Anna Averjanova hagi kohtutäitur Kristel Maalmani vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
8100 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 7. märtsi 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Anna Averjanova apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja) Anna Averjanova (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Andrei Matvejev Vastustaja (kostja) kohtutäitur Kristel Maalman, lepinguline esindaja vandeadvokaat Hillar Villers
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 7. märtsi 2022. a otsus muutmata.
2.Jätta Anna Averjanova apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Anna Averjanova (hageja) esitas 26. märtsil 2021 Viru Maakohtule kohtutäitur Kristel Maalmani (kostja, kohtutäitur) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 7500 euro suuruse kahjuhüvitis ja viivise kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt oli hageja kuni 3. detsembrini 2012 abielus Aleksei Vorobjoviga (võlgnik). Abielu kestel soetati ühisvarana korteriomand X alevikus, aadressil XXXXXXX. Selle omanikuna oli kinnistusraamatusse sisse kantud ainult A. Vorobjov. Kohtutäitur Kristel Maalman algatas 2010. aastal võlgniku suhtes täitemenetluse nr 095/2010/4009. Vaatamata sellele, et hageja ei olnud võlgnik, arestis kohtutäitur ühisvarasse kuuluva korteri ja hakkas seda enampakkumisel müüma. Hageja teatas kohtutäiturile, et korter on ühisomandis ja et ta ei anna nõusolekut nõude pööramiseks ühisvarale. Kohtutäitur rikkus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg-s 1 sätestatud kohustust, kuna pööras sissenõude abikaasade ühisvarale ilma hageja nõusolekuta. Hageja teatas kostjale oma omandiõiguse rikkumisest. Arvestades kohtutäituri kohustust tegutseda piisava hoolsusega, võis eeldada, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse. Kostja aga hageja kirjadele ei vastanud ega andnud teada, et täitemenetlus jätkub. Kostja ei saatnud hagejale ühtegi täitemenetlusega seotud dokumenti. Hagejal tekkis kahju siis, kui korteriomand võõrandati ehk 3. oktoobril 2019. Ühisvara jagamisel hinnati korteri turuväärtuseks 15 000 eurot. Hageja müüs 7. augusti 2019. a enampakkumisel korteriomandi 4300 euro eest. Korter võõrandati alla turuhinna. Korteriomandi müügist saadud raha ei jagatud hageja ja võlausaldajate vahel. Hagejal on õigus nõuda korteriomandi võõrandamisest saadud rahast endale vähemalt 2150 eurot. Kohtutäitur müüs hagejale kuuluva korteri ebaseaduslikult ja tekitas sellega hagejale varalise kahju 7500 eurot.
2.Kostja palus hagile esitatud vastuses jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja arvates on nõue kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 9 järgi aegunud. Hageja oli vähemalt alates 18. maist 2017 teadlik, et kostja müüb korteriomandit enampakkumisel. Hiljemalt 26. juulil 2017 teadis hageja ka seda, et kostja jätkab korteriomandi müüki. Hageja esitas hagi kohtusse alles 2021. aasta märtsi lõpus ehk pärast kolmeaastase tähtaja möödumist. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-17-8492 tehtud lahendi p-s 15 leidnud, et kohtutäituri vastu esitatava kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks on lisaks muudele eeldustele nõutav, et kannatanul ei olnud võimalik kahju varem vältida või kõrvaldada oma õiguste seaduses nimetatud viisil kaitsmisega. See tuleneb nii riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 1 kui ka TMS § 217 lg-st 6. Hageja saanuks kahju vältida sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga, kuid ta ei esitanud seda ja seega on ta kahju hüvitamise nõudeõiguse kaotanud. Hageja väidetava kahju suurus on ekslik. Kostja on läbi viinud neli enampakkumist alghindadega vastavalt 10 000 eurot, 7500 eurot, 5700 eurot ja 4275 eurot. Korteriomandi turuhind on see mind, mille korteriomand enampakkumisel müüdi ehk 4300 eurot. Pool sellest on 2150 eurot. Ka TMS § 222 lg-s 5 sätestatu kohaselt oleks hagejal hüpoteetiliselt õigus ainult enampakkumise tulemile ehk antud juhul poolele müügitulemist. Kuna kostja ei tunnista põhinõuet, siis ei tunnista ta ka viivisenõuet. Hageja on oma tegevusetusega põhjustanud endale ise kahju. Isegi kui esineks alus kahju välja mõista, tuleks kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 ja/või lg 2 alusel vähendada nullini.