2-24-10123/16 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

20.novembrini 2020. Pooltel oli kokkulepe, et hageja remondib kostja sõidukit ja kostja omakorda osutab hagejale puidu- ja tisleritöö teenust. Mõlemad pidid esitama enda tehtud töö eest teisele poolele arved ja vastastikused nõuded tasaarvestama. Hageja koostas osutatud teenuse ja kasutatud materjalide eest 28. märtsil 2023 viis arvet: arve nr 13744 (1042,02 eurot), arve nr 13745 (253,63 eurot), arve nr 13746 (250,26 eurot), arve nr 13747 (526,14 eurot) ja arve nr 13748 (243,92 eurot). Kostja enda kohustust ei täitnud ega esitanud hagejale ühtegi arvet ka pärast korduvaid meeldetuletusi. Ilma kostja arveteta ei ole hagejal midagi tasaarvestada. Kõigi arvete tasumise tähtpäev oli 4. aprill 2023. Kostja tasus vaid sularahas arve nr 13744 katteks 300 eurot 28. märtsil 2024, arvest on tasumata 742,02 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja võlgnevus hageja ees kokku 2015,97 eurot (742,02 + 253,63 + 250,26 + 526,14 + 243,92). Viivist arvestab hageja alates 5. aprillist 2023. VÕS § 113 lg 1 ja § 94 kohaselt on viivis kuni hagi esitamiseni 299,09 eurot. Hageja palub viivise välja mõista kuni põhinõude täitmiseni. Vastuseks kostja väidetele märgib hageja, et ei ole tegutsenud 15 aastat, mistõttu ei ole õige kostja väide, et ta on nii pika aja vältel hageja teenuseid kasutanud. Kostja saab arveid esitada ka eraisikuna, selleks ei ole vaja ettevõtet. Hageja arvetel ei ole märgitud käibemaksu tasaarvestuse kokkuleppe tõttu. Kostja ei ole tõendanud, et nõuded oleks tasaarvestatud, vaid on öelnud, et loobus nõuetest. Kostja aegumise vastuväide ei ole asjakohane, sest tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest. Hageja nõue ei muutunud sissenõutavaks tellimuslehtede alusel. Tegemist oli teenuse ja materjalide kuluarvestusega, pooled ei leppinud kokku, millal nad nõuded tasaarvestavad. Kostja on öelnud, et on enda osutatud teenuse kahjumisse kandnud ega nõua selle eest tasu. 16. märtsil 2023 sai hageja teada, et tasaarvestust ei saa teha, sest kostja ei kavatsegi selleks andmeid kokku arvestada. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 5. aprillil 2023.

2019. aastal kostjale ettepaneku mitte arveldada rahas – lepiti kokku, et tehakse vastastikku töid ja osutatakse teenuseid, mis ilma arvete esitamiseta õiguslikus mõttes tasaarvestatakse. Ajavahemikul, mille eest hageja esitas kostjale hagiavaldusele lisatud arved, valmistas kostja Marek Palusoo palvel trepiastmeid, hoone ehitamiseks vajalikku puidust ehitusmaterjali ning osutas teisi puidutöödega seonduvaid teenuseid. Kui kostja tehtud töid ja teenuseid hinnata rahas, siis on kostja arvates tema osutatud teenuste kogumaksumus oluliselt suurem kui hageja nõutav summa. Kostja on kaotanud vihiku, kuhu ta hagejale tehtud tööd üles märkis. Tööde ja materjalide maksumuse kokku leppimine ja tasaarvestamine toimusid üldjuhul suuliselt. Kostjal ei ole ettevõtet ja seetõttu polnud tal ka põhjust esitada arveid. Hageja esitas aeg-ajalt nn tellimusi-arveid, et näidata kostjale, millised detailid tema autol vahetatud on. Kõigil tellimustel oli märgitud maksetingimuseks tasumine sularahas ning kostja ka tasus varem hagejale sularahas. 2019. aastal lepiti kokku, et kumbki ei võlgne teisele poolele midagi. Ühel hetkel avastas kostja, et hageja on märkinud tellimusele auto varuosasid, mida tegelikult ei vahetatud. Sellest alates poolte suhted teravnesid ning hageja hakkas saatma kostjale arveid, mis olid juba tasaarvestatud ja tasutud. Hageja nimetatud 300 eurot sularahas ei ole kostja tasunud, sest selleks ajaks olid poolte suhted juba äärmiselt teravad ja kostja vältis hagejaga suhtlemist. Tõend võib olla esitatud aegumise vältimiseks. Hagiavalduses on märgitud, et sularaha üleandmine toimus 28. märtsil 2024, tõendina esitatud orderil nr 5992 on kirjas aga 28. märts 2023, puuduvad maksja ja vastuvõtja allkirjad, kostjale selle makse kohta kviitungit antud ei ole, tõend on fabritseeritud. Varasemate sularahas makstud summade kohta ei ole kostjale kordagi kviitungit antud. Tellimusel nr 22341 on kirjas täpselt samad tööd ja varuosad, nagu hageja esitatud arvel nr 13744 selle erinevusega, et tellimusel on maksetingimusena märgitud sularaha ning tasumise tähtpäev 26. november 2019, viimasel real on kirjas „tasu – 300“. Eeltoodust saab järeldada, et 300 eurot tasus kostja sularahas juba 26. novembril 2019 ning ülejäänu tasaarvestati. Ei ole usutav, et 26. novembril 2019 osutatud teenuse eest tasumise tähtpäev saabus alles 4. aprillil 2023. Selliselt arveid esitades ei ole võimalik täita käibedeklaratsioone ja tasuda käibemaksu. Isegi kui tasumist või tasaarvestust ei toimunud, on arvel nr 13744 kajastatud nõue aegunud, sest tasumise tähtpäev oli 26. novembril 2019. Kostja vaidleb vastu ka teistele arvetele. Tellimusest nr 22469 nähtub, et arvel nr 13745 kajastatud teenus osutati 11. detsembril 2019 ja arve tasumise tähtpäev oli 11. detsember 2019. Tellimusest nr 22851 nähtub, et arvel nr 13746 kajastatud teenus osutati 17. märtsil 2020 ja arve tasumise tähtpäev oli 17. märtsil 2020. Tellimusest nr 23802 nähtub, et arvetel nr 12747 ja nr 13748 märgitud teenused osutati 9. oktoobril 2020 ja 20. novembril 2020. Kõik need nõuded on tasaarvestatud või tasutud sularahas. On äärmiselt ebausutav, et arved esitatakse 2,5–4 aastat pärast teenuse osutamist. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et nõuded ei ole tasaarvestatud, siis on need aegunud. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse alles 21. veebruaril 2024, mil kõik nõuded olid juba aegunud, ja võttis avalduse hiljem tagasi. Ei esine TsÜS § 158 ja § 160 nimetatud aluseid, millest tulenevalt oleks nõuete aegumine peatunud. Ka hageja ise kinnitab, et tegemist oli vastastikkuste nõuetega ning poolte vahel oli algusest peale kokkulepe nõuete tasaarvestamiseks. Sisuliselt heidab hageja kostjale ette üksnes seda, et kostja ei ole omalt poolt esitanud arveid.

