PROstore24 OÜ hagi Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali vastu varakindlustuse kahju hüvitamise nõudes hagi hind 5 448,04 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja: PROstore24 OÜ (registrikood 16119513, Talli tn 5, Jüri alevik, Rae vald 75301); esindajad Hageja seaduslik esindaja: B R (e-post: xxx); Hageja lepinguline esindaja: K B (e-post: xxx); Kostja: Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal (registrikood 12970620, Maakri tn 19/1, Tallinn 10145); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Madis Saar (Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid, Roseni 7, 10111 Tallinn, e-post: [email protected]). kirjalik menetlus Menetluse liik
RESOLUTSIOON
Jätta hagi 5448,04 euro nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Mõista hagejalt PROstore24 OÜ-lt (registrikood 16119513) kostja Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali (registrikood 12970620) kasuks menetluskuludena välja kulud õigusabile summas 3 606,19 (kolm tuhat kuussada kuus eurot ja 19 senti) eurot.
3.Mõista hagejalt PROstore24 OÜ-lt (registrikood 16119513) kostja Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali (registrikood 12970620) kasuks viivis menetluskuludelt 3 606,19 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt oli hageja kui kindlustusvõtja ja kostja kui kindlustusandja vahel 02.07.2021 sõlmitud kindlustusleping, mida tõendab kindlustuspoliis nr 1/705516. Poliisi lahutamatuteks osadeks on Xxx ettevõtte varakindlustuse tingimused 1/2020, Xxx üldised lepingutingimused 1/2020, Xxx hüvitisreeglid ja ettevõtte varakindlustuse teabedokument. 28.10.2021 esitas hageja Politsei- ja piirivalveametile avalduse, mille alusel alustati 05.11.2021 kriminaalmenetlust nr xxx KarS § 199 lg 1 tunnustel selle kohta, et ajavahemikul 04.10.2021 kella 11:00-st kuni 17.10.2021 kella 11:00-ni Tallinnas, xxx lukustatud ruumist hoone 2 korruselt varastati jalgratas Merida Big Nine CF XT Edition 19 väärtusega 2390 eurot, jalgratas Scott Axis Eride EVO L väärtusega 3903 eurot ja Canon printeri tooner väärtusega 110 eurot. Kahjusummaks loeti 6403 eurot.
2.28.10.2021 esitas hageja kostjale kahjuteate ja kahju hüvitamise avalduse koos asjakohaste tõendite ja fotodega. 22.11.2021 otsusega keeldus kostja ettevõtte varakindlustuse kahju hüvitamisest. Otsuse põhjenduste kohaselt on kindlustuskohaks ja kindlustusvõtja tegevusalaks xxx 1. ja 2. korrusel parfümeeria- ja kosmeetikatoodete hulgimüük ning kindlustatud esemeteks on kindlustuskohas asuvad seadmed ja kaubad. Kostja leidis, et varastatud jalgrataste näol ei ole tegemist kindlustatud esemetega ehk kaubaga ettevõtte varakindlustuse tingimuste punkti 12.5 mõistes. Kuivõrd poliisil ei ole jalgrattad eraldi kindlustatud esemetena märgitud, ei ole jalgrataste näol tegemist kindlustatud esemetega. Seetõttu ei ole tegu kindlustusjuhtumiga. Varastatud Canon printeri tooneri osas leidis kostja, et kahjuavaldusel märgitud kahju suurus jääb alla poliisil märgitud omavastutuse 955 eurot, mistõttu jäi see kahju kindlustusvõtja enda kanda ega kuulunud kindlustuslepingu alusel hüvitamisele.
3.Hageja ei nõustunud otsusega ja esitas 23.11.2021 vastuväited e-kirja teel. Jalgrattad olid kaubana ettevõttes müügiks ning kindlustatud ilma põhitegevusala terminita. Jalgrattad olid ka raamatupidamislikult kaubana müügiks, planeeritud järjekorras müüki panna. Vastuseks kostja järelpärimisele selgitas hageja 1 täiendavalt, et jalgrattaid plaaniti müüa uues e-poes, mis oli arendamisjärgus. Jalgrattad ei ole olnud kasutuses. Hageja oli varasemalt esitanud 10.05.2021 varade üleandmise-vastuvõtmise akti, mille punktis 3 olid need jalgrattad märgitud väärtusega 6302,04 eurot.
4.Kostja leidis 30.11.2021 e-kirjas jätkuvalt, et kindlustatud olid ainult parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning ettevõttes müüdavate esemete valiku laiendamisel tuli sellest kostjat eelnevalt teavitada. Kostja leidis, et jalgratas Scott Axis Eride EVO L oli ostetud 01.06.2020 koheseks kasutamiseks ning jalgratastel olid selged kasutamisjäljed. Hageja leidis, et jalgrattaid ei kasutatud ja seda saavad kinnitada kõik kaupluse töötajad. Rataste vastuvõtmisel ei viidanud miski, et neid oleks kasutatud. Jalgrattad olid vähemalt uueväärsed ja olid ettevõttes arvel
kaubana. Samuti ei ilmne kindlustuslepingust, et kindlustusesemeks on ainult kosmeetikatooted, vaid kindlustatud olid kõik kaubad.
5.Hageja leidis, et kostja keeldumise otsus on õigusvastane ning vastuolus kindlustuspoliisi nr 1/705516 tingimustega. Kindlustuslepingu kohaselt kuulub kahju summas 5 448,04 eurot (kahju 6403,04 eurot, millest on maha arvestatud omavastutus 955 eurot) täies ulatuses hüvitamisele. Poliisi kohaselt oli „kindlustuskohaks“ parfümeeria- ja kosmeetikatoodete hulgimüük (xxx 1. ja
2.korrus), xxx linnaosa, Harju maakond 10613 Tallinn. Kindlustatud esemeks ja kindlustuskaitse variandiks oli pakettkindlustus A, seadmed kindlustussummas 5 000 eurot ja kauba kindlustussummas 300 000 eurot, omavastutus 955 eurot. Poliisil on märgitud, et pakettkindlustusega A hüvitatakse mh kahju, mille põhjuseks on kindlustatud eseme kadumine varguse või röövi tagajärjel või kindlustatud eseme õigusvastane kahjustamine või hävitamine kolmanda isiku poolt (vandalism).
6.Ettevõtte varakindlustuse tingimuste punktis 2 on täpsustatud, et kindlustuskoht on poliisil märgitud aadress, kus asub kindlustatud ese. Kindlustuste tingimuste punktis 3 on määratletud, et kindlustatud ese on kindlustuslepingu sõlmimisel või kindlustusperioodi kestel kokkulepitud ja poliisil nimetatud kindlustuskohas asuv kinnisvara ja/või vallasvara. Punkt 12.5 täpsustab, et vallasvara on mh kaubad. Poliisis ja teistes dokumentides puudub igasugune viide sellele, et kindlustatud koht või ese oleksid piiratud või muul viisil seotud kindlustusvõtja tegevusalaga.
7.Kindlustustingimusi ei saa tõlgendada viisil, nagu seda on teinud kostja. Otsuses ja kindlustusandja täiendavates selgitustes puudub viide kindlustuse tingimuste punktile, mis vastavat väidet võiksid kinnitada. Kindlustuskoht on poliisil märgitud aadress ja kindlustatud ese on kindlustuskohas asuv vallasvara. Vastuspidist tõlgendust ei nähtu kindlustuse tingimustest ning see oleks kindlustusvõtjat kahjustav. Seega olid kindlustuslepingu kohaselt kindlustatud hageja kõik kaubad, mis asuvad kindlustuskohas.
8.Finantsinspektsiooni juhendis üldnõuded kindlustuslepingutele 1 punktis 4.5.3. on märgitud, et kindlustuspoliisil tuleb esitada kõik kindlustuslepinguga kaetud kindlustusriskid koos täpse viitega kindlustuslepingu punktile, kus on esitatud kindlustusriskide definitsioon ning täpse viitega kindlustuslepingu punktile, kus on esitatud välistused. Poliisil esitatud kindlustusriski mõiste peab olema vastavuses kaetud kindlustusriski sisuga ega tohi olla eksitav kindlustuskaitse tegeliku ulatuse osas. Mõistlik isik ei pidanud poliisist aru saama, et „kindlustuskoha“ ette märgitud tegevusala piirab varakindlustust kaupadele. Kindluslepingu tingimustes puudub selle kohta definitsioon või muu tingimus.
9.Isegi kui kindlustuskoht on seotud kindlustusvõtja põhitegevusalaga, on ettevõtte põhitegevusala äriregistri teabesüsteemi andmetel muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused. Ettevõtte põhikirja punktis 3 on täpsustatud, et osaühing võib tegutseda tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. Tegevusala valimise aluseks on ametlik Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK). Ettevõtlusega alustamisel tuleb kavandatud põhitegevusalaks valida ainult üks tegevusala, see on tegevus, millelt plaanitakse esimesel majandusaastal saada kõige enam tulu. Põhitegevusala määramine ei tähenda, et ettevõte ei tohi tegutseda teistel tegevusaladel. Põhitegevusala määramine ei saa olla varakindlustust piirav, kui selles ei ole eraldi kokku lepitud. Hageja tegeleb jaekaubandusega ega ole kavatsenud oma tegevust piirata konkreetse kaubagrupiga.
10.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et kindlustustingimustes lepiti kokku, et kindlustatud on vaid hageja müüdavad parfümeeria- ja kosmeetikatooted. Keeldumises otsuses viitas kostja, et info tegevusala kohta on võetud kindlustusvõtja veebilehelt xxx Otsuses puudub igasugune viite
kokkuleppe sõlmimisele. Hageja ei ole teadlik, et oleks kindlustuslepingu sõlmimisel leppinud kindlustusandjaga eraldi kokku, et kindlustuskaitse peaks ulatuma ainult kaupadele, mis mahuvad kategooriasse „ilutooted“ või „xxx ja parfümeeriatooted“. Kokkulepe eeldab vastastikuste tahteavalduste vahetamist.
11.Hageja ei avaldanud enne lepingu sõlmimist soovi kindlustada ettevõtte tegevusega seotud kaupadest ainult parfümeeria- ja kosmeetikatooted. Ettevõte tegeleb jaemüügi ja kaupluse pidamisega. Selline piirang oleks pidanud omama mõju kindlustussumma määrale (300 000 euro asemel) ja omakorda kindlustusmaksele, kuna kindlustussumma lähtub kogu vara väärtusest.
12.Kostja vihjas eeldatavalt „Ettevõtte varakindlustuse sooviavaldusriskikaardistus_(01.07.2020)“ vormile, mille hageja täitis. Vormil oli lahter „põhitegevus“. Samas viitas vormi pealkiri, et põhitegevusalade märkimise eesmärgiks oli riskide kaardistamine. Tegevusalade märkimine ei tähenda, et oleks sõlmitud kokkulepe kindlustuskaitse ulatuse piiramiseks. Hageja valis kindlustuslepingut sõlmides üldise varakindlustuse, kuna ettevõtte tegevusala ei ole seotud mõne konkreetse võimaliku riski ja tekkepõhjusega.
13.Hageja on tõendanud, et jalgrattad olid kindlustusvõtja kaupadena raamatupidamislikult kajastatud, mille koha on esitatud kindlustusandjale akt kaupade üleandmise-vastuvõtmise kohta. Jalgrattad olid planeeritud müüa. Jalgratastel puudusid kasutusjäljed. Jalgrattad olid puhtad, neil ei olnud kasutamisele viitavaid kriime või muid kulumisjälgi. Olenemata sellest, kas jalgratastel võis olla jälgi, mis võiksid viidata nende kasutamisele, ei muuda see asjaolu, et jalgrattad anti hagejale üle kaupadena ning hageja kavatses neid jalgrattad kaubana müüa.
14.Kui lugeda, et kindlustuspoliisi märge „tegevuskoha“ lahtris ettevõtte tegevusala kohta tähendab, et parfümeeria- ja kosmeetikatoodete hulka mittekuuluvad kaubad ei ole kindlustatud, on tegu ebaselge ja eksitava tingimusega. Kuivõrd tüüptingimused on ebaselged, kindlustusvõtjat eksitavad ja kahjustavad, oleks kostja ettevõtte varakindlustuse tingimuste punktide 2 ja 3 näol tegemist ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega VÕS § 42 lg 1 mõistes. Selliselt jääb kindlustusandja otsustus millal, millistel tingimustel ja missugune kaup on kindlustatud, ebaselgeks ning sellega rikutakse võlaõigusseaduses sätestatud kindlustuse põhimõtteid, et varakindlustuse alusel hüvitatakse kindlustusvõtjale endale või tema omandis olevale asjale tekkinud kahju.
