Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Marek Moreli vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 21. augusti 2025. a otsus Marek Moreli apellatsioonkaebus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Apellant (kostja): Marek
XXXXXXXXXXXX)
Morel
(isikukood
Vastustaja (hageja): Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask
RESOLUTSIOON
1.Võtta Marek Moreli apellatsioonkaebus Tartu Maakohtu 21. augusti 2025. a otsuse peale menetlusse.
2.Lahendada apellatsioonkaebus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
3.Tühistada Tartu Maakohtu 21. augusti 2025. a otsus osas, millega maakohus Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi rahuldas ja mõistis Marek Morelilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhivõla 499 eurot 16 senti, viivise 68 eurot 97 senti ja viivise alates 22. augustist 2025 kuni põhinõude (499 eurot 16 senti) tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse
5.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 15. novembril 2024 Pärnu Maakohtule Marek Moreli (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, anti nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 23. jaanuaril 2025 hagiavalduse, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 499 eurot 16 senti, võla sissenõudmiskulud 25 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 73 eurot 70 senti ja alates 24. jaanuarist 2025 sissenõutavaks muutuva viivise 0,065% päevas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja TKM Finants AS (TKMF) 21. mail 2024 Partner Kuukaardi ostulimiidi lepingu nr XXXXXXXXX. Lepingu kohaselt võimaldas TKMF kostjale ostulimiidi 500 euro kasutamist, et osta kaupu TKM Gruppi kuuluvates kauplustes maksepäeva edasi lükates. Kostja kohustus jooksva kuu ostude eest tasuma arvega järgmise kuu alguses. Ostulimiidile ei lisandunud intressi ega muid tasusid ja seega ei kohaldu lepingule tarbijakrediidilepingu sätted. Kostja kasutas perioodil 1. mai 2024 – 31. mai 2024 ostulimiiti 499 eurot 16 senti, mille eest TKMF esitas kostjale arve nr 843733 maksetähtajaga 1. juuni 2024. Kostja ei tasunud arvet, mistõttu TKMF ütles lepingu üles. TKMF loovutas oma nõuded kostja vastu hagejale. Hageja on saatnud kostjale kolm tasulist meeldetuletuskirja.
2.Kostja vaidles hagile vastu, väites et temalt varastati rahakott koos kaartidega ja nende alusel võeti järelmakse. Kostja teatas, et on pöördunud politseisse ja on algatatud uurimine.
3.Maakohus andis 17. märtsi 2025. a kirjaga hagejale tähtaja selgituste esitamiseks. Maakohus palus hagejal selgitada muu hulgas seda, mil moel tuvastatakse, et Partnerkaardiga tegi ostud kostja, mitte mõni kolmas isik.
4.Maakohus tegi 17. märtsil 2025 järelepärimise Politsei- ja Piirivalveametile (PPA). Maakohus palus edastada kohtule info, kas ja millal teatas kostja politseile rahakoti ning kaartide vargusest ning kas antud asjaoludest tulenevalt on alustatud kriminaalmenetlus.