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 7. märtsi 2022. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. KTS § 9 lg 9 kohaselt aegub kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu kolme aasta möödumisel päevast, millal kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust. Hagejale tekkis kahju korteri müügist enampakkumisel 3. oktoobril 2019. Enampakkumise läbiviimine iseenesest kahju ei tekita. Järelikult algas kahjunõude kolmeaastane aegumistähtaeg
4.oktoobril 2019 ja lõpeks alles 4. oktoobril 2022. Seega ei ole hageja nõue aegunud. KTS § 9 lg 1 esimese lause järgi vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud (kannatanu), nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada. Õige on kostja seisukoht, et hageja ei ole kasutanud võimalikke õiguskaitsevahendeid selleks, et kahju vältida. TMS § 222 lg 1 annab kolmandale isikule, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus, õiguse esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks. Hagejal oli alates 21. augustist 2013, mil ta teatas kohtutäiturile, et arestitud vara on ühisvara, võimalus esitada TMS § 222 lg 1 järgne hagi, kuid hageja ei teinud seda. Seega ei kasutanud hageja võimalust kahju ära hoida. Nõustuda ei saa aga kostja seisukohaga, et RVastS § 7 lg 1 nõuete täitmata jätmise tõttu ei ole kannatanul õigust kahjuhüvitist nõuda. Kui isik ei ole kasutanud õiguskaitsevahendeid (RVastS § 7 lg 1), mis oleksid ära hoidnud talle tekkinud kahju, tuleb seda arvesse võtta kahjuhüvitise ulatuse kindlaksmääramisel, kuid see ei välista kahju hüvitamise nõuet. RVastS § 7 lg 4 kohaselt kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja viitab õigesti TMS § 222 lg-le 5, mis näeb ette, et kui arestitud vara suhtes enampakkumist takistava õiguse omaja ei ole enampakkumise toimumise ajaks esitanud kohtutäiturile kokkulepet või kohtulahendit vara aresti alt vabastamiseks või täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks ning vara enampakkumisel müüakse, kaotab kolmas isik õiguse varale ja tal on õigus üksnes enampakkumise tulemile. Seega on hagejal antud juhul TMS § 222 lg 5 alusel õigus ainult oma osale enampakkumisel müüdud korterist saadud rahast ja poolte väidetel, mis puudutavad korteri turuhinda ja hüvitise suurust, ei ole tähtsust. KTS § 9 lg 5 näeb ette, et kui kahju tekitamise eest vastutab ka menetlusosaline või kolmas isik, vastutab kohtutäitur ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest ulatuses, milles menetlusosaliselt või kolmandalt isikult ei ole võimalik hüvitist saada. Vara arestist vabastamise või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamise hagi esitatakse TMS § 222 lg 3 järgi sissenõudja ja võlgniku vastu ning järelikult on hagejal õigus nõuda TMS § 222 lg 5 alusel oma osa enampakkumise tulemist (asja materjalide järgi 2150 eurot) sissenõudjalt ja/või võlgnikult, mitte kohtutäiturilt. Kuna hagejal on õigus saada oma osa enampakkumise tulemist (selles ulatuses hüvitist), siis ei vastuta kohtutäitur kahju eest (KTS § 9 lg 5) ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, põhjendades seda sellega, et kohtutäitur on rikkunud TMS-s sätestatud ühisvarale sissenõude pööramise korda (TMS § 14), mis on toonud kaasa hageja kui võlgniku abikaasa kohtusse pöördumise. Olukorras kus isiku õigusi on rikutud, oleks äärmiselt ebaõiglane kohustada teda kandma selle isiku menetluskulusid, kes tema õigusi rikkus.