15.Hageja ei nõustunud, et kuna ta esitas kindlustusandjale ebaõigeid andmeid, oli kostjal samuti õigus keelduda. Hageja ei ole rataste kasutamise kohta esitanud ebaõigeid andmeid. Hageja võttis jalgrattad üle kaubana ning puudus igasugune vajadus jalgrattaid kasutada, vaid rattad seisid ja ootasid müügile panekut. Kostja peab oma väiteid tõendama. Hageja viitas VÕS § 449 lõikele 2, §-le 448, § 452 lõike 2 punktile 3 ning § 422 lõikele 1 ja § 423 lõikele 1. Hagi täienduses palus hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 5 448,04 eurot
16.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja valis kindlustuslepingut sõlmides üldise varakindlustuse, kuna ettevõtte tegevusala ei ole seotud mõne konkreetse võimaliku riski ja tekkepõhjusega (pakettkindlustus A). Poliisil on märgitud, et pakettkindlustusega A hüvitatakse kahju, mille põhjuseks on kindlustatud eseme kadumine varguse või röövi tagajärjel või kindlustatud eseme õigusvastane kahjustamine või hävitamine kolmanda isiku poolt (vandalism). Varakindlustuse tingimuste punktide 47 ja 29.1 kohaselt on kindlustusjuhtumiks kindlustatud eseme (kauba) kadumine varguse või röövi tagajärjel. Varastatud jalgrattad olid hageja kaubad. Kuna toimus kaupade vargus, on toimunud kindlustusjuhtum. Sarnane mõistlik isik pidi mõistma
samadel asjaoludel, et kindlustatud on kõik seadmed ja kaubad, mis asuvad kindlustuskoha aadressil.
17.Hageja tegeleb jaekaubandusega ega ole kavatsenud tegevust piirata konkreetse kaubagrupiga. Hageja kodulehelt nähtub, et toodete sortimendis on müügil mh elektroonika. Erinevad tooted olid müügil enne kostjaga kindlustuslepingu sõlmimist 2021. aastal. Hageja ei ole väljendanud, et soovib osa tooteid mitte kindlustada või kokku leppida, et kindlustatud oleksid ainult parfümeeria- ja kosmeetikatooted. Kostja väidab, et tegu oli hageja avaldatud andmetel rajanevate eraldi läbi räägitud kokkulepetega. Kostja väide ei vasta tõele. Hageja ei ole kindlustuslepingu sõlmimisel leppinud kindlustusandjaga eraldi kokku, et kindlustuskaitse peaks ulatuma ainult kaupadele, mis mahuvad kategooriasse „ilutooted“ või „xxx- ja parfümeeriatooted“. Kostja pole esitanud lepingu sõlmimisel küsimust, millised kaubad kindlustatakse. Hagejale selgitati telefoni teel, et kindlustatud on kõik kaubad ja seadmed, mis asuvad kindlustatud ruumides.
18.Kostja leidis, et kui jalgrattad olidki kaubad, ei olnud tegu müügiks soetatud kaupadega. Kostja väitis, et hageja akt ei tõenda jalgrataste omandiõiguse üleminekut hagejale. Samas ei vaidle kostja vastu, et üle läks teiste aktis märgitud kaupade omandiõigus. Akti järgi andis xxx OÜ hagejale üle vara, milleks olid kosmeetikatooted ja seadmed, kontoriseadmed, jalgrattad ja kaupluse mööbel, 10.05.2021. Hageja hinnangul puudub vaidlus jalgrataste omandiõiguse osas. Hageja viitas VÕS § 180 lõikele 2 ja § 182 lõikele 2, samuti AÕS § 36 lõigetele 1 ja 2 ning § 68 lõikele 1.
19.Hageja ei ole väitnud, et jalgrattad olid ostetud uutena. Hageja on selgitanud, et jalgrattad on võetud teiselt ettevõttelt üle uueväärsetena ja nende väärtus määrati ülevõtmisel keskmise turuhinna ning need ootasid kaubana müümist hageja aadressil xxx, Tallinn (PROstore24 OÜ) lukustatud ruumis alusel (seismisega rataste väärtus ei vähenenud). Hageja soovib täiendavalt selgitada, et mõlema jalgrattaga on sõidetud umbes 10 kilomeetrit, mis ei saanud tuua kaasa märkimisväärset kulumist. Ratastele on tehtud täielik hooldus, nende seisukord oli kindlasti uueväärne. Hageja pidas arusaamatuks, kuidas näitab jalgrataste vähene kasutamine kavatsust neid kaubana mitte müüa.
20.Jalgratta Scott Axis Eride EVO L väärtuse 3903,04 eurot tõendamiseks on hageja edastanud kostjale selle ostukviitungi. Jalgratta Merida Big Nine CF XT Edition 19 väärtuse 2390 eurot kohta on hageja edastanud kostjale veebilingi https://xxx. Poolte vahel ei ole olnud vaidlust jalgrataste väärtuse osas. Hageja kliendid teevad tavapäraselt uute ratastega enne ostu proovisõite, mistõttu on vahel nende jalgrataste läbisõit suurem, kui hagejalt varastatud kaubal. Sellele vaatamata müüakse neid uueväärsetena.
21.Hageja plaanis jalgrattad müügile panna uuendatud disainiga kodulehel, kus hakatakse müüma veelgi suuremat sortimenti kaupu (kaasa arvatud naiste-meeste-naise jalgrattad). Ettevõtte nimi „PROstore24 OÜ“ varasema „PRO xxx OÜ“ asemel viitab sellele, et ei müüda enam ainult xxxkaupu, vaid kaupade valik on laiem. Arenduses oleval kodulehel on vaja teha veel funktsionaalseid muudatusi IT-süsteemides, välja vahetada kaubamärk ja logo. Hagejale ei ole teada, millal saab võtta uue kodulehe kasutusele.
22.Hageja ei ole kostjale valeandmeid esitanud. Hageja ei tegele igapäevaselt kindlustusjuhtumitega ning vastas kostja päringutele oma parimate teadmiste alusel. Hageja ei ole esitanud valeandmeid jalgrataste kasutamise kohta. Hageja ei pidanud kostjat teavitama kaupade sortimendi muutmise kohta. Hageja ei tegele kostja kitsalt määratud valdkonnaga.
23.Kuigi seadus ei keela kindlustusandjal tüüptingimustes ette näha piiranguid, millistel juhtudel või milliseid kulusid ta ei hüvita, tuleb kindlustusvõtja hoolsuskohustuste rikkumise korral täiendavalt arvestada VÕS §-des 445 ja 452 sätestatuga. See kehtib ka juhul, kui kindlustusandja vastutuse piirangud on kindlustustingimustes ette nähtud varjatult, nt juhtumitena, mis juhtudel kindlustusandja kindlustuskaitset ei anna. Isegi kui lugeda, et hageja on rikkunud teavitamiskohustust kostja ees, ei oleks see mõjutanud kindlustusvõtja hoolsuskohustuse rikkumine kindlustusjuhtumi toimumist.
24.11.07.2022 seisukohtades jäi hageja väite juurde, et mõlema jalgratta omandiõiguse üleminek on tõendatud 10.05.2021 vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Pro Xxx OÜ ja hageja koostasid akti, kuna olid kokku leppinud, et Pro Xxx OÜ likvideerimisel läheb ettevõtte varade omand üle PROstore24- le ning Pro Xxx OÜ andis oma varade valduse ja omandi üle hagejale. Ettevõtte varade üleandmiseks ei ole seaduses sätestatud kohustuslikku tehingu vormi.
25.Vara üleandmise-vastuvõtmise aktil olid nimetatud varadena kosmeetikatooted, seadmed, jalgrattad, kaupluse mööbel ja kontoriseadmed. Akti lisaks olid nimetatud „muu täiendav informatsioon (nr üürilepingud, mõõdikute näidud jne)“. Hageja esitas bilansiaruande põhjal koostatud detailsema Pro Xxx OÜ varade nimekirja, mis on grupeeritud tarbijate alusel. Hageja ei esitanud detailsemat varade nimekirja varem, kuivõrd ei näinud, et pooltel oleks varade omandiõiguse üle vaidlus. Hageja on esitanud kostjale ka jalgratta Scott Axis Eride EVO L 01.02.2020 ostukviitungi. Jalgratta Scott ostis BRT Keskus OÜ, kes müüs selle edasi Pro Xxx OÜ-le. Müügitehingu kohta ei sõlmitud kirjalikku lepingut. Varade nimekirjale lisaks ei ole ratta omandiõiguse ülemineku kohta Pro Xxx OÜ-le ja müügitehingu kohta hagejale teadaolevalt säilinud muid dokumente.
26.Jalgratta Merida Big Nine CF XT Edition on ostnud 29.05.2015 PRO Xxx OÜ. Hageja ei ole kordagi väitnud, et on jalgrattad ostnud ja on ostnud need müügiks uute toodetena. Hageja PROstore24 OÜ omandas 10.05.2021 muu varaga jalgrattad Pro Xxx OÜ-lt eesmärgiga need müüa. Hageja hinnangul olid jalgrattad uueväärsed, kuna neil puudusid ilmselged kulumisjäljed.
27.Kostja esitas rataste kasutamise kohta fotod. Fotod olid tehtud enne 10.05.2021, kui jalgrataste omand läks üle hagejale ja enne hageja äriregistrisse kandmist (hageja kanti äriregistrisse 11.12.2020). Hagejale teadaolevalt oli jalgratas Merida seisnud kasutamata alates ligikaudu 2016. aastast ning jalgratas Scott alates 2020. aastast. Jalgratta Scott Axis Eride EVO L väärtuse tõendamiseks on ostukviitung, mille alusel oli jalgratta väärtus 3903,04 eurot (käibemaksuta 3252,53 eurot, kuid Pro Xxx OÜ-le ja kindlustusvõtjale/hagejale ei tagastatud käibemaksu).
28.Täiendavalt esitas hageja sarnaste jalgrataste kohta väljavõtte xxx toodetest, kust nähtub, et kõige odavama samaväärse jalgratta väärtus on 4229 eurot (Scott Strice Eride 940) ning samaväärsete jalgrataste (märgitud väljavõttel punaste kastidega) keskmine turuväärtus on ligikaudu 4882 eurot. Väljavõttest lähtudes on samade ja samaväärsete jalgrataste turuväärtus tõusnud ligi 1000 eurot võrreldes soetamise ajaga. Jalgratta Merida Big Nine CF XT Edition 19 väärtuse tõendamiseks on hageja edastanud kostjale veebilingi, millest nähtub, et jalgratta väärtus on 2390 eurot. Täiendavalt esitas hageja sama jalgratta kohta väljavõtte Veloplus veebilehelt, mille kohaselt on sarnase jalgratta väärtus 2699 eurot. Samaväärse kulumiga jalgratast ei ole võimalik soetada, kuivõrd samaväärset jalgratast ei ole müügis. Veloplus on kostjale avaldanud, et sellises komplektsuses jalgrattaid (jalgratas Merida keskmise lisajuhtrauaga) on tõenäoliselt maailmas ainult üks.
29.Jalgrataste turuväärtus on määratud õigesti ja vastavuses VÕS § 477 ja § 479 lg 2 ning Xxx hüvitisreeglite 1/2020 punktidega 3.5.1 ja 3.5.2. Jalgrataste väärtus on määratud turuväärtuse alusel, mis arvestab võimaliku kulumiga või amortisatsiooniga. Jalgrataste näol on tegemist kaubaga kostjaga sõlmitud kindlustuslepingu tähenduses.
30.Hageja ei ole avaldanud kostjale kindlustuslepingu sõlmimisel tegevusala, vaid kostja eeldas tegevusala, tuginedes veebilehele xxx. Poolte kirjavahetusest ja muudest kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et pooltel oleks olnud kokkulepe, et poliisile märgitakse konkreetne põhitegevusala või nagu oleks hageja avaldanud oma tegevusalana parfümeeria- ja kosmeetikatoodete müügi. Hageja ei ole rikkunud kohustust teavitada kostjat oma tegevusala laiendamisest, kuna hageja ei ole enne ega pärast kindlustuslepingu sõlmimist tegelenud piiratud valdkonnas kaupade müügiga, vaid hageja tegeleb e-kaubandusega üldiselt müües kaupu, mille järele on nõudlus.
31.Lõplikes seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Kostja on esitanud uue väite, et perioodil 2012 kuni 2021 sõlmis ta kindlustuslepinguid PRO Xxx OÜ-ga ning hageja poolt enne kindlustuslepingu sõlmimist kostjale avaldatud andmete näol oli tegemist hoopis PRO Xxx OÜ avaldatud andmetega. Hageja teavitas kostjat, et uus kindlustusleping tuleb teha uuele ettevõttele PROstore24 OÜ-le. Poolte vahel puudusid muud kokkulepped. Kostja eeldas hageja tegevusvaldkonda, mitte ei leppinud selles hagejaga kokku. Kostja rikkus oma hoolsuskohustust hageja kui kliendi ees, kuna ei suhtunud kindlustuslepingu keerukusastet arvestades lepingu sõlmimisse piisava hoolsuse ja pädevusega. Hageja ei ole esitanud kostjale detailset varade nimekirja, kuna ei soovinud kostjale avaldada oma tarnijate nimekirja, mis on ettevõtte ärisaladus.
