A Mi hagi O M vastu 16187,56 euro tagasi nõudmiseks
Hagihind
hagi hind 17 010,22 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A M (ik xxx, xxx); Hageja lepinguline esindaja: Natalja Santaševa (OÜ Advokaadibüroo CLARUS, e-post: xxx); Kostja: O M (isikukood xxx, xxx); Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Maire Arm, advokaat Simo Soolo (Maria Mägi Advokaadibüroo, e-post: [email protected]). kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja loobumine nõudest summas 223 eurot ja lõpetada eeltoodu ulatuses menetlus käesolevas tsiviilasjas nr 2-22-1753.
2.Hagi rahuldada.
3.Mõista kostjalt O Mlt (isikukood xxx) hageja A Mi (isikukood xxx) kasuks välja 15 964,56 (viisteist tuhat üheksasada kuuskümmend neli eurot ja 56 senti) eurot.
4.Mõista kostjalt O Mlt (isikukood xxx) hageja A Mi (isikukood xxx) kasuks välja viivis laenusumma tagasimaksete nõudelt 11 445,51 eurolt alates hagiavalduses esitamisest 02.02.2022 kuni antud nõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
2.Mõista kostjalt O Mlt (isikukood xxx) hageja A Mi (isikukood xxx) kasuks menetluskuludena välja 3 932 (kolm tuhat üheksasada kolmkümmend kaks) eurot, millest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on 980 eurot ja kulud õigusabile on 2952 eurot.
3.Mõista kostjalt O Mlt (isikukood xxx) hageja A Mi (isikukood xxx) kasuks välja viivis menetluskuludelt 2952 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.26.03.1986 sõlmisid hageja ja kostja abielu. Abielu ajal 07.01.2002 osteti 2/5 mõttelist osa kinnistust Tallinnas, aadressil Xxx. Kinnistu ostmiseks sõlmisid hageja ja kostja AS-ga Hansapank laenulepingu nr xxx. Laenulepingu kohaselt olid laenusaajateks hageja ja kostja. 27.01.2006 kirjutasid pooled alla laenulepingu nr xxx EL lisa nr 1.
2.18.10.2004 sõlmisid pooled abikaasade ühisvara jagamise lepingu, mille kohaselt muutus ühisvarasse kuuluv 2/5 mõttelist osa kinnistust Tallinnas Xxx kostja lahusvaraks. Kohustused panga ees jäid poolte vahel jagamata. Pärast ühisvara jagamise lepingu sõlmimist olid pooled jätkuvalt solidaarvõlgnikud ja tegu oli nende mõlema kohustusega panga ees.
3.05.11.2021 väljastas Swedbank AS hagejale tõendi, milles pank kinnitas, et ajavahemikul 18.10.2004-15.01.2021 tasuti laenulepingu alusel laenu osamakseid ja intressimakseid kokku summas 32 375,13 eurot, millest 22 891,02 eurot moodustasid laenusumma tagasimaksed ja 9 484,11 eurot tasutud intressimaksed. Kõik maksed tehti hageja arvelduskontolt. Hagi esitamise ajaks on kohustus panga ees täidetud täies ulatuses ja hageja täitis laenulepingust tuleneva solidaarkohustuse.
4.Hagiavalduse esitamise ajal elavad pooled lahus. 2021 pöördus kostja kohtusse abielu lahutamise hagiga. 25.01.2021 tegi kohus tsiviilasjas nr xxx otsuse, mille kohaselt lahutas poolte abielu. Hageja täitis üksinda panga ees täielikus ulatuses solidaarkohutuse. Kuigi kohustus oli võetud abielu ajal, ei ole seda enam võimalik jagada, sest kohustus on täidetud. Tegu ei ole kohustusega, mis oli võetud perekonna huvides, kuna kostja on saanud kinnistu enda lahusvaraks, kuid jäi laenulepingu alusel solidaarvõlgnikuks. Kostja sai eelise, sest ta ise oma kohustust ei täitnud, kuid kostja omandisse kuulub kinnistu, mis ei ole koormatud laenuga.
5.Hageja viitas VÕS § 69 lõikele 1 ja lõikele 2. Algselt võeti laen kinnistu omandamiseks ühisvarasse. Pärast ühisvara jagamise lepingu sõlmimist, millega kinnistu muutus kostja lahusvaraks, ei saa enam väita, et laenukohustuse täitmine oli perekonna huvides. Pärast ühisvara jagamist 18.10.2004 oli laenukohustuse täitmine vaid kostja huvides. Kuna hageja on täitnud lepingust tuleneva kohustuse nii enda osas kui ka kostja eest, tekib hagejal tekib tagasinõudeõigus kostja vastu. Laenulepingust tulenev kohustus oli mõlema poole kohustus.
6.Hageja tagasinõude tekkimise eelduseks on täielik solidaarkohustuse täitmine. Regressnõude alusel saab kohustuse täitnud solidaarvõlgnik ülejäänud võlgnikelt põhimõtteliselt nõuda sama, mida oleks saanud nõuda võlausaldaja. Hageja on täitnud võlausaldaja ees perioodil 18.10.200415.01.2021 laenukohustust ise kokku summas 32 375,13 eurot. Seega nõuab kostja tagasinõude korras kostjalt tema tasumata osa summas 16 187, 56 eurot (32 375,13:2= 16 187,56).
7.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja järeldab ebaõigesti, et 18.10.2004 ühisvara jagamise lepinguga läksid kõik kohustused panga ees üle hagejale. Kinnistu igakordse omaniku kohustus alluda kohesele sundtäitmisele tähendab, et iga uus omanik peab alluma sundtäitmisele ja vastavalt sõlmitud lepingu punktile 2.5 oli see kostja. Ühisvara jagamise leping ei sisaldada kokkulepet, et laenu tagastamise kohustus oleks jäänud vaid hagejale. Ühisvara jagamise lepinguga ei muudetud põhimõtet, et hageja ja kostja on solidaarvõlgnikud.