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus jätnud olulised tõendid hindamata ja rikkunud sellega oluliselt otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet ning tõendite igakülgse hindamise kohustust. Maakohus ei tuvastanud vaidluse lahendamiseks keskse tähendusega faktilisi asjaolusid ja õiguslikke väiteid ja jättis sellega olulises osas täitmata eelmenetluse ülesanded. Samuti hindas maakohus vääralt asjaolusid ja tegi neist valed järeldused. Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud täitemenetluse seadustiku norme ja kohtuotsus on üllatuslik. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja teadis, et vaidlusalune korteriomand on hageja ja võlgniku ühisomand. Hageja arvates on ebaseaduslik, heade kommete ja hea usu põhimõttega vastuolus olukord, kus kohtutäitur teab korteriomandi tegelikust õiguslikust režiimist, aga sellele vaatamata korraldab sundtäitmist. Iseenesest on põhjendatud maakohtu seisukoht, et hageja võiks takistada sundmüüki, esitades sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 222 lg 1 alusel. Kuid hageja ei pidanud mõistlikult eeldama, et kohtutäitur käitub tahtlikult seadusevastaselt. Arvestada tuleb ka kohtusse pöördumise kuludega. Maakohtu seisukoht, et hageja pidi oma õiguste kaitseks kindlasti pöörduma kohtusse, on ebaõiglane. Ekslik on maakohtu seisukoht, et antud juhul võis hageja TMS § 222 lg-st 5 tulenevalt esitada hagi ainult sissenõudja või võlgniku vastu enampakkumise tulemi saamiseks. Praeguse hagi nõue on kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu. Kohtutäituril ei olnud mingit alust anda kogu sundmüügist saadud raha sissenõudjale.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused on üldsõnalised ja tõendamata. Hageja ei ole toonud esile ühtegi tõendit, mille maakohus oleks jätnud hindamata. Samuti ei ole hageja esile toonud, milliseid faktilisi asjaolusid ja õiguslikke väiteid ei ole maakohus tuvastanud ning milliseid asjaolusid on maakohus ebaõigesti hinnanud või milliseid täitemenetluse seadustiku norme on maakohus ebaõigesti tõlgendanud. Samuti ei selgu, millises osas on kohtuotsus üllatuslik. Maakohus ei ole pelgalt piirdunud viitega tõendite hindamise kohta, vaid on tõendeid ka sisuliselt hinnanud. Asjas ei ole vaidlust selle üle, kas kostja teadis sellest, et vaidlusalune korteriomand on ühisomand. Väär on aga väide, et kostja tegevus oli ebaseaduslik, heade kommete ja hea usu põhimõttega vastuolus. Hageja teadis vähemalt alates 18. maist 2017, et kostja müüb korteriomandit enampakkumisel. Hiljemalt 26. juulist 2017 teadis hageja ka seda, et kostja jätkab korteriomandi müüki täitemenetluses. Seega oli hageja eelnimetatud ajast alates teadlik, et tal võib tekkida kahju, kui korteriomand müüakse. Isegi kui oletada, et kohtutäitur tegi korteriomandi müümisel midagi valesti (mida kostja ei tunnista ega võta omaks), siis ei ole hageja alates 26. juulist 2017 soovinud kasutada õiguskaitsevahendeid, mis oleksid aidanud kahju vältida. Hagejal oli aega ca 2 aastat, et esitada TMS § 222 lg 1 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, kuid ta ei teinud seda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
7.Maakohus on hinnanud tõendeid asja lahendamiseks vajalikus ulatuses ja põhjendatult leidnud, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja on apellatsioonkaebuses küll tuginenud mitmetele maakohtu menetlusõiguslikele rikkumistele, kuid ei ole esile toonud, milles need täpsemalt seisnesid. Ringkonnakohus ei tuvastanud asja läbivaatamisel selliseid menetlusõiguslikke rikkumisi, mis oleksid võinud viia ebaõige lahendini.