32.Menetluskuudena palus hageja kostjalt välja mõista 3240 eurot lepingulise esindaja kuludena ja 595 eurot tasutud riigilõivuna. Lepingulise esindaja kulud on kulud ilma käibemaksuta. Kogumis palus hageja kostjalt välja mõista 3835 eurot.
33.Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu. Kostja lepingulise esindaja õigusabile kulunud aeg kokku oli 23 tundi ja 7 minutit, milles sisaldus mh tõendite kogumine, vastuste koostamine, lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine. Kostja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjas on mitu erinevat kulu märgitud ühel real, mistõttu ei ole võimalik täpselt aru saada, milline oli konkreetse toimingu täpne ajakulu. Ajakulu ei ole põhjendatud, kuna tegemist ei ole keskmiselt keerukama või tavapäratult mahuka kohtuasjaga. Kostja lepingulise esindaja vastustes ja seisukohtades toodud argumendid korduvad läbivalt. Kostjal kindlustusandjana on eriteadmised, kogemused ning ettevõttesised juristid, millest tulenevalt pidid olema lepingulise esindaja toimingud, nagu tõendite kogumine, suhtlus kliendiga olema efektiivsemad ja tavapärasest kiiremad. Tunnitasu suurust pidas hageja põhjendamatult kõrgeks, pidades mõistlikuks tasuks 120 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
34.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et ta sõlmis hagejaga 02.07.2021 kindlustuslepingu. Kostja nõustus, et ajavahemikus 04.10.2021 kuni 17.10.2021 varastati Tallinnas aadressil xxx asuva hageja tegevuskoha 2. korrusel olevast lukustatud ruumist jalgratas Merida Big Nine CF XT Edition 19 väärtusega 2 390 eurot, jalgratas Scott Axis Eride EVO L väärtusega 3 903 eurot, jalgratas Merida ning Canon printeri tooner väärtusega 110 eurot.
35.Hagejal ei ole kostja vastu hagiavalduses kirjeldatud nõudeid, kuna kindlustusjuhtumit ei ole toimunud. Jalgrattad ei ole kindlustuslepingu alusel kindlustatud. Lisaks on hagejal kindlustuslepingust tulenev õigus kindlustushüvitise maksmisest keelduda, kuna hageja esitas kostjale kindlustushüvitise saamise eesmärgil valeandmeid. VÕS § 422 lg 1 ning Xxx üldiste lepingutingimuste 1/2020 4 punktide 2.13 ja 20.3 kohaselt on kindlustuslepingust tuleneva hageja täitmise kohustuse tekkimise esmaseks eelduseks kindlustusjuhtumi toimumine. Jalgrattad ei olnud kindlustuslepingu alusel kindlustatud, kuna jalgrataste näol ei ole tegemist kaubaga kindlustuslepingu tähenduses. Kindlustuslepingu alusel on kaubana kindlustatud ainult parfümeeria- ja kosmeetikatooted. Poliisi kohaselt on kindlustuslepingu alusel kindlustatud Tallinnas aadressil xxx asuvas hageja tegevuskohas (kindlustuskoht) asuvad seadmed ja kaubad. Vaidlus puudub selles, et jalgrataste näol ei ole tegemist seadmetega kindlustuslepingu tähenduses.
36.Kindlustuslepingu osaks olevate Xxx ettevõtte varakindlustuse tingimuste 2/2020 punkti 12.5 kohaselt on kaubad tooraine ja -materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang ja kaupade pakkematerjal. Poliisile märgitu kohaselt on tegeleb hageja Tallinnas aadressil Tulika tänav 15 /17 asuvas kindlustuskohas parfümeeria- ja kosmeetikatoodete hulgimüügiga. Seda arvestades on kindlustuslepingu alusel kaupadena kindlustatud ainult parfümeeria- ja kosmeetikatooted.
37.Hageja veebilehel avaldatud andmete kohaselt on PRO XXX „suurima ja soodsam ilutoodete kaubamaja“. Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et jalgrataste näol ei ole tegemist parfümeeriaja kosmeetikatoodetega. Seetõttu ei ole jalgrattad kindlustuslepingu alusel kaupadena kindlustatud. Varakindlustuse tingimuste punktide 47 ja 29.1 kohaselt on kindlustusjuhtumiks kindlustatud eseme (kauba) kadumine varguse või röövi tagajärjel. Kuna jalgrattad ei olnud kindlustuslepingu kohaselt kindlustatud esemed, ei ole jalgrataste vargus kindlustusjuhtum.
38.Poliisile märgitud hageja tegevusala kaudu on määratletud hageja kindlustushuvi. Hageja väljendatud kindlustushuvist lähtudes lepiti kindlustuslepingus kokku, et kindlustatud on hageja müüdavad parfümeeria- ja kosmeetikatooted. Hageja ei avaldanud enne kindlustuslepingu sõlmimist kostjale, et lisaks parfümeeria- ja kosmeetikatoodetele müüb hageja muid kaupu. Samuti ei avaldanud hageja, et ta soovib lisaks parfümeeria- ja kosmeetikatoodetele kindlustada jalgrattaid. Hageja pidi kindlustuslepingut sõlmides aru saama, et juhul, kui ta avaldas enne kindlustuslepingu sõlmimist soovi kindlustada parfümeeria- ja kosmeetikatooted, ei laiene kindlustuskaitse automaatselt kõigile kaupadele, mida kindlustusvõtja on ühel või teisel ajahetkel otsustanud müüma hakata. Samamoodi ei ole saanud hageja eeldada, et kui ta deklareerib kostjale oma tegevusalana parfümeeria- ja kosmeetikatoodete hulgimüügi, on kindlustusandja jaoks arusaadav, et tegelikult müüb kindlustusvõtja kõike muud, sh jalgrattaid.
39.Kindlustusleping ei piira hageja õigust müüa muid kaupu. Samas pidi hageja muid kaupu müües arvestama, et kindlustuslepingus nimetamata hageja tegevusaladega seotud kaubad ei ole kindlustatud. Jalgrattad ei oleks kindlustatud ka siis, kui käsitleda kaubana kõiki hageja müügiks soetatud tooteid. Jalgrattad olid ostetud kolmandate isikute poolt aastaid enne väidetavat vargust, jalgrattad olid aktiivses kasutuses ning hagejal ei olnud mingisugust kavatust jalgrattaid müüa. Jalgrataste näol ei ole tegemist müügiks soetatud kaubaga.
40.Hageja esitatud akt jalgrataste ostmist ei tõenda. Jalgrataste kirjendamist kaubana saaks teoreetiliselt tõendada hageja raamatupidamisprogrammi vastava konto väljavõte. Sellist väljavõtet ei ole hageja kohtule esitanud. Seega on jalgrataste kirjendamine kaubana tõendamata. Aktist nähtub üksnes asjaolu, et PRO Xxx OÜ andis 10.05.2021 jalgrattad hageja valdusesse. Seda, et hageja ja PRO Xxx OÜ oleksid kokku leppinud jalgrataste omandi üleminekus, aktist ei nähtu. Aktil puuduvad võlaõigusliku võõrandamistehingu tunnused, sh ei nähtu aktist
kokkulepped, millest selguks, kas PRO Xxx OÜ on jalgrattad hagejale müünud või kinkinud. Seda, et hageja oleks aktis nimetatud asjade eest tasunud, ei ole hageja tõendanud.
41.Hageja on ekslikult väitnud, et jalgrattaid ei kasutatud ja neid planeeriti kaubana müüa. Jalgrataste soetusdokumendid ja tegeliku kasutamise asjaolud kinnitavad, et jalgrattad olid ostetud aktiivseks kasutamiseks, sh jalgrattamatkadel osalemiseks. Hageja esitas 28.10.2021 kostjale kahjuavalduse, mille kohaselt varastati Tallinnas aadressil xxx asuvast kindlustuskohast jalgratas Scott, jalgratas Cube Reaction GTC Race 29 ja Canon printeri tooner. Kahjuavaldusele olid lisatud varastatud asjadest tehtud fotod. Samal päeval (so 28.10.2021) saatis hageja esindaja R K kostjale e-kirja, milles avaldas, et teine varastatud jalgratas ei olnud mitte Cube Reaction GTC Race 29 vaid jalgratas Merida (raaminumbriga xxx). Hageja esindaja kinnitas samas, et kahjuavaldusele lisatud pildid on õiged ja nendel on kujutatud varastatud jalgrattad.
42.Kostja saatis 08.11.2021 hagejale päringu, mille kostja palus hagejal edastada jalgrataste ostuarvete koopiad. Samal päeval kostja päringule saadetud vastuses teatas R K, et ühe jalgratta (jalgratta Scott) ostuarve on olemas, kuid teisel jalgrattal (jalgratas Merida) ostuarve puudub. R K e-kirjale lisatud ostuarve kohaselt on jalgratas Scott (raaminumbriga xxx) ostetud 01.06.2020 OÜ-st xxx. R K e-kiri sisaldas linki xxx OÜ veebilehele infoga jalgratta Merida kohta.
43.R K 08.11.2021 e-kirjas jalgrataste kohta avaldatud andmete kontrollimiseks edastas kostja 03.12.2021 päringud OÜ-le xxx ja xxx OÜ-le. OÜ xxx ja xxx OÜ vastustest selgus, et jalgrattad on ostnud kolmandad isikud mitte hageja. OÜ xxx teatas 03.12.2021 kostja päringule saadetud vastuses, et jalgratta Scott ostis xxx OÜ. xxx OÜ avaldas 03.12.2021 kostja päringule saadetud esimeses vastuses, et jalgratas Merida on 2014 mudel, mida xxx OÜ müüs aastal 2015 ja viimase aastal 2016. Samal päeval saadetud täiendavas vastuses teatas xxx OÜ, et jalgratas Merida müüdi 29.05.2015 PRO Xxx OÜ-le. xxx OÜ esindaja juhtis tähelepanu, et sellises komplektsuses jalgrattaid (jalgratas Merida keskmise lisajuhtrauaga) on tõenäoliselt maailmas ainult üks.
44.OÜ xxx ja xxx OÜ edastatud andmetest nähtub, et jalgratta Scott on 01.06.2020 (so 1 aasta ja 4 kuud enne väidetavat vargust) ostnud hoopis xxx OÜ, mitte hageja. Jalgratta Merida on 29.05.2015 (so 6,5 aastat enne väidetavat vargust) ostnud PRO Xxx OÜ. Jalgrataste soetamise aega arvestades ei ole usutav hageja väide, mille kohaselt osteti jalgrattad edasimüümise eesmärgil. Kuna kahjuavaldusele lisatud fotod jalgratastest olid tehtud välitingimustes ja hageja eitas jalgrataste kasutamist, kontrollis kostja avalikult kättesaadavate andmete alusel täiendavalt jalgrataste kasutamisega seotud asjaolusid.
45.Kostja avastas, et hageja esindaja R K on Facebooki lehe „xxx“ administraator. Nimetatud lehe kaanefotoks (üles laaditud 21.05.2016) on hageja 28.10.2021 kahjuavaldusele lisatud fotoga sarnane foto jalgrattast Merida. Facebooki lehel „xxx“ avaldatud fotosid uurides ilmnes, et R K on jalgrataste aktiivne kasutaja ning ta on mõlema jalgrattaga osalenud mitmel jalgrattamatkal. Jalgratta Merida kasutamise käigus tehtud fotosid on Facebooki lehele „xxx“ üles laetud 04.06.2015, 05.06.2015, 06.06.2015, 07.06.2015, 17.05.2016 ja 21.05.2016.
46.Võrreldes fotode kuupäevi samal lehel avaldatud rattamatkade andmetega, on R K jalgrattaga Merida osalenud 04.06.2015 alanud 3-päevasel xxx toimunud rattamatkal ja 1-päevasel 21.05.2016 toimunud xxx rattamatkal. Jalgratta Scott kasutamise käigus tehtud fotosid on Facebooki lehele „xxx“ üles laetud 13.06.2020 ja 14.06.2020. Hageja 28.10.2021 kahjuavaldusele on lisatud väljalõige 13.06.2020 Facebooki lehele üles laetud fotost. Foto on tehtud xxx linnas xxx väljaku lähedal. Fotodest järeldub, et jalgrattaid ei ostetud mitte
edasimüümiseks, vaid igapäevaseks kasutamiseks. Seejuures kasutati jalgrattaid aktiivselt juba enne hageja äriregistrisse kandmist.
47.Jalgrataste näol ei ole tegu müügiks ostetud uute toodetega. Jalgrattad on ostetud kolmandate isikute poolt ning R K on mõlemat jalgratast alates nende soetamisest kasutanud jalgrattamatkadel osalemiseks. Kolmandate isikute poolt igapäevaseks kasutamiseks ostetud jalgrattaid ei saa isegi teoreetiliselt käsitleda hageja poolt müügiks soetatud uute toodetena. Seega ei ole jalgrattad kindlustuslepingu alusel kindlustatud kaubana käsitletavad ka juhul, kui kindluskaitse hõlmaks selliseid hageja kaupu, mis ei ole parfümeeria- ja kosmeetikatooted.