8.Õige on kostja väide, et kohus lahutas abielu 25.01.2022, mitte 21.01.2021. Tegu oli hageja trükiveaga. Hagiavaldusele oli lisatud kohtuotsus. Hageja rõhutas uuesti, et laenulepinguga võetud kohustus oli solidaarkohustus ja viitas VÕS § 69 lõikele 1. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on täitnud oma osa kohustustest. Hageja täitis ühist kohustust panga ees nii enda kui ka kostja eest. Kostja leiab ekslikult, et ta ei pidanud täitma kohustust enda osas.
9.Kostja väited, et hageja kasutas raha oma äritegevuseks, on tõendamata. Kostja oli sõlmitud lepingute alusel kaaslaenusaaja, mitte elamu omanik, kes andis nõusoleku täiendava laenu saamiseks. Tõendamata kostja väited selle kohta, milleks hageja kasutas 27.03.2006 saadud laenuosa summas 6818,33 eurot. Kostja peab tõendama, et hageja kasutas täiendavat laenu mitte perekonna, vaid enda huvides.
10.Kostja viitas, et ühisvara režiimi kohaselt ei omanud tähtsust, kumb abikaasa milliseid kulutusi enda kontolt tasus ning perekonnaeluks vajalikke kulutusi tasus kostja. Nimelt hageja kandis kulutusi seoses kinnistu hooldamisega. Hageja on tasunud 01.01.2004 kuni 12.11.2021 kõik arved elektri eest ja 01.01.2004 kuni 12.11.2021 kõik arved vee eest. Õiged ei ole kostja väited, et kostja tasus elektri ja vee eest.
11.Hageja pidas arusaamatuks, kuidas on asjakohased kostja väited elamuga seotud kulutuste kandmise kohta. Kostja on väitnud, et tegi hagejale rahalisi ülekandeid maja remontimiseks ja akende paigaldamiseks. Kuna kinnistu on kostja lahusvara, olid kõik kulutused tehtud kostja lahusvarale. Sisuliselt ei ole kostja esitanud hagile vastuväiteid ega tõendeid.
12.06.08.2022 seisukohtades tõi hageja esile, et kuna kostja tegi hagejale laenu tagasimaksmiseks ülekande summas 223 eurot, tuleb see nõudest maha arvestada. Hageja vähendab oma nõuet 223 euro võrra.
13.Hageja ei nõustunud kostja väidetega, et laen võeti hoopis OÜ X äritegevuseks. OÜ X asutati 2000. aastal. Kuigi hageja oli ainus osanik ja juhatuse liige, kuulus äriühingu osalus poolte ühisvarasse kuni 2015. aastani, mil ettevõte äriregistrist kustutati. Kuna äriühing kuulus poolte ühisvarasse, ei saa väita, et hageja kasutas laenu ainult enda huvides või omal äranägemisel. Kostjale kuulus pool äriühingu tuludest.
14.Hageja pidas ebaselgeks, millist asjaolu soovib kostja tõendada kohtule esitatud OÜ X 2005. majandusaasta aruandega. Täiendava laenu võtsid pooled 2006. aastal. Kostja väited, et hageja väidetavalt kasutas laenu oma äriühingu huvides, ei ole asjakohased. Kostja väited oleksid asjakohased vaid juhul, kui äriühing oleks olnud hageja lahusvara.
15.Kostja väidab, et on teinud hagejale oma kontolt rahalisi ülekandeid ajavahemikul 17.03.2007 kuni 26.06.2020 kokku summas 6013,83 eurot. Kostja leidis, et tehtud maksete arvelt on toimunud ühise laenu tasumine, kostjal on selles summas hageja vastu tagasinõudeõigus ning need summad tuleb tasaarvestada hageja nõudega. Kostja esitatud pangakonto väljavõtted ei tõenda, et kostja tasus hagejale oma osa võetud kohustusest. Ülekannete selgitusi ei saa käsitleda laenu tasumisena. Eriti arvestades asjaolu, et kostja on teinud ühe ülekande konkreetse selgitusega “krediidi eest”. Ülejäänud ülekandeid ei saa lugeda laenu tasumiseks, kuna selgitus ei ole selge.
16.Lisaks kandis hageja kulutusi seoses kinnistu hooldamisega. Hageja on tasunud perioodil 01.01.2004 kuni 12.11.2021 kõiki arveid elektri eest ja perioodil 01.01.2004 kuni 12.11.2021 kõiki arveid vee eest. Sel perioodil oli kinnistu omanikuks juba kostja ja kinnistu kuulus kostja lahusvara hulka. Hageja täitis omaniku kohustusi kostja asemel. Hageja tasus eelviidatud perioodil kulusid kinnistu eest kokku summas 10 939,81 eurot. Kuna hageja samuti elas samas majas, peab kostja hüvitama hagejale poole tasutud summast. Kui kostja jääb oma tasaarvestuse või tagasinõude juurde, esitab hageja kostja vastu täiendavalt nõuded, mis on seotud tasutud kulude hüvitamisega.
17.Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr xxx-EL tuleneva põhivõla (laenusumma tagasimaksed) 11 445,51 euro tasumisega viivitamise eest viivise seadusjärgses määras alates 02.02.2022 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja on esitanud tõendi, mille kohaselt on laenulepingu alusel tasutud 22 891,02 eurot laenusumma tagasimakseid ja 9 484,11 eurot intressimakseid. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist poole põhivõla ehk 11 445,51 euro eest alates hagi esitamisest. Alates 02.02.2022 kuni 05.08.2022 on sissenõutavaks muutunud viivise summa 464,09 eurot.
18.Kostja ei ole jätkuvalt tõendanud, et ta on täitnud oma osa kohustusest panga ees. Tegemist on kohustusega kolmanda isiku ees ja see kohustus kuulus mõlemale. Kostja esitatud tõendid ei tõenda tema kohustuse täitmist. Hageja palus kostjalt välja mõista 15 964,56 eurot ja viivise 11 445,51 eurolt seadusjärgses määras alates 02.02.2022 kuni põhivõla tasumiseni.
