Määruskaebusega seotud menetluskulud apellatsiooniastmes jätta Kreditex Liising OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-19-1906 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kreditex Liising OÜ (hageja) esitas 05.veebruaril 2019.a Harju Maakohtule AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada kindlustuslepingu kehtivus, välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 16186 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 3228,33 eurot ja viivis alates 06.veebruarist 2019.a põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni seadusjärgses määras 8% aastas ning kaasata menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna XX.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja XX 23.juulil 2015.a kapitalirendi tüüpi liisingulepingu nr L50723-1. Liisingulepingu alusel omandas hageja YY-lt XX ülesandel ja huvides sõiduauto MERCEDES-BENZ E220 CDI (reg.nr XXX XXX, edaspidi liisinguese) ning andis liisingueseme XX valdusse ja kasutusse. XX (kindlustusvõtja) ja kostja (kindlustusandja) vahel on sõlmitud vabatahtliku sõidukikindlustuse leping (kaskokindlustus, poliisi nr 1318823198) liisingueseme kindlustamiseks. Kindlustusperiood oli 08.juuni 2016.a– 07.juuni 2017.a ja soodustatuks isikuks on märgitud hageja. 08.juulil 2016.a varastati hagejale kuuluv liisinguese Läti Vabariigis Riia linnas. Sõiduki varguse puhul on tegu kindlustusjuhtumiga. Kostja kindlustusandjana on kohustatud hüvitama hagejale kindlustusjuhtumi toimumise tõttu tekkinud kahju. Hageja esitas kostjale korduvalt lepingu täitmise nõude, millele kostja vastas, et asjas on käimas kriminaalmenetlus. 18.juunil 2018.a tegi kostja otsuse ja tehingu tühistamise avalduse, millega keeldus kahju hüvitamisest, tuginedes sõidukikindlustuse üldtingimuste p 11.1 rikkumisele. Kostja on hageja arvates tahtlikult venitanud oma kohustuste täitmisega. Hageja nõue on sissenõutavaks muutunud 09.augustist 2016.a lähtudes VÕS § 450 lg-st 1. Hageja on õigustatud saama kindlustushüvitist. Alust keelduda kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks ei ole.
3.06.mai 2019.a menetlusdokumendis täpsustas hageja, et nõuab kostjalt hüvitist kindlustuslepingu, mitte liisingulepingu alusel. Hageja on loovutanud liisingulepingust tuleneva nõudeõiguse Rävala Õigusbüroo OÜ-le. Hageja ei ole loovutanud kindlustushüvitise saamise õigust ehk kostjaga sõlmitud kindlustuslepingust tuleneva hüvitise nõudeõigust Rävala Õigusbüroo OÜ-le. Sõlmitud liisingulepingu alusel on liisinguvõtjaks XX, kes vastavalt lepingule kohustus sõlmima kaskokindlustuslepingu ja märkima soodustatud isikuks hageja. XX täitis oma kohustuse. Kindlustuslepingust tulenevalt on hageja soodustatud isikuna õigustatud kindlustushüvitist saama, seega on hageja õigustatud seda ka kohtu kaudu nõudma ja kostjal on kohustus nõue täita. Hageja nõudeõigus ei pea tingimata tulenema hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust, vaid võib tuleneda ka lepingust, mis on sõlmitud hageja kui kolmanda isiku kasuks.
4.21.oktoobri 2020.a istungil jäi hageja oma seisukoha juurde, et tal on nõudeõigus. Hageja on sõiduki omanik ja nõue tuleneb liisingulepingust, mille kohaselt liisinguvõtja on kohustatud sõidukile tegema kaskokindlustuse ja märkima soodustatud isikuks hageja. Hageja kinnitas
2-19-1906 istungil, et hagi esitamise seisuga ei ole kindlustusvõtja hagejale kindlustuslepingust tulenevat nõudeõigust loovutanud.
