2.Jätta Harju Maakohtu 18.02.2022 määrus muutmata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2). Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (avaldaja) esitas 21.05.2021 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu (puudutatud isik) vastu dokumentidega tutvumiseks.
2.29.11.2021 määrusega rahuldas Harju Maakohus avalduse ja jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.10.01.2022 määrusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus maakohtu 29.11.2021 määruse menetluskulude jaotuse osas ja tegi tühistatud osas uue määruse, millega jättis maakohtus kantud menetluskulud puudutatud isiku kanda. Ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud jättis ringkonnakohus samuti puudutatud isiku kanda. Harju Maakohtu 29.11.2021 määrus jõustus osaliselt ja Tallinna Ringkonnakohtu 10.01.2022 määrus jõustus tervikuna 26.01.2022.
4.Avaldaja esitas 09.11.2021 ja 07.01.2022 menetluskulude nimekirjad, mille järgi koosnevad avaldaja menetluskulud riigilõivust 100 eurot ja õigusabikulust 2246,40 eurot (15 h ja 36 min × 120 eurot/h), kokku 2346,40 eurot (sh käibemaks). Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasumäär on 120 eurot ilma käibemaksuta ja 144 eurot koos käibemaksuga. Avaldaja kinnitas, et ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt palus avaldaja välja mõista ka viivise määruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja menetluskulude nimekirjade kohaselt on avaldaja esindajal kulunud: -
konsultatsiooniks kliendiga 1 tund; avalduse ettevalmistamiseks, põhjendamiseks, tõendite kogumiseks ja ettevalmistamiseks 2 tundi; 25.05.2021 avalduse täiendamiseks 30 minutit; Harju Maakohtu 04.06.2021 määrusega tutvumiseks 6 minutit; puudutatud isiku 13.08.2021 seisukoha ja tõenditega tutvumiseks ja analüüsiks 3 tundi; avaldaja 27.08.2021 seisukoha ettevalmistamiseks ja põhjendamiseks 1 tund 30 minutit; Harju Maakohtu 04.06.2021 määrusega tutvumiseks ja analüüsiks 30 minutit; puudutatud isiku 30.09.2021 seisukoha ja tõenditega tutvumiseks ja analüüsiks 1 tund; avaldaja 14.10.2021 seisukoha ettevalmistamiseks ja põhjendamiseks 1 tund 30 minutit; 08.11.2021 menetluskulude nimekirja koostamiseks 30 minutit; Harju Maakohtu 29.11.2021 määrusega tutvumiseks ja analüüsiks 1 tund; konsultatsiooniks ja aruteluks kliendiga 30 minutit; määruskaebuse ettevalmistamiseks ja põhjendamiseks 2 tundi; menetluskulude 08.11.2021 nimekirja koostamiseks 30 minutit.
5.Puudutatud isik vaidles avaldaja menetluskuludele vastu. Konsultatsioon kliendiga ühe tunni ulatuses ei ole menetluskuluna hüvitatav. Põhjendatud ajakulu avalduse ettevalmistamiseks, põhjendamiseks, tõendite kogumiseks ja ettevalmistamiseks on avalduse sisu arvestades mitte üle 0,75 tunni. Avalduse 25.05.2021 täiendamise ajakulu 0,5 tundi ei ole põhjendatud, kuna puudutatud isik ei pea vastutama esialgses avalduses võimalike puuduste esinemise eest. Puudutatud isiku 13.08.2021 seisukohale lisatud dokumendid ei vajanud analüüsi. Põhjendatud ajakulu on mitte rohkem kui 0,1 tundi. Puudutatud isiku 13.08.2021 seisukohaga tutvumine ei oleks pidanud võtma rohkem kui 0,5 tundi. Põhjendatud ajakulu avaldaja 27.08.2021 seisukoha ettevalmistamiseks ja põhjendamiseks on mitte üle 0,15 tunni. Harju Maakohtu 04.06.2021 määrus ei vajanud analüüsi, põhjendatud ajakulu määrusega tutvumiseks on mitte üle 0,1 tunni. Puudutatud isiku 30.09.2021 seisukohaga tutvumise ajakulu ei ole põhjendatud rohkem kui 0,15 tunni ulatuses. Tõendeid puudutatud isik 30.09.2021 seisukohaga ei esitanud, mistõttu ei
2-21-8281 ole põhjendatud ajakulu tõenditega tutvumiseks ja analüüsiks. Põhjendatud ajakulu avaldaja 14.10.2021 seisukoha koostamiseks ei ole põhjendatud üle 0,4 tunni. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohtu 18.02.2022 määrusega rahuldati avaldaja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõisteti puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 2073,60 eurot ning viivis menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras. Kohus jättis avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 172,80 euro ulatuses.
7.Avaldaja on tõendanud riigilõivu tasumist 100 eurot ning see kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele. Avaldaja esindaja toiminguid saab pidada põhjendatuks osaliselt, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ja toimingute vajalikkusest.
