I. S. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) hagi AS LASBET TOOTMINE (registrikood 11674061, asukoht Punane tn 18, 13619 Tallinn) vastu võla nõudes AS LASBET TOOTMINE vastuhagi I. S. vastu nõukogu liikme tasu vähendamiseks ja selleks nõusoleku andmise kohustamiseks
Tsiviilasja hind
Hagihind 758,84 eurot Vastuhagi hind 645 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS LASBET TOOTMINE vastuhagi rahuldamata.
Rahuldada I. S. hagi.
Välja mõista AS-ilt LASBET TOOTMINE I. S. kasuks 707,24 eurot (põhivõlg saamata jäänud nõukogu liikme tasu 645 eurot, viivis 30.06.2021 seisuga 62,24 eurot).
Välja mõista AS-ilt LASBET TOOTMINE I. S. kasuks viivis tagastamata põhinõude (645 eurot) tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.07.2021 kuni põhinõude 645 eurot täitmiseni.
Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskulud AS LASBET TOOTMINE kanda.
6.Määrata rahaliselt kindlaks I. S. põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 2 702,20 eurot (riigilõiv 175 eurot, õigusabikulu 2 527,20 eurot), mis mõista välja AS-ilt LASBET TOOTMINE I. S. kasuks.
Välja mõista AS-ilt LASBET TOOTMINE I. S. kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.I. S. (hageja) palub AS-ilt LASBET TOOTMINE (kostja) välja mõista põhivõlg 645 eurot, viivis seisuga 30.06.2021 62,24 eurot ning alates 01.07.2021 kuni kohustuse täitmiseni viivis seadusjärgses määras.
2.Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud juhtimis- või kontrollorgani liikme käsundusleping. Käsunduslepingu järgi oli hageja kostja nõukogu liikmeks. Käsunduslepingu tingimused olid sätestatud kostja üldkoosoleku otsusega. Üldkoosoleku otsuse p 4.2 kohaselt on nõukogu liikme tasu suuruseks 1 000 eurot kuus. Hageja oli kostja nõukogu liige kuni 20.03.2020. Hageja täitis käsunduslepingut nõuetekohaselt – oli kostja nõukogu liikmeks ja kandis vastavat vastutust. Kostja ei tasunud hagejale nõukogu liikme tasu 2020 aasta märtsikuu 20 päeva eest. Sellest johtuvalt on märtsikuu kahekümne päeva tasu suurus: 1 000 / 31 x 20 = 645 eurot. Eelneva perioodi tasu on makstud. Kostja keeldus kohtuväliselt võlgnevuse tasumisest. 08.06.2021 e-kirjas põhjendas kostja võlgnevuse mittetasumist: 1) kostja väidetavalt mingil ajal toimunud saneerimismenetlusega ja 2) asjaoluga, et kostja uus (alates 20.03.2020 valitud) nõukogu tasu ei saa. 17.06.2021 e-kirjas toodi välja juba uus põhjendus – 2020 aasta märtsikuus ei toimunud väidetavalt mitte ühtegi nõukogu koosolekut. Ükski loetletud põhjendustest ei oma juriidilist tähendust nõukogu liikme tasu mitte maksmisel. Kostja ei ole tõendanud ei kostja halba majanduslikku olukorda ega ka sellest hagejale teatamist. Nõukogu liikme tasu vähendamiseks ÄS § 326 lg 3 alusel on samuti vajalik üldkoosoleku otsust, mida antud juhul olemas ei ole. See tuleneb otseselt sama paragrahvi lõike 1 sõnastusest, mille kohaselt nõukogu liikmete tasustamise korra ja tasu suuruse määrab üldkoosolek. Kostja ei ole esitanud mitte ühtegi asjaolu ega põhjendust, mille alusel saaks hagi jätta osaliselt või täies ulatuses rahuldamata. Kostja põhivõlgnevus muutus sissenõutavaks hiljemalt 16.04.2020 (so järgnevast päevast mil pidi olema tasutud eelneva kuu nõukogu liikme tasu). Alates samast kuupäevast lasub kostjal kohustus tasuda hagejale viivist seaduses sätestatud määras. Kostja vastus hagile
3.Kostja hinnangul tuleb hagi jätta rahuldamata.
