Kreditex Liising OÜ hagi AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vastu kindlustushüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu
7.detsembri 2021. a (menetluskulude kindlaksmääramine)
Kaebuse esitaja ja liik
Kreditex Liising OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Kreditex Liising OÜ (registrikood 12291095), lepinguline esindaja vandeadvokaat Oksana Morozova
määrus
Kolmas isik hageja poolel X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Inna Bodagovskaja Kostja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829), lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 7. detsembri 2021. a määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
2-19-1906 menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli Kreditex Liising OÜ (hageja) hagiavaldus AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (kostja) vastu kindlustushüvitise väljamõistmiseks.
2.Maakohus jättis 11. novembri 2020. a määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas määruse peale määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis
9.veebruari 2021. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebusega seotud menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu 9. veebruari 2021. a määrus jõustus 26. veebruaril 2021.
3.Kostja esitas menetluskulude nimekirja 1. märtsil 2021. Kostja palus määrata oma menetluskulude suuruseks 5774,18 eurot ja see summa hagejalt välja mõista. Kostja esitas taotluse märkida lahendis, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja lepingulise esindaja toimingute täpne ajakulu ja kulud olid järgmised: • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • •
22.veebruaril 2019 suhtlus kohtu ja kliendiga 20 min;
1.märtsil 2021 menetluskulude nimekirja koostamine 42 min, kokku 33 t 39 min.
2 (7)
2-19-1906 Esindaja tunnitasu on 170 eurot. Kostja hinnangul on tegemist põhjendatud õigusteenuse tunnitasuga. Seda on kinnitanud ka Riigikohus tsiviilasjas 3-2-1-159-16, milles mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, arvestades hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 170 eurot.
4.Hageja vaidles kostja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlusele vastu. Hageja arvates on kostja menetluskulud ülepaisutatud. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuv õigusabiteenuse ajaline kestus (33,39 t) ei vasta tegelikkusele ning on ebamõistlikult suur. Vastuse koostamise ajakulu 11,19 t ei saa pidada põhjendatuks, sest enne vastuse koostamist oli kulutatud ligi 2 t materjalidega tutvumiseks. Ka teiste menetlusdokumentide koostamise ajakulu ei saa pidada kogu ulatuses mõistlikuks ja põhjendatuks. Ka kostja märgitud ajakulu muude toimingute eest (materjalide FTP-st allalaaadimine, sorteerimine, tutvumine, menetluskulude nimekirja koostamine jms) on ilmselgelt ülepaisutatud. Materjalide printimise (koopia) kuluks on märgitud 85 eurot, kuid ajakulu on 0 t. Arvestades kostja esindaja menetlusdokumente, nende sisu, menetlustoimingute kestust ja asja keerukust, ei ole kostja menetluskulud (s.o õigusabikulud) esitatud ulatuses põhjendatud. Hageja hinnangul saab pidada kostja õigusabi ajakulu põhjendatuks kuni 15 t ulatuses. Kostja esindaja tunnitasu määr 170 eurot ilma käibemaksuta on põhjendamatult kõrge. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Maakohus rahuldas 7. detsembri 2021. a määrusega kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määras kindlaks, et kostja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 5689,18 eurot ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 5689,18 eurot. Maakohus märkis, et kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni seaduses sätestatud määras viivist.
6.Maakohtu 11. novembri 2020. a määrusega ja ringkonnakohtu 9. veebruari 2021. a määrusega jäeti kostja menetluskulud hageja kanda. Kostja esindaja tunnitasu on 170 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-204817 pidanud põhjendatuks tunnitasu 170 eurot ilma käibemaksuta. Seega ei ole kostja esindaja tunnitasu, arvestades praeguse tsiviilasja olemust ja vaidluse keerukust, põhjendamatult kõrge ning on vastavuses kohtupraktikaga. Maakohtu hinnangul on põhjendatud 22. veebruaril 2019 kulunud aeg suhtluseks kohtuga ja kliendiga. Võttes arvesse hagiavalduse sisu ja mahtu ning sellele lisatud dokumentide mahtu (18 lisa), samuti kostja vastuse sisu ja mahtu, on täies ulatuses põhjendatud kostja esindaja ajakulu kokku 14 t 48 min, mis on ajavahemikul 25. veebruar 2019 kuni 18. märts 2019 kulunud materjalide vastuvõtmiseks, allalaadimiseks ja sorteerimiseks, materjalidega tutvumiseks, analüüsimiseks ning hagile vastamiseks. Võttes arvesse hageja 6. mai 2019. a vastuse sisu ja mahtu, pidas kohus kostja esindajal hageja vastuse analüüsimiseks kulunud 54 min mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks, mistõttu seda ei tulnud vähendada. Võttes arvesse kostja 20. mai 2019. a vastuse sisu ja mahtu, pidas kohus mõistlikuks ja põhjendatuks kostja esindaja ajakulu kokku 9 t 48 min, mis kulus ajavahemikul 10. mai 2019 – 20. mai 2019 vastuse koostamiseks. 3 (7)