5.PPA vastas 18. märtsil 2025, et kostja teatas politseile rahakoti ning kaartide vargusest 8. juulil 2024. Väidetavalt varastati rahakott koos kaartidega 22. mail 2024. 9. juulil 2024 on alustatud karistusseadustiku § 209 lg 1 tunnustel kriminaalmenetlust. 2
6.Hageja esitas 4. aprillil 2024 täiendavad selgitused. Hageja selgitas muu hulgas seda, kuidas toimub ostulimiidi lepingu sõlmimine ja ostulimiidi kasutamine. Lepingu sõlmimiseks on vajalik taotleja isikusamasuse tuvastamine Partnerkaardi iseteeninduskeskkonnas digitaalse isikutuvastuse vahendusel ning lepingu allkirjastamine Mobiil-ID, ID-kaardi või Smart-ID abil. Ostulimiit aktiveeritakse pärast lepingu allkirjastamist. Ostulimiidi kasutamiseks on kliendil vaja PIN-koodi, mille TKMF edastab kliendile tekstisõnumina (SMS) peale lepingu sõlmimist lepingus määratud mobiiltelefoninumbrile. TKMF soovitab turvalisuse huvides kliendil PIN-koodi iseteeninduskeskkonnas ära vahetada. Ostulimiit ja PIN-kood on personaalsed ning neid tohib kasutada ainult Partnerkaardile märgitud kaardi kasutaja. Kui klient on terminalis sisestanud kolm korda vale PIN-koodi, lukustatakse ostulimiit ning uue PIN-koodi saamiseks tuleb kliendil taotleda seda Partnerkaardi iseteeninduskeskkonnas, kus tuvastatakse kliendi isikusamasus digitaalse isikutuvastuse vahendusel Mobiil-ID, ID-kaardi või Smart-ID abil ning uue PIN-koodi saamiseks infoletist tuleb kliendil ennast tuvastada isikut tõendava dokumendi abil. Ostulimiidiga maksmiseks tuleb ostu kinnitamiseks sisestada PIN-kood. TKM Grupi kaupluse klienditeenindaja keeldub ostulimiidi toimingu tegemisest, kui klient on sisestanud terminali kolm korda vale PIN-koodi või klienditeenindajal on põhjendatud kahtlus, et Partnerkaardi esitanud isik ei ole Partnerkaardile märgitud kasutaja. Sel juhul on klienditeenindajal ka õigus talle esitatud Partnerkaart konfiskeerida. TKMF toimingud on logitud ja vajadusel saab tagantjärgi tuvastada ka IP-aadressi, millelt iseteeninduskeskkonna toimingud on teostatud. Lähtuvalt eeltoodust ei piisa üksnes rahakoti vargusest, sest PIN-koodi on samuti vaja kaardi kasutamiseks, mida teadis ainult kostja. Seega ei ole kostja vastuväide eluliselt usutav.
7.Maakohus andis 29. mai 2025. a määrusega pooltele tähtajad seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ja teatas otsuse kuulutamise aja.
8.Hageja esitas 31. juulil 2025 menetluskulude nimekirja.
MAAKOHTU OTSUS
9.Maakohus rahuldas 1. augusti 2025. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 499 eurot 16 senti, viivise 68 eurot 97 senti ja viivise alates 22. augustist 2025 kuni põhinõude (499 eurot 16 senti) tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus jättis 85% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 15% kostja menetluskuludest hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 352 eurot ja jättis hagejalt kostja kasuks menetluskulud välja mõistmata. Maakohus märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. PPA on esitanud teatise, mille kohaselt kostja teatas 8. juulil 2024 politseile rahakoti ning kaartide vargusest. Väidetavalt varastati rahakott koos kaartidega 22. mail 2024. Maakohus luges hageja esitatud tõenditega tõendatuks, et kostja ja TKMF sõlmisid 21. mail 2024 Partner kuukaardi lepingu nr XXXXXXXXX, kostja Partnerkaardiga osteti perioodil 1. mai 2024 – 31. mai 2024 kaupu 499 euro 16 sendi eest ning TKMF ütles 25. augusti 2024. a teatega lepingu üles ja teatas nõude loovutamisest hagejale. Maakohus leidis, et kostja vastuväited ei tõenda lepingu puudumist. Kohtule esitatud digiallkirjadega leping on allkirjastatud 21. mail 2024, esitatud arvest nähtuvalt tehti ostud sama kuu jooksul. Hageja selgituste kohaselt on Partner Kuukaardi ostulimiidi kasutamiseks kliendil vaja PIN-koodi, mille TKMF edastab kliendile tekstisõnumina (SMS) lepingus määratud mobiiltelefoninumbrile. Seega ei piisa partnerkaardi ostulimiidi kasutamiseks ainult sellest, et keegi sai kostja kaardi enda kätte.