48.Kostja leidis, et varakindlustuse tingimuste punktid 2 ja 3 ei ole hagejat ebamõistlikult kahjustavad. Poliisile märgitud hageja tegevusalaga seotud kokkulepped ei ole tüüptingimused, kuna tegemist on hageja poolt avaldatud andmetel rajanevate eraldi läbi räägitud kokkulepetega. VÕS § 42 lg 2 kohaselt ei loeta ebamõistlikult kahjustavaks tüüptingimust, mis puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet. Kuna hageja tegevusala kaudu määratleti kindlustusriskid, sh kindlustuskaitsega hõlmatud seadmed ja kaup, ei oleks vastavad kokkulepped tühised ka juhul, kui tegemist oleks tüüptingimustega.
49.Varakindlustuse tingimuste punktid 2 ja 3 ei ole üllatavad tüüptingimused. Mõistlik kindlustusvõtja pidi kindlustuslepingut sõlmides aru saama, et kui ta avaldas enne kindlustuslepingu sõlmimist soovi kindlustada parfümeeria ja kosmeetikatooted, ei laiene kindlustuskaitse automaatselt kõigile kaupadele, mida kindlustusvõtja on ühel või teisel ajahetkel otsustanud müüma hakata. Samamoodi ei ole mõistlikul kindlustusvõtjal vähimatki alust eeldada, et kui ta deklareerib kindlustusandjale oma tegevusalana parfümeeria ja kosmeetikatoodete hulgimüügi, on kindlustusandja jaoks arusaadav, et tegelikult müüb kindlustusvõtja kõike muud, sh jalgrattaid.
50.Kaupade kindlustamisel sõltub kindlustusandja poolt kindlustusriskile antav hinnang sellest, milliste kaupadega on tegemist. Müüdavate kaupade kohta avaldab kindlustusandjale teavet kindlustusvõtja. Hageja avaldas, et ta tegeleb parfümeeria- ja kosmeetikatoodete müügiga. Hageja jaoks ei saa olla üllatav, et kindlustuslepingu alusel on kindlustatud ainult need kaubad, mille müümisest on hageja kostjat informeerinud.
51.Kostja on jalgrataste väidetava vargusega tekitatud kahju hüvitamise kohustusest vabanenud Kostjal ei ole kindlustuslepingust tulenevat jalgrataste väidetava vargusega tekitatud kahju hüvitamise kohustust isegi juhul, kui jalgrataste vargus oleks kindlustusjuhtum. Hageja on VÕS § 448 lõikest 2, Üldtingimuste punktidest 20.7 ja 20.9 ning Varakindlustuse tingimuste punktist 97 tulenevalt kohustatud avaldama kostjale tõesed ja täielikud andmed kindlustusjuhtumi asjaolude kohta. Hageja on seda kohustust rikkunud.
52.Hageja esitas kostjale vastuolulisi ja ebaõigeid andmeid jalgrataste soetamise asjaolude kohta. Kostja nõudis 08.11.2021 hagejale saadetud e-kirjas hagejalt jalgrataste ostuarveid. Hageja edastas 08.11.2021 kostjale jalgratta Scott ostuarve ja teatas, et jalgratta Merida ostuarve puudub. Seejuures jättis hageja kostjale mulje, et hageja 08.11.2021 e-kirjale lisatud ostuarve on esitatud hagejale. Kõigest kaks päeva hiljem (so 10.11.2021) edastas hageja kostjale aga väidetavalt 10.05.2021 koostatud varade üleandmise-vastuvõtmise akti ja väitis, et hageja on jalgrattad omandanud hoopis selle dokumendi alusel.
53.Hageja esitas kostjale valeandmeid jalgrataste kasutamise kohta. Pärast kahjuavalduse esitamist kinnitas hageja erinevates kostjale saadetud e-kirjades korduvalt, et jalgrattaid ei ole kasutatud. 10.11.2021 e-kirjas avaldas hageja „kogu üleantavat vara ei olnud plaanis ega ka ei
kasutatud põhivarana“. 24.11.2021 e-kirjas teatas hageja, et „jalgrattaid meie ei kasutanud“. 23.11.2021 e-kirjas rõhutas hageja, et „jalgrattad olid kaubad müügiks meie ettevõttes, mitte mõeldud kasutamiseks“. Tegelikult olid mõlemad jalgrattad aktiivses kasutuses. Jalgratast Merida oli enne väidetavad vargust kasutatud ligikaudu 6,5 aastat. Seega varjas hageja kostja eest asjaolu, et jalgrattad on tegelikult ostetud kasutamiseks.
54.Hageja esitas kostjale ebaõigeid andmeid kavatsuse kohta jalgrattaid müüa. Hageja väitis 24.11.2021 kostjale saadetud e-kirjas, et ta plaanis jalgrattaid müüa „oma uues suuremahulises epoes, mis on hetkel arendamises meie IT meeskonna poolt, kus hakkame müüma lähiajal kõiksugu kaupu alates tehnikast, kodutarvetest, kodukeemiast, tööriistadest ja lõpetades mööbliga“. Samas ei ole hageja kostjale esitanud mitte ühtegi „suuremahulise e-poe“ arendamist kinnitavat dokumenti. Olukorras, kus hagejal on olemas veebilehel xxx tegutsev e-pood, jääb kostjale arusaamatuks uue e-poe arendamise vajadus. Samuti jääb ebaselgeks, milliste rahaliste vahendite arvel „suuremahulise e-poe“ arendamine toimub.
55.Hageja jättis esitamata kostja nõutud dokumendid. Kostja palus 10.11.2021 hagejale saadetud e-kirjas hagejal esitada kindlustatud vara nimekirja koos nende seotusväärtust ja – aega tõendavate dokumentidega. Hageja jättis kostja nõutud dokumendid esitamata. Vara nimekirja asemel esitas hageja kostjale üldsõnalise vara üleandmise-vastuvõtmise akti. Aktis olid detailselt välja toodud ainult jalgrataste andmed. Kogu ülejäänud vara oli asjade konkreetset loetelu esitamata kirjeldatud üksnes vara liigi kaudu. Isegi akti lisade loetelu oli mittetäitelik.
56.Hageja pidi VÕS § 440 lg 1, Üldtingimuste punkti 13.1, 14.1.1 ja 14.1.3 ning Varakindlustuse tingimuste punkti 85 ja 88 kohaselt nii enne Kindlustuslepingu sõlmimist kui ka Kindlustuslepingu kehtivuse ajal kostjale teatama kõikidest olulistest asjaoludest, sh kindlustusriski mõjutavatest asjaoludest. Hageja on seda kohustust rikkunud. Hageja väidete õigsust eeldades omandas hageja jalgrattad 10.05.2021 eesmärgiga alustada uues suuremahulises e-poes „kõiksugu kaupade“, sh jalgrataste, müüki. Seega oli hageja hiljemalt 10.05.2021 alustanud uue e-poe arendamist ja seal müüdava kauba soetamist. Kindlustusleping sõlmiti 02.07.2021. Enne kindlustuslepingu sõlmimist ei avaldanud hageja kostjale, et tal on kavas oma tegevust oluliselt laiendada. Sellisest kavatsusest ei teatanud hageja kostjale ka pärast kindlustuslepingu sõlmimist.
57.Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et parfümeeria- ja kosmeetikatoodete müügiga tegeleva ettevõtte tegevuse laiendamine tehnika, kodutarvete, kodukeemia, tööriistade, mööbli ja jalgrataste müügi valdkonda on oluline kindlustusriski mõjutav asjaolu. Selle asjaolu avaldamata jätmisega rikkus hageja kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi. Kuna hageja on kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, on kostja Üldtingimuste punkti 23.1.4 ja Varakindlustuse tingimuste punkti 100 alusel kindlustuslepingu täitmise kohustusest vabanenud.
58.Hageja ei ole jalgrataste väidetava varguse tõttu tekkinud kahju suurust tõendanud. Varakindlustuse tingimuste punkti 97 kohaselt peab kahju suuruse tõendama hageja. VÕS § 477 ja § 479 lg 2 ning Xxx hüvitisreeglite 1/2020 punktide 3.5.1 ja 3.5.2 kohaselt on jalgrataste vargusega seotud kostja võimalik hüvitamiskohustus piiratud samaväärse kulumiga jalgrataste turuväärtuse või uue samaväärse asja väärtusega, millest on maha lahutatud amortisatsiooni väljendav summa. Hageja ei ole lisanud tõendeid, millest nähtuks samaväärse kulumiga rataste turuväärtus. Hageja ei ole tõendanud samaväärse kulumiga jalgrataste soetamise võimatust, uute samaväärsete jalgrataste väärtust ja väidetavalt varastatud jalgrataste kulumit. Hageja nõuab kindlustushüvitist, mille suurus vastab kolmandate isikute poolt jalgrataste eest aastaid tagasi makstud ostuhinnale. Kindlustushüvitise suuruse väljaselgitamisel ei saa sellistest andmetest lähtuda.
59.Jalgrattad olid enne väidetavat vargust aktiivses kasutuses. Jalgratast Merida oli kasutatud ligikaudu 6,5 aastat. Jalgratastega samaväärse kulumiga jalgrataste turuväärtus ei saa võrduda jalgrataste algse ostuhinnaga. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist koos käibemaksuga. Hageja esitatud jalgratta Scott ostuarvest nähtub, et jalgratta Scott väärtus (3 903 eurot) sisaldab käibemaksu. Hüvitisreeglite punkti 4.3 kohaselt ei kuulu käibemaksuseaduse alusel kindlustusvõtjale tagastatav käibemaks hüvitamisele. Hageja on alates 10.05.2021 käibemaksukohustuslane.
60.Kostjal ei ole Canon printeri tooneri vargusega tekitatud kahju hüvitamise kohustust. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt ka Canon printeri tooneri vargusega tekitatud kahju hüvitamist. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et Canon printeri tooner oli kindlustuslepingu alusel kindlustatud. Samas on Canon printeri tooneri vargusega hagejale tekitatud kahju 110 eurot väiksem kui kindlustuslepingus kokku lepitud omavastutus. Poliisil märgitu kohaselt on omavastutuse suurus 955 eurot. Üldtingimuste punktide 2.25, 22.9.1 ja 22.10 kohaselt jääb kindlustusjuhtumiga tekitatud kahju omavastutuse ulatuses kindlustusvõtja kanda. Seda arvestades ei ole kostjal kindlustuslepingust tulenevat Canon printeri tooner vargusega tekitatud kahju hüvitamise kohustust.
61.19.08.2022 seisukohtades vaidles kostja vastu hageja väitele, et tegevusalas kokku ei lepitud ja need andmed märkis kostja ise poliisile. Perioodil 2012 kuni 2021 sõlmis kostja kindlustuslepinguid PRO Xxx OÜ-ga. PRO Xxx OÜ juhataja R K pöördus kindlustuspakkumise saamiseks esmakordselt kostja poole 20.05.2012. PRO Xxx OÜ soovis kindlustuspakkumist xxx asuvale kosmeetikakauplusele. PRO Xxx OÜ poolt esitatud andmete alusel koostas kostja 21.05.2012 pakkumuse. Kuna pakkumus PRO Xxx OÜ-le sobis, väljastas kostja 22.05.2012 PRO Xxx OÜ-le poliisi. Nii pakkumuses kui ka poliisil oli PRO Xxx OÜ tegevusalaks märgitud „kosmeetikakauplus, jae- ja hulgimüük“.
62.Järgnevatel aastatel soovis PRO Xxx OÜ kindlustada oma teisi tegevuskohti. Tallinnas aadressil xxx asuvale tegevuskohale küsis PRO Xxx OÜ esimese kindlustuspakkumise 2013. aastal. PRO Xxx OÜ avaldas kostjale, et nimetatud tegevuskohas tegeletakse parfümeeria ja xxx hulgimüügiga. Kostja koostas 16.05.2013 PRO Xxx OÜ poolt avaldatud andmete alusel pakkumuse. PRO Xxx OÜ-le pakkumus sobis, mistõttu väljastas kostja 17.05.2013 PRO Xxx OÜ-le poliisi. PRO Xxx OÜ uuendas kostjaga sõlmitud kindlustuslepinguid (sh Tallinnas aadressil xxx asuva tegevuskoha kindlustuslepingut) igal aastal kuni 2021. aastani. Kui jooksva perioodi kohta sõlmitud kindlustusleping hakkas lõppema, pöördus kostja töötaja PRO Xxx OÜ poole ja palus teatada, kas vahepeal on midagi muutnud. Pärast PRO Xxx OÜ-lt täiendavate andmete saamist väljastas kostja pakkumuse uue kindlustusperioodi kohta, PRO Xxx OÜ kinnitas pakkumuse sobivust ja kostja väljastas poliisi.
