Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm
Määruse kuupäev
5. oktoober 2022, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-18722
Tsiviilasi
Osaühingu Toiran hagi X ja Mirolux OÜ vastu kahju hüvitamiseks ja alusetult saadu tagastamiseks ning X vastuhagi osaühingu Toiran vastu töösuhtest tuleneva võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 7. jaanuari 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu Toiran apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): osaühing Toiran (registrikood 10812377), lepinguline esindaja Tiia-Edith Tammeleht ja seaduslik esindaja juhatuse liige MK Kostja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Signe Paap
Muu menetlusosaline
Endine kostja (kompromissiga ühinenud isik): Mirolux OÜ (registrikood 14444568), seaduslik esindaja juhatuse liige X
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 3. oktoobri 2022, millel osalesid kompromissi osapooled ja nende esindajad
-
pooled sõlmisid 5. septembril 2019 käsunduslepingu, mille järgi kohustus kostja I osutama hagejale üldehitustöid. Lepingu p 2.1.2 järgi võis hageja määrata kostja I tööle ka mõne teise äriühingu ettevõttesse tingimusel, et kostja I töö põhifunktsioonid jäävad samaks. Pooled leppisid kokku, et kostja I täidab allhanke korras käsundit Harmet Constructions OÜ-s (edaspidi: HCS); kostja I sooritas 22. septembril 2019 Rootsis HCS-le kuuluva sõidukiga avarii, tagurdades otsa seisvale sõiduautole; HCS esitas 31. oktoobril 2019 hagejale arve 300 euro kaskokindlustuse omavastutuse hüvitamiseks. Hageja tasus nimetatud summa HCS-le ja nõuab selle hüvitamist kostjalt I, sest ebaõigete sõiduvõtetega liiklusavarii tekitamisega rikkus kostja käsunduslepingut.
Kostja II vastu esitatud nõude aluseks on järgmised asjaolud: -
MK (edaspidi: võlausaldaja) maksis 25. septembril 2019 kostja II kontole 250 eurot selgitusega „mööbli komplekteerimine“, kuid sellist teenust kostja II ei osutanud; võlausaldaja pöördus 16. oktoobril 2019 e-kirjaga kostjate poole nõudega viivitamata tagastada alusetult makstud 250 eurot. Kostja II alusetult saadud summat ei tagastanud; võlausaldaja loovutas 17. mail 2020 oma nõude kostja II vastu hagejale ja edastas
-
sõlmisid pooled 5. septembril 2019 töölepingu ja leppisid töötasuna kokku 1310 eurot kuus. Pooled ei leppinud kokku kostja I osalises tööajas, seega saab eeldada, et ta töötas täistööajaga; enne töölähetusse minekut Eesti töötades (5.–15. september 2019) oli kostja I tööaeg esmaspäevast reedeni kl 6–16, tööaja hulka mittearvatavad vaheajad olid 15 ja 30 min, seega oli tööaja kestus 9,75 t päevas. Kostja I töötas 9,75 t ka laupäeval
-
-
-
-
-
-
töölähetuses töötades (16. september – 4. oktoober 2019) oli kostja I tööaeg esmaspäevast reedeni kl 8–17, einetamiseks tööaja hulka mittearvatav vaheaeg oli 30 min, seega oli tööaja kestus 8,5 t päevas; laupäeviti oli kostja I tööaeg kl 8–12. Kokku tegi kostja I ületunnitööd kõnealusel ajavahemikul 23 t; kostja I ületunnitöö maht oli kokku 45 t, mis tulnuks tasustada töölepingus kokkulepitus töötasuga võrreldes 1,5-kordselt. Tunnitasu oli septembris 7,80 eurot, mille 1,5-kordne on 11,70 eurot. Ületunde oli septembris 35, mistõttu pidanuks hageja kostjale I septembris tasuma ületunnitöö eest 409,50 eurot (bruto). Oktoobris oli tunnitasu 7,12 eurot, mille 1,5-kordne on 10,68 eurot. Ületunde oli oktoobris kokku 10, mistõttu pidanuks hageja kostjale I tasuma ületunnitöö eest 106,80 eurot (bruto). Kokku pidanuks hageja kostjale I ületunnitöö eest tasuma 516,30 eurot (bruto); lepingujärgne töötasu ja ületunnitöö tasu kokku moodustavad seega 1826,30 eurot (= 1310 + 516,30), millest pärast tööjõumaksude kinnipidamist jääb järele 1468,08 eurot (neto); kostja I viibis hageja korraldusel 16. septembrist 15. oktoobrini 2019 välislähetuses, mistõttu pidanuks ta saama päevaraha minimaalse määraga 22,37 eurot päevas. Kostja I viibis välislähetuses 20 päeva, seega pidanuks hageja talle tasuma päevaraha kokku 447,40 eurot; hageja on tasunud kostjale I sularahas 300 eurot (lähetusse sõitmisel) ning 605 eurot (töölepingu lõppemisel), mistõttu on hagejal kostjale I tasumata 1010,48 eurot (= 1915,48 – 905). Kui lugeda ka kostja II kontole tasutud 250 eurot kostja I töötasuks, siis on hagejal tasumata 760,48 eurot; kostjal I on õigus nõuda hagejalt tasumata töötasu summalt viivist seadusjärgses määras 0,02 eurot päevas.
3 (4)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.