R. V. hagi Eesti Vabariigi (Viru Vangla ja Tallinna kaudu) vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 40 000 eurot või alternatiivselt mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu õiglasel äranägemisel
Kohtuistungi toimumise aeg
11. veebruar 2022. a
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
Jätta R. V. hagi rahuldamata.
Hageja:
R. V. (isikukood xxxxxxxxxxx, viibimiskoht: XXX, xxx)
Hageja esindaja:
Advokaat Deivi Vaht, riigi õigusabi korras, Kull Advokaadibüroo, e-post: [email protected]
Kostja:
Eesti Vabariik (Viru Vangla kaudu, aadress: Ülesõidu 1, Jõhvi, e-post: [email protected] esindaja: Agu Rillo ja Tallinna Vangla kaudu, aadress: Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond, esindaja: Matis Rüütel, e-post: [email protected] )
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Riigi õigusabikulud jätta riigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
1.R. V. esitas Viru Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Tallinna Vangla ja Viru Vangla kaudu) vastu mittevaralise kahju nõudes summas 40 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt diagnoositi hagejal Tallinna Vanglas 2008. aastal hepatiit. Kuni hagi esitamiseni (30.05.2019. a) ei ole hagejale osutatud mingisugustki ravi. Hageja leiab, et kostja on meelega asunud kahjustama hageja tervist seeläbi, et ei ole täitnud enda kohustust ravida patsienti.
KOSTJA VASTUSED
2.Kostja hagi ei tunnista.
3.Tallinna Vangla poolt 10.07.2019. a esitatud seisukoha (I kd tl 35-36) järgi hageja on esitanud hagi, kuna tal diagnoositi B- ja C-hepatiit, ent seda ei ole ravitud. Hageja esitatud asjaoludes esineb ebatäpsuseid, mis vajavad parandamist. Nimelt nähtub hageja tervisekaardist, et R. V.l tuvastati B- ja C-hepatiit juba 28.12.2007. a. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu (edaspidi vangiregister) järgi viibis hageja ajavahemikul 28.12.2007. a kuni 18.06.2010. a peamiselt Tallinna Vanglas, mistõttu saab kahjunõue olla Tallinna Vangla vastu esitatud vastavas ajavahemikus. Sellele järgnevas ajavahemikus saab olla kahjunõue esitatud Viru Vangla vastu. Tallinna Vangla esitab R. V. tervisekaardi ajavahemikus 12.12.2006. a kuni 31.03.2018. a, kuna vastava ajavahemiku täielik tervisekaart on Tallinna Vanglal olemas, R. V. on ise vastava tervisekaardi kohtule esitanud osaliselt ning tervisekaardi esitamine on vajalik Tallinna Vangla ning Viru Vangla vastutuse hindamiseks. Tallinna Vangla on palunud Tallinna Vangla meditsiiniosakonna juhatajal Dagmar Rüütelil anda seisukoht R. V. kahjunõude osas ning selgitada, milliseid otsuseid ja mis põhjustel on R. V. osas vanglate meditsiiniosakonnad tervisekaardi alusel vastu võtnud. Meditsiiniosakonna juhataja on selgitanud, et ajal, mil R. V.l tuvastati hepatiit, ei olnud krooniline hepatiit Eestis ravitav haigus – puudusid viirusele toimivad ravimid ning ainus pakutav ravi oli nö sümptomaatiline – suunatud sümptomite leevendamisele. Populaarsed maksafunktsiooni toetavad ravimid olid
Essentiale ja Carsil, mida kinnipeetav sai ka Tallinna Vanglas viibides. Vastav asjaolu nähtub R. V. tervisekaardist. Tallinna Vangla meditsiiniosakonna juhataja on täiendavalt selgitanud, et hilisemal ajaperioodil tulid kroonilise hepatiidi raviks turule süstitavad inferferoonid (Roferon, Pegasys), mille tõhusus oli suhteliselt madal ja kõrvaltoimed suhteliselt olulised. Tervisekaardist nähtuvalt on interferoonravi kinnipeetavale ka kaalutud – 19.05.2015. a, 14.07.2015. a, samuti 19.04.2016. a sissekannetes on arst märkinud, et kuna kinnipeetaval esineb kaasuvalt krooniline kilpnäärmehaigus, siis peab arst maksaravi vastunäidustatuks. Kinnipeetaval diagnoositi tõepoolest juba 25.01.2008. a ka kilpnäärme alatalitlus, tulenevalt autoimmuunsest türeoidiidist (organismi enda tekkene kilpnäärme põletik), mispuhul ei ole interferoonravi soovitatav. Eeltoodu alusel