2-19-1906 Võttes arvesse hageja 26. juuni 2019. a vastuse sisu ja mahtu, pidas kohus selle analüüsimise põhjendatud ajakuluks kokku 44 min, mistõttu kohus selle toimingu ajakulu ei vähendanud. Kostja esindaja edastas 4. mail 2020 kohtule e-kirja, milles palus kohtul teha kolmandale isikule X-le meeletuletuse kohtu korralduse täitmiseks. Võttes arvesse kõnealuse e-kirja sisu ja mahtu, pidas kohus selle koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 15 min. Võttes arvesse maakohtu 11. novembri 2020. a määruse sisu ja mahtu ning sellele lisatud dokumentide mahtu, on täies mahus põhjendatud kostja esindaja ajakulu 20 min, mis kulus selle määruse analüüsimiseks ja kliendiga suhtlemiseks. Võttes arvesse Tallinna Ringkonnakohtu 9. veebruari 2021. a määruse sisu ja mahtu, pidas kohus põhjendatuks kostja lepingulise esindaja ajakulu 21 min, mis kulus kostja esindajal selle määruse analüüsimiseks. Ka kõik ülejäänud kostja lepingulise esindaja kulud olid maakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud. Kostja taotles hagejalt hagimaterjalide printimise kulu ehk 85 euro hüvitamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) alusel ei ole printimise kulu hüvitamine võimalik. Menetlusdokumentide printimisega seotud kulu on käsitatav menetlusosalise esindaja bürookuludena, kuid lepingulise esindaja bürookulude hüvitamise võimalust TsMS ette ei näe. Seega jäi kostja taotlus printimise kulude hüvitamiseks 85 euro ulatuses rahuldamata. Eelnevat arvestades määras kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 5689,18 eurot, mille mõistis vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt kostja kasuks välja. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
7.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vähendada kostja lepingulise esindaja ajakulu maa- ja ringkonnakohtu menetlustes tehtud toimingute osas vähemalt 15 t-ni ning kostja esindaja tunnitasu keskmise suuruseni, näiteks 130 euroni.
7.1.Hageja väitel ei ole maakohtu määrus põhjendatud ega õiglane. Kostja menetluskulude suurus on ülepaisutatud. Kostja lepingulise esindaja ajakulu tuleb maa- ja ringkonnakohtu menetlustes tehtud toimingute osas vähendada vähemalt 15 t-ni.
7.2.Maakohus leidis ebaõigesti, et võttes arvesse hagiavalduse sisu ja mahtu ning sellele lisatud dokumentide mahtu (18 lisa), samuti kostja vastuse sisu ja mahtu, on kostja esindaja ajakulu põhjendatud kokku 14 t 48 min ulatuses. Maakohus ei arvestanud, et osa 18-st lisatud dokumendist on volikiri ja diplom. Samuti ei olnud hagi ega selle lisad mahukad. Kostja vastuse maht on sisult 6 lk. Arvestades kostja vastuse sisu ja pikkust, ei saa ajakulu kostja märgitud ning kohtu rahuldatud ulatuses pidada mõistlikuks ja põhjendatuks.
7.3.Põhjendatud ei ole märkimisväärne kulu menetlusdokumentidega tutvumiseks, analüüsimiseks, sorteerimiseks, allalaadimiseks jms. Üldjuhul analüüsib esindaja tõendeid ja menetlusdokumente menetlusdokumendi koostamisega samaaegselt. Eraldi toiminguid menetlusdokumentide analüüsimiseks ei ole põhjendatud.
7.4.Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja 20. mai 2019. a vastuse koostamise mõistlik ja põhjendatud ajakulu on 9 t 48 min. Seda enam, et sellele eelnes ka ajakulu hageja vastuse analüüsimiseks 54 min. Seega kulus eelnimetatud dokumendi koostamiseks peaaegu 11 t, mis on ilmselgelt ülepaisutatud.
4 (7)
2-19-1906
7.5.Ka muude toimingute osas ei saa kostja märgitud ja kohtu rahuldatud ajakulu pidada põhjendatuks ja mõistlikuks.
7.6.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 170 eurot ilma käibemaksuta on põhjendamatult suur. Tegemist ei olnud ülikeeruka vaidlusega. Hageja palub vähendada kostja esindaja tunnitasu keskmise suuruseni, näiteks 130 euroni.
8.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
9.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
11.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu
23.märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
12.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegusel juhul on hageja vaidlustanud maakohtu määruse osaliselt osas, millega rahuldati kostja taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja mõisteti kostja menetluskulud hagejalt välja. Täpsemalt vaidlustab hageja maakohtu määrust osas, milles maakohus pidas põhjendatuks kostja lepingulise esindaja tunnitasu 170 eurot ja toimingute ajakulu üle 15 t. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, millega kostja taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja hagejalt väljamõistmiseks jäeti osaliselt rahuldamata.
