Võlgade ümberkujundamise menetlus › Võlgade ümberkujundamise menetlus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 06.10.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-20-18774/84
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlgade ümberkujundamise menetlus › Võlgade ümberkujundamise menetlus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 06.10.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3498

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Andres Hallmägi

Määruse tegemise aeg ja koht

6. oktoober 2022, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number Kohtuasi

2-20-18774

Menetlustoiming

Võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine

Kohtuistungi toimumise aeg

20.09.2022

Menetlusosalised ja esindajad

Avaldaja ja võlgnik: X X (ik x; elukoht: xxx, e-post: xxx)

X Xi avaldus võlgade ümberkujundamiseks

Võlausaldajad: B AS (rk: x; e-post: x) C.ee OÜ (rk x, F.e-post: x); lepinguline esindaja: x ZC OÜ (rk x, e-post: x); lepinguline esindaja x BB X OÜ (x), rr x, e-post: x) X X AS (rk x, e-post: x); lepinguline esindaja x X AS (rk x, e-post: x); lepinguline esindaja: x X X AB (publ.) Eesti filiaal (rk x; e-post: x); lepinguline esindaja: x X X AS, rk x, e-post: x x (rk x, e-post: x); lepinguline esindaja: x Z Z AS (x) (rk x; e-post: x); lepinguline esindaja: x

RESOLUTSIOON

Rahuldada X Xi avaldus võlgade ümberkujundamiseks.

Kinnitada X Xi võlgade ümberkujundamiskava järgmistel tingimustel:

Võlgniku ümberkujundamisele minevad kohustused

2-20-18774 Võlausal daja nimi

Kohustuse liik*

Kohustuse summa

Kohustuse täitmise tähtaja pikendamise periood

Kohustuse tasumise sagedus

Kohus tuse täitmis eks tehtav ate osama ksete arv/ suurus

Kohustuse vähendamise ulatus (%)

Kohustuse täitmise lõpptähtaeg

Z AS

C

3469.76

60 kuud/15.11.2022

Sarnased lahendid

Võlgade ümberkujundamise menetlus

X X (edaspidi avaldaja ja võlgnik) esitas 19.12.2020 kohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Avalduse kohaselt suudaks ta kohustuste täitmiseks tasuda iga ku 417.89 eurot, mis on võlgnikule jõukohane ja ei kahjusta võlgniku ja tema alaealise lapse igapäevast elu. Tulude suurendamine on vähetõenäoline, kuna hetkel ongi juba kaks töökohta. Võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine annab võlgnikule võimaluse ületada makseraskusi ning täita võlausaldajate nõuded suuremas ulatuses võrreldes pankrotimenetlusega. Z Z AS nõustus võlgniku andmetega nõude kohta, võlgniku esitatud võla arvestusega ja võla ümberkujundamisega. Võlausaldajal X X AB (publ.) Eesti filiaal ei ole vastuväiteid võlgade ümberkujundamiseks taotletud viisil. Võlausaldajal X X AS ei ole ümberkujundamis-kavaga nõus. Võlausaldaja hinnangul on esitatud ümberkujundamis kava vastuolus VÕVS § 2 lg-1, sest võlgnik soovib ümberkujundamiskava kohaselt kohustuste vähendamist, kui ka kohustuste täitmise tähtaja pikendamist, mis ei ole kooskõlas VÕVS-ga. C.ee OÜ võlausaldajana teatab, et võlgade ümberkujundamisega võlgniku ümberkujundamiskavas ettenähtud viisil ei nõustu. ZC OÜ võlausaldajana ei ole pakutud tingimustega nõus. Võlausaldaja arvamusel on ümberkujundamise kavas pakutud võlgnevuse kustutamise tähtaeg eba-mõistlikult pikk. Inx AS esitas teatise võlgnevuse kohta, kuid oma seisukohta kava osas ei esitanud. Tähtaegselt ei esitanud kohtule seisukohta B AS, X X AS, X AS ja BB X OÜ (Raha 24). Kohus andis avaldajale tähtaja kava muutmiseks või uue ümberkujundamiskava esitamiseks võlausaldajate esitatud seisukohtade alusel. Avaldaja esitas 05.11.2021 kohtule uue ümberkujundamiskava. X X AB (publ.) Eesti filiaal nõustus kava kinnitamisega. Vastuväite kavale esitas X AS. X AS osutab, et taotletud viisil võlgade ümberkujundamine koheldakse võlausaldajaid ebavõrdselt. Osade võlausaldajate nõudeid täidetakse oluliselt suuremas ulatuses kui teiste võlausaldajate nõudeid, kuid selleks puudub mõjuv põhjus. X AS hinnangul peaks võlgade ümberkujundamise kava taga3(10)