3
Selleks on vaja ka mobiiltelefonis olevat PIN-koodi. Maakohus ei pidanud usutavaks kostja väidet, et ostulimiiti kasutas keegi kolmas isik. Maakohus leidis, et Partner Kuukaardi lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga. Hagejal on VÕS § 108 lg 1 alusel õigus nõuda põhivõla tasumist. Kuigi tegemist oli tarbijakrediidilepinguga, ei kontrolli kohus vastutustundliku laenuandmise põhimõtte järgimist. Vastutustundliku laenuandmise põhimõtte järgimise kontroll ei muudaks asja lahendust, sest VÕS § 4034 lg 7 sätestatud sanktsiooni rakendamine oleks intressi puudumise tõttu olnud sisutu. Vastavalt lepingu tingimuste p-le 5.1 on kostjal kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja ei ole toonud hagiavalduses välja, et tal oleks meeldetuletuskirjadega seoses kahju tekkinud. Hageja selgitas, et volitas võlgnevust sisse nõudma ja meeldetuletuskirju teenusena kohale toimetama PlusPlus Baltic OÜ, kuid seda asjaolu tõenditest ei nähtu. Nõudekirjade kohaselt on nõudesumma märgatavalt suurem kohtus nõutust. Meeldetuletustega nõutud summad on ka hageja enda arvates osaliselt põhjendamatud ning sissenõudmiskulude hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Tarbijalt ei või VÕS § 415 lg 1 järgi nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäärast kõrgemat viivist. Pooled leppisid laenulepingus kokku viivise 0,065% päevas, kuid vaidlusalusel ajal oli seadusjärgne viivisemäär 0,0342% päevas. Arvestades, et poolte sõlmitud laenuleping on tarbijakrediidileping, milles ei ole intressi tasumist kokku lepitud, on põhjendatud rakendada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära. Sissenõutavaks muutunud viivis on lahendi tegemise seisuga 68 eurot 97 senti.
APELLATSIOONKAEBUS
10.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kostja vaidlustab otsuse hagi rahuldamise osas. Kostja leiab, et maakohtu otsus ei ole põhjendatud. Otsuse kohaselt saadeti krediidi saamise kinnitamiseks SMS kostja telefonile, mis on ilmselt õige. Nagu varem politseile tehtud avalduses sai dokumenteeritud, varastati jope, rahakott, selles olevad kaardid, dokumendid, Smart-ID koodid, mis olid rahakotis ja ka mobiiltelefon, milles oli ligipääs Smart-ID rakendusele. Kostja palub täpsemate detailidega tutvumiseks pöörduda uurija Kristen Loidi poole.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Tartu Maakohtu 1. augustil 2025. a otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus hageja nõude rahuldas, menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb tühistatud osas saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p-de 1 ja 5 ja § 656 lg 2 teise lause alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ringkonnakohus saab kostja apellatsioonkaebusest aru nii, et kostja vaidlustab maakohtu otsust osas, millega maakohus hagi rahuldas ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 499 eurot 16 senti, viivise 68 eurot 97 senti ja viivise alates 22. augustist 2025 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4
Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata.
12.TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (RKTKo 24.01.2018, 2-13-56825, p 11). TsMS § 656 lg 1 p-de 1 ja 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on oluliselt rikutud õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtet või otsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. TsMS § 656 lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.
13.Õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumine võib seisneda muu hulgas selles, kui menetlusosaline ei tea, et teda puudutavas menetluses on esitatud mingi taotlus, seisukoht, faktiväide või tõend, mis võib asja menetlust mõjutada või kui menetlusosaline saab sellest teada sedavõrd hilja, et ta ei saa selles osas oma seisukohta väljendada. Õigusliku ärakuulamise tagamiseks peab kohus teatud olukordades selgitama menetlusosalistele ka asjaolude või tõendite esitamise vajadust (Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. § 656 komm 3.3.1.a). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja TKMF 21. mail 2024 ostulimiidi lepingu, mille kohaselt TKMF võimaldas kostjale ostulimiidi 500 euro kasutamist. Kostja vaidles hagile vastu, väites, et temalt varastati rahakott koos kaartidega ja nende alusel võeti järelmakse. Pärast kostja vastuse saamist määras maakohus 17. märtsil 2025 hagejale tähtaja selgituste esitamiseks ning tegi järelepärimise PPA-le. PPA esitas 18. märtsil 2025 vastuse järelepärimisele ja hageja esitas 4. aprillil 2025 omapoolsed täiendavad selgitused. Seejärel andis maakohus 29. mai 2025. a määrusega pooltele tähtaja seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub, et maakohtu 17. märtsi 2025. a kiri PPA-le ja PPA vastus ning hageja 4. aprillil 2025 esitatud selgitused on tehtud kostjale e-toimiku kaudu nähtavaks; maakohtu 17. märtsi 2025. a kiri pooltele ja maakohtu 29. mai 2025. a määrus on märgitud kostjale e-toimiku kaudu kättetoimetatavaks, kuid puudub info nende kostjale kättetoimetamise kohta. Asja materjalidest ei nähtu, et eelnimetatud menetlusdokumente oleks kostjale edastatud mõnel muul viisil. Kostja on kohtuga suhelnud, s.o esitanud kohtule menetlusdokumente ja kinnitanud nende kättesaamist e-kirjaga. Kostja vastas ringkonnakohtu järelepärimisele, et ei ole hageja 4. aprillil 2025 esitatud selgitusi ja maakohtu 29. mai 2025. a määrust kätte saanud. Kuigi tegemist on menetlusdokumentidega, mida maakohus ei pidanud TsMS § 306 lg 5 kohaselt kätte toimetama, tulnuks maakohtul nende edastamiseks valida siiski selline viis, mis tagab kostjale tegeliku võimaluse dokumentidega tutvuda ja seisukohti esitada. Ringkonnakohus leiab, et asja arutamisel maakohtus on oluliselt rikutud õigusliku ärakuulamise põhimõtet sellega, et kostjal ei ole võimaldatud esitada seisukohta hageja menetluse kestel esitatud täiendavate selgituste ning PPA vastuse kohta. Maakohus ei pidanud
5
kostja vastuväidet usutavaks ja rahuldas hagi osaliselt, tuginedes vastuolus TsMS § 436 lg-ga 3 ja lg 4 esimese lausega asjaoludele, mille kohta kostjal ei olnud võimalik seisukohta esitada.
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud olulisel määral täitmata ka TsMS §-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesanded ja sellest tulenevalt on otsus olulises ulatuses põhjendamata (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8). Kohus peab TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 järgi eelmenetluses välja selgitama menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. Tulenevalt TsMS § 351 lg-st 1 arutab kohus menetlusosalisega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Kohus peab pooltele selgitama muu hulgas asjaolude tõendamise koormust. Asja menetlemisel TsMS § 405 lg 1 alusel lihtsustatud korras on maakohtul lubatud teha menetluslikke lihtsustusi, kuid eelmenetluse ülesandeid ja kohtu selgitamiskohustust tuleb täita. Maakohus on jätnud eelmenetluses välja selgitamata kostja väited ja tõendid ega ole selgitanud pooltele ka asjaolude tõendamise koormist. Kostja väitis maakohtus üldsõnaliselt, et temalt varastati rahakott koos kaartidega ja nende alusel võeti järelmakse ning kostja on pöördunud politseisse ja on algatatud uurimine. Lisaks eelmises punktis märgitule, mis puudutab kostjale menetlusdokumentide edastamist, oleks maakohus pidanud sellises olukorras juhtima kostja tähelepanu vajadusele selgitada täiendavalt tema vastuväitega seonduvaid asjaolusid ja oma väiteid tõendada. Muu hulgas oleks maakohus pidanud juhtima kostja tähelepanu asjaolule, et leping on hageja esitatust nähtuvalt sõlmitud 21. mail 2024, kuid PPA vastuse kohaselt varastati kostja rahakott koos kaartidega väidetavalt 22. mail 2024, ja küsima selle kohta kostja seisukohta.
15.Kirjeldatud rikkumised toovad TsMS § 656 lg 1 p-de 1 ja 5 ja lg 2 alusel kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise eelmenetluse staadiumis. Kuna asjas on eelmenetlus nõuetekohaselt läbi viimata ja lepingu sõlmimise ja ostulimiidi kasutamisega seotud asjaolud olulises ulatuses välja selgitamata, ei saa ringkonnakohus maakohtu rikkumisi ise kõrvaldada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul täita selgitamiskohustust ning tagada kostjale väidete ja tõendite esitamise võimalus. Kohtul tuleb hoolitseda selle eest, et asja arutatakse ammendavalt (TsMS § 435 lg 1).
16.Ringkonnakohus märgib ka, et TsMS § 176 lg 7 kohaselt toimetatakse menetluskulude nimekiri vastaspoolele kätte. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja 31. juulil 2025 esitatud menetluskulude nimekiri oleks kostjale kätte toimetatud või selle saaks lugeda kostjale kätte toimetatuks.
17.Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.