63.Sarnaselt toimus kindlustuslepingu uuendamine ka 2021. aastal. Kostja töötaja saatis 10.06.2021 PRO Xxx OÜ-le e-kirja selle kohta, et kindlustusleping hakkab lõppema ning palus uue pakkumise tegemiseks andmeid. Vastuseks kostja töötaja e-kirjale teatas R K 15.06.2021, et vahepeal ei ole mingeid muudatusi tehtud. Selle peale saatis kostja töötaja 15.06.2021 R Kle ekirjaga ülevaatamiseks ja sobimisel kinnitamiseks pakkumuse. Kuna R K kostja pakkumisele ei vastanud ja kindlustusperiood lõppes, saatis kostja töötaja 30.06.2021 R Kle meeldetuletuse. Selle peale teatas R K 01.07.2021, et pakkumine sobib, kuidas palus lepingu teha uuele ettevõttele PROstore24 OÜ. Seega avaldas R K, et hageja soovib kostjaga kindlustuslepingu sõlmida PRO Xxx OÜ poolt varasemalt kostjale avaldatud andmete alusel. R K soovidest lähtudes väljastas kostja 02.07.2021 poliisi hagejale.
64.Kostja rõhutab, et kindlustuslepingute sõlmimisel ega uuendamisel ei avaldanud PRO Xxx OÜ ega hageja kostjale kordagi, et kostja poolt 10 aasta jooksul (2012 – 2021) tehtud pakkumistel ja väljastatud poliisidel on PRO Xxx OÜ või hageja tegevusala kajastatud valesti. Samuti ei avaldanud PRO Xxx OÜ ega hageja kostjale, et nende tegevusala on muutunud ning nad sooviksid lisaks parfümeeria- ja kosmeetikatoodetele kindlustada muid tooteid. Seega on ebaõige hageja väide, mille kohaselt ei ole hageja oma tegevusala kostjale avaldanud ning hageja ja kostja vahel puudub kokkulepe hageja tegevusala kohta. 2021 juunis anti PRO Xxx OÜ üle tuntud likvideerijale R P. PRO Xxx OÜ uus ärinimi on xxx OÜ
65.Hageja ei ole tõendanud seda, et ta oli jalgrataste omanik. PRO Xxx OÜ ja hageja poolt väidetavalt 10.05.2021 allkirjastatud vara üleandmise-vastuvõtmise akt ei tõenda seda, et jalgrataste omandiõigus läks PRO Xxx OÜ-lt hagejale üle. Hageja väidetest lähtudes saaks jalgrataste omandiõiguse üleminekuks vajalike kokkulepete tegelikku olemasolu tõendada ainult PRO Xxx OÜ ja hageja vahel sõlmitud ettevõtte müügileping. Sellist lepingut ei ole hageja aga maakohtule esitanud. Seda, et jalgrataste omandiõigus on PRO Xxx OÜ-lt hagejale üle läinud, ei saa tõendada tagantjärgi kostjale esitamiseks koostatud ja omakäeliselt (st mitte elektrooniliselt) allkirjastatud ebaselge sisuga akt.
66.Hageja jätab tähelepanuta, et VÕS § 182 lg 1 kohaselt antakse ettevõttesse kuuluvad asjad omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi. See tähendab, et asjade omandiõiguse ülemineku tõendamiseks ei piisa tõendamata väitest, mille kohaselt on PRO Xxx OÜ ja hageja vahel sõlmitud ettevõtte müügilepingu. Lisaks ettevõtte müügilepingu sõlmimise tõendamisele peaks hageja tõendama, et väidetavalt ettevõtte koosseisu kuulunud jalgrataste kui vallasasjade omand on hagejale üle antud AÕS § 92 jj sätestatud vallasomandi. AÕS § 92 lg 1 kohaselt eeldab vallasomandi tekkimine muuhulgas kokkulepet vallasasja omandi üleandmise kohta. Hageja ei ole tõendanud seda, et PRO Xxx OÜ ja hageja leppisid kokku jalgrataste omandi hagejale üleandmises.
67.Hageja 11.07.2022 täiendava tõendina maakohtule esitatud väidetav üleantava bilansi varade nimekiri seisuga 10.05.2021 on tõendina ebausaldusväärne ja see tuleb otsuse tegemisel arvestamata jätta. 10.05.2021 varade nimekiri on vormistatud 10.05.2021 varade üleandmisevastuvõtmise akti lisana. Varade üleandmise-vastuvõtmise aktis ei ole sellise lisa olemasolule viidatud. Kostjale jääb mõistetamatuks, miks oleks PRO Xxx OÜ ja hageja pidanud vara nimekirja sisaldava varade üleandmisevastuvõtmise akti lisana vormistama veel eraldi varade nimekirja ja jätma sellele aktis viitamata. Kahjujuhtumi käsitlemise ajal hageja kostjale 10.05.2021 varade nimekirja ei esitanud. Seda vaatamata asjaolule, et kostja palus 24.11.2021 hagejale saadetud e-kirjas edastada kõik dokumendid, mille alusel jalgrattad hageja raamatupidamises arvele võeti.
68.11.07.2022 maakohtule esitatud menetlusdokumendis põhjendab hageja varade nimekirja esitamata jätmist sooviga kaitsta hageja tarnijate andmeid (ärisaladus). See põhjendus on täiesti arusaamatu olukorras, kus kostja ei ole hageja konkurent, varade nimekiri on koostatud PRO Xxx OÜ kohta, st varade nimekiri kajastab PRO Xxx OÜ mitte hageja väidetavate tarnijate andmeid, soov kaitsta ärisaladust ei vabasta hagejat kindlustusjuhtumi toimumise ja kahju suuruse tõendamise kohustusest ning vara nimekirja kohaselt on PRO Xxx OÜ oluline tarnija PRO Xxx OÜ ise. PRO Xxx OÜ „bilansi varade nimekirjaga“ ei saa isegi teoreetiliselt tõendada seda, et jalgrattad kuuluvad hagejale. Seda, et hageja on jalgrattad endale kuuluvad varana oma raamatupidamises arvele võtnud, saaks hageja tõenda enda raamatupidamisprogrammi väljavõttega. Sellist väljavõtet ei ole hageja maakohtule esitanud.
69.10.05.2021 varade nimekirjast ei nähtu isegi see, et jalgrattad kuulusid PRO Xxx OÜ-le. Varade nimekirja realt 20 nähtub jalgrataste kohta vaid see, et jalgrataste tarnija oli PRO Xxx OÜ ise. Milliseid jalgrattaid PRO Xxx OÜ tarnis, varade nimekirjast ei selgu. Samas on selge, et PRO Xxx OÜ ise ei saanud PRO Xxx OÜ-le rattaid tarnida (PRO Xxx OÜ ei saanud rattaid osta iseendalt). Seda arvestades on ilmne, et varade nimekirja näol ei ole tegemist PRO Xxx OÜ tegelikel raamatupidamisandmetel rajanevad dokumendiga.
70.Kahjujuhtumi käsitlemise käigus avaldatud andmete kohaselt on hagejal justkui 3 jalgratast – lisaks jalgratastele Scott ja Merida13 ka jalgratas Cube Reaction GTC Race 29. Arvestades asjaolu, et hageja enda väidete kohaselt omandas hageja sisuliselt kogu oma vara PRO Xxx OÜlt, pidanuks vastava tehingu dokumendid kajastama ka jalgratta Cube omandamist. Kõik hageja poolt seni kohtule esitatud dokumendid kirjeldavad ainult väidetvalt varastatud jalgratastele Scott ja Merida omandamist. Akt on kohtumenetluse ajal tagantjärgi koostatud dokument.
71.Hageja väidab, et müügitehingu kohta ei sõlmitud kirjalikku lepingut ega muid dokumente. Samas arvestades asjaolu, et väidetava müügitehingu näol oli tegemist kahe äriühingu vahelise tehinguga ning mõlemad tehingu osapooled olid käibemaksukohustuslased. Järelikult lasus nii xxx OÜ-l kui ka PRO Xxx OÜ-l kohustus väidetav müügitehing dokumenteerida (RPS § 6 lg 2) ning xxx OÜ-l lasus kohustus esitada PRO Xxx OÜ-le jalgratta Scott müügi arve (RPS § 7 lg 3). Seega müügitehingut ei ole tegelikult toimunud.
72.Hagejal oli võimalik kostjale esitada OÜ xxx poolt xxx OÜ-le väljastatud jalgratta Scott ostuarve. Seega hageja väidab, et ajaliselt varasem jalgratta Scott müügitehingu dokumendid on säilinud, kuid ajaliselt hilisema müügitehingu omad mitte. Kostja nõustus, et jalgratta Merida on algselt 29.05.2015 ostnud PRO Xxx OÜ. Sellest ei saa aga kuidagi järeldada, et PRO Xxx OÜ oli 10.05.2021 endiselt jalgratta Merida omanik. Samuti ei saa sellest järeldada, et PRO Xxx OÜ andis jalgratta Merida omandiõiguse hagejale üle. Kui jalgratas Merida oli 2021. aastal jätkuvalt PRO Xxx OÜ mandis, et ostetud seda jalgratast müügiks.
73.Eksitav on hageja väide, mille kohaselt ei ole ta kordagi väitnud, et on jalgrattad ostnud ja ostnud need müügiks uute toodetena. Hageja ja kostja vahel kahjujuhtumi käsitlemise käigus peetud kirjavahetusest nähtub üheselt, et hageja vähemalt üritas jätta kostjale muljet, et ta on jalgrattad ise ostnud ning jalgrattad on uued ja kasutamata. Hageja ei viidanud kordagi sellele, et ta omandas jalgrattad kasutatuna ning ta müüb või tal on kavas hakata müüma kasutatud asju.
74.28.03.2022 menetlusdokumendis väitis hageja, et mõlema jalgrattaga on sõidetud umbes 10 km. Seda vaatamata asjaolule, et kostja esitatud tõendite kohaselt oli jalgrattaga Merida osaletud vähemalt kahel rattamatkal (3-päevane jalgrattamatk Vormsil ja 1-päevane jalgrattamatk xxx) 17 ning jalgrattaga Scott käidud xxx. Seega on ilmselge, et mõlema jalgrattaratta läbisõit on juba ainuüksi kostja poolt kogutud tõenditest nähtuvalt oluliselt suurem kui 10 km.
75.Hageja on väitnud, et jalgratast Merida ei ole kasutatud alates 2016 ja jalgratast Scott alates 2020. Seega hageja väidab, et jalgrataste kasutusaeg on piiritletud kostja poolt Facebookist leitud fotode tegemise ajaga. Seda väidet esitades on hageja ilmselt arvestanud asjaoluga, et kostjal ei ole jalgrataste kasutamise asjaolude kohta võimalik täiendavaid tõendeid koguda, kuna hageja esindaja R K on pärast kostja vastuse saamist Facebooki lehe „xxx“ sulgenud. Facebooki lehe „xxx“ aadressi sisestamisel avaneb lehekülg, millelt nähtub, et selle sisu ei ole hetkel saadaval.
76.Kui lähtuda hageja väidetest, mille kohaselt kuulusid jalgrattad algselt PRO Xxx OÜ-le ja hiljem hagejale, on selge, et hagejale on jalgrataste kasutamise tegelikud asjaolud teada, kuid hageja on otsustanud neid asjaolusid kostja ja kohtu eest varjata. Kostja selgitas Facebooki lehel
„xxx“ avaldatud fotodele tugiendes, et mõlemat jalgratast kasutas R K, kes tegutseb nii PRO Xxx OÜ kui ka hageja esindajana. Seega on R Kle teada kõik jalgrataste kasutamise asjaolud.
77.Hageja väitis, et jalgratastele on tehtud täielik hooldus. Samas ei esitanud hageja hoolduste teostamise kohta mitte ühtegi tõendit. Juhul, kui jalgrattaid oleks tõepoolest regulaarselt ja nõuetekohaselt hooldatud, peaks nii xxx OÜ-l, PRO Xxx OÜ-l kui ka hagejal kui raamatupidamiskohustuslastel olema võimalik esitada vastavaid kuludokumente. Eeltoodule tuginedes on kostja seisukohal, et jalgrataste kuulumine hagejale on tõendamata.
78.Jalgrattad ei ole kaup kindlustuslepingu tähenduses. Kindlustuslepingu alusel olid kindlustatud ainult parfümeeria- ja kosmeetikatooted. Kindlustuslepingu alusel ei kindlustatud kõiki väidetavalt hagejale kuuluvaid vallasasju. Kindlustuslepingu alusel olid kindlustatud ainult kaubad ja seadmed. Selle üle vaidlust puudub. Samuti puudub vaidlus selles, et jalgrattad ei ole seadmed kindlustuslepingu tähenduses. Jalgrattad ei ole kaubad kindlustuslepingu tähenduses, kuna hageja tegeles ainult parfümeeria- ja kosmeetikatoodete müügiga ning jalgrattad ei vasta ka olemuslikult kaupadele iseloomulikele tunnustele.
