Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2022. a Lubja 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-105774 Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Eesti Inkasso OÜ hagi A. V. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi hind 915,65 eurot. Hageja: Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291, asukoht Tartu mnt 25-21, 10117 Tallinn) Hageja esindaja: J. V. (e-post xxx) Kostja: A. V. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses. Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Eesti Inkasso OÜ hagi A. V. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista A.V.ilt põhivõlgnevus summas 538,12 eurot Eesti Inkasso OÜ kasuks.
3.Välja mõista A.V.ilt intress summas 64,39 eurot Eesti Inkasso OÜ kasuks.
4.Välja mõista A.V.ilt sissenõutavaks muutunud viivis summas 97,08 eurot Eesti Inkasso OÜ kasuks.
5.Välja mõista A.V.ilt Eesti Inkasso OÜ kasuks viivis määraga 0,11% päevas põhinõude (s.o. 538,12 euro) tasumata osalt alates 03.05.2022. a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Rahuldada Eesti Inkasso OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
8.Välja mõista A.V.ilt menetluskulud summas 533 eurot Eesti Inkasso OÜ kasuks.
9.Välja mõista A.V.ilt Eesti Inkasso OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (533 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva
lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 03.05.2022. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid X OÜ ja Kostja 13.03.2018 laenulepingu nr 20180313032, mille alusel sai Kostja 600 eurot laenu ning kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel võrdsete intressi- ja põhiosamaksetena summas 45,49 eurot. Laenu saamiseks täitis Kostja X OÜ internetikeskkonnas www.X.ee laenutaotluse ankeedi (lisa 1) ning kinnitas Üldtingimustega (lisa 2) nõustumist.
2.Esialgne võlausaldaja rahuldas Laenutaotluse ning Laenusumma kanti Kostjale üle viimase poolt märgitud arvelduskontole. Ühtlasi saadeti Kostjale e-posti teel ning internetikeskkonna vahendusel Laenuleping koos selle lisaks oleva Laenu tagastamise ja intresside tasumise Graafikuga (lisa 3). Laenuleping oli sõlmitud poolte vahel sidevahendite (internet) kaudu VÕS §- i 410 lg 1 tähenduses, järgides seejuures VÕS §de 4031 ja 404 sätestatud nõudeid. Kostja on teinud põhisumma katteks tasumisi summas 513,58 eurot, seega põhisumma jääk on 86,42 (600 eurot – 513,58 eurot = 86,42 eurot).
3.X OÜ ja Kostja sõlmisid 22.07.2019 laenulepingu lisa, mille alusel väljastas X OÜ Kostjale lisalaenu summas 350 eurot (lisa 4). Pärast lisalaenu väljamaksmist on Laenu põhisumma 436,42 eurot (86,42 eurot + 350 eurot = 436,42 eurot). Kostja on teinud põhisumma katteks tasumisi summas 60,82 eurot, seega põhisumma jääk on 375,60 eurot (436,42 eurot – 60,82 eurot = 375,60 eurot).
4.X OÜ ja Kostja sõlmisid 17.10.2019 laenulepingu lisa, mille alusel väljastas X OÜ Kostjale lisalaenu summas 120 eurot (lisa 5). Pärast lisalaenu väljamaksmist on Laenu põhisumma 495,60 eurot (375,60 eurot + 120 eurot = 495,60 eurot). Kostja on teinud põhisumma katteks tasumisi summas 105,43 eurot, seega põhisumma jääk on 390,17 eurot (495,60 eurot – 105,43 eurot = 390,17 eurot).
5.X OÜ ja Kostja sõlmisid 03.02.2020 laenulepingu lisa, mille alusel väljastas X OÜ Kostjale lisalaenu summas 100 eurot (lisa 6). Pärast lisalaenu väljamaksmist on Laenu põhisumma 490,17 eurot (390,17 eurot + 100 eurot = 490,17 eurot). Kostja on teinud põhisumma katteks tasumisi summas 273,70 eurot, seega põhisumma jääk on 216,47 eurot (490,17 eurot – 273,70 eurot = 216,47 eurot).