4.Kostja 13.04.2017 korralise üldkoosoleku otsusega valiti hageja kostja nõukogu liikmeks ning määrati nõukogu liikme tasu suuruseks 1000 eurot kuus. Hageja oli kostja nõukogu liige perioodil 13.04.2017–20.03.2020. Kostja nõustub asjaoluga, et kostja ei ole tasunud hagejale nõukogu liikme tasu 2020.a märtsi kuu eest kokku summas 645 eurot.
5.Kostja ei tasunud põhjendatult nõukogu liikme tasu. Tulenevalt kostja majanduslikust seisundist oli tasu mittemaksmine aga põhjendatud. Kostja oli hageja nõukogu liikmeks olemise lõpuperioodil majanduslikult äärmiselt halvas seisus ning maksejõuetuse tekkimine tulevikus oli tõenäoline. Kuigi hageja teadmine kostja majanduslikust olukorrast ei ole antud juhul oluline, on selge, et hageja kui kostja nõukogu liige oli kostja majanduslikult halvast olukorrast teadlik või pidi sellest olema teadlik.
Saneerimismenetlus algatati 17.04.2020 ning saneerimiskava ka kohtu poolt 25.06.2020 kinnitati. Kuivõrd saneerimismenetluse algatamise ja läbiviimise aluseks on, et ühingu majanduslik olukord on sedavõrd halb, et maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline ja vastav kostja majanduslik seis tuvastati kohtu poolt 17.04.2020 saneerimismenetluse algatamisega, on igati selge, et sama majanduslik olukord valitses kostjal ka kuu varem märtsis.
6.Kuna hageja oli vaidlusaluse perioodiga kattuval ja ka külgneval ajal kostja nõukogu liige, pearaamatupidaja ning osales aktiivselt müügitehingu läbirääkimiste ja tehingu tegemise perioodil kirjavahetuses, mis puudutas kostja halba majanduslikku olukorda, on alusetud hageja väited kostja majandusliku olukorra mitteteadmisest. Hageja menetluses esitatud väide majandusliku olukorra mitteteadmisest põhjendab omakorda veelgi enam, et määratud tasu ei olnud kooskõlas tegelikult täidetavate kohustustega. Alusetu on hageja väide, et kostja ei ole enne hagiavalduse vastust kordagi tuginenud halvale majanduslikult olukorrale. Esimesele hageja poolt esitatud nõudekirjale 08.06.2021 vastates on kostja e-kirjas selgelt välja toonud, et kostja oli hageja nõukogu liikmeks oleku perioodi lõpus ajutiselt maksejõuetu, ühing on saneeritud ning ettevõttel pole finantsiliselt võimalik tasuda lisaks nõukogu liikmete tasudele ka muid kohustusi. Seejuures ei ole kostjal vaja kujundusõiguse kasutamiseks viidata kindlale seaduse paragrahvile.
