Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
06. oktoober 2022. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-598
Tsiviilasi
I. N.’i pankrotimenetlus
Menetlustoiming
Pankrotihalduri taotlus lõpparuande kinnitamiseks
Menetlusosalised
Võlgnik: I. N. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, epost xxx) Pankrotihaldur: Indrek Lepsoo (Roseni 7, 10111 Tallinn; e-post [email protected])
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
Rahuldamata osa
Võlausaldaja
Nõude suurus
TF Bank AB Eesti filiaal
3 325,14 eurot
775,16 eurot
2 549,98 eurot
Luminor Bank AS
466,62 eurot
108,68 eurot
357,94 eurot
Holm Bank AS
3 927,57 eurot
915,93 eurot
3 011,64 eurot
Ühisraha OÜ
693,27 eurot
161,71 eurot
531,56 eurot
Swedbank AS
901,18 eurot
210,16 eurot
691,02 eurot
GS Core OÜ
2 530,18 eurot
589,88 eurot
1 940,30 eurot
Bigbank AS
4 650,24 eurot
1 084,18 eurot
3 566,06 eurot
Bondora AS
11 585,72 eurot
2 701,29 eurot
8 884,43 eurot
Swedbank AS Pensionifond III sammas 381,24
Kogumispensioni II samba väljamaksed 7 959,68 Kokku 8 340,92
Pankrotimenetluse lõpparuande esitamise hetke seisuga puuduvad I. N. pankrotimenetluses muud teadaolevad varad ja nõudeõigused. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks esinenud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta Vara välistamise ning tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole. Võlgnikule ega tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole. Kulud ja väljamaksed pankrotimenetluses: Ajutise pankrotimenetluse kulud moodustasid kokku 1 140 eurot (sh käibemaks), mis on kinnitatud ja tasutud vastavalt Harju Maakohtu 25.03.2022. a määrusele summas 752,40 eurot riigi vahenditest ja 387,60 eurot on välja mõistetud võlgnikult ning tasutud pankrotivarast. Muud kulud I. N. pankrotimenetluses puuduvad. Pankrotivarast tasumata kulud: Haldur lähtub tasu taotlemisel PankrS § 65 lg 113, mille kohaselt võib haldur füüsilise isiku pankrotimenetluses taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. I. N. pankrotihaldur on võlausaldajate esimesel üldkoosolekul teatanud, et soovib tasu taotleda toimingutasuna. Pankrotihaldur taotleb toimingutasu 2 x 654 eurot, so 1 308 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 261,60 eurot. I. N. 12.09.2022. a võlausaldajate üldkoosolek on nõustunud halduri poolt esitatud halduri tasu arvestuse ning halduri tasu taotlusega toimingutasuna kohtule summas 1 308 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 261,60 eurot. Andmed iga pandiesemete müügist saadu ja müümata pankrotivara kohta I. N. pankrotimenetluses ei tunnustatud pandiõigusi, mistõttu ei ole olnud laekumisi pandiesemete müügist. Pankrotimenetluse lõpparuande esitamise hetke seisuga puuduvad I. N. pankrotimenetluses muud teadaolevad varad ja nõudeõigused. Võlausaldajate üldkoosolek on andnud nõusoleku pankrotimenetluse lõpetamiseks. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa I. N. pankrotimenetluses tunnustati 8 võlausaldaja nõuded kogusummas 28 079,92 eurot. Jaotiste alusel on tehtud võlausaldajatele väljamaksed kokku summas 6 546,99 eurot. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud Tunnustatud nõuetest on kokku võlausaldajatel jäänud saamata 21 532,93 eurot. I. N. võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotihaldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ja I. N. võlausaldajate üldkoosoleku otsustest. Kuivõrd I. N. pankrotimenetluses pankrotitoimkonda moodustatud ei ole, on haldur kõik olulisemad tehingud ja õigustoimingud kooskõlastanud vajadusel võlausaldajate üldkoosolekuga. Suuremate pankrotimenetluses tehtud toimingutena võib välja tuua halduri tegevuse seoses võlgniku varade, õiguste ja kohustuste väljaselgitamisega. Pankrotihaldur on teavitanud teadaolevaid võlausaldajaid pankroti väljakuulutamisest, koostanud pankrotivara nimekirja,
