2-22-9529/20 - Võlgade ümberkujundamise menetlus - Võlgade ümberkujundamise menetlus - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

2.Nõustaja tasu määrata kindlaks eraldi määrusega. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite (VÕVS § 26 lg 2). Nõustaja tasu kindlaksmääramise peale võib määruskaebuse esitada võlgnik ja nõustaja (VÕVS § 19 lg 6 ja SanS § 18 lg 6). Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kohus tegi kindlaks järgmist Avaldus Cxxxx-Cxxxx Hxxx esitas 29.06.2022 kohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Avaldaja soovis nõustaja määramist. Kohus võttis avalduse 18.07.2022.a määrusega menetlusse, määras nõustaja ning kohustas Cxxxx-Cxxxx xxxxt tasuma nõustaja tasu ettemaks summas 750 eurot kahe osamaksega. Cxxxx-Cxxxx Hxxxxtäitis enda kohustuse maksta nõustaja tasu. Avalduse selgituse põhjal on võlgnik vallaline ning tal puuduvad ülalpeetavad. Võlgnik selgitas, et ta sattus makseraskustesse seoses sõltuvushäirega, mille tulemusena ta võttis endale ülejõu käivaid laenukohustusi. Pärast makseraskustesse sattumist kehtestas võlgnik endale MTA-s hasartsõltuvuse piirangud maksimaalse ajaga. Praeguseks on sõltuvus võlgnikul kontrolli all üle poole aasta ning ta teeb endast kõik oleneva, et see nii ka püsiks. Makseraskused tekkisid mh ka seetõttu, et covidisse haigestumise tulemusena vähenesid tema sissetulekud (pikk taastumine). Võlgnik on püüdnud kohtuväliselt pidada võlausaldajatega läbirääkimisi võlgnevuste tasumise osas, kuid kõigi võlausaldajatega ta ei ole kokkuleppele saanud. Seda ei suutnud ta teha ka nõustaja abil. Võlgnik töötab xxxxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ-s turvatöötaja, liiklusreguleerija ja personalijuhina ning tema töötasuks on 900 eurot. Võlgnikule ei kuulu kinnisvara, sõidukeid ega muud registreeritud vara. Võlanimekirjas avaldas võlgnik, et tema igakuised kulud on kokku 345 eurot (toit 250 eurot, transpordikulud 50 eurot, sidekulud 30 eurot, muud kulud 15 eurot). Võlgnik selgitas, et eluasemekulusid tal ei ole, sest ta elab vanemate juures ja nad toetavad teda. Toidukulu on igakuiselt erinev ning sõltub tööpäevade arvust, sest võlgniku töö iseloomu tõttu on ta sunnitud väljas sööma. Muude kulude all on jõusaali kuumaks, mis on vajalik seoses tema tööga. Võlgnik esitas enda pangakonto väljavõtted Swedbankis perioodil 31.05.2019-01.06.2022, SEB Pangas perioodil 31.05.2019-31.05.2022, LHV Pangas perioodil 31.05.2019-01.06.2022, Luminor Pangas perioodil 31.05.2019-01.06.2022 ja Coop pangas perioodil 14.12.202001.06.2022. Kontode väljavõtted kinnitavad avalduses esitatud andmeid, sh võlgniku sissetulekuid ja sellel perioodil võetud erinevaid kohustusi. 2019.a tuludeklaratsioonist nähtub, et võlgnikule tehti väljamakseid xxxxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ, AS SEB Pank ja AS G4S Eesti poolt. 2020.a deklaratsiooni kohaselt tehti võlgnikule väljamakseid xxxxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ ja AS G4S Eesti poolt. 2021.a tuludeklaratsiooni kohaselt tehti võlgnikule väljamakseid xxxxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ, AS G4S Eesti, Balti Rehv OÜ ja AS Pensionikeskus poolt.