7.Kostja vähendas hageja nõukogu liikme tasu kooskõlas seadusega. Äriseadustiku § 326 lõike 3 kohaselt võib aktsiaselts vähendada nõukogu liikme tasu, kui aktsiaseltsi majanduslik olukord halveneb oluliselt ja nõukogu liikmele määratud tasude edasimaksmise võimaldamine oleks aktsiaseltsi suhtes äärmiselt ebaõiglane. Aktsiaseltsi majandusliku olukorra olulisest halvenemisest tulenenud nõukogu liikme tasu vähendamine on aktsiaseltsi kujundusõigus, mille üle võib aktsiaselts, st juhatus, otsustada ühepoolselt ja ilma nõukogu liikme nõusolekuta. Kostja on hagejat tasu vähendamisest teavitanud ning seda ka põhjendanud. Juhul kui kohtu hinnangul ei ole kostja varasemad teavitused olnud piisavad kujundusõiguse teostamiseks, teavitab kostja hagejat käesolevaga ÄS § 326 lõikes 3 sätestatud tasu vähendamise õiguse teostamisest, mille kohaselt vähendab kostja hageja 2020. a märtsikuu nõukogu liikme tasu nullini. Olukorras, kus kostja on majanduslikes raskustes, mis ei võimaldanud kostjal maksta töötasusid ega rahuldada kolmandate isikute nõudeid, ei saa eeldada, et kostja jätkab nõukogu liikmetele tasude maksmist ning selliste tasude maksmine oleks olnud äärmiselt ebaõiglane. Kostja ei nõustu hageja väitega, et ÄS § 326 lõikes 3 sätestatud tasu vähendamise kujundusõiguse sooritamiseks on vajalik üldkoosoleku otsus. Sätte sõnastusest nähtub, et vastav õigus on aktsiaseltsil ehk kostjal, mitte spetsiifiliselt selle kindlal organil. Hageja viidatud ÄS § 326 lg 1 sätestab üldkoosoleku pädevusse nõukogu liikme tasustamise korra ja tasu suuruse, kuid lõikest 1, 3 ega nende koosmõjust ei ole tulene, et ÄS § 326 lõikes 3 sätestatud kujundusõigus on antud samuti vaid üldkoosolekule. Käesoleval juhul on kujundusõigust teostanud kostja juhatuse liikme ning lepingulise esindaja kaudu. Kirjalikud vastused hageja nõudele on saatnud kostja juhatuse liige ja kostja jurist. Veelgi enam, antud juhul tuleb silmas pidada, et tasu vähendamise kujundusõigust on teostatud endise nõukogu liikme suhtes. Tulenevalt kehtivast kohtupraktikast ei ole endise nõukogu liikme suhtes teostatavad õigustoimingud üldkoosoleku pädevuses, vaid nendes küsimustes esindab ühingut juhatus nagu ka kõigis teistes tehingutes. Võttes aluseks kostja majanduslikku seisundit ja hageja kohustuste täitmist nõukogu liikmena oli nõukogu liikme tasu vähendamine ainus õige samm kostja põhjendamatute kulutuste vähendamiseks. Seega täitis juhatuse liige kujundusõiguse teostamisega enda seadusest tulenevat kohustust.
8.Nõukogu liikme tasu vähendamine nullini oli põhjendatud. Ebaõigluse nõukogu liikme tasu maksmisel oleks toonud kaasa ka asjaolu, et hageja ei täitnud tasu nõutava perioodi jooksul ühtegi nõukogu liikme kohustust. Arvestades kirjeldatut ja kostja majanduslikku olukorda 2020. aasta
alguses, oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane eeldada hagejale nõukogu liikme tasu edasimaksmist olukorras, kus makstav tasu ei ole muuhulgas mõistlikus vastavuses nõukogu liikme ülesannetega. Hageja oli kostja nõukogu liikmena tasu nõutava perioodi vältel tegevusetu (nt ei toimunud ühtegi nõukogu koosolekut jms) ja ei panustanud ühelgi viisil kostja majandusliku olukorra parandamisse, mistõttu ei ole põhjendatud tasu maksmine vastava perioodi eest ning kirjeldatud majanduslikus olukorras nõukogu liikme tasu maksmine oleks kostja ja ka kostja võlausaldajate suhtes äärmiselt ebaõiglane. Eeltoodud põhjustel vähendas kostja 2020. aasta märtsi kuus nõukogu liikmete, sh hageja, makstava tasu nullini. Nõukogu liikmete tasu mittemaksmine on jätkunud. Kuigi käesoleval ajal on kostja juhtkond aktiivses suhtluses nõukoguga ning nõukogu täidab aktiivselt enda ülesandeid kostja majandusliku olukorra parandamiseks, märgib kostja siinkohal kostja majandusliku seisu ilmestamiseks, et kuni tänase päevani ei tasuta ka uutele nõukogu liikmete tasu nende ülesannete eest. Seega ei olnud nõukogu liikmete tasu vähendamine kuidagi pahatahtlik ega suunatud hageja kahjustamisele.