6.X OÜ ja Kostja sõlmisid 25.08.2020 laenulepingu lisa, mille alusel väljastas X OÜ Kostjale lisalaenu summas 120 eurot (lisa 7). Pärast lisalaenu väljamaksmist on Laenu põhisumma 336,47 eurot (216,47 eurot + 120 eurot = 336,47 eurot). Kostja on teinud põhisumma
katteks tasumisi summas 231,91 eurot, seega põhisumma jääk on 104,53 eurot (336,47 eurot – 231,94 eurot = 104,53 eurot).
7.X OÜ ja Kostja sõlmisid 28.01.2021 laenulepingu lisa, mille alusel väljastas X OÜ Kostjale lisalaenu summas 500 eurot (lisa 8). Pärast lisalaenu väljamaksmist on Laenu põhisumma 604,53 eurot (104,53 eurot + 500 eurot = 604,53 eurot). Kostja on teinud põhisumma katteks tasumisi summas 66,41 eurot, seega põhisumma jääk on 538,12 eurot (604,53 eurot – 66,41 eurot = 538,12 eurot).
8.X OÜ ja Kostja sõlmisid 05.08.2021 laenulepingu lisa, mille leppisid pooled kokku, et pikendava laenu tagastamise tähtaega kuni 10.07.2026 (lisa 9). Samas fikseerisid pooled, et põhisumma jääk moodustab 538,12 eurot. Ülejäänud Laenulepingu osamaksed jättis Kostja tähtaegselt tasumata ning ei ole seda hagiavalduse esitamise kuupäevaga teinud. Kostja ei ole reageerinud X OÜ poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. Eeltoodule ning VÕS §-le 416 lg 1 ja üldtingimuste punktile 13.1.4 toetudes, öeldi Kostjaga alates 20.11.2021 Laenuleping üles ning teavitati Kostjat Laenulepingu ülesütlemisest (lisa 10).
9.Kostja tegevusetusest tulenevalt, loovutas 22.11.2021 X OÜ Laenulepingust tuleneva võlanõude Eesti Inkasso OÜ-le ning teavitas Kostjat nõude loovutamisest (lisad 11, 12). Alates loovutuslepingu sõlmimisest on Kostja kohustatud täitma Laenulepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi Hagejale, mida tema ei ole teinud hagiavalduse esitamise kuupäevaga. Kostja ei ole reageerinud ka hageja poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul.
10.Kostja võlgneb Hagejale Laenulepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) põhivõlgnevus 538,12 eurot; 2) intressid summas 64,39 eurot (Laenulepingu ülesütlemise kuupäeva seisuga). Vastavalt Laenulepingu punktile 7.1. intressi arvestamisel lähtub Laenuandja 30päevasest kuust ja 360-päevasest aastast. Punkti 7.2. kohaselt Laenusaaja maksab intressi vastavalt Graafikus toodud maksete suurustele ja tasumise tähtaegadele. Intressi arvestamine toimub alates 05.08.2021 kuni Laenulepingu ülesütlemise kuupäevani, so 19.11.2021. Intresside arvestuskäik on järgmine: 4 • intress summas 17,94 eurot on arvestatud alates 05.08.2021 – 04.09.2021, tasumise kuupäev 04.09.2021; • intress summas 17,84 eurot on arvestatud alates 05.09.2021 – 04.10.2021, tasumise kuupäev 04.10.2021; • intress summas 17,73 eurot on arvestatud alates 05.10.2021 – 04.11.2021, tasumise kuupäev 04.11.2021; • intress summas 10,88 eurot on arvestatud alates 05.11.2021 – 19.11.2021, tasumise kuupäev 19.11.2021 (Laenulepingu ülesütlemise kuupäev). Kokku Kostja võlgneb Hagejale Laenulepingust tulenevalt intressid summas 64,39 eurot. 3) Vastavalt Laenulepingule kohustus kostja lepingu rikkumisel tasuma viivist 0,11% päevas. Viivist arvestab hageja Lepingu ülesütlemisest järgmisest päevast alates, s.o. alates 20.11.2021. Viivis moodustab kokku 97,08 eurot.