19.Lõplikes seisukohtades jäi hageja oma täpsustatud nõude juurde. Kostja ei ole vastuväiteid tõendanud. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 980 eurot ja kulud õigusabile 2 952 eurot koos käibemaksuga. Õigusabi osutati kokku 20,5 tundi tunnitasuga 120 eurot ilma käibemaksuta. Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu palus ta kulud õigusabile 2 952,00 eurot välja mõista koos käibemaksuga. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
KOSTJA VASTUVÄITED
20.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja viitas 18.10.2004 ühisvara jagamise lepingu punktidele 1.1.4, 6.1, 6.2, 6.3, 6.4 ja 6.5, mille kohaselt oli kinnistu igakordsel omanikul kohustus alluda sundtäitmisele. Eeltooduga läksid kõik hageja kohustused panga ees üle hagejale.
21.Asjaolu, et hageja on ajavahemikul 18.10.2004 kuni 15.01.2021 tasunud laenusumma osamakseid ja intressi kokku summas 32375,13 eurot ja laenulepingu järgi tuli makseid teha hageja kontolt, ei tähenda, et hagejal oleks õigus nõuda kostjalt poolt tasutud osamaksetest. Maksed olid tehtud peaaegu aasta enne abielu ja varasuhete lõppemist. Kinnistu kostja lahusvaraks jätmine oli hageja ettepanek ning kostja teda kuidagi ei survestanud. Hageja lootis, et kui teda tema „hämarate“ tehingute tõttu vastutusele võetakse, jääb talle vähemalt elukoht alles.
22.Laenuleping nr xxx-EL kohaselt võtsid 15.02.2002 pooled laenu summas 16072,69 eurot Tallinnas, Xxx asuva kinnistu 2/5 mõttelise osa ostuks. Laenulepingu nr xxx-EL lisa nr 1 sõlmiti 27.03.2006 ehk ajal, mil kinnistu oli ostetud ja oli juba alates 18.10.2004 kostja lahusvara. Kostja andis ainult nõusoleku seada hüpoteek 2/5 mõttelisele osale kinnistust. Kostjale ei ole teada, millele kasutas hageja 27.03.2006 saadud laenuosa summas 6818,33 eurot. Perekond oli elamusse ennast juba sisse seadnud ega vajanud 2006. a lisalaenu. Kostja pidi elamu omanikuna andma nõusoleku oma vara kasutamiseks tagatisena. Hageja selgitas kostjale, et tal on raha vaja oma äritegevuseks. Kostja laenu eest eeliseid ei saanud.
23.Kostja leidis, et abikaasade sissetulekud on ühisvaraks. Ühisvara režiimi puhul ei oma tähtsust, kumb abikaasa milliseid kulutusi enda kontolt tasub. Peamine on perekonnaeluks vajalike kulutuste tasumine ja selliseid kulutusi tasus kostja. Kostja on hagejale tasunud 17.03.2007 ja 15.04.2007 maja remondi jaoks osalisi makseid 4500 krooni. Kostja on 28.08.2007 tellinud maja jaoks PVC akende valmistamise ja paigaldamise ning tasunud ettemaksu 2783 krooni. Kostja tasus 13.09.2007 akende paigaldamise lõpliku arve 2783 krooni. 13.01.2008, 19.01.2008 ja 23.01.2008 on kostja tasunud hagejale 5000 krooni krediidi eest. 26.03.2008 ja 05.04.2008 tasus kostja hagejale 1500 krooni. Kostja tasus hagejale 16.05.2008, 21.05.2008, 20.06.2008 ja 21.06.2008 5000 krooni. Kostja tasus hagejale 20.07.2008 2000 krooni.
24.Hageja ja kostja kui endised abikaasad elavad eraldi 25.10.2021. Sellise otsuse võttis hageja vastu ise, otsustades üürida korteri. Esimese laenu võtmisest 07.01.2002 kuni väljakolimiseni 25.10.2021 kulus aega 18 aastat ja teise laenu võtmisest 18.10.2004 kuni hageja väljakolimiseni 25.10.2021 kulus aega 17 aastat. See on aeg, mil pooled elasid ühise perena ja tegid ühiseid kulutusi. Hageja ei tasunud kostjale kordagi üüri, kuigi kasutas tasuta kostjale kuuluvat vara oma elukohana. Kostja pidas ebaloomulikuks hageja katset eraldada pere ühisest eelarvest kunagine solidaarvõlgnevus. Hageja ei ole tõendanud, kuidas on kostja saanud eelise 16187,56 eurot olukorras, kus hageja kasutas tasuta kostjale kuuluvat vara.
25.Hageja ei ole tõendanud, kui palju tema kasutas ühisest pere eelarvest kostja sissetulekuid enda ülalpidamiseks. Sõiduauto, millega hageja sõidab, on poolte ühisvara ja vajadusel esitab kostja vastuhagi. Hageja on jätnud tähelepanuta perekonnaseadusest tulenevad kohustused. Kostja viitas PKS § 15 lõikele 1 ja 2. Hagejal on ilmne soov kostja arvelt rikastuda. Kostja palus hagi jätta rahuldamata.
26.01.04.2022 seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde ja leidis, et 18.10.2004 lepinguga läksid kohustused panga ees üle hagejale. Kostja leidis, et PKS § 15 lg 1 alusel on abikaasadel teineteise ja perekonna ees võrdsed õigused ja kohustused. Ühisvaraks on abikaasade sissetulekud. Ühisvara puhul ei oma tähtsust, milline abikaasa milliseid kulutusi teeb.
27.Hageja on ebaõigesti tõlgendanud VÕS § 69 lg 1. Poolte vahel oli tegemist abikaasadega perekonnaseaduse tähenduses (varasuhte liikideks ühisvara, välja arvatud xxx, mis oli kostja
lahusvara), mitte solidaarvõlgnikega VÕS § 69 lg 1 tähenduses. Peale xxx kinnistu pooltel muu ühisvara jagamist ei toimunud.