9.Seega kokkuvõtlikult olukorras, kus hageja ei täitnud ühtegi nõukogu ülesannet tasu nõutava perioodi jooksul ning kostja oli niivõrd halvas majanduslikus olukorras, et peagi pärast vaidlusalust perioodi esitati saneerimisavaldus, oli kostja hinnangul igati põhjendatud hageja nõukogu liikme tasu vähendamine nullini. Sellest tulenevalt puudub hagejal nõue kostja vastu. Kostja vastuhagi
10.Kostja palub:
1.Vähendada I. S. nõukogu liikme tasu 2020. a märtsi kuu eest 645 euro võrra, st 0 euroni.
2.Kohustada I. S.t andma nõusolek tema, kui AS Lasbet Tootmise endise nõukogu liikme tasu vähendamiseks 2020. a märtsi kuu eest 645 euro võrra, st 0 euroni.
3.Asendada kohtuotsusega I. S. nõusolek tema, kui AS Lasbet Tootmise endise nõukogu liikme tasu vähendamiseks 2020. a märtsi kuu eest 645 euro võrra, st 0 euroni. Tulenevalt kostja majanduslikust seisundist oli tasu mittemaksmine põhjendatud. Olukorras, kus kostja on majanduslikes raskustes, mis ei võimaldanud kostjal maksta töötasusid ega rahuldada kolmandate isikute nõudeid, ei saa eeldada, et kostja jätkab nõukogu liikmetele tasude maksmist ning selliste tasude maksmine oleks olnud äärmiselt ebaõiglane. Vt ka p 5, 7. Kostja on hagejat tasu vähendamisest teavitanud ning seda ka põhjendanud. Ebaõigluse nõukogu liikme tasu maksmisel oleks toonud kaasa ka asjaolu, et hageja ei täitnud tasu nõutava perioodi jooksul ühtegi nõukogu liikme kohustust. Vt p 8.
11.Kostja jääb enda eelmistes menetlusdokumentides esitatud seisukohtade juurde, mille kohaselt on lähtuvalt õiguskirjandusest ÄS § 326 lõikes 3 sätestatud tasu vähendamine käsitletav kujundusõigusena. Sellele vaatamata tulenevalt Riigikohtu otsuse nr 2-15-18186 punktis 23 esitatud seisukohast ning selle võimalikust kohaldamisest analoogia korras ÄS § 326 lõikele 3, esitab kostja enda õiguste igakülgseks kaitseks käesolevaga ka vastuhagi ÄS § 326 lg 3 ja TsÜS § 68 lg 5 alusel nõukogu liikme tasu vähendamiseks ning selleks hageja tahteavalduse asendamiseks.
12.Kostja palub juhul, kui kohtu hinnangul on nõukogu liikme tasu vähendamine nõudeõigus ja mitte kujundusõigus, käsitleda kostja varasemaid tasu vähendamise teavitusi hagejale nõudeavaldustena. Seejuures kui kohtu hinnangul ei ole võimalik varasemaid tahteavaldusi käsitleda nõudeavaldustena hageja vastu tasu vähendamiseks, esitab kostja käesolevaga nõude, milles nõuab hagejalt tema, kui endise kostja nõukogu liikme tasu vähendamist 2020. a märtsis 645 eurot võrra, st 0 euroni. Lähtuvalt hageja poolt esitatud seisukohtadest on selge, et hageja ole nõustunud ega nõustu nõukogu liikme tasu vähendamisega. Seetõttu palub kostja asendada hageja
tahteavaldus kohtulahendiga, millega hageja annab nõusoleku nõukogu liikme tasu vähendamiseks 2020. a märtsis 645 euro võrra, st 0 euroni. Hageja seisukoht kostja vastuhagi osas
13.Hageja palub jätta vastuhagi rahuldamata. Hageja jääb varem esitatud seisukohtade juurde. Iseenesest saab juhatuse / nõukogu liikme tasu saneerimiskavas vähendada (erinevalt töölepingu alusel tekkinud nõudest, vt SanS § 22 lg 2), kuid sellisel juhul peab see olema märgitud saneerimiskavas. See tähendab, et vastav nõukogu liige, kelle nõuet vähendatakse peab olema saneerimiskavas märgitud puudutatud isikuna (st et ka puudutatud isikuna saneerimismenetlusse kaasatud), samuti peab olema märgitud tema nõude vähendamise fakt ja ulatus. Saneerimiskavaga ei kujundatud ümber hageja nõuet. Saneerimise jutt ei puutu tegelikult üleüldse asjasse, sest kostja saneerimismenetlus alustati (rääkimata saneerimiskava kinnitamisest) pärast hageja nõude tekkimist. Asjassepuutumatu on ka kostja väide, et hageja ei ole nõukogu liikmena