11.VÕS §-i 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS §-i 8 lg 2 kohaselt on leping lepingu pooltele täitmiseks kohustuslik. Käibes vajaliku hoolsusega, kooskõlas VÕS §-i 4032 sätestatud põhimõttega, on Hageja teostanud Laenutaotluse ning Kostja maksevõime analüüsi veendumaks, et Kostja ei tee tehingut
tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Kostja poolt täidetud laenutaotluse ja Hageja poolt läbiviidud taustauuringu ning kogutud informatsiooni analüüsi tulemusena tuvastas Hageja, et Kostja ei tee tehingut tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust ning taotletav laen on Kostjale jõukohane. Lepingulise suhte olemusest ja juhindudes VÕS §76 lg-st 1 ja § 82 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Vastavalt VÕS §-le 8 on lepingu näol tegemist tehinguga kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Vastavalt VÕS §-i 76 lõikele 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus Kostja poolte vahel sõlmitud Lepingut VÕS § 100 mõttes. Sama paragrahv loeb võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sh 5 ka täitmisega viivitamist kohustuse rikkumiseks. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis VÕS § 100 loeb kohustuste mittekohase täitmise ja täitmisega viivitamise kohustuste rikkumiseks, mille puhul üheks õiguskaitsevahendiks on VÕS § 101 lõike 1 p 6 alusel võlausaldaja õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. VÕS § 101 lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 101 ja TsMS § 367 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist kuni põhikohustuse kohase täitmiseni. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule nõude loovutamine. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kostja vastus
12.30.06.2022. a kohtule esitatud vastuses palub kostja jätta hagiavaldus rahuldamata. Igasse lepingusse, ka laenulepingusse on vaikimisi kirjutatud force majeure ehk vääramatu jõuga seotud asjaolud. Antud kaasuses on laenuandja X OÜ käitunud kliendiga paindumatult. Ajavahemikul 2020 september kuni 2021 november oli kostja töötu. Töötuksjäämine ja pikaajaline töötus langes globaalse pandeemia ajale. Klient palus korduvate e-kirjadega laenuandjal X OÜ vastu tulla ja võimaldada kliendile vajalikul määral maksepuhkust. Laenuandja ignoreeris palveid, surudes kokkuleppe sildi all peale oma tingimused. Ning lõpuks fabritseeris kliendist lootusetu võlgniku. Kostja teised laenuandjad TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, AS Holm Bank ja AS Inbank Finance on olnud paindlikud, võimaldanud piisaval määral maksepuhkust ning teinud ka maksegraafiku jõukohasemaks, kuna eelmine töökoht maksis suuremat töötasu. Kostja ei näe takistust, miks X OÜ sama vastutulelikult laenuvõtjaga käituda ei või. Kostja soovib, et laenulepingu teine osapool, X OÜ, kannaks samuti vastutust olukorras, kus lepingus kokkulepitu pole vääramatu jõuga seotud asjaolude tõttu täidetav. Kohtu põhjendused
13.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS §
405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus).
14.VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 101 lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
15.Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud X OÜ-le tasumata laenulepingus nr 20180313032 ning selle lisades kokkulepitud põhikohustuse eest 538,12 eurot, intressid 64,39 eurot ja viivised summas 97,08 eurot. X OÜ on oma nõuded kostja vastu loovutanud hagejale, millest on kostjat teavitatud 22.11.2021. a.
16.Võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
17.VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et kostja on saanud X OÜ-lt laenulepingu alusel laenu, kuid kahetsusväärselt jätnud selle osaliselt tagastamata.
18.VÕS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtu hinnangul on hageja oma nõuet tõendanud. Lepingu ülesütlemise seisuga 20.11.2021. a oli kostjal tasumata põhivõlgnevus 538,12 eurot.
