingulisteks töödeks. Samuti ei ole ebakvaliteetselt teostatud tööde parandamise tööd lisatööd, mille eest tellija peaks töövõtjale lisatasu maksma.
33.VÕS § 77 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Kostja vastuväite kohaselt ei vastanud teostatud töö ehitusnormidele. Töövõtja teadis, et ruume hakkavad kasutama lapsed ja töövõtja oleks pidanud sellega arvestama ja töö teostama vastavalt ehitusnormidele. Kostja on esitanud kohtule asjatundja arvamuse, milles ehitusinsener Peeter Park on tuvastanud teostatud ehitustöödes mitmeid ehitusnormide rikkumisi (laed ja seinad on värvitud ebaühtlaselt, pahteldus on lõpetamata, pindadel esinevad praod, nagid loksuvad, põrandate keraamilistel plaatidel puudub paljudes kohtades nake aluspinnaga, duširuumi seintel puudub laeni ulatuv hüdroisolatsioon, esimese duširuumi põrandal puudub nõuetekohane kalle, mõlema duširuumi keraamiliste plaatide sise- ja välisnurkades puuduvad deformatsioonivuugid). 34. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. Hageja on menetluses väitnud, et ühtegi pretensiooni kostja tööde osas enne 08.11.2019. a ei esitanud. TsMS § 328 lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Hageja tõeseid avaldus teinud ei ole ja hageja väited on vastuolus käesolevas menetluses kogutud tõenditega. Kohtule on esitatud tõend selle kohta, et hageja, kostja ja töövõtja seaduslikud esindajad kohtusid vaidlusalusel objektil 25.09.2019. a ning kostja seaduslik esindaja teatas töövõtjale ning hagejale, et ei ole töödega rahul. 08.11.2019. a andis kostja töövõtjale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Töövõtja puuduseid ei kõrvaldanud. Eeltoodust nähtub, et kostja on töövõtjale pretensioone esitanud ning selgitanud, miks töö ei sobi kostjale kasutamiseks. Kohtu hinnangul on kostja põhjendatult jätnud töö vastu võtmata ning töid ei saa lugeda vastuvõetuks. Kohtu hinnangul ei vasta hageja teostatud töö VÕS § 641 lg 2 p 1 sätestatule, mistõttu puudub hagejal sissenõutav tasunõue.
35.Poolte vahel on vaidlus selles, kas töövõtja ja kostja olid kokku leppinud siduvas või mittesiduvas eelarves. Võlaõigusseaduse § 639 lg 1 järgi võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Eeltoodust tuleneb, et reeglina on töövõtja poolt koostatud eelarve siduv ning eelarve mittesiduvust peab tõendama selle koostanud töövõtja. Kohtu hinnangul puudub hageja nõudel õiguslik alus, hageja ei ole tõendanud eelarve mittesiduvust. Hageja on hagiavalduses märkinud, et tema nõue kostja vastu tuleneb töövõtjale tasumata arvest nr 134. Arvelt nähtub, et töövõtja on saanud kostjalt ettemaksuna 6 000 eurot. Kostja väitel oli kokkulepe töövõtjaga selline, et tööde maksumus ei tohi ületada 9 000 eurot (sh kõik kulud, materjalid, maksud). Hageja on kohtuistungil selgitanud, et mingit siduvat eelarvet ei olnud, kuid lepiti kokku, et suurusjärk jääb alla 9 000 euro (00:14:29). Kohtu hinnangul on poolte vahel kokkulepitud siduvas eelarves, mistõttu võis kostja mõistlikult eeldada, et kõik tööd ja materjalid sisalduvad töövõtja hinnapakkumises, ühestki
kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et töövõtja oleks kostjale teada andnud, et hinnapakkumisele lisanduvad materjalid ja tööde teostamiseks vajalikud tööriistad. Kohus nõustub kostjaga selles, et puudub mõistlik põhjus kviitungitel kajastatud kulutuste hüvitamiseks. Hageja ei ole käesolevas menetluses töövõtulepinguga mitteseotud kulutusi millegagi põhjendanud. Hageja poolt pakutud 300 euro mahaarvamine on kohtu hinnangul selgelt ebapiisav.
36.VÕS § 647 lg 1 sätestab, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kostja andis 08.11.2019. a töövõtjale täiendava tähtaja tööde lõpuleviimiseks. Töövõtja töid lõpule ei viinud. Kostja on tellinud parandustööde hinnapakkumise OÜ-lt Arkolon ja TRADORF OÜlt. Vastavalt hinnapakkumistele on tööde maksumus vastavalt summas 8 800,20 eurot ja 6 235,20 eurot, so keskmiselt 7 517,70 eurot. Kohtu hinnangul on mõistetav kostja soov lasta puudustega teostatud tööd parandada kolmandal isikul. Kostja on esitanud kohtule vaegtööde parandamise kalkulatsiooni. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et töövõtja on saanud kostjalt lepingu täitmisena 6 000 eurot.
37.Kostja on esitanud tasaarvestuse vastuväite. Kokkulepitud tasu maksmata jätmisest saab tellija keelduda lõplikult üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes. Kohustuse täitmisest ei või VÕS § 111 lg 3 kohaselt keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Käesoleval juhul on kostjal tekkinud kahju summas 7 571,70 eurot seetõttu, et töövõtja on oma lepingulised kohustused jätnud tähtaegselt ja puudusteta täitmata. Kostja on puudustega teostatud tööde eest tasunud hagejale 6 000 eurot. Kohtu hinnangul tuleb seda ebakvaliteetselt teostatud töö eest pidada piisavaks. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu hagi rahuldamisele, kuivõrd kostja on oma lepingulised kohustused täitnud. Menetluskulude jaotus
38.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
39.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude
kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
40.Kostja menetluskulude nimekirja järgi moodustavad menetluskulud 1 440 eurot (sisaldavad käibemaksu), lisandub kohtuistungil osalemisega seotud kulu 189,60 eurot. Kohus leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul vastab kostja esindaja tasutaotlus käesoleva asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Kostjale osutas õigusabi vandeadvokaat Ilja Santašev ning kostja esindamisele kulus 10 tundi, lisaks kohtuistungil osalemine 1 tund ja 19 minutit.
41.Kohtuasjas nr 3-2-1-98-13 on Riigikohus 14.10.2013.a määruses märkinud, et kohtul on õigus nõuda menetluskulude kohta selgitusi või tõendavaid dokumente, kui kohtul tekib menetluskulude kandmise kohta kahtlus või ei ole menetluskulude nimekiri selge. Käesoleval juhul kohtul puudub alus kahelda selles, et menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on tegelikkuses kantud. Kostja esindaja toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks.
42.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kostja esindaja on osutanud kostjale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 120 eurot (lisandub käibemaks). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 120 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud menetluskulud summas 1 629,60 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.