8.Asjaoludest nähtuvalt algatas kostja 29. detsembril 2010 sissenõudja AKTSIASELTS VENNAD-DAHL (sissenõudja) avalduse alusel võlgniku A. Vorobjovi suhtes täitemenetluse (täiteasja nr 095/2010/4009). Täitedokumendiks oli Viru Maakohtu 8. novembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-1541. Kohtutäitur arestis 17. detsembril 2015 kinnisasja asukohaga XXXXXXXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX). Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja oli kostjale teatanud, et vaidlusalune korteriomand oli soetatud hageja ja võlgniku abielu ajal ning et see oli hageja ja võlgniku ühisvara. Hageja oli kohtutäiturile teada andnud, et ta ei anna nõusolekut korteriomandi müügiks. Ta palus enampakkumise lõpetada. Seega teadis kostja, et vaidlusalune korteriomand võib olla ühisomand.
9.Hageja nõue kostja vastu põhineb KTS § 9 lg 1 esimesel lausel, mille kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. RVastS § 7 lg 1 näeb ette, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Riigikohus on kohtutäituri vastu esitatavat kahjunõuet käsitledes märkinud, et kohtutäituri kui KTS § 2 lg 1 kohaselt avalik-õiguslikku ametit pidava isiku vastu esitatava kahju hüvitamise nõude eeldusteks on kohtutäituri tegu, kannatanule tekkinud kahju, põhjuslik seos kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasus. Lisaks eelnevale peab esinema olukord, kus kannatanul ei olnud võimalik kahju varem vältida või kõrvaldada oma õiguste seaduses nimetatud viisil kaitsmisega (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-8492, p-d 13-15).
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegusel juhul ei ole hagi rahuldamiseks alust. Riigikohus on oma praktikas leidnud, et kohtutäiturilt saab asjaolude tuvastamist eeldada üksnes seaduses sätestatud piiratud ulatuses ja et täitemenetluse formaliseeritusse põhimõtte tõttu saab kohtutäitur lähtuda esmajoones formaalsetest kriteeriumidest, milleks kinnisasjade puhul on kinnistusraamatu kanne, mille õigsust eeldatakse (vt selle kohta lähemalt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15, p 20).
11.Vaidlusaluse korteriomandi omanikuna oli kinnistusraamatusse kantud ainult võlgnik ehk hageja abikaasa ja kostja võis sellele kandele tugineda. Kuigi hageja oli kohtutäiturit teavitanud, et vara kuulub ühisvara hulka ning kohtutäitur oli teadlik ühisvara jagamise kohtumenetlusest, ei kohustanud see kohtutäiturit enampakkumist lõpetama. Arvestada tuleb ka seda, et ühisvara jagamise üle toimunud kohtuvaidluses tehtud kohtulahendi resolutsioonis ei ole kohus teinud otsustust kõnealuse korteriomandi kui ühisvara jagamise kohta. Kuna hageja ei olnud kinnistusraamatu kande järgi omanik, siis ei pidanud kohtutäitur hagejat ka täitemenetlusse kaasama.