8.Puudutatud isiku 13.08.2021 seisukoha ja tõenditega tutvumiseks ja analüüsiks ning avaldaja 27.08.2021 seisukoha ettevalmistamiseks, põhjendamiseks ja koostamiseks saab pidada põhjendatuks ajakulu 3,5 tunni ulatuses, lähtudes puudutatud isiku 13.08.2021 ja avaldaja 27.08.2021 menetlusdokumentide sisust ja mahtust. Arvestades Harju Maakohtu 20.09.2021 määruse sisu ja seda, et tegemist on sisuliselt kahe leheküljelise dokumendiga, pidas kohus põhjendatuks avaldaja ajakulu määrusega tutvumiseks ja analüüsiks 0,3 tunni ulatuses.
9.Ülejäänud avaldaja esindaja toimingud on põhjendatud, arvestades toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu, mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme ning esitatud lisasid. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks avaldaja esindaja toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 14,4 tunni ulatuses.
10.Maakohus pidas põhjendatuks enne avalduse esitamist toimunud konsultatsiooni kulu ühe tunni ulatuses. Avalduse ettevalmistamise, põhjendamise, tõendite kogumise ja ettevalmistamise ajakulu pidas maakohus põhjendatuks kahe tunni ulatuses, arvestades avalduse sisu ja mahtu ning sellele lisatud tõendeid. Avaldaja 25.05.2021 avalduse täiendamise ajakulu 0,5 tunni ulatuses pidas kohus põhjendatuks, kuna avaldajal on õigus menetluse kestel enda nõuet täiendada. Puudutatud isiku 30.09.2021 seisukohaga tutvumise ja analüüsi ning 14.10.2021 seisukoha koostamise ajakulu on põhjendatud 2,5 tunni ulatuses, võttes arvesse dokumentide sisu ja mahtu.
11.Avaldaja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu mõistis maakohus avaldaja menetluskulud puudutatud isikult välja koos käibemaksuga. Avaldaja esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna piiridesse. Kohtu hinnangul vastab tunnitasu siinse tsiviilasja keerukusele ja kohus ei pea põhjendatuks nimetatud tunnitasu vähendamist üksnes seetõttu, et avaldaja lepinguline esindaja ei ole advokaat. Määruskaebus
12.Puudutatud isik palub 29.03.2022 määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks teises kohtukoosseisus.
13.Maakohus oleks pidanud kontrollima avaldaja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust ning kujundama seisukoha, kas ja mis ulatuses on avaldaja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud. Seda ei ole maakohus teinud. Ehkki maakohus on menetluskuludele puudutatud isiku esitatud vastuväited küll määruses loetlenud neid üldisemalt hinnanud, ei ole kohus nendega sisuliselt arvestanud. Maakohus kontrollis avaldaja menetlustoiminguid ebapiisavalt. Seega on maakohus rikkunud kohtulahendi põhjendamiskohustust (TsMS § 442 lg 8, § 436 lg 1 ja § 465
2-21-8281 lg 2 p 8) ja TsMS § 175 lg-t 1.Puudutatud isiku hinnangul ei saa põhjendatuks lugeda selliseid toiminguid, mida avaldaja esindaja tegelikult ei teinud ega ajakulu, mis seondub toimingutega, kus menetlusosaline esitab hulgaliselt asjaga mitteseotud argumente ja suures ulatuses kopeerib oma varasemaid seisukohti, suurendades kunstlikult menetlusdokumendi mahtu. Põhjendatud ei ole ka menetlusdokumentide ettevalmistamisele kulunud aeg, mida kohus pole palunud esitada.Vaatamata puudutatud isiku vastuväitele ei vähendanud maakohus ka avaldaja esindaja põhjendamatult kõrget tunnitasu 120 eurot/tund. Maakohus jõudis ekslikule järeldusele, et mõistlikuks tunnihinnaks on 120 eurot käibemaksuta. Kohus ei arvestanud, et vaidlus toimus lihtsamas korteriühistu asjas, mis ei vajanud sügavamat õiguse tõlgendust ega Euroopa Kohtu praktika analüüsi. Samade menetlusosaliste vahel toimunud vaidluses tsiviilasjas nr 2-19-7535 leidis kohus 26.03.2020 määruses, et OG lepingulise esindaja Aleksei Smelovi põhjendatud tunnihind oli 90 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
16.Avaldaja leiab, et määruskaebus on põhjendamatu ja palub jätta selle rahuldamata.
17.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb määruskaebus jätta TsMS § 657 lg 1 p-i 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.
19.Ringkonnakohus juhib esmalt tähelepanu sellele, et hüvitatavate menetluskulude, sh lepingulise esindaja kulude suuruse määramise peamiseks kriteeriumiks TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 järgi on nende vajalikkus ja põhjendatus. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas ning kõrgema astme kohus sekkub kaalutlusotsusse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus (RKTKm) 3-2-1-43-10, p 19; RKTKm 3-2-1-115-14, p 11).