79.Hageja soovis kindlustuslepingu sõlmida PRO Xxx OÜ poolt kostjale avaldatud andmete alusel. Hageja ei avaldanud kostjale, et võrreldes PRO Xxx OÜ-ga on hageja poolt müüdavate kaupade koosseis laiem. Samuti ei avaldanud PRO Xxx OÜ 10 aastat kestnud kindlustussuhte jooksul kostjale, et PRO Xxx OÜ on lisaks parfümeeria- ja kosmeetikatoodetele alustanud ka muude kaupade, sh jalgrataste, müüki.
80.Varakindlustuse tingimuste punkti 12.5 kohaselt on kaubad tooraine ja -materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang ning kaupade pakkematerjal. Teisisõnu on kaubaks kindlustusvõtja poolt müügiks soetatud tooted. Raamatupidamiskohustuslase poolt müügiks soetatud tooteid kirjendatakse raamatupidamises varudena. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuks, et hageja kirjendas jalgrattaid oma raamatupidamises varudena. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid, millest nähtuks, et hagejal oli ka tegelikult jalgrataste soetamise hetkel soov ja kavatsus jalgrattaid müüa.
81.Hageja väidab, et ta plaanis jalgrattad müügile panna kasutades uuendatud disainiga kodulehte. See hageja väide on täielikult tõendamata. Hageja ei ole maakohtule esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et hageja tegeleb uue kodulehe arendamisega ning hageja on seda uut kodulehte arendanud kavatsusega alustada jalgrataste müüki. Lisaks jäävad hageja viited uuele kodulehele arusaamatuks, kuna hageja on ise kohtule esitanud tõendeid, millest nähtub, et hagejal oli jalgrattaid võimalik müüa ka oma olemasoleval kodulehe. Jalgrattad olid soetatud kasutamiseks.
82.Kui hageja enda väidete kohaselt omandas hageja 10.05.2021 PRO Xxx OÜ ettevõtte koos jalgratastega, pidi ka PRO Xxx OÜ jalgrattad ostma müügiks. Vastasel korral oleks ilmselt tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga TuMS § 51 lg 2 tähenduses. Sellele vaatamata ei teinud ka PRO Xxx OÜ mitme aasta jooksul mitte midagi selleks, et jalgrattaid müüa. Seega omandas PRO Xxx OÜ (hageja väidete õigsust eeldades) jalgrattad kasutamiseks.
83.Tõlgendus, mida hageja soovib kindlustuslepingus defineeritud kaupade mõistele anda, on sisuliselt absurdne. Tõlgenduse järgi tuleks kaupadeks lugeda kõik juriidilisest isikust kindlustusvõtjale kuuluvad vallasasjad, kuna juriidilisel isikul on õiguslikult võimalik kõiki temale kuuluvaid vallasasju müüa. Hagejale ei saanud varakindlustuse tingimuste punktiga 12 tutvudes jääda muljet, et kõigi hagejale kuuluvate vallasjasade kindlustamiseks piisab kaupade kindlustamisest. Varakindlustuse tingimuste punktis 12 on selgelt välja toodud, milliseid
vallasasjade gruppe kostja kindlustab. Seega pidi hagejale olema arusaadav, et kui hageja kindlustab kaubad, siis on kindlustatud üksnes need asjad, mida hageja kostjale avaldatud tegevusala raames müüb.
84.Hageja rikkus esmalt kindlustuslepingust tulenevat tõeste ja täielike andmete avaldamise kohustust. Tänaseks on kostja selge, et hageja varjab kostja eest jalgrataste tegelikku seisukorda. Hageja väidab jätkuvalt, et jalgrattad olid uueväärsed ja nendega olid sõidetud vaid 10 km, kuigi kostja poolt esitatud tõendite kohaselt olid jalgrattad aktiivses kasutuses. Tänaseks on hageja esindaja sulgenud Facebooki lehe „xxx“, kust kostja olid kogunud andmeid jalgrataste kasutamise asjaolude kohta.
85.Olulistest asjaoludest teatamise kohustus ei ole hoolsuskohustus. Seetõttu ei ole hageja viidatud VÕS § 452 lg 2 p 2 olulistest asjaoludest teatamise kohustuse rikkumise tagajärgedele kohaldatav. Hageja ei ole jalgrataste väidetava varguse tõttu tekkinud kahju suurust tõendanud Hageja on jalgrataste väärtust põhjendades tuginenud jalgrataste ostudokumentidele ning sarnaste uute rataste müügihindadele. Jalgratta Scott väärtuse tõendamiseks on hageja esitanud väljavõtte OÜ xxx kodulehelt. Hageja väidab seejuures, et väljavõte kajastab nii uute kui kasutatud Scott jalgrataste müügipakkumisi. Väljavõttest ei nähtu, et tegemist oleks kasutatud jalgratastega. Kostja parima arusaamise kohaselt ei avalda OÜ xxx oma kodulehel kasutatud jalgrataste müügipakkumisi. Seega on tegemist uute Scott jalgrataste müügipakkumistega. Hagejalt väidetavalt varastatud jalgratas Scott ei olnud uus.
86.Jalgratta Merida väärtuse tõendamiseks esitas hageja veel ühe väljavõtte xxx OÜ kodulehelt. Ka see väljavõte kajastab uue Merida jalgratta müügihinda. Hagejalt väidetavalt varastatud jalgratas Merida ei olnud uus. Jalgratas Merida oli väidetava varguse toimumise hetkeks enam kui 6 aastat vana. Kostja hinnangul on absurdne väita, et 6 aastat aktiivses kasutuses olnud jalgratta väärtus on võrdne uue jalgratta väärtusega. Varakindlustuse tingimuste punkti 97 kohaselt peab kahju suuruse tõendama hageja. Hageja menetluskäitumisest võib järeldada, et hageja ei esita teadlikult tõendeid väidetavalt varastatud jalgratastega samaväärsete kasutatud jalgrataste väärtuse ega varastatud jalgrataste tegeliku kulumi kohta, kuna hageja eesmärgiks on saada kostjalt kindlustushüvitis, mille suurus vastab jalgrataste ostuhinnale.
87.Kostjal ei ole parima tahtmise korral võimalik esitada omapoolseid tõendeid väidetavalt varastatud jalgrataste väärtuse kohta, kuna hageja ei esita kostjale (ega ka kohtule) jalgrataste kasutamise tegelike asjaolude kohta tõeseid ja täielikke andmeid. Kui maakohus peab hagi rahuldamise korral tõendite puudumisele vaatamata siiski võimalikuks jalgrataste väärtuse tuvastamist, tuleb kohtu poolt tuvastatavast jalgrataste väärtusest igal juhul lahutada käibemaksu osa 20%.
88.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 3 606,19 eurot ning viivise seadusjärgses määras. Esindaja tunnitasu on 156 eurot ning ajakulu 23 h 07 min. Kostja palus menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga, sest kostja ei saa taotleda käibemaksu tagastamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
89.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
90.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja kui kindlustusvõtja ja kostja kui kindlustusandja vahel oli 02.07.2021 sõlmitud kindlustusleping, mida tõendab kindlustuspoliis nr 1/705516; 2) kindlustuslepingu lahutamatuteks osadeks on Xxx ettevõtte varakindlustuse tingimused 1/2020, Xxx üldised lepingutingimused 1/2020, Xxx hüvitisreeglid ja ettevõtte varakindlustuse teabedokument; 3) kindlustuslepingu kohaselt oli omavastutuse suuruseks 955 eurot; 4) 28.10.2021 esitas hageja Politsei- ja piirivalveametile avalduse, mille kohaselt alustati kriminaalmenetlust nr selle kohta, et ajavahemikul 04.10.2021 varastati Tallinnast, xxx lukustatud ruumist jalgratas Merida Big Nine CF XT Edition 19 väärtusega 2390 eurot, jalgratas Scott Axis Eride EVO L väärtusega 3903 eurot ja Canon printeri tooner väärtusega 110; 5) 28.10.2021 esitas hageja kostjale kahjuteate ja kahju hüvitamise avalduse jalgrataste ja printeri tooneri vargusega tekitatud kahju hüvitamiseks; 6) 22.11.2021 otsusega keeldus kostja ettevõtte varakindlustuse kahju hüvitamisest, kuna kostja hinnangul ei olnud varastatud jalgrattad kindlustuslepingu alusel kindlustatud ning printeri tooneri vargusega tekitatud kahju jäi alla omavastutuse; 7) Canon printeri tooner oli kindlustuslepingu alusel kindlustatud.
91.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt 04.10.2021 toimunud jalgrataste ja printeri varguse tõttu kindlustuslepingu alusel hüvitist 5448,04 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas jalgrattad olid lepingu alusel kindlustatud, kellele need kuulusid varguse ajal ning milline oli nende väärtus. Kohus osundab, et eksitavad on hageja menetluse kestel esitatud väited, et jalgrataste kuuluvuse ning väärtuse üle poolte vahel vaidlus puudub. Kostja on vastu vaielnud nendele hageja väidetele.
92.Hageja leidis, et varastatud jalgrattad olid kindlustuslepingu alusel kaubana kindlustatud. Hageja plaanis jalgrattaid müüma hakata uues loodavas veebipoes. Jalgrattad ei olnud kasutuses ja olid uueväärsed. Jalgrattad olid ettevõttes arvel kaubana ning nende üleandmist tõendab 10.05.2021 akt. Kindlustuslepingu alusel ei olnud kindlustatud ainult kosmeetikatooted. Kindlustatud oli kogu kindlustuskohas asuv vara ning see ei olnud piiratud hageja tegevusalaga. Hageja ei kavatsenud oma tegevust piirata konkreetse kaubagrupiga. Hageja väitis, et tema tegevusala kohta märkis andmed poliisi kostja, nõustudes samas menetluse käigus, et oli tegevusala kandnud ise kostja esitatud dokumendile. Lõppastmes leidis hageja, et kostja tüüptingimused olid teda ebamõistlikult kahjustavad.
93.Kostja leidis, et tal ei ole kohustust maksta hüvitist välja, sest jalgrattad ei olnud kindlustatud ning nende osas ei ole toimunud kindlustusjuhtumit. Printeri tooner oli kindlustatud, kuid selle vargusega tekitatud kahju jäi omavastutusest väiksemaks. Lisaks esitas hageja kostjale pärast kindlustusjuhtumi toimimist valeandmeid selle kohta, kellele jalgrattad kuuluvad ja kas neid oli kasutatud. Kindlustuslepingu alusel olid kindlustatud ainult parfümeeria- ja kosmeetikatooted. Hageja ise avaldas kostjale oma tegevusala lepingu sõlmimisel ega teatanud plaanist seda muuta. Jalgrattad olid ostetud kolmandate isikute poolt aastaid enne väidetava kindlustusjuhtumi toimumist. Hageja ei ole tõendanud nende omandamist ega nende väärtust. Poliisile märgitud tegevusala ei ole tüüptingimus, sest see räägiti läbi. Lisaks nõuab hageja alusetult kahju
hüvitamist käibemaksule vastavas osas, kuigi ta on käibemaksukohustuslane.
94.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud nõude rahuldamiseks vajalikke eeldusi. Esmajärjekorras ei ole hageja tõendanud, et varastatud jalgrattad oleksid kindlustuslepingu alusel olnud kindlustatud. Kohus samuti nõustub, et hageja ei ole tõendanud varastatud jalgrataste väärtust ega seda, kellele jalgrattad kuulusid ehk kellele nende varguse käigus tegelikult kahju tekitati.
95.Hageja ei ole selgelt väitnud ega tõendanud, et väidetavalt varastatud jalgrataste omandiõigus oleks kuulunud talle. Kahju hüvitamise nõude esmane alus tuleneb VÕS § 127 lõikest 1, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Järelikult saab jalgrataste vargusega tekitada esmajoones kahju isikule, kellele jalgrattad kuulusid ning hagejal oleks tulnud tõendada jalgrataste talle kuulumist.
96.Hageja on viidanud asjaolule, et ta omandas vaidlusalused jalgrattad seoses ettevõtte üleminekuga. Hageja väited ettevõtte ülemineku kohta on jäänud sisulises osas põhistamata ja tõendamata. VÕS § 182 lg 1 sätestab, et ettevõttesse kuuluvad asjad antakse omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Ettevõtte üleandja on kohustatud andma omandajale üle asjade valduse, registreerimisele kuuluva vara puhul tagama ka vastavate kannete tegemise registrites. Järelikult oleks vallasasjade omandiõiguse ja valduse saanud üle anda nende õigusnormide aluse, mis vallasasjade omandiõiguse ja valduse üleandmist reguleerivad. Jalgrataste kui vallasasjade omandiõiguse ülendmist ei ole hageja kohtu hinnangul tõendanud.
97.VÕS § 422 lg 1 näeb ette, et kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 424 lg 2 järgi loetakse kindlustatud esemeks see ese, millega seotud kindlustusriski on kindlustatud. Eeltoodust tuleneb, et mitte iga ese, mis võib asuda kindlustusvõtja tegevuskohas või tema ruumides, ei ole automaatselt kindlustatud esemeks. Kindlustatud esemeteks on need esemed, millega seotud riskid on lepingu alusel kindlustatud.