korraldanud võlausaldajate esimese üldkoosoleku läbiviimise ja protokollimise ning muude võlausaldajate koosolekute läbiviimised, kontrollinud nõudeid ning esitanud vajalikud vastuväited, suhelnud võlgniku ja võlausaldajatega, koostanud PankrS § 132 kohase ettekande, võlausaldajate nimekirja ja käesoleva lõpparuande. Haldur on viinud läbi kõik muud vajalikud pankrotimenetluse toimingud ning esitab käesolevaga kohtule lõpparuande pankrotimenetluse lõpetamiseks. Puuduvad võimalused pankrotivara suurendamiseks ning võlausaldajate üldkoosolek on andnud nõusoleku pankrotimenetluse lõpetamiseks. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta I. N. pankrotimenetluses ei ole haldur esitanud ühtegi hagi. Maksejõuetuse põhjused Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga pankrotiseaduse mõttes. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes, milleks on võlgniku poolne rahavoogude ebapiisav prognoosimine, sh üle oma reaalsete majanduslike võimete ja võimaluste ulatuvate kohustuste võtmine, mida võlgnik ei ole olnud suuteline täitma. Maksejõuetuse süvenemisele on mõju avaldanud võlgniku terviseprobleemid, mis on takistanud tulusama töö tegemist. Järeldused ja taotlused kohtule Haldur on viinud läbi kõik seni võimalikud pankrotimenetluse toimingud ning ei kavatse esitada enam hagiavaldusi. Pankrotihaldur on seisukohal, et pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele ja pankrotihaldur kohustustest vabastamisele. I. N. võlausaldajate üldkoosolek on andnud nõusoleku pankrotimenetluse lõpetamiseks. I. N. on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks avalduse. Pankrotihalduril ei ole pankrotimenetluse jooksul olnud probleeme võlgniku kättesaamisega, võlgnik on täitnud pankrotimenetluse jooksul teabe andmise kohustust. Võlgnik on seni teinud ühekordseid lepingulisi töid OÜ’le YYY ning asunud 07.06.2022. a tööle XXX xxxna. 12.09.2022. a võlausaldajate üldkoosoleku otsusega tehti kohtule ettepanek võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 järgi kohaldatakse enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist (01.07.2022. a) esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Kuni 30.06.2022. a kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 162 lg 1 p 2 järgi esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.
Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus I. N.’i pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 lg 1 järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 113 sätestab, füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Pankrotihaldur palub määrata halduri tasu toimingutasuna summas 1 308 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 261,60 eurot ning tasu välja mõista pankrotivara arvelt büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ INC Partner. I. N.’i 12.09.2022. a võlausaldajate üldkoosolek on nõustunud pankrotihalduri poolt esitatud halduri tasu arvestuse ning halduri tasu taotlusega toimingutasuna 2 x 654 eurot, so 1 308 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 261,60 eurot. Kohus leiab, et halduri tasu summas 1 308 eurot, millele lisandub käibemaks 261,60 eurot, kokku 1 569,60 eurot, kinnitamine ei riku võlgniku ega võlausaldajate huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 65 lg-le 113. Kohus määrab halduri tasuks 1 308 eurot, millele lisandub käibemaks 261,60 eurot, kokku 1 569,60 eurot. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 172 lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg-s 3 ja 6 nimetatud makseid. Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab (PankrS § 172 lg 6). Pankrotihaldur korraldas 12.09.2022. a võlausaldajate üldkoosoleku, mille päevakorras oli mh kohtule ettepaneku tegemine usaldusisiku nimetamiseks kohustustest vabastamise menetluses. Üldkoosolek otsustas teha kohtule ettepanek võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et võlgniku avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 2, 3, 4 ja 5 peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande.
Usaldusisik on kohustatud kohtule esitama iga-aastaselt aruande võlausaldajatele teostatud väljamaksete kohta. PankrS § 173 lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik PankrS § 173 lg 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lg-st 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest (PankrS § 1933 lg 2).
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.