12.Kohtutäitur on hageja lepingulisele esindajale 19. mail 2017 saadetud kirjas selgitanud, et kinnistu loetakse kuuluvaks isikule, kes on omanikuna kantud kinnistusraamatusse. Kohtutäitur on viidanud sealjuures ka eelnimetatud Riigikohtu lahendile ja selgitanud, et kolmandal isikul on õigus esitada vara arestist vabastamise ja sundtäitmise (enampakkumise) lubamatuks tunnistamise hagi vastavalt TMS §-le 222. Samuti on kohtutäitur märkinud, et ta ei saa ise enampakkumist tühistada. Eelnevast saab järeldada, et kostja on hageja lepingulisele esindajale ühemõtteliselt selgitanud, et lähtub kinnistusraamatu kandest ja jätkab enampakkumise
toimingutega ning et hagejal kui kolmandal isikul tuleb oma õiguste kaitseks esitada vara arestist vabastamise ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
13.Hageja lepinguline esindaja on 25. juulil 2017 saatnud kohtutäiturile korduva taotluse enampakkumine lõpetada ja lisanud kirjale ühisvara jagamise menetluses tehtud maakohtu otsuse. Kohtutäitur on sellele kirjale vastamisel palunud selgitada, miks tuleks enampakkumine lõpetada. Hageja lepinguline esindaja on 26. juulil 2017 vastanud, et seletus on manusena lisatud avalduses ning palunud pöörata tähelepanu lisatud kohtuotsusele. Kostja ei ole hageja esindaja 26. juuli 2017. a kirjale vastanud. Sellest ei saanud hageja lepinguline esindaja aga järeldada, et kohtutäitur on täitemenetluse lõpetanud. Lisaks tuleb arvestada ka seda, et ühisvara jagamise kohta tehtud otsus (Harju Maakohtu 10. juuli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-14081) ei olnud sel ajal veel jõustunud ja selle peale oli võimalik esitada apellatsioonkaebus, mida üks pooltest ka tegi. Korter müüdi korduval enampakkumisel ligi kaks aastat pärast hageja viimast e-kirja kostjale ehk 7. augustil 2019.
14.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagejale on küll tekitatud kahju ühisvara hulka kuulunud korteri müügiga enampakkumisel, kuid kuna hageja ei ole kasutanud õiguskaitsevahendeid, mis oleksid kahju ära hoidnud, siis tuleb seda RVastS § 7 lg 1 järgi kahjuhüvitise ulatuse kindlaksmääramisel arvestada.
15.Olukorras, kus täitemenetluses realiseeritakse sellise isiku vara, kes ei ole võlgnik, on sellise isiku jaoks tõhus õiguskaitsevahend TMS § 222 järgi kohtule hagi esitamine. TMS § 222 lg 1 kohaselt võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks. TMS § 222 järgse hagi üheks peamiseks eesmärgiks on vältida täitemenetluses sellise vara müümist, mis ei kuulu võlgnikule. Selline vara ei peaks vastutama sissenõudja nõude rahuldamise eest. Nii annab TMS § 222 täitemenetluses mitteosalevale isikule õiguse sekkuda oma vara kaitseks täitemenetlusse. TMS § 222 lg 3 järgi esitatakse selline hagi sissenõudja ja võlgniku vastu, mitte kohtutäituri vastu.
16.Hageja sellist hagi ei esitanud ja seega jättis ta kasutamata õiguskaitsevahendi, mis oleks võimaldanud kahju vältida. Hagejal on olnud advokaadist esindaja, mistõttu pidi hagejale sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise võimalus ja vajadus olema teada, seda enam et kohtutäitur on 19. mai 2017. a e-kirjas mh viidanud asjakohasele Riigikohtu lahendile ning teavitanud sealjuures hagejat võimalusest ja vajadusest esitada oma õiguste kaitseks hagi kohtusse.