9.Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 ja 4 järgi reeglina sissenõutavaks töö valmimisest või vastuvõtmisest. Tasu sissenõutavaks muutumiseks muul ajal peaks olema tuvastatud lepingupoolte kokkulepe (vt RKTKo 27. mai 2015 nr 3-2-1-44-15, p 13). Poolte esitatust tuleneb, et neil oli kokkulepe tasumise viisi kohta (tasaarvestus), kuid sellest ei saa otseselt järeldada kokkulepet tasu sissenõutavaks muutumise aja kohta. Aja osas on pooled erinevatel seisukohtadel. Kostja hinnangul muutus tasu sissenõutavaks tellimustes märgitud kuupäevadel, hageja seisukohad on vastuolulised. Ühest küljest väidab ta, et tasu muutus sissenõutavaks arvete esitamisega 2023. aastal, teisalt nõudis ta tasaarvestust juba aastal 2020. Tasaarvestada saab sissenõutavaks muutunud nõuet (VÕS § 197 lg 1). Seega lähtus hageja 2020. aastal sellest, et tema nõuded on muutunud sissenõutavaks. Eelnevat kinnitavad ka poolte esitatud tõendid. Hageja on 28. märtsil 2023. a esitatud arved sidunud 2019. ja 2020. aastate tellimustega nr 22341, 22469, 22851, 23802 ja 24035 (dtl 9– 14). Kostja esitatud tellimustel nr 23802, 22851, 22469 ja 22341 on mh kirjas maksetingimusena „sularaha“, tähtaeg ja allservas viivisenõue (dtl 39–42, tellimusele nr 24035 vastavat teenust ei ole kostja väitel osutatud). Tellimused ei olnud vormistatud hageja väidetud viisil informatiivsete kuluarvestustena, millest ei tuleneks maksekohustust. Poolte käitumisest ja tõenditest tuleneb seega, et pooltevahelises praktikas muutus tasu sissenõutavaks arve esitamisest, kuid arvetena saab käsitada kostjale väljastatud tellimusi. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algas arvetel nr 13744 ja nr 13745 kajastatud nõuete aegumine 1. jaanuarist 2020 ning arvetel nr 13746, nr 13747 ja nr 13748 kajastatud nõuete aegumine 1. jaanuarist 2021. Nõuded aegusid vastavalt 31. detsembril 2022 ja 31. detsembril 2023. Hagi esitas hageja 2. juulil 2024, seega on nõuded aegunud. Seda ei muuda 2023. aastal uute arvete väljastamine ega kostja nimetatud asjaolu, et hageja esitas veebruaris 2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja võttis selle tagasi (dtl 34). See, et kostja ei esitanud hageja nõudmise peale tasaarvestuse vastuväidet või tasaarvestuseks vajalikke andmeid, ei peata ega pikenda aegumistähtaega. Vastastikuste nõuete puhul on kostjal õigus nii nõue tasaarvestada, sest aegumine tasaarvestust ei sega, kui ka tugineda hageja nõude aegumisele, mida kostja teebki.