on Tallinna Vangla hinnangul tõendatud, et Tallinna Vangla on osutanud R. V.le tema Tallinna Vanglas viibimise ajal raviteenust, mille kvaliteet on vastav VÕS § 762 sätestatud nõuetele. Samuti on tervisekaardist nähtuvalt pidevalt jälgitud R. V. terviseseisundit, mis näitlikustab, et ka VangS § 52 lg 2 kohustusi on Tallinna Vangla nõuetekohaselt täitnud, jälgides järjepidevalt R. V. tervist ning pakkudes talle sümptomaatilist ravi, mis oli parim ravi, mida B- ja C-hepatiidihaigetele pakuti ajal, mil R. V. viibis Tallinna Vanglas (s.t. kuni 18.06.2010. a, mil R. V. viidi üle Viru Vanglasse). Lepingulise vastutuse eeldusteks kahju hüvitamise nõude korral on kohustuse rikkumine, süü, kahju ning põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Tallinna Vangla on kokkuvõtvalt seisukohal, et hageja ei ole mitte kuidagi tõendanud, et talle oleks Tallinna Vangla süül kahju tekkinud ning seega ei esine ka eeldusi, mis annaksid aluse kahjuhüvitise maksmiseks. Eeltoodust tulenevalt on Tallinna Vangla seisukohal, et R. V. hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele, kuna kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud.
4.Viru Vangla poolt esitatud vastuse (I kd tl 82) kohaselt käesolevas asjas ei ole tõendatud ükski VÕS § 127 nimetatud elementidest. Lisaks tuleb asja lahendamisel lähtuda tavapärasest tõendamiskorrast – tõendamiskoormis jaguneb selliselt, et hageja peab tõendama (1) kahju, (2) kostja teo või tegevusetuse ja (3) põhjusliku seose kostja tegevusetuse ning kahju vahel, peale mida on kostjal võimalik vastutusest vabaneda tõendades, et kostja ei ole kahju tekkimises süüdi.
EKSPERTIIS
5.Kohtu 08.01.2020. a määrusega (I kd tl 119-121) määrati kohtuarstlik ekspertiis.
6.Ekspertiisi teostasid arst-toksikoloogiaekspert Mailis Tõnisson, kohtuarst-ekspert Jana Tuusov ja kohtuarst-ekspert Helen Riimus. Kohtule esitati 29.04.2020. a ekspertiisiakt nr 20EAOK0002 (I kd tl 128-136).
7.Kohus kuulas eksperdid Mailis Tõnissoni ja Helen Riimuse ära kohtuistungil 11.02.2022. a (II kd tl 39-48).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
9.Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) alusel (vangistusseaduse, VangS § 49 lg 1). Arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde (VangS § 52 lg 2 ja 53 lg 1).
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 758 lg 1 kohaselt kohustub tervishoiuteenuse osutamise lepinguga üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust.
11.VÕS § 762 sätestab, et tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti.
12.Asja materjalide kohaselt esitas hageja maakohtule hagi kostja vastu tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisest tuleneva mittevaralise kahju hüvitamiseks. Tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: 1) tervishoiuteenuse osutaja on lepingut rikkunud (VÕS § 100, § 770 lg 1); 2) lepingut on rikutud süüliselt (VÕS § 770 lg 1); 3) patsiendil on tekkinud mittevaraline kahju (VÕS § 134); 4) rikkumise ja tekkinud mittevaralise kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); 5) mittevaraline kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2, VÕS § 134 lg 1); 6) mittevaraline kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena tervishoiuteenuse osutajale ettenähtav (VÕS § 134 lg 1).
13.Asja materjalidega ei ole tõendatud, et kostja rikkus tervishoiuteenuse lepingust tulenevaid kohustusi ning, et hagejal oleks kostja poolse lepingu rikkumise tõttu tekkinud terviserikkeid, mida oleks saanud teistsuguste otsustega ilmselt vältida. Tõendatud ei ole ka, et kostja osutatud tervishoiuteenus ei vastanud vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja, et kostja ei osutanud tavalise oodatava hoolega teenust. Samuti ei ole tõendatud, et Tallinna ja Viru Vangla arstide poolt osutatud ravi ei olnud kvaliteetne või teenusel osutamisel oleks tehtud diagnoosi- või ravivigu.