28.Hageja on väitnud, et kostja ei ole tõendanud enda poolt kohustuse täitmist. Krediidi tasumine pangale oli püsikorraldusega vormistatud hageja pangakontole. Kui krediidi tasumise tähtajal ei olnud hageja pangakontol piisavalt raha, kandis kostja hagejale vajaliku summa. Kostja on need maksed välja toonud. Hageja esitab tahtlikult valeväiteid.
29.Hageja väited elektri ja vee eest tasumise kohta on asjakohatud, sest vee ja elektri eest tasumine ei ole kinnistu eest hooldamine, vaid perekonna vajaduste rahuldamine. Hageja ei ole vee ja elektri eest tasunud igakuiselt. Hageja on 2004. aastal tasunud AS-le Tallinna xxx korral (seega ülejäänud 7 korral on tasunud kostja), 2005. aastal on hageja tasunud AS-le Tallinna xxx korral (seega ülejäänud 8 korral on tasunud kostja), 2006. aastal on hageja tasunud AS-le Tallinna xxx korral (seega ülejäänud 9 korral on tasunud kostja). 2007. aastal ei tasunud hageja ühtegi korda. 2008. aastal on hageja tasunud AS-le Tallinna xxx korral (seega ülejäänud 11 korral on tasunud kostja). 2009. aastal on hageja tasunud AS-le Tallinna xxx korral (seega ülejäänud 6 korral on tasunud kostja). Kostja pidas ebaselgeks, kuidas on need maksed seotud hageja nõudega.
30.Täiendavalt on hageja esitanud tõendid elektri eest tasumise kohta, kuid neid ei nähtu, et elektrit oleks tasutud kunagise pere eest, kes elas Xxx tänava kinnistul. Kostja esitatud tõenditest nähtub, millise kinnistu eest on tasutud. Kostja palus hageja tõendid jätta tähelepanuta.
31.08.07.2022 seisukohas nõustus kostja, et pooled on koos taotlenud pere ühise kodu soetamiseks laenu aastal 2002. 27.01.2006. aastal kirjutasid pooled alla laenulepingu nr xxx lisale 1, millega võeti täiendavalt juurde laenu 5 756 eurot. Laenu saajaks oli lepingu alusel hageja. Laenu intressimääraks oli 2,5% + 6 kuu EURIBOR. Laenulepingu lisas on märgitud laenu kasutamise otstarbeks kinnistu Xxx tn 41A ostmine ja renoveerimine. Laenu väljamakse teostati hageja pangakontole. Seega oli saadud laenusumma kasutamise ainuõigus hagejal ja täielikult hageja kontrolli all.
32.Täiendavat laenu ei ole kasutatud kostja kinnistu renoveerimiseks. Kostja ei ole saanud mitte mingisugust eelist. Kostja andis täiendava laenu saamiseks küll oma nõusoleku, olles lepingus kaaslaenutaotleja ja hüpoteegipidaja, kuid tegelikkuses kasutas hageja laenu omal äranägemisel. Hageja ei ole esitanud oma väidete kinnituseks ühtegi tõendit. Hageja väide, et laenumakset kasutati kostja kinnistu huvides ja kostja on saanud seeläbi suure eelise, on tõendamata. Asjaolu et laenulepingus on märgitud laenu sihtotstarve, ei ole automaatselt laenu kasutamise tõendiks.
33.Laenu kasutamist kostja kinnistu renoveerimiseks tuleb tõendada hagejal, kuna laen maksti välja hageja kontole. Hageja avaldas 2006. a alguses kostjale, et vajab täiendavalt rahalisi vahendeid oma äriühingule OÜ-le X (registrikood xxx), kus ta oli omanik ja juhatuse liige. Seega on täiendav laen võetud suure tõenäosusega hageja äriühingu huvides. Kostja esitas OÜ X 2005. aasta majandusaasta aruande, kus lk 14 punktis 11 on märgitud, et äriühingu laene tagab hüpoteek kinnistule Xxx tn 41a, Tallinn. Vaidlust ei ole, et kinnistu omanik on kostja.
34.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta täiendava laenu ja intressi 2384,05 euro osas rahuldamata. Kostja on teinud hagejale oma kontolt rahalisi ülekandeid perioodil 17.03.2007 kuni 26.06.2020 kokku summas 6013,83 eurot. Seda tõendab kostja konto väljavõte. Hageja nõuab kostjalt 16 187,56 euro väljamõistmist, kuid kostja on esitanud vastuväiteid 5756 euro(laenusumma) + 2384,05 euro (laenu intressid) + 6013,83 euro (kostja tasutud summa) +
223 euro osas. Kokku on need summad 14 377,57 eurot ja hagejal oleks parimal juhul nõue 1809,99 euro ulatuses, kuid arvestada tuleb kõlbeliste kohustuste täitmist.
35.Hageja nõudest tuleb esmalt maha arvata kostja poolt hageja kontole laenusuhte jooksul tehtud maksed, sest nende maksete arvelt on toimunud ühise laenu tasumine. Kui hageja asub väitma vastupidist, on hageja nimetatud summad saanud alusetult ning hageja on kostja arvelt alusetult rikastunud. Kostjal on sellisel juhul nimetatud summa ulatuses hageja vastu tagasinõudeõigus, mille ta tasaarvestab nõudega enda.
36.Hageja on elanud perekonna ühise eluasemena kasutuses olnud aadressil Xxx alates selle soetamisest 2002 kuni lahutamiseni 2021. Asjaolu, et hageja on tasunud kinnistu soetamiseks võetud laenu tagasimakseid, oli hageja sotsiaalne ja kõlbeline kohustus, mis oli ühiselt kokku lepitud. Kuna hageja on kasutas kinnistut oma elukohana ega ole kostjale kinnistu kasutamise eest tasunud, ei saa hagejal olla kostja suhtes mistahes nõudeid. Kostja viitas VÕS §-le 4.