5.Kostja palus 18.märtsi 2019.a vastuses hagiavaldusele jätta hagi läbi vaatamata. Kostja vaidles asja menetlusse võtmisele vastu. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt kindlustushüvitise väljamõistmist ehk sõiduauto Mercedes-Benz E 220 CDU (XXX XXX, edaspidi: sõiduk) kindlustuslepingu täitmist. Hageja ja kostja vahel puudub kehtiv kindlustusleping. Kostja sõlmis sõiduki kindlustuslepingu XX-ga, mitte hagejaga. Kuigi hageja on märgitud poliisis nr 1318823198 (edaspidi poliis) soodustatud isikuks, puudub hagejal kindlustusandja ehk kostja vastu täitmise nõue. Kindlustushüvitise väljamõistmiseks peab kindlustusvõtja esitama kindlustusandja vastu nõude, et kindlustusandja täidaks soodustatud isikule.
6.21.oktoobri 2020.a istungil jäi kostja seisukohale, et hagi on menetlusse võetud ebaõigesti. Kindlustuslepingus on kindlustusvõtjaks XX ja kindlustusandjaks AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal. Hagiga pole kohtusse pöördunud mitte XX, vaid kohtusse on pöördunud Kreditex Liising AS, kes on poliisi peal soodustatud isik. Soodustatud isiku osas vaidlust pole. Soodustatud isikul on küll õigus täitmisele, kuid tal ei ole nõudeõigust kindlustusandja vastu. Kostja selgitas, et ta pole liisingulepingu pool. Kostja esitas taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks või alternatiivselt vaheotsuse tegemiseks. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Harju Maakohus jättis 11.novembri 2020.a määrusega hagi läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda.
8.Määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et hagejal puudub nõudeõigus, mistõttu tuleb jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
9.Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et kindlustusvõtja ja kostja vahel sõlmitud vabatahtliku sõidukikindlustuslepingu (kaskokindlustus) puhul on tegemist kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguga VÕS § 80 tähenduses. Leping kolmanda isiku kasuks võib olla ehtne või ebaehtne. Ehtsa lepinguga kolmanda isiku kasuks on tegemist siis, kui kohustuse täitmist lisaks võlausaldajale võib nõuda ka kolmas isik ise (VÕS § 80 lg 2). Kui kolmandal isikul iseseisvat täitmisnõuet ei ole, on leping ebaehtne. Lepingu ehtsus peab tulenema vahetult lepingust või seadusest (P. Varul jt Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne, 2016, lk 381).
10.Vaidlusaluse kaskokindlustuse lepingu ehtsus ei tulene seadusest. Kostja väitel ei tulene lepingu ehtsus kindlustuslepingust ja seda ei ole ümber lükanud ka hageja. Hageja leidis, et tema nõudeõigus tuleneb liisingulepingust. Kohus nõustus kostjaga, et kostja ei ole liisingulepingu pool, mistõttu ei saa talle nimetatud lepingust õigusi ega kohustusi tekkida. Hageja kinnitas istungil, et kindlustusvõtja XX ei ole hagejale hagi esitamise seisuga kindlustuslepingust tulenevat nõudeõigust loovutanud.
11.Tulenevalt eeltoodust leidis kohus, et hageja puhul on tegemist isikuga, kellele ei ole antud iseseisvat õigust nõuda lepingu täitmist kostjalt ehk kindlustusandjalt. VÕS § 425 järgi on hagejal (soodustatud isikul) kindlustusjuhtumi toimumise korral küll õigus saada kindlustusandjalt kindlustushüvitist, kuid ta ei saa esitada täitmise nõuet kindlustusandja vastu. Kindlustusandja vastu peab nõude esitama kindlustusvõtja ja nõudma lepingu täitmist soodustatud isikule.
12.Kohus jättis kostja menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.
2-19-1906
Määruskaebus ja menetluse edasine käik
13.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks; juhul, kui ringkonnakohus ei saada asja tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks, tühistada menetluskulude jaotus ja määrata jätta menetluskulud poolte endi kanda.
14.Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt peab kohus TsMS § 2 mõtte kohaselt nii vara kui võimalik olema veendunud, et hagejal on olemas hagemisõigus. Riigikohus on otsuses nr 3-21-23-12 nimetanud taunitavaks maakohtu käitumist olukorras, kus oli teada, et hagejal ei pruugi olla hagemisõigust, kuid kohus ei võtnud selles osas pooleteise aasta jooksul midagi ette.
15.Antud juhul jättis maakohus aegsasti täitmata TsMS § 392 lg 1 p-s 6 sätestatud kohustuse selgitada välja, kes on menetlusosalised ja sama paragrahvi lg-s 4 sätestatud kohustuse kontrollida eelmenetluses hagi menetlusse võtmise õigsust ja menetluse lubatavuse eeldusi. Ei saa pidada seadusega kooskõlas olukorda, kus maakohus alles peale 1,5 aasta menetluse alustamist on leidnud, et hagejal puudub nõudeõigus.