Ümberkujundamiskava 05.09.2022 esitas nõustaja ümberkujundamiskava. Kavast lähtuvalt taotleb võlgnik tagatiseta kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuste vähendamise teel. Ümberkujundamisele kuulub võlgnevusi kokku 25 102,66 eurot. Võlgniku sissetulekuks on töötasu, mis on aastaringselt väga muutuv (130-1200 eurot). Viimase 12 kuu keskmine töötasu on olnud 734,87 eurot, mille põhjuseks on töö iseloom ja viimasel 6 kuul mitmed haigusperioodid. Arvestades võlgniku koguvõlgnevuse suurust, sissetulekuid, töö iseloomu, on ümberkujundamiskavas vähendatud kõiki võlausaldajaid võrdselt koheldes kõrvalkulusid 100% ning põhivõlgnevust 20%. Kava kohaselt tuleb võlgnikul tasuda põhivõlgnevused 80% ulatuses. Ümberkujundamiskavas on põhivõlgnevus 16 184,74 eurot, mis moodustab 64,47% koguvõlgnevusest. Kava koostamisel on lähtutud võlgniku sissetulekutest ning asjaolust, et võlgniku sissetulekud varieeruvad oluliselt aastaringselt kuude lõikes. Hetkel kehtestatud miinimumpalga järgi on elatusmiinimum 654 eurot, mistõttu igakuine väljamakse nõuete katteks saab olla 80,87 eurot (734,87–654). Arvestades praegust üleüldist majandusseisu, jätkuva hinnatõusu prognoose, võlgniku sagedasi haigusperioode ja tema sissetulekute varieeruvust kuude lõikes, on kava koostatud 60 kuu peale, mil kuumakseks kõigi ümberkujundatavate nõuete peale tuleb 269,75 eurot. Sellise arvestuse alusel jääb võlgnikule praegusest sissetulekust keskmiselt kätte 465,12 eurot. Kätte jääv summa on alla 2022.aastal kehtestatud üldise elatusmiinimumi taseme (654 eurot). Nõustaja märkis, et ümberkujundamiskava ei ole selliselt mõttekas koostada, kus võlgnik ei suuda kogu kava täitmise ajal kava täita. Hetkel ei ole võlgnikul eluasemekulusid, kuna elab vanemate juures ja kokkuleppe alusel vanematega ei maksa hetkel kommunaalkulusid. Arvestades ümberkujundamiskavas toodud perioodi 60 kuud, ei saa olla kindel, et võlgniku kulud eluasemekulude näol jäävad samaks ehk võlgnik ei tasu eluasemega seotud kulusid. Seetõttu on kava koostamisel arvestatud nii üldise majanduskliimaga (kiire hinnatõus) kui ka võlgnikust tulenevate aspektidega (töö iseloom, sissetulekud, võlgniku tervislik seisund, võlgniku kulud). Võlgade ümberkujundamisel tuleb võrrelda võlausaldajate huve võlgade ümberkujundamisel ja eraisiku pankroti korral. Eraisiku pankroti korral on oodatav tulu vaid võlgniku igakuised maksed sissetuleku arvelt, sest võlgnikul puudub igasugune vara. Sellest tulenevalt peaks võlgnik pankroti ja kohustusest vabastamise menetluses praeguseid sissetulekuid arvestades igakuiselt võlausaldajatele nõuete katteks tasuma keskmiselt 60,65 eurot [(734,87-654)*75%=60,65]. Kehtiva seaduse FiMS § 49 lg 1 alusel kestab kohustustest vabastamise menetlus 3 aastat, kusjuures vastavalt FiMS § 47 lg-le 7 ei rakendada pankrotimenetluse ajal FiMS § 47 lg-t 3-6, seega toimuks eraisiku pankroti korral kohustuste tagasi maksmine u 24 kuud. Selle perioodi jooksul suudaks võlgnik vastavalt kehtivatele seadustele ja hetkel kehtestatud elatusmiinimumile tagasi maksta võlausaldajate nõudeid keskmiselt 1455,60 eurot. Võlgade ümberkujundamiskava kohaselt tasuks võlgnik 60 kuu jooksul võlausaldajatele 16 184,74 eurot. Võlgade ümberkujundamisel tasudes vaid 80% põhivõlgnevustest, rahuldataks praegusest 25 102,66 eurosest koguvõlgnevusest 64,47% (16 184,74 eurot), eraisiku pankroti korral 25 102,66 eurosest koguvõlgnevusest 5,80% (1455,60 eurot). Võlausaldajate seisukohad Kohus edastas avalduse koos lisadega ja ümberkujundamiskava võlausaldajatele