piisavalt tööd teinud. Äriühingu nõukogu on kontrollorgan. Nõukogu liikmetele makstakse tasu, mitte töö tegemise, vaid vastutuse eest. Kui rääkida aga töö tegemisest, siis osundab hageja siinkohal, et uue juhatuse liikme (R. K.) viis kostja juhatuse kooseisu just hageja oma ID-kaardiga 06.03.2020. Seega tegi hageja vaidlusalusel perioodil kostja heaks ka tööd, mitte ainult ei kandnud nõukogu liikme vastutust. Faktilise märkuse korras õiendab hageja ära vastuhagis esinevat kaks paljasõnalist valeväidet: − Vastuhagi p 2.1 viimases lauses on nö möödaminnes mainitud, et kostja on hagejat tasu vähendamisest teavitanud ning seda ka põhjendanud. See väide ei vasta tõele. Toimikus olevate tõenditega on tõendatud, et kostja hagejat tasu vähendamisest ei teavitanud ega pole seda ka põhjendanud. − Vastuhagi p 2.2 viimases lauses on mainitud, et justkui ei võimaldanud kostja majanduslik olukord maksta töötajatele töötasusid. See väide ei vasta samuti tõele. Töötajale maksti töötasusid vastavalt töölepingutele. Nagu sai juba eelnevalt mainitud, ei võimalda SanS § 22 lg 1 saneerimise käigus muuta töötasu tingimusi. Kostja seisukoht hageja vastuse osas
14.Hageja hinnangul tulnuks nõukogu liikme tasu vähendada saneerimiskavas ning hagejat ei ole korrektselt saneerimismenetlusse kaasatud. Kostja antud seisukohaga ei nõustu. Saneerimismenetluse võimalus vähendada ühingu kohustusi võlausaldajate ees ei välista ühingu õigust tingimuste täitmisel vähendada nõukogu liikme tasu saneerimismenetluse väliselt. Saneerimise argument omab siinkohal tähtsust vaid ÄS § 326 lg 3 eelduste sisustamisel selles mõttes, et see tõendab aktsiaseltsi majandusliku olukorra olulist halvenemist.
15.Hageja on nõukogu liikme kohustuste täitmise tõendamiseks esitanud väite, et hageja on viinud kostja juhatuse liikme juhatusse id-kaardiga 06.03.2020. Hageja ei ole põhjendanud, milles seisneb hageja poolt uue juhatuse liikme viimine juhatusse ega ole esitanud tõendeid vastava asjaolu kohta. Kostja ei saa nõustuda ka hageja esitatud seisukohaga, et nõukogu liikmetele makstakse tasu vaid vastutuse eest ning mitte konkreetsete ülesannete täitmise eest. Nõukogu liikmetele on seadusega sätestatud kohustused, milleks ei ole üksnes seaduses sätestatud sagedusega koosolekutel osalemine, vaid ka jooksva järelevalve teostamine juhatuse tegevuse ja äriühingu juhtimise üle. Kostjale teadaolevalt ei ole nõukogu koosolekuid pikema perioodi jooksul toiminud, jooksva järelevalve teostamisest hageja poolt rääkimata. ÄS § 326 lg 2 kohaselt tuleb aktsiaseltsil tagada, et nõukogu liikmetele tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses nõukogu
liikmete ülesannete ja aktsiaseltsi majandusliku olukorraga. Kostja on tõendanud, et 2020. a märtsi kuus oli kostja majanduslik olukord väga keeruline ja seejuures ei ole hageja täitnud enda nõukogu liikme kohustusi. Seadus ei näe ette nõukogu liikmele tasu nö vastutuse kandmise eest. Hageja viidatud argument näitab, et hagejal on vale arusaam nõukogu liikme rolli olemusest ja kohustuste sisust. Nõukogu ülesandeks ei ole majandusaasta aruannete pimesi heakskiitmine – nõukogu peab aktiivselt teostama järelevalvet ühingu juhtimise üle ja hoidma ära võimalikke kuritarvitusi juhatuse tasandil. Nõukogu vastutus ei ole asi iseeneses ega käi nö nõukogu tasu sisse. Nõukogu vastutusest on põhjust rääkida üksnes siis, kui nõukogu liige on jätnud oma kohustused täitmata. Kui nõukogu liige ei saagi üldse tasu, siis see ei tähenda, et ta justkui ei peakski oma kohustuse täitmata jätmise eest vastutama. Kohtu põhjendused
16.Kohus lahendab asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses.