16.Eelnimetatud kohustuste rikkumisega tekitas kohus olukorra, kus pooltel on suurenenud asjatud kulutused, mida kohtu hinnangul oleks pidanud hageja kandma. Hagi läbivaatamata jätmisega peale 1,5 aastat menetluse alustamist tekitas kohus olukorra, kus kindlustusandja võib üldse vabaneda täitmise kohustusest (VÕS § 475 lg 3), jättes õigustatud isiku õiguseta üldse kohtusse pöörduda.
17.Tsiviilkohtumenetlus peab olema efektiivne, mis tähendab, et juba dokumendi menetlusse võtmise staadiumis tuleb kõrvaldada puudused, mis takistavad tsiviilasja menetlemist. Seega pidi maakohus hagi menetlusse võtmise staadiumis või vähemalt peale kostja esialgse vastuse kättesaamist andma hagejale TsMS § 3401 alusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
18.Hagejale peab olema tagatud võimalus oma hagemisõiguse tõendamiseks ja/või selleks vastavate toimingute tegemiseks. Kohus ei täitnud oma selgitamiskohustust ja ei ole selgitanud hagejale, et temal ei pruugi olla õigust hageda ja hageja peab oma õiguse kohtule põhistama (nt viisil, et hageja esitab kohtule kindlustuslepingust tuleneva nõude loovutamise dokumendi). Käesoleval juhul tuleb vaidlustatud kohtumäärus tühistada ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks.
19.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Poolte vahel puudub vaidlus küsimuses, et hagi esitamise seisuga ei olnud kindlustusvõtja enda nõudeõigust hagejale loovutanud. Kostja esitas juba esimeses menetlusdokumendis taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Seega on ainetud hageja väited justkui ei ole hageja teadnud asja lahendamise seisukohast kesksest küsimusest, et tal puudub nõudeõigus. Käesoleval hetkel on saabunud kindlustusvõtja teoreetilise nõudega seoses õigust lõpetav tähtaeg (VÕS § 475 lg 3). Nimetatus ei lasu süü aga ei kohtul ega ka kostjal – hagejale oli teada juba alates 18.märtsist 2019.a (kostja vastus), et tal puudub nõudeõigus. Antud juhul käitus esimese astme kohus ratsionaalselt, täitis selgitamiskohustuse esimesel võimalusel. Tegemist on hageja esindaja ebakvaliteetse õigusnõuga.
20.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
2-19-1906
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna kohtumääruse tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
22.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegusel juhul ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, kuna hagejal puudub nõudeõigus kostja vastu.
23.Maakohus on õigesti järeldanud, et seadusandlusest ei tulene hageja iseseisvat täitmisnõuet kostja kui kindlustusandja vastu ning hagi kostja vastu pidanuks esitama kolmas isik kindlustusvõtjana, nõudes lepingu täitmist hagejale kui soodustatud isikule. Maakohus on õigesti tuvastanud, et iseseisvat täitmisnõuet ei tulene hagejale ka asjas esitatud lepingutest. Kolmanda isiku ja kostja vahel sõlmitud kindlustuslepingus (I kd, tlk 14, 34-36) puudub vastav kokkulepe hageja kasuks ning kostja ei ole hageja ja kolmanda isiku vahelise liisingulepingu pooleks (I kd, tlk 5-10). Kuna maakohus ei ole materiaalõigust vääralt kohaldanud, puudub alus määruse tühistamiseks ja asja tagasi saatmiseks menetluse jätkamiseks maakohtule.
24.Vaidlustatud maakohtu määruse tühistamiseks ei anna iseseisvat alust ka määruskaebuse etteheited seonduvalt maakohtu poolse menetluse juhtimisega.