ning palus neil esitada seisukoht VÕVS § 22 lg 1 ja 2 alusel. Ümberkujundamiskavale esitas vastuväite 2 võlausaldajat (Renovum OÜ, Bondora AS), pakutud ümberkujundamiskavaga nõustus 4 võlausaldajat (OK Incure OÜ, GS Core OÜ, Credit.ee OÜ, AS LHV Finance) ning 4 võlausaldajat (Aktiva Finants OÜ, Aktiva Portfolio AS, PlusPlus Capital AS, kohtutäitur Oksana Kutšmei) ei esitanud enda seisukohta. Bondora AS oli seisukohal, et ümberkujundamise meetmetest saab kasutada vaid ühte meedet korraga. Võlausaldaja viitas VÕVS § 2 lg-s 1 märgitud sõnale „või“. Võlausaldaja oli nõus kas

kõrvalnõuete vähendamisega 50%, kuid põhinõue jääb vähendamata, või pikendada kohustuste täitmise aega kuni kaheks aastaks, või pikendada võlgniku kohustuste täitmise tähtaega 60 kuuks juhul kui nõue on jagatud igakuisteks võrdseteks osamakseteks. Renovum OÜ oli seisukohal, et põhiosa on võlausaldaja omand ja ta pole nõus nii põhiosa kui kõrvalnõuete vähendamisega. See oleks võlgniku premeerimine selle eest, et ta vastutustundetult palju kohustusi võttis. Kohustuste täitmise tähtaega tuleks pikendada, et saaks rahuldatud kõik võlausaldaja nõuded. Võlgnik rikkus võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet ja eelistas mõnda teistele ja seetõttu tuleb kava jätta kinnitamata. Kohtutäituri nõude ümberkujundamine peab toimuma eraldi. Pole teada, mis nõue on täiturile täitmiseks antud. Kavast peab olema selgelt arusaadav, kas ja mis ulatuses kuulub tasumisele menetluse algatamise tasu ja põhitasu. Põhitasu suurus sõltub sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud nõue täita ja kas nõue täidetakse täituri tegevuse tulemusena või täitemenetluse väliselt. Põhjendatud on täituri põhitasu vähendamine proportsionaalselt võlausaldaja nõuete vähendamise ulatusega. Kõigi võlausaldajate nõudeid tuleks täita võrdelises ulatuses, et oleks tagatud võrdne kohtlemine. FiMS § 21 lg 1 – sõna „või“ on välistav, saab ainult ühte meedet korraga. Võlausaldaja on nõus kava kinnitamisega siis, kui võlgnik tasub koguvõla maksimaalselt 60 kuu jooksul. Võlausaldaja palus jätta kava kinnitamata FiMS § 27 lg 1 p 3 alusel, viidates FiMS § 17 lg 1 p-le 1-3 ja lg-le 2 (võlanimekirja säte). Võlgnik on teinud makseid erinevatele inimestele, müünud sõiduki ja saanud II pensionisamba raha, aga pole teada, kas ta nendest oma võlgnevus tasus. Töötasu on laekunud kontole 1300 eurot, seega saaks võlgnik rohkem maksta. Võlausaldaja tahtis kava muutmist selliselt, et võlausaldaja nõue oleks 100% ja tasumise aeg 70 kuud. Võlausaldaja sõnul on osadel võlausaldajatel suurem täitmise % kui teistel ja sellega on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Tõendamata on see, et avaldaja sissetulek võib olla väiksem kui 1000 eurot kuus. Võlausaldaja palus jätta kava kinnitamata VÕVS § 26 lg 3 alusel. Kuna kohaldamisele ei tule VÕVS § 24 lg 3, siis ei pidanud kohus vajalikuks kuulata ära võlgnikku ega võlausaldajaid. Kohtumääruse põhjendused Alates 01.07.2022 jõustus füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS), mis sätestab maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamise füüsilise isiku suhtes ning võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise. FiMS jõustumisega tunnistati kehtetuks võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus. FiMS § 68 lg 1 näeb ette, et käesolevat seadust kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. Kuna võlgnik esitas avalduse 29.06.2022, s.o enne FiMS jõustumist, siis tuleb käesolevalt kohaldada kuni 30.06.2022 kehtinud VÕVS-i.