2-20-18774 Avaldaja esitas kohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks koos täpsustatud ümberkujundamise kavaga, mille kohaselt maksab avaldaja kõikidele võlausaldajatele võlgnevused 60% ulatuses 60 kuu jooksul. VÕVS § 1 lg 1 sätestab, et seaduse eesmärk on makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvtakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. VÕVS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub vaidlus, et võlgnik on makseraskustes isik VÕVS § 1 lg 1 mõttes. Võlgniku pxt kohtule esitatud selgitustest ja tõenditest ning kohtu pxt kogutud tõenditest nähtuvalt on võlgniku igakuiseks sissetulekuteks kokku 1060 eurot (neto). Avalduse kohaselt on võlgnikul rahalised kohustused 10 erineva võlausaldaja ees. Võlgnik on selgelt makseraskustes, sest ei suuda korraga kõiki võlakohustusi täita. VÕVS § 2 lg 1 sätestab, et võlgade ümberkujundamise menetluses võimaldatakse võlgnikule rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Sama sätte lg 3 kohaselt saab ümber kujundada sissenõutavaks muutunud kohustusi. Lisaks saab VÕVS §-s 3 sätestatud tingimustel ümber kujundada kestvuslepingust tulenevaid kohustusi, mis tekid või muutuvad sissenõutavaks pärast võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist. Käesoleval juhul taotleb võlgnik võlgade ümberkujundamist nende täitmise tähtaja pikendamise teel, tasudes kõik põhinõuded 60% ulatuses kõigi võlausaldajate eest sõltuvalt võla suurusest 60 kuu möödumisel. VÕVS § 24 lg 1 sätestab, et kohus kinnitab võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. VÕVS § 24 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt px pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt px pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Nõuete puhul on tegemist võlgniku pxt nõuetekohaselt tagastamata laenu- ja krediidi põhiosaga ning kõrvalnõuetega. Ühegi võlausaldaja nõue ei ole pandiga tagatud ja ühegi võlausaldaja nõude sissenõudmiseks ei ole veel algatatud täitemenetlust ega sundtäitmist. Vastavalt VÕVS § 1 lg-le 1 on käesoleva seaduse eesmärk makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-28-13 leidnud, et kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on avaldaja kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku kaitsmist vääri huvina tuleb arvesse võtta eelkõige vajadust tagada võlgniku sotsiaalne toimetulek ja võlakoormuse sellist jaotamist, mis võimaldaks makseraskuste reaalset ületamist. Samuti võib kohus arvesse võtta võlgniku pereliikmete huve sotsiaalse toimetuleku tagamiseks.

2-20-18774 Kohus on seisukohal, et võlgade ümberkujundamise seaduse põhimõte on vältida makseraskusi ja pankrotimenetlust arvestades samas võlausaldajate huvisid. Arusaadav, et laenuandjatel ning võlausaldajatel on erinevad majandusstrateegiad, kuid võlgade ümberkujundamise kava kinnitamise eelduseks on võlausaldajate võrdne kohtlemine. Kohus tuvastas, et suurim võlausaldajate osa nõustus ümberkujundamiskava kinnitamisega või ei esitanud oma seisukohta kohtule. Võlgnik on ümberkujundamiskavaga taotlenud võlgade vähendamist võlgnevuse osadena tasumist läbi kohustuste täitmise tähtaja pikendamise. Võlausaldaja X X AS on oma vastuses märkinud, et VÕVS § 2 lg 1 sõnastusest lähtuvalt ei ole ümberkujundamiskavaga võimalik võimaldada võlgnikule samaaegselt nii kohustuse osadena täitmist kui selle vähendamist või nii kohustuse täitmise tähtaja pikendamist kui kohustuse vähendamist. Kohus leiab, et võlausaldaja tõlgendus VÕVS § 2 lg-st 1 ei ole korrektne. Nimetatud sätte lõige 1 annab konkreetsed viisid, mida võlgnikul on võimalik kasutada võlgade ümberkujundamisel. Neid viise on võimalik kasutada ka üksteisega koostoimes, mitte ainult ühte korraga. Mõlema abinõu kasutamine samaaegselt on ka praktikas üldlevinud. Lõikes 2 on ette nähtud piirangud nõuete osas, mida on keelatud vähendada või neist vabastada. Kohus nõustub võlausaldajaga, et sõna „või“ seob sisu pxest mh üksteist välistavaid sõnu või lauseosi. Kohus selgitab aga, et sõnal „või“ on veel kaks tähendust – nimetatud sõna seob sisu pxest ka vastanduvaid või teist võimalust väljendavaid sõnu. Seadusandja eesmärgiks oli võlgnikule anda konkreetsed viisid ja võimalused, mida ta saaks kasutada võlgade ümberkujundamiseks. Seega tegemist ei ole üksteist välistavate meetmetega. Ka VÕVS-i eelnõu ei näe ette seda, et kasutada saaks ühte või teist meedet. Eelnõus on kirjas, et võlgnikule ja kohtule on jäetud iseenesest lai vabadus leidmaks konkreetsel juhul kõige õiglasem lahendus (VÕVS eelnõu seletuskiri lk 16). Võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on eelkõige alternatiiv pankrotimenetlusele ja menetluse üldpõhimõtte kohaselt ei tohiks makseraskustesse sattunud isiku võlausaldajad võlgade ümberkujundamise menetluses sattuda oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, milles nad oleksid juhul kui võlgniku olemasolev vara võõrandataks pankrotimenetluses. Kohus leiab, et ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat ebaõiglaselt võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgade ümberkujundamise käigus kujundatakse ümber võlausaldajate nõuded eesmärgil, et nende nõue pärast ümberkujundamist on rahuldatav suuremas ulatuses kui on võimalik selle nõude võimalik rahuldamine võlgniku pankroti korral. Avaldaja varaks on vaid igakuine töötasu ja sotsiaaltoetus lapsele, samuti on võlgniku ülalpidamisel alaealine laps. Sellises olukorras on võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisel võlausaldajatel võimalus suuremas osas nõude rahuldamisele kui pankrotimenetluses. Võlgniku pankrotimenetlusega kaasneks märkimisväärne kulu pankrotihalduri tasule ja kulutustele. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse korral tuleb arvestada, et pankrotiseaduse § 173 lg-te ja 5 kohaselt peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel saama täies ulatuses selle osa sissetulekust, millele seaduse kohaselt ei või pöörata sissenõuet, ning lisaks 25% sellest sissetulekust, millele võib seaduse kohaselt pöörata sissenõude. Sissenõuet ei saa pöörata sotsiaaltoetusele. Võlgnikul on võimalik pankrotimenetlusele järgnev kohustustest vabastamise menetlus läbida ka võlausaldajatele väljamakseid tegemata. Eeltoodu põhjal ei oleks võlgniku pankrotimenetlus pandiga tagamata nõudega võlausaldaja jaoks võlgade ümberkujundamisest tulusam menet6(10)