25.On õige, et määruskaebuse esitaja poolt viidatud Riigikohtu praktikas on taunitud maakohtu tegevust menetluse juhtimisel olukorras, kus kohus lahendas küsimuse sellest, et hagejal ei pruugi olla hagi esitamise õigust, alles pooleteise aasta jooksul hagivastuse saamisest (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 7. märts 2012 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-12, p 15). Käesoleval juhul ei ole aga menetlus kulgenud analoogselt eelmainitud kohtuasjaga, arvestades, et kohus on võimaldanud hagejal vastata kostja vastusele (I kd, tlk 130), kostjal hageja seisukohale (I kd, tlk 136), hagejal kostja vastusele (I kd, tlk 164, 165), kaasanud menetlusse kolmanda isiku (I kd, tlk 181) ning pidanud asjas korraldava kohtuistungi (I kd, tlk 208 pöördel), mille käigus arutas seonduvalt kostja taotlusega jätta hagi läbi vaatamata, menetlusosalistega hagiavalduse edukuse seisukohalt tähtsaimat ehk küsimust sellest, kas kolmas isik on hagiavalduse esitamise seisuga hagejale loovutanud kolmanda isiku ja kostja vahelisest kindlustuslepingust tuleneva nõude. Eelnevast tulenevalt ei saa nõustuda ka etteheitega, et maakohus on selgitamiskohustuse täitmata jätnud.
26.Ringkonnakohus ei nõustu ka väitega, et maakohus on tekitanud olukorra, kus kindlustusandja võib üldse vabaneda täitmise kohustusest. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja 18.juunil 2018.a kindlustuslepingu üles öelnud, teatanud kahju hüvitamise kohustuse puudumisest ning kolmanda isiku õigusest otsus ühe aasta jooksul vaidlustada (I kd, tlk 25). Seega pidi kolmandale isikule kui kindlustusvõtjale olema arusaadav oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumata jätmise tagajärg veel enne seda, kui hageja pöördus hagiavaldusega kohtusse.
27.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja etteheitega maakohtule temale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramata jätmisega seoses. Tsiviilasjas materjalidest nähtuvalt esitas kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks 18.märtsi 2019.a vastuses hagiavaldusele (I kd, tlk 47), milles tõi mh esile, et hagejal puudub nõudeõigus kostja vastu ning esitas tõendi selle kohta, et on hagejalt soovinud kolmanda isiku kinnitust kindlustuslepingust tuleneva nõude hagejale
2-19-1906 üle mineku kohta (I kd, tlk 58). Maakohus küsis sellele menetlusdokumendile hagejalt vastust (I kd, tlk 130), millele hageja ka vastas (I kd, tlk 131-134). Seega oli hagejale antud võimalus oma nõudeõiguse tõendamiseks vajalike täiendavate faktiliste asjaolude, väidete ja soovi korral ka uute tõendite (sh nõude loovutamise lepingu) esitamiseks. Etteheide, et hagejale ei võimaldatud oma hagemisõigust tõendada, on põhjendamatu. Arvestades eeltoodut, jääb määruskaebuse põhinõue rahuldamata.
28.Määruskaebuse esitaja on alternatiivselt palunud tühistada maakohtu määratud menetluskulude jaotus ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus ka selles osas määruskaebuse rahuldamiseks.
29.Määruskaebusest ei nähtu põhjendusi, milles seisneb maakohtu eksimus menetluskulude jaotamisel või miks tuleks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna menetluskulude jaotuse muutmiseks alust määruskaebuses toodud etteheited seonduvalt maakohtu otsustustega menetluse juhtimisel. Hageja kannab TsMS § 168 lg 2 kohaselt menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kuivõrd asjas ei esine TsMS § 168 lg-tes 35 sätestatud eeldusi, puudub alus maakohtu otsustust muuta.
30.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust kohaldada ka TsMS § 162 lg-t 4, arvestades, et hagejale ei saanud kohtumenetluses tulla üllatusena küsimus nõude loovutamise lepingu olemasolust, kuna kostja oli teinud ettepaneku esitada kolmanda isiku poolt allkirjastatud kinnitus kindlustuslepingust tuleneva nõude loovutamise kohta juba 26.juunil 2018.a st enne hagi kohtusse esitamist (I kd, tlk 58). Hagejat on nii kohtumenetluse eelselt kui selle ajal esindanud üks ja sama lepinguline esindaja. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
31.Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad selle esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses menetluskulusid kindlaks määranud, mistõttu ei määra neid kindlaks ka ringkonnakohus. TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 tulenevalt määrab menetluskulud määrusega kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.
32.Määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS §-st 427 ja § 178 lg-st 1.