2.Võlgade ümberkujundamise avalduse lahendamine Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded ning kinnitada muudetud ümberkujundamiskava. 2.1 Nõuete kindlaks määramine Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 23 lg 4 kohaselt otsustab kohus esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku, puudutatud võlausaldaja ja nõustaja. Võlgnik ja võlausaldajad ei esitanud vastuväiteid nõuete suuruste osas. Kohus analüüs võlausaldajate nõudeid ning leiab, et nende suurused on võimalik kinnitada vastavalt ümberkujundamiskavas märgitule. Kohus märgib, et Renovum OÜ nõue on kavas märgitud õigesti, põhivõla 1659,58 euro hulka on lihtsalt arvestatud maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 82,20 eurot ja menetluskulud 20 eurot, mis on korrektne. Kohus kinnitab nõuete suurused kava järgi (vt resolutsiooni p 2). Kõik ümberkujundatavad nõuded on C nõuded. 2.2 Ümberkujundamiskava kinnitamine Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on avaldajal ümber kujundamist vajavaid nõudeid kokku 25 102,66 eurot. VÕVS § 28 lg 1 kohaselt kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on kavale vastu vaielnud 2 võlausaldajat, kelle nõuded kokku on 4699,83 eurot. 4 võlausaldajat nõustus kavaga. 4 võlausaldajat, kes seisukohta ei esitanud, on nõustunud kavaga vaikimisi. Kavaga nõustunud võlausaldajate nõudeid on kokku 20 402,83 eurot. Kohus leiab, et antud juhul on võimalik ümberkujundamiskava kinnitada tulenevalt VÕVS § 24 lg-st 2 olenemata kahe võlausaldaja vastuväidetest. VÕVS § 24 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesolevalt on ümberkujundamiskavaga nõustunud üle poole pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest ning nende nõuetega on esindatud üle poole pandiga tagamata nõuetest. Seega on täidetud eelnimetatud sätte esimene eeldus. Võlgnikul ei ole pandiga tagatud nõudeid.