17.Vaidlus puudub järgmiste asjaolude üle:
1.Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud juhtimis- või kontrollorgani liikme käsundusleping, mille järgi oli hageja kostja nõukogu liikmeks.
2.Käsunduslepingu tingimused olid sätestatud kostja 07.04.2017 üldkoosoleku otsusega (hagiavalduse lisa 1), mille päevakorra punkti 4.2 kohaselt otsustati määrata nõukogu liikme tasu suuruseks 1 000 eurot.
3.Hageja oli kostja nõukogu liige kuni 20.03.2020 (hagiavalduse lisa 2, äriregistri väljavõte).
4.Kostja ei tasunud hagejale nõukogu liikme tasu 2020 aasta märtsikuu 20 päeva eest, eelneva perioodi tasu on makstud.
5.Pooltel toimus kirjavahetus võlgnevuse osas (hagiavalduse lisa 3).
6.Kostja ei ole hageja nõuet tasunud.
18.Kohus käsitleb esmalt kostja vastuhagi. Kostja palub vähendada hageja nõukogu liikme tasu 2020.a märtsi eest 645 euro võrra (0 euroni), kohustada hagejat andma selleks nõusolek ja asendada hageja nõusolek kohtuotsusega. Äriseadustiku (ÄS) § 326 lg 3 sätestab: „Kui aktsiaseltsi majanduslik olukord halveneb oluliselt ja nõukogu liikmele määratud või temaga kokkulepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks aktsiaseltsi suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib aktsiaselts nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist.“ Riigikohus on 2-15-18186 tehtud lahendi punktis 23 märkinud ÄS § 314 lg 3 (samasisuline ÄS § 326 lg-ga 3) kohta järgmist: „ÄS § 314 lg 3 sätestab tasu vähendamise nõudeõigusena, mitte kujundusõigusena. Selleks, et tasu vähendada (seda mitte maksta), peab aktsiaselts esitama tasu või muu hüvitise saamiseks õigustatud isiku vastu nõude, mille maksma panemiseks peab ta vaidluse korral esitama juhatuse liikme vastu hagi kohtusse. Kui tasu saama õigustatud isik ei nõustu tasu vähendamisega, on aktsiaseltsil võimalik nõuda, et kohus kohustaks juhatuse liiget andma tasu vähendamisega nõustumiseks tahteavalduse (TsÜS § 68 lg 5).“ Kohus lahendab sellest tulenevalt kostja nõude vastuhagina, mitte vastuväitena hagile. Kostja põhjendab nõuet järgmiste asjaoludega:
1.Kostja majanduslik seisund oli halb. Kostja suhtes algatati saneerimismenetlus 17.04.2020 (tsiviilasi 2-20-5787) ja saneerimiskava kinnitati 25.06.2020 (kostja 17.09.2021 vastuse lisa 1). Sama majanduslik olukord esines ka märtsis 2020 ning hageja oli kostja halvast majanduslikust olukorrast teadlik (kostja 17.09.2021 vastuse lisa 2).