37.Lõplikes seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Hageja nõue on tõendamata. Hageja tehtud ülekandeid saab pidada perekonna tavapärase elukorralduse jaoks mõeldud jooksvate kulude katteks tehtud ülekanneteks. Hageja täitis ühisvaraks olevat laenukohustust ühisvara ja mitte iseenda lahusvara arvelt. PKS § 17 kohaselt ei saaks ta tagasi nõuda solidaarkohustuse alusel tasutud summasid isegi siis, kui üks pooltest on panustanud rohkem. Pangakontol olev raha on ühisvara režiimi korral poolte ühisvara. Seega ei tasunud hageja pangalaenu oma lahusvarast, vaid seda tehti poolte ühisvarast. Pooled on 18.10.2004 ühisvara jaganud ja selle lepingu punktis 2.1.8 andnud kinnituse, et vastastikused nõuded ja pretensioonid puuduvad. Pooled soovisid ära jagada üksnes kinnisvara omandi kuuluvuse küsimuse. Omandisuhte ümbervormistamine oli tingitud hageja enda riskantsest käitumisest ning tegelikkuses jätkasid abikaasad nii ühise kodu omamist kui kasutamist.
38.Laenu maksmiseks tegi kostja aeg-ajalt hagejale täiendavaid ülekandeid. Asjaolu, et kostja igakordselt ei märkinud ülekande selgituseks „laenu“ või „krediidi“ tagasimakse, ei oma tähtsust. Mõlema abikaasa kontodele laekunud või sealt kantud vahendid moodustasid ühisvara. Hageja ei ole toonud esile ühtegi asjaolu, millest tulenevalt võiks järeldada, nagu oleks hageja mingid kohustused täitnud muu kui ühisvara arvelt.
39.Asjaolu, et majaosa on jäi poolte kokkuleppel kostja omandisse, ei muuda abieluaegse ühise majapidamiskohustuse põhimõtte järgimist ega loo ühele abielupoolele võimalust tagasinõudeks. Ühisvara jagamise lepingus on pooled kinnitanud pretensioonide puudumist. Seega puudusid hagejal kostja suhtes vara jagamise seisuga nõuded ning need on hiljem kunstlikult tekitatud.
40.06.07.2022 vastuses võttis hageja kaudselt omaks, et täiendavat laenu ei kasutatud maja remondiks, vaid äriühingu OÜ X huvides. Vastuses on selgitatud, et laenu kasutati mitte hageja enda huvides, vaid kuna äriühing kuulus poolte ühisvarasse, tehti kulutusi poolte ühisvarasse. Olgugi, et äriühing kuulus formaalselt poolte ühisvarasse, ei olnud kostja selle tegevusse kuidagi kaasatud.
41.Hagejal ei kostja vastu nõuet, sest kostja on hageja nõude vastu esitanud korduvalt tasaarvestuse avaldused, mida hageja on osaliselt tunnistanud 06.06.2022 toimunud kohtuistungil. Kostja möönis, et 17.02.2022 ja 01.04.2022 menetlusdokumentides tasaarvestuse tegemine võis jääda nii hagejale kui kohtule ebamääraseks, kuid kostja on 08.07.2022 esitatud menetlusdokumendi punktides 14-16 toonud selgelt välja tasaarvestuse alused ja esitanud tasaarvestuse avalduse. Kostja esitas tasaarvestuse avalduse alternatiivselt.
42.Kostja palus arvestada menetluskulude jaotamisel hageja keeldumist kostja pakutud kompromissist. Kostja on käesolevas tsiviilasjas kandnud menetluskulusid kokku 3006 eurot koos käibemaksuga. Algselt esindas kostjat menetluses Stabimer Õigusbüroo OÜ jurist J K, kes osutas õigusteenust hinnaga 120 eurot tunnis koos käibemaksuga. Teenuse maht viidatud esindaja poolt oli kokku 8 tundi ja 15 min, so 990 eurot koos käibemaksuga. Edasiste esindajate keskmine tunnihind oli 130 eurot, millel lisandus käibemaks. Õigusabi osutati 10 tundi ja 30 minutit ehk 2016 eurot koos käibemaksuga. Kokku on kostja menetluskulud 3006 eurot koos käibemaksuga. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
KOHTU PÕHJENDUSED
43.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele.
44.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid 26.03.1986 abielu; 2) abielu ajal 07.01.2002 ostsid hageja ja kostja 2/5 mõttelist osa kinnistust Tallinnas, aadressil Xxx; 3) kinnistu ostmiseks sõlmisid hageja ja kostja AS-ga Hansapank laenulepingu nr xxx; 4) laenulepingu kohaselt olid laenusaajateks mõlemad hageja ja kostja; 5) 18.10.2004 sõlmisid hageja ja kostja abikaasade ühisvara jagamise lepingu, mille kohaselt muutus ühisvarasse kuuluv 2/5 mõttelist osa kinnistust Tallinnas Xxx kostja lahusvaraks; 6) 27.01.2006 sõlmisid hageja ja kostja pangaga laenulepingu nr xxx EL lisa nr 1 täiendava laenu saamiseks; 6) laenu osamakseid ja intresse kokku summas 32 375,13 eurot tasuti hageja arvelduskontolt; 7) hageja ja kostja abielu lahutati 25.01.2022.
45.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal, kes täitis üksinda poolte solidaarkohustuse, on õigus nõuda kostjalt temale langenud kohustuse osana 15 964,56 euro ja viivise väljamõistmist.
46.Menetluse käigus on hageja nõuet muutnud. Algses hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista 16 187,56 eurot. Pärast kostja esitatud tõenditega tutvumist vähendas hageja nõuet 223 euro võrra ning palus kostjalt välja mõista põhinõudena 15 964,56 eurot. Kostja nõude vähendamisele vastuväiteid ei esitanud.