2-20-18774 lus. Võlgade ümberkujundamise menetlus võimaldab antud juhul kaitsta paremini võlgniku huvisid, võimaldades võlgnikul ise endaga toimetuleku. Vastavalt VÕVS § 24 lg-le 3 võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud kui kohtu hinnangul: on võlgade ümberkujundamine pxte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajate oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Sama paragrahvi lg 4 järgi hindab kohus huvide ja õiguste kaalumisel muu hulgas ka seda kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõue pankrotimenetluses, võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Kohus märgib, et VÕVS § 24 lg-st 5 tulenevalt ei ole kohus seotud ümberkujundamiskava kinnitamisel võlgniku ja võlausaldajate taotlustega, vaid võib muuta ümberkujundamise viisi ja ulatust. Kohus tuvastas, et suurim võlausaldajate osa nõustus ümberkujundamiskava kinnitamisega või ei esitanud oma seisukohta kohtule. Võlausaldajatele, kes ei esitanud seisukohta, märgib kohus, et võlgade ümberkujundamise menetluses kontrollib kohus, kas võla ümberkujundamisele vastu vaielnud võlausaldajale tagatakse ümberkujundamiskava täitmisel nõuete rahuldamine või mitteoluliselt väiksemas ulatuses võrreldes sellega, mida tal oleks tõenäoliselt võimalik saavutada pankrotimenetluses. Käesoleval juhul on võlgnik hinnanud oma majanduslikku seisu selliseks, et tal on 60 kuu jooksul võimalik oma kohustused võlausaldajate ees 60% ulatuses täita. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik ümberkujundamiskavas kohelnud vastuväite esitanud võlausaldajaid halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, kuna võlgnik taotleb kõigi kavas hõlmatud võlausaldajate põhinõuete tasumist 60% ulatuses. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluses on võlausaldajatel tõenäoliselt võimalik saavutada oma nõude rahuldamine suuremas ulatuses, kui pankrotimenetluse kaudu, kuivõrd võlgnikel puudub vara ning sissetulekuks on igakuine töötasu kokku 1060 eurot. Võttes arvesse eeltoodut ning asjaolu, et võlgniku ülalpidamisel on alaealine laps, siis järgides TMS §-s 132 sätestatut ei annaks paremaid tulemusi võlausaldajate nõuete rahuldamine ka kohustustest vabastamise menetluse kestel. Kohtu hinnangul on tõenäoline, et võlausaldajate huvid on paremini kaitstud just võlgade ümberkujundamismenetluses võlgniku pxt taotletava kava kinnitamisel. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine on põhjendatud ning see ei kahjusta ka vastuväite esitanud võlausaldajate huve. Kava täitmise kestvuseks on määratud kuni 60 kuud, mis on lühem kui pankrotimenetluse (1-3 aastat) ja sellele järgneva kohustustest vabastamise menetluse (5 aastat) kestvus, seega saab seda võlgade ümberkujundamise menetluses lugeda kohustuste täitmise mõistlikuks ajaks. Kohus leiab, et ümberkujundamiskavas on arvestatud kõigi võlausaldajate huvidega ning koheldakse kõiki võlausaldajaid võrdselt, kedagi eelistamata. Kava kohaselt tasutakse kõigi võlausaldajate nõuded (põhinõuded) 60% ulatuses. Kohtu hinnangul võib pidada käesolevaid asjaolusid arvesse võttes ümberkujundamiskava täitmist võlgnikule jõukohaseks. Kava täitmine praegusel kujul peaks võimaldama võlgnikul lisaks tasuda ka igakuiseid jooksvaid kulutusi. Võlgnik on motiveeritud oma kohutusi täitma ja võlgadest vabanema ning kohtul puudub mõistlik alus kahelda võlgniku tahtes, mis on kajastatud ümberkujundamise kavas. Võlausaldajate huvid on kaitstud ka VÕVS § 39 lg 3 regulatsiooniga, mille kohaselt 7(10)