17.Riigikohus on väljendanud seisukohta, et lisaks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagile TMS § 222 järgi saab võlgniku abikaasa kaitsta oma õigusi ka kinnistusraamatu kande parandamist taotledes. Selleks tuleb esitada kinnistusosakonnale kinnistamisavaldus ja puudutatud isiku (omanikuna sisse kantud abikaasa) nõusolek, AÕS § 65 lg 1 alusel saab omanikuna sisse kantud isiku vastu esitada ka hagi kande parandamiseks (vt selle kohta ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15, p 22 ja Riigikohtu üldkogu määrus haldusasjas nr 3-3-1-15-12, p-d 38-40). Kuna kande parandamine ei ole kinnisasja käsutamine, ei ole kande jaoks vaja kolmandate isikute nõusolekut. Kui kinnistusraamatusse on kantud keelumärge, on kandeks AÕS § 63 lg-st 2 tulenevalt vajalik keelumärke järgi õigustatud isiku nõusolek. Seega olnuks hagejal lisaks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagile võimalik kaitsta oma õigusi ka kinnistusraamatu kande parandamist taotledes. Hageja ei ole ka seda teinud.
18.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kohtutäituril ei olnud alust anda kogu sundmüügist saadud raha sissenõudjale. TMS § 5 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on täitemenetluse osaliseks muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab, muu hulgas isikud, kellel on sundtäitmist takistav õigus või nõue, mis annab õiguse saada osa vara müügist saadavast rahast, ning kes teatavad oma õigusest kohtutäiturile ja kohtutäituri või menetlusosalise nõudmisel seda põhistavad.
19.TMS § 108 reguleerib sissenõudjaks mitteoleva isiku nõude rahuldamist täitemenetluse tulemist ja selle lg 1 järgi võib pandipidaja või muu asja suhtes eesõigust omav isik enne tulemi jaotamist esitada kohtutäiturile avalduse, milles ta taotleb oma nõude eelisjärjekorras rahuldamist tulemist, olenemata sellest, kas tema nõue on muutunud sissenõutavaks. Avaldusele tuleb lisada õigust tõendavad dokumendid. Sama paragrahvi viienda lõike järgi võtab kohtutäitur sundtäitmisel lõppeva õiguse omaja nõude arvesse, kui õigus on tõendatud enne müüki, lähtudes õiguse varasemast järjekohast. Kui õigus ei nähtunud avalikult usaldatavast registrist, rahuldatakse nõue pärast sissenõudjate nõudeid. Kui õigusest ei ole õigeaegselt teatatud, rahuldatakse sellest tulenev nõue pärast kõiki muid nõudeid.
20.Hageja on isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes sundtäitmist takistav õigus (omandiõigus) ning seetõttu kuulub kohaldamisele TMS § 222 lg 5. Viidatud säte näeb ette, et kui enampakkumise toimumise ajaks ei ole arestitud vara suhtes enampakkumist takistava õiguse omaja esitanud kohtutäiturile kokkulepet või kohtulahendit vara aresti alt vabastamiseks või täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks ning vara enampakkumisel müüakse, kaotab kolmas isik õiguse varale ja tal on õigus üksnes enampakkumise tulemile (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15, p 20). Asjas ei ole tuvastatud, et hageja oleks enampakkumise toimumise ajaks esitanud kohtutäiturile eelnimetatud dokumendi. Seega on hageja TMS § 222 lg 5 järgi kaotanud õiguse vaidlusalusele korteriomandile ja sellisel juhul on tal on õigus üksnes osale enampakkumise tulemist. Seda ei saa ta aga nõuda kohtutäiturilt.
21.Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata, siis ei ole vaja muuta ka menetluskulude jaotust. Kostja ei ole maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud ega menetluskulude jaotust vaidlustanud.
22.Ringkonnakohus on seisukohal, et samamoodi nagu maakohus jättis maakohtus kantud menetluskulud poolte enda kanda, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte enda kanda jätta ka apellatsiooniastmes. Olukorras kus kostja on hageja nõusolekuta müünud enampakkumisel hageja ja võlgniku ühisvara, oleks äärmiselt ebaõiglane jätta kostja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus märgib lisaks, et kuna kohtutäitur täidab täitemenetlust korraldades avalikku ülesannet, siis peaks lepingulise esindaja kasutamine kohtumenetluses vähemalt üldjuhul olema põhjendatav vaid juhul, kui vaidlus väljub kohtutäituri igapäevase tegevuse raamidest. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.