20.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus praegusel juhul avaldaja lepingulise esindaja toimingute põhjendatust ja vajalikkust ning toimingutele kulunud aega hinnates diskretsioonipiire ületanud. Seetõttu ei ole alust ka kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Nõustuda ei saa kaebuse väitega, mille kohaselt on maakohus avaldaja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel rikkunud kohtulahendi põhjendamiskohustust ja TsMS § 175 lg-s 1 sätestatut. Maakohus on TsMS § 175 lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud avaldaja esindaja toiminguid ja töö mahtu ning määruse põhjendused on selles osas jälgitavad ja arusaadavad. Seejuures on maakohus andnud hinnangu ka menetluskuludele puudutatud isiku esitatud vastuväidetele. Maakohus on oma hinnangut piisavalt põhjendanud.
21.Maakohtu põhjendatuks peetud avaldaja lepingulise esindaja ajakulu (14 tundi ja 24 minutit) on kooskõlas asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga, mistõttu ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu põhjendatuks peetud avaldaja lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et puudutatud isiku arvates pidanuks avaldaja esindajal menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks kuluma vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks. Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt RKTKm 3-2-1-88-11, p 12).
2-21-8281
22.Puudutatud isiku hinnangul ei saa põhjendatuks lugeda ka selliseid toiminguid, mida avaldaja esindaja pole tegelikult teinud. Samuti ei pea puudutatud isik põhjendatuks omaalgatuslikult esitatud menetlusdokumentide ettevalmistusega seotud kulu, mida kohus ei palunud esitada. Ringkonnakohus leiab vastuseks eeltoodud väidetele, et maakohus ei ole menetluskulude suurust määrates arvanud menetluskulude hulka selliseid kulusid, mille tekkimist ei ole võimalik kohtutoimiku järgi kindlaks teha või mida poleks võimalik avaldaja menetluses esindamisega seostada. Asjaolu, et esindaja konsultatsioon kliendiga ei nähtu kohtutoimikust, ei tähenda et suhtlust poleks toimunud või et sellist toimingut ei tuleks menetluskulude suurust kindlaks määrates arvestada. Lepingulise esindaja suhtlus oma kliendiga ei saa nähtuda kohtutoimikust, kuid see on kvaliteetse õigusabi osutamiseks, sealhulgas kõigi asjaolude täpseks väljaselgitamiseks vajalik toiming. Lepinguline esindaja peab menetlusosalist esindades lähtuma esindatava juhistest. Esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (vt RKTKm 3-2-1-48-16, p 13). Ka on ringkonnakohtu hinnangul kliendi õiguste efektiivse kaitse tagamiseks lepingulisel esindajal õigus vajadusel kohtule varasemalt esitatud seisukohti täiendada, seda ka juhul, kui kohus ei ole vastava menetlustoimingu tegemist palunud. Ringkonnakohus nõustub avaldaja lepingulise esindaja toimingute vajalikkuse ja põhjendatuse ning ajakulu osas maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ümber hinnata ka avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu määra põhjendatust. Maakohtu põhjendatuks peetud tunnitasu suurust 120 eurot ilma käibemaksuta saab antud tsiviilasja keerukust ja mahukust arvestades pidada mõistlikuks tasuks, mis vastab sarnase õigusteenuse keskmisele hinnale.
24.Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt RKTKm 3-2-1-115-13, p 25). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa erinevalt kaebuses väidetust pidada siinses asjas avaldajale osutatud õigusteenuse puhul avaldaja mitteadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu põhjendamatult kõrgeks. Seejuures ei oma tähtsust puudutatud isiku väide, et siinses asjas puudus vajadus Euroopa Kohtu praktika analüüsiks. See ei oma määravat tähtsust ka asja keerukuse ega seeläbi ka esindaja tunnitasu määra põhjendatuse hindamisel. Samuti ei oma siinses asjas avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu määra põhjendatuse hindamisel tähtsust see, et kohus on sama esindaja sama suurt tunnitasu määra ühes varasemas tsiviilasjas pidanud keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ületavaks. Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb lähtuda iga konkreetse asja mahukusest ja keerukusest. Puudutatud isiku viidatud Harju Maakohtu 26.03.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-19-7535, milles kohus pidas põhjendatuks Aleksei Smelovi tunnitasu 90 eurot ilma käibemaksuta, on tehtud enam kui kaks aastat tagasi. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus samas tsiviilasjas 16.02.2021 määruses pidanud sama mitteadvokaadist esindaja mõistlikuks ja turuhinnale vastavaks tunnihinnaks 100 eurot ilma käibemaksuta. Seega ei võimalda kaebuse viited sama esindaja puhul teises tsiviilasjas põhjendatuks peetud tunnihinna osas pidada siinses asjas esindaja tunnihinda oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ületavaks ega väära maakohtu seisukohta, et esindaja taotletud tunnihind jääb turuhinna piiridesse. Ka on Riigikohus pidanud mitteadvokaadist esindaja puhul põhjendatuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuta (vt RKTKo 2-17-10348, p 16 teine lõik).
25.Eelnevatel põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
26.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
2-21-8281
27.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.