98.VÕS § 434 lg 2 p 2 sätestab, et poliisil märgitakse kindlustusliik, kindlustuslepingu eseme määratlus, kindlustusriskide loetelu ja kindlustusjuhtumist teatamise tähtaeg. Järelikult tuleb kindlustatud eseme määratlemisel lähtuda sellest, mis on poliisile kantud. VÕS § 476 lg 1 sätestab, et kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. VÕS § 476 lõikest 2 tuleneb, et asjade kogumi kindlustamise korral hõlmab kindlustus kõiki asju, mis kindlustusjuhtumi toimumisel kogumi moodustavad. Eeltoodud sätetest tuleneb samuti, et kindlustusandjal on kohustus hüvitada nende asjade kaotsiminekust tulenev kahju, millised on kindlustatud.
99.VÕS § 440 lg 1 sätestab, et kindlustusvõtja peab lepingu sõlmimisel teatama kindlustusandjale kõigist talle teada olevatest asjaoludest, millel on nende olemusest tulenevalt mõju kindlustusandja otsusele leping sõlmida või teha seda kokkulepitud tingimustel (olulised asjaolud). Eeldatakse, et oluline on asjaolu, mille kohta kindlustusandja on otseselt kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis teavet nõudnud. Eeltoodust tuleneb kohtu hinnangul iseenesest kindlustusvõtja kohustus teatada kindlustusandjale, milliste esemete kindlustamist ta soovib.
100.VÕS § 477 näeb ette, et kindlustusandja ei ole kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus, isegi kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem. VÕS § 479 lg 2 järgi loetaks asendatava vallasasja kindlustusväärtuseks summat, mis on vajalik samasuguse asja soetamiseks, võttes mõistlikult arvesse amortisatsioonist tulenevat asja väärtuse vähenemist. Eeltoodust tuleneb, et kui on kaotsi läinud kindlustatud ese, mille väärtus on aja jooksul amortisatsiooni tõttu vähenenud, peab kindlustusandja hüvitama tegeliku kahju ehk kindlustatud eseme tegeliku väärtuse selle kaotsimineku ajal. Kohus nõustub kostja väidetega, et hageja ei ole tõendanud varastatud jalgrataste väärtust.
101.13.06.2022 eelistungil (toimiku lk 144-145) selgitas kohus hagejale, et viimane ei ole põhistanud väidet, et varastatud jalgrattad olid kindlustatud kaubaks. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada, et ta müüs või kavatses jalgrattaid müüa. Samuti selgitas kohus hagejale vajadust tõendada, et jalgrattad kuuluvad talle ning milline on nende väärtus, arvestades amortisatsiooni.
102.Hageja ja kostja sõlmisid kindlustuslepingu, mida tõendab poliis (toimiku lk 5-6). Poliisi järgi oli kindlustatud kohaks muuhulgas xxx ning kindlustatud oli parfümeeria- ja kosmeetikatoodete jae- ja hulgimüük. Kindlustatud esemeteks olid seadmed ja kaubad ning kindlustusvariant oli pakettkindlustus A. Kindlustusleping sõlmiti 02.07.2021. Lepingu suhtes kohaldusid Xxx üldised lepingutingimused, Xxx ettevõtte varakindlustuse tingimused 1/2020 ning Xxx hüvitisreeglid 1/2020.
103.Eelviidatud poliisist tuleneb kohtu hinnangul, et kindlustatud olid need kaubad, mida hageja oma tegevuse käigus müüs ehk parfümeeria ja kosmeetikatooted. Hageja väitis, et poliisil märgitud viide tema tegevusala kohta ei olnud kokku lepitud, vaid kostja märkis selle ise. Need hageja väited ei ole menetluse käigus tõendamist leidnud.
104.Kostja esitas kohtule poole e-kirjade vahetuse lepingu sõlmimise eelse aja ja varasemate lepingute kohta (toimiku lk 161-173). Kui hageja pöördus kostja poole esimest korda lepingu sõlmimise sooviga 2012. aastal, teatas ta, et soovib kindlustada kosmeetikakauplust ning selliselt märgitigi hageja tegevusala poliisile. 2021. aastal enne uue lepingu sõlmimist küsis kostja üle, kas on lepingu osas muudatusi ning hageja teatas 15.06.2021, et muudatusi ei ole. Enne vaidlusaluse lepingu sõlmimist küsis kostja samuti, kas on muudatusi ning hageja ei teatanud muudatustest. Seega esitas andmed oma tegevusala kohta hageja ise. Hageja ei ole tõendanud väidet, et märge poliisil tema tegevusala või kindlustatud kaupade kohta oleks olnud tüüptingimus, mille üle läbi ei räägitud. Samuti ei ole hageja selgelt välja toonud, millist kindlustuslepingus sisalduvat tingimust või tingimusi ta loeb ebaselgeks, kindlustusvõtjat eksitavaks või kahjustavaks.
105.Kui poliisil toodud märget hageja tegevusvaldkonna ja sellest tulenevalt kindlustatud kaupade määratlemise kohta saaks lugeda tüüptingimuseks, tuleks tüüptingimust kooskõlas VÕS § 39 lõikega 1 tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks.
106.Kui aga tegu on tingimusega, mida räägiti läbi, tuleb VÕS § 29 lg 1 järgi seda tõlgendada lähtuvalt poolte ühisest tegelikust tahtest. VÕS § 29 lg 4 aga näeb ette, et kui lepingupoolte ühist
tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 5 p 4 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu olemust ja eesmärki.
107.Kohus leiab, et nii juhul, kui tõlgendada poliisile tehtud märkeid kindlustatud koha ja kindlustatud esemete kohta tüüptingimusena kui ka juhul, kui seda tõlgendada kokku lepitud tingimusena, ei saa kindlustatud eseme mõiste sisustamisel lähtuda sellisest viisist, nagu on seda väitnud hageja. Asjakohatud on hageja viited sellele, kuidas võib ettevõte oma tegevusala ise määratleda ja kas või kuidas seadusandja teda piirab tegevusala muutmisel. Kindlustusleping ei keelanud hagejal oma tegevusala muuta, küll aga ei saa tegevusala väidetavast muutmisest automaatselt järelduda kindlustuslepingu muutmine. Vaidlus puudub selle üle, et hageja ei teavitanud enne kindlustusjuhtumi toimumist kostjat kordagi tegevusala muutmisest.
108.Ekslik on hageja arusaam, et kindlustuslepingu sõlmimisel ei oma mistahes tähtsust see, millised kaubad täpselt kindlustatud on. Hageja ja kostja ei ole sõlminud kindlustuslepingut viisil, mille alusel oleksid olnud kindlustatud hageja tegevuskohas asuvad mistahes esemed. Kindlustuslepingute puhul sõltuvad kindlustusmakse suurus ja kindlustatud riskid esmajoones nimelt sellest, millised kaubad või esemed kindlustatud on. Erinevate kaupadega kaasnevad erinevad riskid, sest mõned kaubad võivad teistega võrreldes olla tarbijatele või keskkonnale ohtlikumad, mõnedega võivad kaasneda teistega võrreldes erinevad riskid ning mõned kaubad võivad teistega võrreldes kergemini langeda varguste ohvriks. Seega ei saaks lepingupooltega sarnane mõistlik isik tõlgendada lepingut viisil, kus sõltumata selles märgitust oleksid olnud kindlustatud mistahes hageja tegevuskohas asunud esemed. Selline tõlgendus ei oleks kooskõlas kindlustuslepingu olemuse ja eesmärgiga.
109.Kostja ettevõtte varakindlustuse tingimustest 1/2020 (toimiku lk 7-13) nähtub, et kindlustatud esemeks loetakse kindlustuslepingu sõlmimisel või kindlustusperioodi kestel kokku lepitud ja poliisil nimetatud kindlustuskohas asuv kinnisvara ja/või vallasvara. Punkti 12 järgi loeti kindlustatud esemeks poliisil märgitud kindlustuskohas olevas hoones asuv vallasvara. Vallasvara oli sama punkti alusel jaotatud gruppidesse. Muuhulgas olid punkti 12.5 alusel kindlustatud kaubad, milleks oli tooraine ja -materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang ning kaupade pakkematerjal. Järelikult tulenes ka tüüptingimustest, et kaubaks ei saanud lugeda mitte mistahes kindlustusvõtja asukohas olevaid esemeid, vaid neid, mida ettevõte toodab või müügiks pakub.
110.Punkt 47 nägi ette, et pakettkindlustuse A variandi korral on kindlustatud tingimuste punktides 21-39 nimetatud kindlustusriskid, mille realiseerumisel hüvitatakse kahju eelnimetatud punktides toodud ulatuses. Punkti 29 järgi pidi kindlustusandja hüvitama kahju, mille põhjuseks on kindlustatud eseme kadumine varguse või röövi tagajärjel. Punkt 97 nägi ette, et kindlustusvõtjal on kohustus tõendada kindlustusjuhtumi toimumist, kahju tekkimist ja kahju suurust. Eeltoodust lähtuvalt oli kostjal kohustus hüvitada vaid kindlustatud esemete kadumisest tulenev kahju. Kindlustusjuhtumi toimumist ja kahju suurust tuli tõendada hagejal.
111.Xxx üldised lepingutingimused 1/2020 (toimiku lk 14-19) nägid punktis 2.13 ette, et kindlustusjuhtum on kindlustuslepingus määratletud sündmus, mille toimumise korral peab Seesam täitma oma kindlustuslepingust tuleneva täitmise kohustuse. Punkti 13.1 järgi pidi kindlustusvõtja enne lepingu sõlmimist edastama Xxxle tõese ja täieliku info kõigi kindlustusvõtjale teadaolevate oluliste asjaolude kohta, mis võivad oma olemuse tõttu mõjutada Xxx otsust sõlmida kindlustusleping või seada kindlustuslepingu sõlmimiseks kindlad tingimused. Samuti nägi punkt 14.1 ette, et kindlustusvõtja peab Xxxle viivitamatult teatama, kui kindlustuslepingu kehtivuse ajal on toimunud muudatused olulistes asjaoludes (p 14.1.1) või kui
on toimunud muudatused kindlustuslepingus nimetatud andmetes (p 14.1.2). Punkti 20.7 järgi tuli kindlustusvõtjal anda Xxxle kindlustusjuhtumi asjaolude, kahju suuruse ja võimalike kahju tekitanute kohta Xxxle viivitamatult õiget ja täielikku informatsiooni. Punkti 20.9 järgi pidi kindlustusvõtja esitama Xxxle kindlustusjuhtumi asjaolude kohta dokumente, suulisi ja kirjalikke seletusi ning vastama kindlustusjuhtumiga seotud küsimustele.
112.Eeltoodust tulenevalt lasus hagejal lepingust tulenev kohustus teatada kostjale, kui tema müüdavate kaupade valikus ja sortimendis toimuvad põhimõttelised muudatused. Samuti tuli hagejal esitada kindlustusjuhtumi toimumise ja kahju suuruse kohta viivitamatult õiget ja täielikku informatsiooni. Kostja esitatud tõendite alusel järeldab kohus, et hageja ei esitanud kostjale tõest teavet väidetavalt varastatud jalgrataste kuuluvuse ning kahju suuruse kohta.
113.Xxx hüvitisreeglite 1/2020 (toimiku lk 20-21) punkt 2.1 näeb ette, et hüvitamisele kuulub kindlustatud eseme kahjustumise, kadumise või hävimise tagajärjel tekkinud otsene varaline kahju. Punkt 3.5.2. näeb ette, et kui kadunud või hävinud vallasasja asemele ei ole võimalik samaväärse kulumiga vallasasja soetada, kuulub hüvitamisele uue samaväärse eseme väärtus, millest lahutatakse kadunud või hävinud vallasasja amortisatsiooni väljendav summa. Lisaks nägi punkt 4.3 ette, et käibemaksuseaduse alusel kindlustusvõtjale tagastatav käibemaksu osa ei kuulu hüvitamisele.
114.Vaatamata tingimustes märgitule nõudis hageja kostjalt ka käibemaksu osale vastavas summas kahju hüvitamist. Hageja on registreeritud käibemaksukohustuslasena (toimiku lk 132) alates 10.05.2021. Ettevõte, kellelt hageja väidetavalt jalgrattad ostis, oli käibemaksukohustuslane ajavahemikul 01.01.2012 kuni 21.06.2021 (toimiku lk 177). OÜ BRT Keskus, kes tegelikult ühe jalgratastest omandas, oli samuti käibemaksukohustuslane (toimiku lk 176). Menetluse käigus ei selgitanud hageja, miks oli tal vaatamata eeltoodud asjaoludele ja kindlustuslepingu tingimustele õigus nõuda kostjalt hüvitist käibemaksule vastavas osas.