14.VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 127 lg 6 kohaselt, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 366 kohaselt võib hagis mittevaralise kahju hüvitamise nõutava hüvitise summa hagis märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel.
15.Hagejale tervishoiuteenuse osutamine vanglas on nähtav hageja tervisekaardi (I kd tl 13-23, 37-77, 83-87). Sealhulgas nähtuvad tervisekaardist patsiendi (hageja) kaebused.
16.Ekspertiisiakti põhjenduste kohaselt ekspertiisiks esitatud tervishoiuteenuste osutamist tõendavatest dokumentidest nähtub, et 11.12.2006. a ja 27.12.2007. a oli R. V.l teostatud laboriuuringutes positiivse leiuga viirushepatiit B vastased antikehad antiHBc ja negatiivse leiuga viirushepatiit B antigeenid (ehk haigustekitajad) HBsAg, mille alusel diagnoositi R. V.l viirushepatiit B, kuid kuna aastate jooksul viirusmarkerite tulemused ei muutunud, siis on tegemist läbipõetud viirushepatiit B.ga, mis ei vaja ravi. Kroonilise C-hepatiidi ravijuhendi 2007 ja 2010 alusel on soovituslik C-hepatiidi raviskeem pegüleeritud a-interferooni ja ribaviriiniga, kuid viirusevastane ravi nende ravimitega on vastunäidustatud erinevate terviseseisundite ja haiguste, sh ka autoimmuunhaiguste korral. R. V.l 2008. aastal diagnoositud autoimmuunse tekkega hüpotüreoos (autoimmuunne türeoidiit) on kroonilise C-hepatiidi ravijuhendi 2007 ja 2010 alusel vastunäidustuseks ravile pegüleeritud a-interferooni ja ribaviriiniga. Seega olid vanglate raviotsused patsiendi ravi osas vastavuses kroonilise Chepatiidi ravijuhendiga (2007, 2010). Ekspertiisiks esitatud tervishoiuteenuste osutamist tõendavate dokumentide alusel on R. V.le teostatud vanglas viibimise ajal regulaarseid kontrolle temal esinevate krooniliste haiguste (hüpotüreoos ja krooniline C-hepatiit) jälgimiseks kilpnäärme hormoonide ja maksaensüümide taseme järgi. Hüpotüreoosi ravi on vastavalt kilpnäärme hormoonide tasemele pidevalt reguleeritud. R. V.l esinevat kroonilist Chepatiiti ei ravitud kuni 2019. aastani, kuna 2007 ja 2010 ravijuhendi alusel oli C-hepatiidi ravi R. V.l esineva hüpotüreoosi tõttu vastunäidustatud. 2019. aastal teostati R. V.l kroonilise Chepatiidi ravi uue ravimi Maviretiga, mille järel maksaensüümide taseme paranemise alusel saab väita, et Maviret-ravil on R. V.le positiivne raviefekt (I kd tl 135, 107). R. V. C-hepatiidi ravimisel ei saa tuvastada raviviga.
17.Hageja väidetel oli Eestis olemas C-hepatiidi raviks ka ravimid telapreviir ja botsepreviir, millega oleks saanud ravida hagejal diagnoositud C-hepatiiti. Kohtule esitatud ravijuhendi kohaselt on mõlema nimetatud ravimi kasutamine näidustatud esimese genotüübi C-hepatiidi korral. Hagejal oli diagnoositud kolmas genotüüp. Ekspertarst kinnitas kohtus, et telapreviiri ja botsepreviiniga võib katsetada, kuid nende puhul on ravi efektiivsuse tõenäosus väike; selline ravikatsetamine ei saa olla kohustus, mida iga arst peab tegema ning selle tegemata jätmine ei ole arstiteaduse seisukohalt kindlasti raviviga. Viidatud toimeainetega ravimid (INCIVO (toimeaine telapreviir) ja Victrelis (toimeaine botsepriviir) ei ole saanud Eestis müügiluba, *Ravimiameti poolt peetav humaanravimite register, internet).
18.Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja ei ole tervishoiuteenuse osutamise lepingut rikkunud, mistõttu hagi on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.
19.Kuna hagejale on määratud riigi õigusabi hüvitamise kohustuseta, jäävad riigi õigusabi kulud riigi kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.