2-20-18774 taastuvad kreeditoride nõuded kava nurjumisel. Kohus leiab, et arvestades võlgniku varalist seisundit, on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Kohus arvestab seda, et tähtaja pikendamine võimaldab täita kõikide võlausaldajate põhinõuded täies ulatuses. VÕVS § 25 lg 1 p-dest 2 ja 3 tulenevalt tuleb kohtul enne võlgade ümberkujundamiskava kinnitamist kontrollida, kas võlgade ümberkujundamiskava täitmine on võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline ning ega võlgnik pole tahtlikult või raske hxetusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta. Võlgniku selgituste kohaselt ta töötab ja tema keskmiseks töötasuks on 1060 eurot. Ümberkujundamiskava kinnitamisel tuleb võlgnikul igakuiselt võlausaldajatele tasuda kokku 501,45 eurot. Kohtu hinnangul tuleb pidada ümberkujundamiskava täitmist võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoliseks ning võlgnikule jõukohaseks. Seega kuulub ümberkujundamiskava kinnitamisele. Arvestades võlgade ümberkujundamise kava kinnitamise aega peab kohus kooskõlas VÕVS § 24 lg 5 sätestatuga põhjendatuks lükata edasi võlausaldajatele saadetud ümberkujundamiskavas märgitud maksete tegemise ja kohustuse täitmise lõpptähtaega. Kohus kinnitab võlgade ümberkujundamiskava kohtumääruse resolutsiooni p 2 esitatud kujul. Lähtuvalt TsMS § 467 lg 5 kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕVS § 7 lg 1 kohaselt on määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse, kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle edastamisest võlgnikule. VÕVS § 26 lg 1 kohaselt toimetatakse määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse, kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse. Ümberkujundamiskava kinnitamise määrus tehakse ka avalikult teatavaks ja avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu täiendavad selgitused Kohus selgitab ümberkujundamiskava kinnitamise õiguslikke tagajärgi: VÕVS § 29 lg 4 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümber kujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna. VÕVS § 31 lg 1 sätestab, et ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluse nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. Kohus selgitab, et VÕVS § 37 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses. Kohus selgitab, VÕVS § 35 lg 1 alusel võib võlgnik, nõustaja või võlausaldaja asjaolude muutumise korral, iseäranis võlgniku varalise seisundi olulisel muutumisel või võlgniku tegeliku varalise seisundi ilmnemisel, mis erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. Samuti võib ümberkujundamiskava 8(10)

2-20-18774 muuta lähtuvalt sellest, kui mõne nõude kehtivuse või suuruse osas on tehtud kohtulahend. VÕVS § 39 lg 1 alusel võib kohus ümberkujundamiskava tühistada võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel. VÕVS § 39 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava tühistada ka juhul, kui ilmneb, et: 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt pxe möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hxetusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huvisid oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või nõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks. Järelevalve ümberkujundamiskava täitmise üle VÕVS § 24 lg 10 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse osas, samuti kohustada teda kohtu või nõustajaga kooskõlastama teatud tehinguid. Vastavalt VÕVS § 34 lg 1 teostab järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle kohus. VÕVS § 34 lg 3 kohaselt võlgnik või nõustaja esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajatele aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus võib küsida võlgnikult või nõustajalt ka muul ajal aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ja lasta seda võlgniku arvel kontrollida nõustajal või eksperdil. Võlgnik peab esitama iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajale aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Aruanded tuleb esitada käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud tähtpäevadeks. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või nõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus võlgade ümberkujundamise kava tühistada (VÕVS § 39 lg 2 p 6).