13.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud osas ei ole maakohus kostja hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
14.Arvestades hageja määruskaebuses viidatud kostja menetlusdokumentide mahtu ja sisu, s.o vastust hagiavaldusele ja 20. mai 2019. a seisukohta hageja vastusele, mh nende esitamiseks läbitöötamist vajanud hagiavalduse ja selle lisade ning 6. mai 2019. a hageja seisukoha sisu ja mahtu, nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega, et kostja menetlusdokumentide koostamiseks ja kohtule esitamiseks kulunud aeg ei ole ülepaisutatud. Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes vastaspoole arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega.
15.Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et üldjuhul on hagi vastus üks tähtsamaid menetlusdokumente, kus kostja peab esitama kõik oma vastuväited hagis esile toodud asjaoludele ja õiguslikule käsitlusele. Samuti peab kostja hagi vastuse koostamiseks kujundama 5 (7)
2-19-1906 menetlusliku positsiooni. Selleks on esindajal vaja võtta hagimaterjalid vastu, nendega tutvuda, neid analüüsida ning suhelda ka kliendiga. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ühtegi kostja menetluskulude nimekirjas toodud toimingut ajavahemikul 22. veebruar 2019 kuni 18. märts 2019, mis on seotud hagile vastuse koostamisega, pidada ebavajalikuks ja põhjendamatuks.
16.Samuti ei nähtu ringkonnakohtule asja materjalidest, et kostja esitatud hagi vastus ja 20. mai 2019. a menetlusdokument oleks sisaldanud ülemääraseid kordusi, mis annaks aluse nende menetlusdokumentide koostamise ajakulu vähendada.
17.Ringkonnakohus ei nõustu ka hageja väitega, et kostja lepingulise esindaja ajakulu menetlusdokumentidega tutvumiseks ja nende analüüsimiseks ei ole põhjendatud.
17.1.Hageja ei ole välja toonud, milliste menetlusdokumentide analüüsimist kostja lepingulise esindaja poolt ta loeb põhjendamatuks või ülemäära ajamahukaks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ükski kostja menetluskulude nimekirjas toodud toiming, millest nähtub mõne menetlusdokumendi (nt hageja või kolmanda isiku seisukoha või kohtu määruse) analüüs, ega ka selleks kulunud aeg selgelt põhjendamatu või menetluse käiku arvestades ebavajalik.
17.2.Hageja arvates ei ole eraldi toimingud menetlusdokumentide analüüsimiseks põhjendatud, kuna üldjuhul analüüsib esindaja tõendeid ja menetlusdokumente menetlusdokumendi koostamisega samal ajal. Seega möönab hageja ka ise, et menetlusdokumendi koostamine eeldab tõendite ja menetlusdokumentide analüüsimist. Analüüsimiseks kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik sõltumata sellest, kas see on menetluskulude nimekirjas eraldi välja toodud või sisaldub menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aja hulgas. Praegusel juhul ei ole kostja lepingulise esindaja ajakulu tervikuna, s.o analüüsiks ja sellele järgnenud menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aeg kokku selgelt ülemäärane.
18.Hageja määruskaebuses esitatud üldine väide, et ka muude toimingute osas ei saa kostja märgitud ning kohtu poolt rahuldatud ajakulu pidada põhjendatuks ja mõistlikuks, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu kaalutlusotsusesse sekkuda. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine.
19.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ületanud diskretsioonipiire ka kostja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse kaalumisel.
19.1.Praeguses asjas oli hageja esitanud kostja vastu hagi kindlustushüvitise väljamõistmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kindlustusvaidlused üldjuhul keskmisest keerukamad vaidlused, kuna eeldavad teadmisi spetsiifilisest õigusvaldkonnast, mida reguleerib ka Euroopa Liidu õigus. Ka praegune vaidlus oli sisu poolest vähemalt keskmise keerukusega.
19.2.Kostja taotluse kohaselt on temale õigusteenust osutatud tunnihinnaga 170 eurot. Ringkonnakohus leiab, et selline lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat ja kohtupraktikas põhjendatuks peetavat tasu. Seega ei ole praegusel juhul alust maakohtu diskretsiooni sekkuda.
19.3.Kolleegium märgib, et Riigikohus on pidanud viimaste aastate praktikas põhjendatud tunnitasu määradeks nt 170 eurot ilma käibemaksuta (27. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐159‐16, p 24), 190 eurot ilma käibemaksuta (13. mai 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-1817536, p 18) ja 200 eurot ilma käibemaksuta (3. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785, 6 (7)
2-19-1906 p 31.4). Seejuures on Riigikohus 2. juuni 2021. a otsuses tsiviilasjas nr 2-20-5942 pidanud kindlustusvaidluse puhul põhjendatuks tunnitasu 175 eurot ilma käibemaksuta.
20.Olukorras, kus kostja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu on 170 eurot ning põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 33 t 39 min, on menetluskulude hüvitise suurus 5720,50 eurot (170×33,65). Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 5689,18 eurot (tõenäoliselt lähtus maakohus kostja 1. märtsi 2021. menetluskulude nimekirjas esitatud kogusummast 5774,18 eurot ja lahutas sellest põhjendamatuks peetud printimiskulu 85 eurot). Seega ei ole maakohus mõistnud hagejalt kostja menetluskuludena välja põhjendamatult suurt summat.
21.Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.
22.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
23.Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.