47.Kohus leiab, et nõue vähendamise näol on tegemist nõudest osalise loobumisega. Nõudest osaline loobumine tuleb kohtul vastu võtta ning loobutud nõude osas tuleb menetlus lõpetada. TsMS § 428 lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
48.Eeltoodust tulenevalt on kohtul kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või
mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 32-1-3-14, p 11). Käesolevas osas on kohtul võimalik võtta seisukoht nõudest osalise loobumise osas kohtulahendis, sest kostjal oli tähtaegselt võimalik esitada loobumise osas oma seisukoht ning kostja ei esitanud vastuväiteid. Nõudest loobumise vastuvõtmine ei saa rikkuda kostja õigusi. Kohus võtab vastu hageja loobumise nõudest summas 223 eurot ja lõpetab eeltoodud nõude osas menetluse käesolevas asjas.
49.Hageja leidis, et kuigi esimene laen võeti kinnistu omandamiseks poolte ühisvarasse, jäi pärast ühisvara jagamist kinnistu kostja lahusvaraks, mistõttu ei saa kostja väita, et tegu oli perekonna huvides täidetud laenukohustusega. Hageja täitis kohustuse nii enda eest kui ka kostja eest kokku summas 32 375,13 eurot, millest pool oli 16 187,56 eurot. Hageja nõudis kostjalt kui solidaarvõlgnikult poole kohustuse täitmist, arvestades maha kostja tasutud summa 223 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks solidaarkohustust täitnud suuremas ulatuses.
50.Kostja vaidles hagile vastu, esitades menetluse käigus hageja nõudele erinevaid vastuväiteid. Esmalt leidis kostja, et 18.10.2004 ühisvara jagamise lepinguga jäi kogu laenulepingust tulenev kohustus hageja kanda. Seejärel asus kostja väitma, et 27.03.2006 laenulepingu sõlmimise järel elamut ei renoveeritud, vaid laenu kasutas hageja enda äranägemisel ning kostja sellest eelist ei saanud. Lõpuks asus kostja väitma, et hageja sissetulek, mille eest ta kohustust täitis, oli ühisvaraks, mistõttu ei oma tähtsust, kes kohustust täitis. Hageja elas ise kinnistul ega tasunud üüri. Pooled olid abikaasad perekonnaseaduse mõttes, mitte solidaarvõlgnikud. Lisaks on kostja teinud hagejale laenu tasumiseks makseid ja esitab nende osas tasaarvestuse avalduse kokku summas 14 377,57 eurot. Hageja eksis rikub nõude esitamisel kõlbelist kohustust.
51.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta nõuet rahuldamata. 06.06.2022 eelistungil selgitas kohus kostjale (toimiku lk 58-59), et viimane ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mis võimaldaks kohtul jätta hagi rahuldamata. Kohus selgitas, et hageja ja kostja on võtnud solidaarkohustuse. Kohus selgitas PKS § 271 ja § 33. Samal istungil selgitas kohus kostjale, et asjas ei ole esitatud ühisvara jagamise nõuet.
52.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid abielu 26.03.1986 abielu (toimiku lk 4). 25.01.2022 otsusega lahutas Harju Maakohus hageja ja kostja vahel sõlmitud abielu (toimiku lk 18). 02.01.2002 ehk abielu ajal sõlmisid hageja ja kostja kaaslaenu saajatena laenulepingu AS-ga Hansapank (toimiku lk 5-7) 19 186 euro laenamiseks. Lepingu kohaselt oli laenu otstarbeks 2/5 mõttelise osa kinnistu ostmine Tallinnas, aadressil Xxx tn X. Laenu pidi tagama kinnistule seatav esimese järgu hüpoteek. Lepingu järgi olid hageja ja kostja mõlemad laenusaajateks ning vastutasid lepingu tingimuste punkti 13.1 alusel laenulepingu kohase täitmise eest solidaarselt. Eeltoodu alusel on iseenesest ekslik kostja väide, et perekondlike suhete tõttu ei saa temal ning hagejal olla solidaarkohustusest tulenevat õigussuhet. Mõlemad pooled võtsid lepinguga selge solidaarkohustuse.
53.27.02.2006 sõlmisid hageja ja kostja pangaga laenulepingu lisa nr 1 (toimiku lk 8-11) ning laenulimiiti suurendati 21 828,69 euroni. Laenu otstarbeks oli lepingu järgi Xxx X elamu
ostmisele lisaks selle renoveerimine. Laenu tagas endiselt hüpoteek. Ka selle lepingu punkti 14.1 alusel vastutasid hageja ja kostja panga ees solidaarselt.
54.18.10.2004 sõlmisid hageja, kostja ja AS Hansapank notariaalselt tõestatud abikaasade ühisvara jagamise lepingu, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise kokkuleppe ning asjaõiguslepingu (toimiku lk 12-15). Lepingu punktis 2.1.2 kinnitasid hageja ja kostja, et 2/5 mõttelist osa Xxx X kinnistust on nende ühisvara. Nad kinnitasid, et ei oma pärast ühisvara jagamist teine-teisele nõudmisi ega pretensioone lepingu punktis 1.1. nimetatud ühisvara ehk kinnistu osas. Lepingu punktis 3.1. leppisid pooled kokku, et kinnistu jääb kostja lahusvaraks. Hüpoteek kinnistule jäi kehtima ning see jäi tagama panga nõudeid mõlema laenusaaja vastu tulenevalt laenulepingust ja selle lisast. Lepingus ei ole erinevalt kostja väidetest kokku lepitud, et laenulepingulised kohustused jäid ainuisikuliselt hageja kanda. Tegemist on kostja paljasõnalise väitega.
55.Riigikohus on selgitanud (RK TKo 3-2-1-38-14, p 13), et ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel tuleb lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest. Solidaarkohustuse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda kohustuse tekkimise ajal kehtinud perekonnaseaduse sätetest. Samas lahendis leidis Riigikohus, et abikaasade laenulepingust tulenevat solidaarkohustust saab pidada ühisvaral lasuvaks kohustuseks ja selle kohustuse täitmise eest vastutavad abikaasad nii oma lahusvaraga kui ka ühisvaraga täies ulatuses (samas, p 14). Solidaarkohustuse täitnud abikaasale läheb VÕS § 69 lg 2 alusel üle võlausaldaja nõue teise abikaasa vastu osas, mis ületab talle endale langevat osa (samas, p 14).