Kohus leiab, et nimetatud sättest tulenev teine eeldus on samuti täidetud. Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda vastuväiteid esitanud võlausaldajaid halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik on taotlenud kõikide kõrvalnõuete vähendamist 100% ning põhivõlgnevuse vähendamist 20% ning võla osadena tasumist ja kohustuste täitmise tähtaja pikendamist. Mõlemad vastuväite esitanud võlausaldajad on oma vastuses märkinud, et võlgade ümberkujundamise meetmetest saab kasutada korraga ühte. Renovum OÜ viitas selles osas FiMS-le ja Bondora AS VÕVS-le. Käesolevalt kuulub kohaldamisele VÕVS, sest avaldus esitati enne 01.07.2022.a. Kohus rõhutab, et mõlema seaduse kohaselt on eri meetmete üheaegne kasutamine võimalik. Seejuures ei ole FiMS-s võlgade ümberkujundamise meetmete kasutamise osas seadusandja seisukoht muutunud ja meetmete üheaegse käsitamise võimalus on seaduses lausa eraldi välja toodud- FiMS § 21 lg 1 teine lause. Kohus leiab, et võlausaldajate tõlgendus VÕVS § 2 lg-st 1 ja 2 ei ole korrektne. Nimetatud sätte lõige 1 annab konkreetsed viisid, mida võlgnikul on võimalik kasutada võlgade ümberkujundamisel. Neid viise on võimalik kasutada ka üksteisega koostoimes, mitte ainult ühte korraga. Lõikes 2 on ette nähtud piirangud nõuete osas, mida on keelatud vähendada või neist vabastada. Nende nõuete osas saab kasutada vaid kahte meedet (tähtaja pikendamine ja osadena täitmine), teised lg-s 1 märgitud meetmed on keelatud. Kohus märgib, et sõna „või“ seob sisu poolest mh üksteist välistavaid sõnu või lauseosi. Kohus selgitab aga, et sõnal „või“ on veel kaks tähendust – nimetatud sõna seob sisu poolest ka vastanduvaid või teist võimalust väljendavaid sõnu. Sõna „või“ tähendus sõltub seega kontekstist. Seadusandja eesmärgiks oli võlgnikule anda mitu konkreetset viisi ja võimalust, mida ta saaks paindlikult kasutada võlgade ümberkujundamiseks. Seega tegemist ei ole üksteist välistavate meetmetega. Taunitav on see, et võlausaldajad, kes nimetatud asjaolu teavad, seda ikka ja jälle oma vastuväidetes esile toovad. Ka VÕVS-i eelnõu ei näe ette seda, et kasutada saaks ainult ühte või teist meedet. Eelnõus on kirjas, et võlgnikule ja kohtule on jäetud iseenesest lai vabadus leidmaks konkreetsel juhul kõige õiglasem lahendus (VÕVS eelnõu seletuskiri lk 16). Seadusandja eesmärgist lähtuvalt pole välistatud mitme meetme korraga kohaldamine. Võlausaldajate vastuväited ei anna seega alust kava kinnitamata jätmiseks või ümberkujundamise meetmete muutmiseks. Seoses Renovum OÜ vastuväitega täituri nõudele, selgitab kohus, et võlausaldajal tuli VÕVS § 22 lg 2 kohaselt esitada seisukoht vaid seoses enda nõudega. VÕVS ei näe ette võimalust esitada vastuväidet teise võlausaldaja nõudele. Kohus ei arvesta Renovum OÜ vastuväiteid kavas märgitud täituri nõuetele. Nõuete õiguspärasust hindavad nõustaja ja kohus. Kohus leiab, et ka vastuväite esitanud võlausaldajate hinnang võlgniku maksevõimele on ebarealistlik ning nad ei ole lugenud kavas märgitud selgitusi võlgniku töötasu kohta. Võlgnik ei saa töötasu iga kuu 1300 eurot. Seega pole tal võimalik maksta 60 või 70 kuud järjest (Renovum OÜ seisukoht selles osas vastuoluline või nt Bondora seisukoht, et võlgnik suudaks nõuded täita kahe aastaga) rohkem kui kavas on märgitud. Renovum OÜ lõppjäreldused pangakonto analüüsi järel on põhjendamatud. Asjaolu, et võlgnik on mingil ajal müünud enda vara, ei tähenda, et tal oleks praegu materiaalseid võimalusi kõikide võlgnevuste täielikuks tasumiseks, seda eriti olukorras, kus tema pangakonto jäägid ei ületa kokku 700 eurot. Võlgnik on avalduses ka selgitanud, et tema makseraskused tekkisid seoses hasartmängusõltuvusega ning ta sai selle kontrolli alla pool aastat enne avalduse esitamist. Mis puudutab võlgniku vara müüki, siis märgib kohus, et sõiduki müük toimus rohkem kui aasta tagasi. Samuti toimusid enamus makseid kolmandate isikute poolt eelmisel aastal. Võlausaldaja ei ole enda analüüsis toonud välja mitte ühtegi kuupäeva ja aastat. Kohus selgitab, et nõuete täitmise suutlikkust tuleb vaadata laiemalt ja pigem tulevikku suunatuna ning arvestada, et võlgniku töötasu on muutuv, samuti seda, et