115.Asjas kogutud tõenditest järeldub, et Politsei- ja piirivalveamet saatis hageja esindajale 05.11.2021 teatise (toimiku lk 23), mille kohaselt alustati kriminaalmenetlust, sest ajavahemikul 04.10.2021 kella 11.00-st kuni 17.10.2021 kella 11.00-ni varastati Tulika tn 15/17 lukustatud ruumist hoone teiselt korruselt jalgratas Merida Big Nine CF XT Edition 19 väärtusega 2390 eurot, jalgratas Scott Axis Eride EVO L väärtusega 3903 eurot ja Canon printer väärtusega 110 eurot. Teatise kohaselt oli kahju summaks 6403 eurot. Hageja esitas kohtule fotod ruumidest, kust esemed varastati ja varastatud esemetest endist (toimiku lk 24-29).
116.Kostja esitas hagejale 28.10.2021 kahjuavalduse koos sellele lisatud fotodega printeri tootekoodist ja kahest jalgrattast (toimiku lk 106-109). Algses avalduses väitis hageja, et varastatud jalgrattad oli jalgratas Scott Axis Eride EVO väärtusega 3903 eurot ning Cube Reaction GTC Race 29 väärtusega 2390 eurot. Kohus osundab, et mõlema jalgratta osas on hageja väitnud, et tegu oli nende hetkeväärtusega. Samal päeval saatis hageja kahjuavalduse paranduse (toimiku lk 110) ning teatas, et varastatud ei olnud mitte jalgratas Cube Reaction GTC Race, vaid Merida Big Nine CF XT Edition 19, mille väärtuse väitis hageja olevat sama. Seejärel palus kostja saata varastatud rataste ostuarved koos fotoga ruumist, kust need varastati (toimiku lk 111).
117.08.11.2021 saatis hageja kostjale ühe jalgratta ostuarve ja teise kohta lingi maksumuse kohta (toimiku lk 112-113). Kviitungi järgi oli jalgratas Scott Axis Erida ostetud 01.02.2020 xxx kauplusest. Kviitungist ei saa järeldada, kes oli ostjaks. Kostja pöördus jalgratta müüja poole ning soovis teada, kes on selle ostnud ja kas jalgratas on käinud hoolduses (toimiku lk 114).
Samuti pöördus kostja teise jalgratta osas selle ostmist ja hooldamist puudutavate küsimustega xxx OÜ poole (toimiku lk 115).
118.xxx vastas kostjale (toimiku lk 116), et jalgratta ostjaks oli xxx OÜ. xxx OÜ vastas 03.12.2021 (toimiku lk 117), et küsimusele on raske vastata. Kirjas märgiti, et tegu on ilmselt 2014. aasta mudeliga, mida müüdi viimati 2016. aastal. Müüjale ei jäänud jälge ostjast. Täpsema vastuse esitamiseks oli vaja raami numbrit. 03.12.2021 saatis xxx kostja uue e-kirja (toimiku lk 118), milles viitas, et vaidlusalune ratas müüdi 29.05.2015 ning ostja oli PRO Xxx OÜ. Müüja kinnitas, et sellise komplektsusega ratast on maailmas müüdud vaid üks. Samuti kinnitas müüja, et ratas ei ole ostetud 2020. aastal. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates nõustub kohus kostja väitega, et vahetult pärast rataste vargust ei esitanud hageja kostjale tõest teavet jalgrataste kohta. Hageja ei avaldanud kostjale, et tegemist on kasutatud jalgratastega. Hageja ei esitanud tõeseid andmeid nende väärtuse kohta, sest kasutatud jalgrataste väärtus ei saa olla sama, mis uutel jalgratastel. Hageja ei avaldanud andmeid selle kohta, kellele jalgrattad kuulusid.
119.Kostja esitas kohtule Facebooki lehel „xxx“ avaldatud fotod samadest jalgratastest (toimiku lk 119-128). Rattaid on kasutatud erinevatel rattamatkadel 2015. aastal, 2016. aastal ning ka 2020. aastal. Kohtumenetluse ajal vastav Facebooki leht suleti (toimiku lk 178). Kohus nõustub kostja väitega, et mõlemat jalgratast kasutati aktiivselt ning neid kasutas hageja juhatuse liige eraisikuna. Esitatud fotod ei muuda usutavaks hageja väidet, et ta soetas jalgrattad uueväärsetena ja soovis neid edaspidi kaupade müüa.
120.Jalgrataste väärtust ja seisundit enne nende vargust ei ole hageja ühegi tõendiga tõendanud. Hageja esitas kohtule väljavõtte xxx kodulehelt uue jalgratta Merida Big Nine ostuhinna 2699 euro kohta (toimiku lk 149) ja Hawaii Expressi veebipoest väljavõtte mitme erineva uue jalgratta Scott müügihinna kohta (toimiku lk 150). Seda, millised oleksid olnud kasutatud ja varastatud jalgrataste hinnad ajal, mil need varastati, hageja ei tõendanud. Kohus ei saa kostja vastuväiteid arvestades lugeda tõendatuks hageja seletuste alusel, et vaatamata mitmete aastate jooksul toimunud kasutamist olid jalgrattad uueväärsed ning nende hind sama, mis täiesti uutena poest ostetud jalgratastel.
121.Täiendavalt esitas hageja kohtule väljavõtte oma veebipoe lehelt (toimiku lk 141), mille kohaselt müüs ta ka robottolmuimejaid ja aerograafi. Hageja esitas foto poeriiulist (toimiku lk 142), millelt nähtub mõningate seadmete müük. Esitatud tõenditest ei saa järeldada, et hageja müüks jalgrattaid või muid kasutatud tooteid. Hageja väited selle kohta, et tal oli plaanis luua uus veebileht ja asuda seal müüma kasutatud jalgrattaid, on paljasõnalised. Kostja esitas kohtule väljavõtte hageja veebilehelt xxx (toimiku lk 204-205), millest nähtuvalt müüb hageja e-poes ja kauplustes põhiliselt parfümeeria ja ilutooteid.
122.Hageja ja kostja esindajate e-kirjade vahetusest novembris ja detsembris 2021 (toimik lk 34-37, lk 130, lk 131) nähtub, et hageja kostja keeldumise otsusega ei nõustunud ning leidis, et ka jalgrattad olid kindlustatud kaubaks. Vastuseks hageja etteheidele palus kostja esitada andmed selle kohta, millises müügikanalis plaaniti jalgrattaid müüa, raamatupidamise dokument, millega olid jalgrattad võetud kaubana arvele ning andmed selle kohta, kas jalgrattad olid enne vargust kasutuses. Hageja leidis, et tal on dokument juba saadetud, jalgrattaid ei ole kasutatud ning neid plaaniti müüa uues e-poes. Kostja pidas neid väiteid ebausutavateks ning viitas andmetele ja tõenditele, et jalgrattaid oli eelnevalt kasutatud. Hilisemas kirjade vahetuses pooled kokkuleppele ei jõudnud (toimiku lk 38-43). Kokkuvõttes ei esitanud hageja kostjale tõendeid selle kohta, et varastatud jalgrattaid saaks lugeda tema müüdavateks kaupadeks.
123.Asjas kogutud tõenditest võib järeldada, et ühe varastatud jalgratta omanik oli xxx OÜ ja teise omanik PRO Xxx OÜ. Kohus nõustub kostja väitega, et jalgrataste omandiõiguse üleminekut hagejale ei ole usaldusväärsete tõenditega tõendatud. Omandiõiguse tõendamiseks esitas hageja esmalt kohtule üleandmise-vastuvõtmise akti 10.05.2021 (toimiku lk 33), mille järgi oli PRO Xxx OÜ üle andnud hagejale oma „valitsemiselt ja bilansist“ täpsustamata kosmeetikatooted ja seadmed väärtusega 280 270 eurot, täpsustamata kontoriseadmed (arvutid, printerid, mööbel jne) väärtusega 6102 eurot, kaupluse mööbli (riiulid) väärtusega 4170 eurot ning jalgrattad Merida Big Nine ja Scott Axis väärtusega 6302,04 eurot. Akti lisadeks olid selles märgitu järgi „muu täiendav informatsioon (nt üürilepingud, mõõdikute näidud jne)“. 10.11.2021 e-kirjas (toimiku lk 129), millega hageja akti saatis, selgitas ta, et jalgrattad on raamatupidamises kirjas müüdavate kaupadena ning sellest tulenevalt ei arvestatud neilt kulumit ega amortisatsiooni.
124.Kohus nõustub kostja väitega, et aktis ei ole kokku lepitud vallasvara omandiõiguse üleandmises. Mida tähendab aktis kasutatud väljend „valitsemiselt ja bilansist“ üleandmine, ei ole hageja selgitanud. Omandiõiguse üleandmise kokkuleppele viitavad tingimused aktis puuduvad. Samuti ei saa järeldada, et hageja oleks jalgrataste omandamise eest tasunud. Kohus ka nõustub kostja väitega, et esitatud dokument ei saa olla usaldusväärne tõend omandiõiguse ülemineku kohta, sest selles on detailselt märgitud vaid jalgrataste andmed. Kolmanda kasutatud jalgratta andmeid, mille varastamisele hageja algses kahjuavalduses viitas, aktis märgitud ei ole. Samuti ei ole selge, kuidas sai PRO Xxx OÜ anda hagejale üle jalgratta, mis kuulus xxx OÜ-le.
125.Menetluse käigus esitas hageja kohtule täiendavalt väidetava varade üleandmise akti lisa (toimiku lk 148). Akti lõpus on PRO Xxx OÜ kinnitanud varade üleandmist hagejale. Üleantud vara nimekirjas taas detailselt loetletud ei ole, kuid on märgitud kaupade tarnijate nimed ja kaupade väärtus. Jalgrataste osas on nimekirjas toodud, et nende tarnijaks on PRO Xxx OÜ. Kohus nõustub kostja väidetega, et ka antud tõend ei saa usaldusväärselt tõendada hageja omandiõigust varastatud jalgratastele. Väidetavalt 10.05.2021 koostatud aktis täiendavalt esitatud lisale viidatud ei ole, samuti ei viidanud hageja selle dokumendi olemasolule kohtumenetluse eelsel ajal, kui kostja palus esitada tõendid jalgrataste kuuluvuse kohta. Antud aktis ei ole samuti märgitud kolmandat väidetavalt hagejale kuulunud jalgratast ning aktist ei saa järeldada, kuidas sai PRO Xxx OÜ tarnida mõlemad jalgrattad iseendalt. Kohus nõustub kostja väitega, et äriühingute kohustuseks oleks olnud vajalikud tehingud raamatupidamises dokumenteerida ning akt ei ole raamatupidamislikus mõttes nõuetekohane tehing.
126.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Hageja ei ole tõendanud, et jalgrattad olid kindlustatud ning kuulusid talle. Hageja ei ole tõendanud väidet, et ta soetas jalgrattad kaubana müümiseks. Hageja ei ole tõendanud varastatud ja kasutatud jalgrataste väärtust nende varguse ajal. Hageja ei ole põhistanud, miks tal on õigus nõuda kahjuna jalgrataste ostuhinna käibemaksule vastavat osa. Hageja ei ole põhistanud, miks tal on õigus nõuda kostjalt printeri tooneri varguse tõttu tekitatud kahju hüvitamist olukorras, kus antud kahju oli väiksem kindlustusvõtja omavastutusest. Hageja nõue 5448,04 euro väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.
127.Kohus osundab, et ei ole lahendis eraldi hinnanud tõendeid, mis puudutavad asjaolusid, milliste üle ei ole poolte vahel vaidlust.
128.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust
lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
129.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 3 606,19 eurot ning viivise seadusjärgses määras. Esindaja tunnitasu on 156 eurot ning ajakulu 23 h 07 min. Kostja palus menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga, sest kostja ei saa taotleda käibemaksu tagastamist. Hageja vaidles kuludele vastu ja pidas tunnitasu liialt kõrgeks ning ajakulu üle paisutatuks. Lisaks leidis hageja, et kostjal on endal juristid, millest tulenevalt oleks lepingulisel esindajal pidanud vähem aega kuluma
130.Kohus hageja etteheidetega ei nõustu. Kostja esindaja tunnitasu on vaidluse spetsiifikat ja keerukust arvestades mõistlik. Kostja esindaja ei ole oma tegevuses ühelgi viisil dubleerinud võimalike kostja endi töötajate tegevusi ja kostja ettevõttes juristide töötamine ei välista kohtu hinnangul kostja õigust kasutada kohtumenetluses vandeadvokaadi abi. Kostja esindaja ajakulu dokumentide koostamiseks ja istungil osalemiseks on kooskõlas dokumentide mahu ning eelistungi kestvusega. Hageja etteheited ajakulu ülepaisutatusse osas on asjakohatud, sest hageja enda esindaja ajakulu dokumentide koostamiseks on olnud suurem, kuid dokumentide maht väiksem. Eeltoodut kokku võttes tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja mõista 3 606,19 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskulult 3 606,19 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.