56.Laenulepingute sõlmimise ja ühisvara jagamise lepingu sõlmimise ajal kehtinud PKS § 20 lg 1 sätestab, et oma varalise kohustuse eest vastutab abikaasa oma lahusvaraga ja ühisvara selle osaga, mis kuuluks talle ühisvara jagamisel. VÕS § 65 lg 2 järgi tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Antud juhul nägid laenulepingud selgelt ette, et pooltel tekkis solidaarkohustus.
57.Ühisvara jagamise lepingu sõlmimise ajal kehtinud PKS § 8 lg 1 nägi ette, et abieluvaralepinguga võivad abikaasad kindlaks määrata vastastikused varalised õigused ja kohustused erinevalt seaduse peatüki 3. jaos sätestatust, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 8 lg 2 sätestas, et kui abieluvaralepingut ei ole sõlmitud või kui leping ei hõlma abikaasade kogu vara, kohaldatakse abikaasade vara või abieluvaralepinguga hõlmamata vara suhtes PKS 3. jaos sätestatut. Eeltoodust tulenevalt on iseenesest õige kostja viide, et kostja lahusvaraks jäi üksnes poolte ühiseks elamispinnaks ostetud kinnistu ning muus osas oli poolte vahel jätkuvalt ühisvaraline suhe.
58.05.11.2021 kinnitas AS Swedbank (toimiku lk 16), et ajavahemikul 18.10.2004 kuni 18.01.2021 tasuti laenulepingu alusel kokku laenu osamakseid ja intressi summas 32 375,13 eurot, millest 22 891,02 eurot olid laenusumma tagasimaksed ja 9 484,11 eurot intressimakseid. Laenu tagasimakseid tehti hageja kontolt. Täiendavalt kinnitas AS Swedbank 27.06.2022 (toimiku lk 73), et laenulepingu lisa alusel anti täiendavalt laenu summas 5 756 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja tõendanud, et ta täitis mõlema poole eest laenulepingust tuleneva kohustuse täielikult.
59.Hageja esitas kohtule oma pangakonto väljavõtte ajavahemikust 01.01.2004 kuni 12.11.2021 (toimiku lk 49-50), millest nähtuvalt on ta teinud regulaarseid makseid Eesti Energia AS-le. Konto väljavõttest aastatel 2013 kuni 2021 nähtub regulaarsete maksete tegemine Elektrum Eesti
OÜ-le (toimiku lk 58). Tõenditest ei nähtu otseselt, millise kinnistu eest makseid tehti, kuid pooled ei vaidle selle üle, et perekonnana elati ühiselt Xxx X kinnistul. Hageja esitas kohtule oma pangakonto väljavõtte 01.01.2004 kuni 12.11.2021 (toimiku lk 51-52), mille kohaselt oli ta teinud regulaarseid makseid AS-le Tallinna Vesi. Ka sellest tõendist ei nähtu, millisel kinnistul vett tarbiti, kuid pooled ei vaidle selle üle, et perekonnana elati koos Xxx tn X kinnistul. Eeltoodud tõendite alusel ei saa kohus lugeda tõendatuks kostja väiteid, et ainult tema tegi kõik perekonna vajadusteks vajalikud kulutused.
60.Sisuliselt ei oma kohtu hinnangul vaidluses tähtsust see, millises osas kumbki abikaasadest tegi igapäevasteks kulutusteks makseid. Mõlemal abikaasal lasus seadusest tulenevalt kohustus neid kulutusi teha. Käesoleval ajal kehtiva PKS § 17 näeb ette, et kui üks abikaasa teeb perekonnale suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, eeldatakse, et tal ei ole õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatud vahendite hüvitamist.
61.Kostja esitas kohtule oma pangakonto väljavõtted (toimiku lk 84-90). 08.10.2006 kandis kostja hagejale üle 2600 krooni selgitusega „tagastamine“. 17.03.2007 kandis ta üle 4300 krooni selgitusega „maja remondi jaoks“ ning sama selgitusega 15.04.2007 7100 krooni. Kostja esitatud tõendist võib järeldada, et kostja väited, milliste kohaselt pärast elamu ostmist selles enam mistahes renoveerimistöid ei tehtud ega kasutatud pangast saadud laenu elamu renoveerimiseks, ei ole usutavad ega tõesed.
62.13.01.2008 kandis kostja hagejale üle 3500 krooni selgitusega „krediidi eest“. Hiljem on kostja teinud hagejale samuti erinevaid makseid, kuid on selgitusse märkinud enda nime või mõne arve nimetuse. 2010-2020 on kostja teinud hagejale samuti mitmeid ülekandeid, viitega enda nimele või ka kindlustuspoliisile. Kuna kostja on konkreetsete sihtotstarbeliste maksete puhul märkinud selle eesmärgi, ei loe kohus tõendatuks, et need ülekanded, millistes kostja ei ole viidanud laenu tagastamisele, on tehtud laenu tasumise eesmärgil. Ainsa ülekande osas, milles kostja on viidanud laenu tasumisele, on hageja oma nõuet vähendanud.
63.Kostja ei ole tõendanud, et ta tegi hagejale makseid nimelt laenu tasumiseks. Perekonna muude kulutuste katteks tehtud makseid ei saa kostja hagejalt tagasi nõuda ega seetõttu hageja nõudega tasaarvestada. Eeltoodu tõttu ei saa kohus arvestada kostja tasaarvestuse avaldust summas 14 377,57 eurot. Lisaks on kostja ise korduvalt väitnud, et kõik summad, mis kummagi abikaasa kontol olid, kuulusid ühisvarasse.