võlgniku igakuised kulud ei pruugi 5 aasta jooksul jääda samaks. Mõistlikuks ei saa pidada olukorda, kus järjest suurenevaid elamiskulusid peavad tasuma ainult võlgniku vanemad. Võlgnikul tuleb ka nendesse kuludesse midagi hakata panustama. Renovum OÜ ja Bondora AS on seisukohtade esitamisel lähtunud ainult enda huvidest ega ole analüüsinud kõiki neile saadetud materjale, nt on asja materjalidest selgelt näha, kuidas on kujunenud iga võlausaldaja nõuete täitmise protsendid ning nõustaja on kõik konkreetselt välja toonud. Võlausaldajad ei ole ümberkujundamiskava põhjalikumalt analüüsinud. Kohus on seisukohal, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei eelistata teistele. Kõikide võlausaldajate nõudeid on vähendatud kõikide kõrvalnõuete võrra (sh intressid, viivised) ning põhivõlgnevust vähendatakse kõigil 20%. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha vaid kavas märgitud viisil. Kava on koostatud just võlgniku majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt. Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et võlgnikul on muutuv töötasu. Vastuväite esitanud võlausaldajad ei ole täielikult hinnanud võlgniku poolt esitatud dokumente ja andmeid võlgniku majandusliku seisundi kohta ega ka seda kas ja kuidas suudaks võlgnik kava võimalikul muutmisel (võlausaldajate pakutud viisidel, pikendamine/lühendamine/kogu nõude täitmine) kava reaalselt täita. Võlausaldajate vastuväited kavale olid vastuolus ja liialt üldised ning pinnapealsed. Need ei saa samuti olla aluseks kava muutmiseks või kinnitamata jätmiseks. Kohus märgib mh, et nõuete vähendamisele ei sea seadus piire. Kava on koostatud eeskätt võlgniku maksevõimest lähtuvalt ning kui võlausaldajad saavad põhinõude ja kõrvalnõuete vähendamisega kätte oluliselt rohkem kui pankrotimenetluse korral, siis on kohtu hinnangul kõrvalnõuete vähendamine täies ulatuses ja põhinõuete vähendamine osaliselt mõistlik ning põhjendatud. Ükski vastuväite esitanud võlausaldajatest ei ole esitanud võrdlust mõne muu menetlusega, milles neil oleks võimalik võlgnevusest rohkem tagasi saada kui käesolevas menetluses. Käesolevalt kohtleb kava kõiki võlausaldajaid võrdselt ning ühte ei eelistata teisele. Kohus selgitab, et kohustuste rahuldamise % on võlausaldajatel erinev seetõttu, et osadel võlausaldajatel on kõrvalnõuded äärmiselt suured, osadel jälle väiksemad. See aga ei tähenda, et neid oleks ebavõrdselt koheldud. Kõigi võlausaldajate samaliigilisi nõudeid on vähendatud samaväärselt. Ka vähendamise põhimõte ise ei ole ebavõrdne. Seoses Renovum OÜ ja Bondora AS-i vastuväitega selgitab kohus, et kui nemad saaks enda nõude täies ulatuses, siis oleks just see ebavõrdne kohtlemine teiste võlausaldajate suhtes. Kui kohustada võlgnikku maksma ka kõikidele teistele võlausaldajate kogu nende nõuded täies ulatuses, siis ei suudaks võlgnik kava üldse täita. Tutvunud nõustaja analüüsiga leiab kohus, et võlgade ümberkujundamine on igal juhul mõistlikum kui pankrotimenetlus ning võlgnikule ja ka võlausaldajatele kasumlikum, sest võlgnik vabaneb kava korralikult täitmisel võlgadest ja võlausaldajad saavad võlgnevusi tagasi oluliselt suuremas ulatuses kui pankrotimenetluse korral. Arvestades võlgniku vara, mida on reaalselt pankrotimenetluses võimalik realiseerida (osaliselt töötasu ainult), ei oleks võlausaldajate nõuded võimalik rahuldada täies