19.Kostja heidab laenuandjale ette paindumatust suhtluses kliendiga. Kohustuse täitmata jätmist põhjendab kostja globaalse pandeemia ning töötuks jäämisega. Kostja hinnangul on tegemist vääramatu jõuga, mistõttu peaks laenuandja samuti vastutust kandma. 20. Kohtu hinnangul ei ole kostja poolt kirjeldatud olukord käsitatav vääramatu jõuna VÕS § 103 tähenduses. VÕS § 103 lg 2 kohaselt on vääramatu jõud asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Riigikohus on lahendis 32-1-11805 asunud seisukohale, et rahalise kohustuse täitmata jätmine ei saa üldjuhul olla selle sätte järgi vabandatav. Laenuandjal puudub ka seadusest või vaidlusalusest lepingust tulenev kohustus koostada laenusaajale tema soovidele vastav maksegraafik või anda laenusaajale
sobiv maksepuhkus. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja ei ole laenusummat täies ulatuses tagastanud, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele tagastamata laenusumma 538,12 eurot.
21.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt on fikseeritud intressimääraks lepingus võlausaldaja ja võlgniku vahel terveks lepingu kehtivuse ajaks kokkulepitud intressimäär või kindlateks ajavahemikeks kokkulepitud intressimäär, mis arvutatakse üksnes kindlaksmääratud protsendimäära alusel. Kui kõik intressimäärad ei ole lepingus kindlaks määratud, loetakse intressimäär fikseerituks nendeks ajavahemikeks, milleks intressimäär on lepingu sõlmimisel väljendatud üksnes kindlaksmääratud protsendimäärana. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause ja VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist lepingus ettenähtud intressimäära alusel. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-18-7334 asunud seisukohale, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause koosmõjus VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega tagab, et ka lepingu rikkumisel lepingu ülesütlemise korral on krediidiandjale tagatud samas määras viivis kui oli lepingu kehtivuse ajal intressimäär. Vastupidisel juhul on võlgnikule soodsam rikkuda lepingut, et saada lepingu ülesütlemise korral soodsam intressimäär. Käesoleval juhul on X OÜ ja kostja lepingus kokku leppinud intressimäära 3,5 % kuus. Kohtu hinnangul on laenuandjal õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja on seda hinda aktsepteerinud, seega on hageja õigustatud nõudma intressi summas 64,39 eurot. Kostja ei vaidlusta hageja intressinõuet. Krediidi kulukuse määr 51,11% aastas, ei ületa laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud Eesti Panga avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
22.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
23.Hageja on esitanud viivisenõude perioodi eest 20.11.2021 kuni 02.05.2022 lepingu p 8 alusel, mille kohaselt on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist 0,11 % päevas. Kohtule on esitatud viivisearvestus, milles nähtub, et kostja on viivituses alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevas, so alates 20.11.2021. a. Kuivõrd kostja on kasutatud krediidisumma tagastamisega viivituses, on hagejal kohtu hinnangul õigus arvestada viivist alates 20.11.2021. a kuni 02.05.2022. a ning hageja viivisenõue summas 97,08 eurot on õiguslikult põhjendatud ning kohtu hinnangul puuduvad alused selle vähendamiseks. Laenumakstete tasumisega viivitamise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Sellest tulenevalt on lubatud viivise nõudmine määras, mis on sätestatud VÕS § 113 lõikes 1. Kohtu hinnangul vastab lepingus
märgitud viivis 0,11% päevas VÕS § 415 lg-le 1, kuivõrd nimetatud sättes märgitud viite kaudu VÕS § 113 lg-le 1 (sh kolmandale lausele) võib tarbijakrediidilepingu puhul nõuda viivist, mis vastab lepingus kokku lepitud intressimäärale.
24.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis alates 03.05.2022. a kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
26.TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
27.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 533 eurot (s.o asjas tasutud riigilõiv 245 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 288 eurot). Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 245 eurot.
28.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja kasutas esindaja teenust hagiavalduse koostamiseks, komplekteerimiseks ning selle kohtule edastamiseks. Eelnimetatud toimingute ajakulu on taotluse kohaselt 3 tundi (arvestusega 96 eurot tund/ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul vastab tasunõue tsiviilasja mahule ja keerukusele. Kohus peab põhjendatuks kostjalt välja mõista esindaja kulu kokku summas 288 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
29.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.