64.Kostja väited selle kohta, et täiendavalt saadud laenu ei kasutatud perekonna huvides, ei ole tõendatud ega asjakohased. Hageja ei ole kostja vastu esitanud nõuet mitte PKS § 33 lg 1 p 1 alusel, vaid hageja ja kostja poolt ühiselt sõlmitud laenulepingute alusel, milliste kohaselt oli kostjal koos hagejaga solidaarkohustus. Sõltumata sellest, millisel otstarbel tegelikult laenu kasutati, tulenes kostjale laenulepingust ja selle lisast panga ees solidaarne kohustus laen tagasi maksta. Laenulepingutest ega ühestki õigusaktist ei tulene, et kui saadud laenu kasutatakse mõnel muul otstarbel, kui laenulepingus märgitu, ei ole võlgnikul või ühel võlgnikest laenu tagastamise kohustust. VÕS § 69 lg 2 sätestab, et solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Seega läks laenulepingu täielikult täitnud hagejale üle panga nõue kostja vastu. See nõue ei sõltunud laenu kasutamise tegelikust otstarbest.
65.Sisuliselt ei ole kostja sellekohased vastuväited ka tõendatud. Kostja esitas kohtule OÜ X registrikaardi väljavõtte (toimiku lk 74), mille kohaselt oli äriühing kantud registrisse 03.08.2000 ning lõpetamisotsus oli vastu võetud 10.10.2014. Ainuüksi äriühingu olemasolust ei
saa kohus järeldada, et laenu kasutati äriühingu huvides. Lisaks on hageja põhjendatult viidanud, et äriühing oli poolte ühisvaraks.
66.Kostja esitas ka äriühingu 2005. aasta majandusaasta aruande (toimiku lk 75-83), mille kohaselt oli ettevõtte osanikuks hageja. Aruande kohaselt oli ettevõttel mitmeid laenukohustusi AS Hansapank ees. Aruandes oli märgitud, et laenude tagatiseks oli seatud hüpoteek Xxx X kinnistule. Esitatud tõendist ei saa järeldada, et OÜ X oleks saanud laenu hageja ja kostja sõlmitud laenulepingu alusel. Aruandes märgitud laenude summad erinevad hageja ja kostja allkirjastatud laenulepingu täienduses märgitud summast. Samuti ei saa esitatud tõendist järeldada, et selles oli viidatud nimelt samale hüpoteegile, mis tagas hageja ja kostja kaastaotlejatena võetud laenu. Kostja on kohtule esitanud eksitavaid väiteid, sest poolte ja panga vaheline täiendav laenuleping sõlmiti alles 2006. aastal ega saanud järelikult olla kajastatud ettevõtte 2005. aasta majandusaasta aruandes.
67.Eeltoodut kokku võttes ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, millest võiks tuleneda tema õigus jätta hageja ees kohustus täitmata. Kostjalt võlgnevuse väljamõistmist ei saa välistada väide, et hageja täitis kohustuse poolte ühisvara arvelt. Käesolevas menetluses ei vaielda ühisvara jagamise üle. Hageja ei ole kostjalt nõudnud hüvitist mitte kogu laenu tasumise eest, vaid kostjale langeva osa eest. Kostjal lasus nii kohustuse võtmise ajal kehtinud PKS § 20 lg 1 kui ka kehtiva PKS § 33 lg 1 p 2 alusel kohustus vastutada kolmanda isiku ees võetud kohustusega oma lahusvaraga ja ühisvaraga. Kostja teeb loogikareeglitele mittealluva järelduse, et kui hageja kontol olevat raha sai õiguslikus mõttes maksete tegemise ajal lugeda poolte ühisvaraks, ei saagi hageja kostja kui solidaarvõlgniku vastu nõuet esitada. Sõltumata sellest, kas õiguslikus mõttes olid hageja kontol olevad rahalised vahendid maksete tegemise ajal ühisvaraks või mitte, tuleneb kostjale VÕS § 69 lõikest 1 täita omavahelistes suhetes hageja kui solidaarvõlgnikuga kohustus võrdsetes osades. Kostja ei ole kohustust täitnud hagejaga võrdses osas.
68.Kostja viited sellele, et hagejal lasub kõlbeline kohustus mitte nõuda kostjalt poolt tasutud laenust, on meelevaldsed ja asjakohatud. VÕS § 4 lõike 1 järgi on tegu mittetäieliku kohustusega, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Kostja ei saa hagejalt nõuda mittetäieliku kohustuse täitmist. VÕS § 4 lg 2 p 2 järgi on kõlbeline selline mittetäielik kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale. Kostja ei ole põhjendanud, miks vastab üldisele arusaamale tema arusaam, mille kohaselt ei saa ühel abikaasal olla teise abikaasa vastu solidaarkohutuse täitmisest tulenevat nõuet ainuüksi seetõttu, et kunagi on koos jagatud ühist eluaset. Kõlbelises mõttes jätab kostja tähelepanuta asjaolu, et kinnistu jäi kostja lahusvaraks ning kostja ei ole pidanud täitma talle kuulunud osas kinnistu ostmiseks võetud laenu tasumise kohustust.
69.Eeltoodust lähtuvalt kuulub hageja nõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõudena 15 964,56 eurot. Kuna hageja põhinõue kuulus rahuldamisele, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis laenusumma tagasimaksete nõudelt 11 445,51 eurolt alates hagiavalduses esitamisest 02.02.2022 kuni antud nõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
70.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kuigi hageja loobus osaliselt nõudest menetluse käigus 223 euro ulatuses, suurendas hageja nõuet viivise võrra. Seetõttu leiab kohus, et menetluskulude jaotuse osas ei saa osaliselt kohaldada TsMS § 168 lg 4. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse
kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
71.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 980 eurot ja kulud õigusabile 2 952 eurot koos käibemaksuga. Õigusabi osutati kokku 20,5 tundi tunnitasuga 120 eurot ilma käibemaksuta. Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu palus ta kulud õigusabile 2 952,00 eurot välja mõista koos käibemaksuga. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
72.Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Osutatud õigusabi tunnitasu on mõistlik ning õigusabi osutamise maht vastab vaidluse keerukusele ning esitatud menetlusdokumentide mahule ja sisule. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 3 932 eurot, millest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on 980 eurot ja kulud õigusabile 2952 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 2952 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 27.11.2023.a otsusega nr. 2-22-1753
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.