2.Ebaõiglane oleks nõukogu liikme tasu maksmine olnud ka põhjusel, et hageja ei täitnud nõutava perioodi jooksul ühtegi nõukogu liikme kohustust (nt ei toimunud ühtegi nõukogu koosolekut). Tasu ei olnud mõistlikus vastavuses nõukogu liikme ülesannetega. Kohus on esmalt seisukohal, et tähtsust ei oma antud juhul seisukoht, et tasu maksmine oleks ebaõiglane, kuna hageja ei täitnud sellel perioodil ühtegi nõukogu liikme kohustust ja seega tasu polnud vastavuses nõukogu liikmete ülesannetega. Selline seos on kirjas ÄS § 326 lg 2 (nõukogu liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ning nõukogu liikmega lepingu sõlmimisel tuleb tagada, et nõukogu liikmele aktsiaseltsi tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses nõukogu liikme ülesannete ja aktsiaseltsi majandusliku olukorraga), kuid nimetatud regulatsioon kohaldub tasu määramisel. Tasu vähendamiseks annab võimaluse ÄS § 326 lg 3, selle eelduseks on äriühingu majandusliku olukorra oluline halvenemine, millele kostja samuti tugineb. ÄS § 326 lg 3 räägib tasu edasimaksmisest ja muude hüvede jätkuvast võimaldamisest. Nimetatust saab järeldada, et tasu vähendamiseks tuleb sellekohane nõue aktsiaseltsi poolt nõukogu liikmele esitada enne selle nõude tekkimist (antud juhul enne 2020.a märtsi). Sellele viitab ka sama paragrahvi lg 4, mis võimaldab tasu vähendamise nõude korral nõukogu liikmel lepingu erakorraliselt üles öelda – tagantjärgi vähendamise nõude esitamise korral selline võimalus puuduks. Menetluses ei ole tuginetud sellele, et kostja oleks tasu vähendamist nõudnud enne 2020.a märtsi. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul kostja nõue põhjendatud ja vastuhagi jääb rahuldamata.
19.Kostja on nõustunud, et ta ei ole tasunud hagejale nõukogu liikme tasu 2020.a märtsi eest summas 645 eurot. Seega puudub vaidlus selles osas, et kostjal on hageja ees võlgnevus, ega ka nõude suuruse osas. Kuna kostja vastuhagi tasu vähendamiseks jääb rahuldamata (ja kostja vastuväited hagile on samasisulised kui vastuhagi põhjendused) ning hageja nõude osas vaidlust ei ole, siis kuulub põhinõue rahuldamisele. Hageja on lisaks põhinõudele palunud välja mõista ka viivise seisuga 30.06.2021 summas 62,24 eurot ning viivise alates 01.07.2021. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 sätestab: „Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.“ Hageja on viivist arvestanud alates 16.04.2020 (järgmine päev sellest, kui pidi olema tasutud eelneva kuu nõukogu liikme tasu). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivisearvestuse aluseks olevate andmete kohta ning perioodi 16.04.2020-30.06.2021 viiviseks kujuneb seadusjärgse määra alusel 62,24 eurot. Kohus peab põhjendatuks viivisenõuet ning samuti viivisenõuet alates 01.07.2021 kuni kohustuse täitmiseni. Kohus rahuldab seega hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 645 eurot, viivise seisuga 30.06.2021 summas 62,24 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates 01.07.2021 põhivõla 645 eurot tasumata osalt kuni põhivõla tasumiseni.
20.Kuivõrd kohus rahuldab hagi ja jätab vastuhagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
21.TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõivu ja õigusabikulud. Kostja on jätnud menetluskulude hindamise kohtu otsustada. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihinnaks on käesolevas asjas 758,84 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 175 eurot, mis on tasutud. Riigilõivukulu on põhjendatud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Hageja on palunud välja mõista õigusabikulud 2 527,20 eurot (ajakulu 16,2 tundi, tunnitasu 156 eurot koos käibemaksuga). Spetsifikatsiooni pinnalt saab järeldada, et tegu on käesoleva menetlusega seotud kuludega. Kohtu hinnangul on ajakulu ja tehtud toimingud põhjendatud ning tunnitasu ei ole ebamõistlikult suur. Õigusabikulud summas 2 527,20 eurot (sh käibemaks) on põhjendatud. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 2 702,20 eurot (riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 2 527,20 eurot) ning mõistab menetluskulud kostjalt välja, samuti tuleb kostjal tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.