ulatuses, isegi mitte veerandit neist. Pankrotimenetluses kuuluvad esimesena täitmisele pankrotimenetluse kulud. Need kulud tuleb pankrotivarast maha arvata enne jaotiste alusel väljamaksete tegemist. Kogu kohustustest vabastamise perioodi (FiMS järgi umbes 2 aastat) jooksul 1455,60 eurot. Kava täites saavad võlausaldajad ca 64,47% kogunõuetest, kuid pankrotimenetluse korral vaid 5,80%. Kohus leiab, et arvestades võlgnikku varalist seisundit on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Võlgnikul on olemas igakuine sissetulek, mis on keskmiselt 734,87 eurot kuus (neto, 12 kuu peale arvestatuna). Ümberkujundamiskava täitmisel tuleb võlgnikul igakuiselt maksta võlausaldaja nõuete täitmiseks kokku 269,75 eurot. Arvestades

võlgniku sissetulekuid oleks sellise summa maksmine reaalselt täidetav. Suuremas ulatuses ei oleks võlgnikul ilmselt võimalik ümberkujundamiskava täita, arvestades, et võlgnikul tuleb maksevõime taastamiseks tasuda jooksvalt vähemalt mingil määral igapäevaseid vältimatuid püsikulusid, ka ilmselt selliseid, mis tagaksid võimaluse jätkata töötamist ja seega ka sissetuleku saamist. Kohus leiab, et igakuiselt võlgade tasumiseks määratud summat ei ole käesolevalt võimalik suurendada. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on makseraskuste ületamine, mitte nende süvendamine. Kohus märgib, et juhul kui võlgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema, on võimalik kava muuta. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate kulude kõrval ka võlgnevusi. Võlgnik kinnitas, et soovib nimetatud kulud tasuda. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et ümberkujundamiskavas on võlgnik püüdnud kohelda kõiki võlausaldajaid võrdselt: kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded on viidud nullini, võlgnik tasub kõigile võlausaldajatele nende põhinõuded 80% ulatuses ning kohustuste täitmise tähtaega on pikendatud kõigi võlausaldajate suhtes võrdselt 5 aastani. Kohus leiab, et võlausaldajate nõue, et võlgnik täidaks kogu oma võlgnevused, ei ole reaalselt teostatav. Kohtu hinnangul saaks see toimuda vaid teiste võlausaldajate väljamaksete vähendamise arvel, mis aga on vastuolus võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et VÕVS § 24 lg 2 eeldused on täidetud ning kohus kinnitab ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peab andma kohtule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (VÕVS § 39 lg 2, 3). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et survestada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud VÕVS §-des 29, 31, 33. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes VÕVS §-st 35. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab kohus tulenevalt VÕVS §-st 34. Võlgnik peab esitama kohtule ja võlausaldajale aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Kohtu hinnangul tuleb aruanded esitada kord aastas 01. novembriks ja kava lõplikul täitmisel 01.10.2027.a.. Sellisel viisil saab kohus jälgida, kas võlgnik täidab kava nõuetekohaselt ning vajadusel sekkuda. Menetluskulude jaotus VÕVS § 8 lg 1 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda. Võlgnik on kohtu korraldusel tasunud ette nõustaja tasu ettemaksu 1120 eurot. VÕVS § 19 lg 6 kohaselt kohaldatakse nõustajale saneerimisseaduse §-des 17–19 saneerimisnõustaja kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Nõustajale ei kohaldata tsiviilkohtumenetluse seadustikus nõustaja kohta sätestatut. SanS § 18 lg 2 kohaselt on saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustajal õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest. SanS § 18 lg 3 lause 1 kohaselt otsustab saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise suuruse kohus saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel.