5.Nimetada pankrotihalduriks/usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel Martin Krupp (Estonia pst 1, Tallinn 10143, e-post [email protected]).
6.Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada virtuaalselt 18. oktoobril 2022. a algusega kell 12.00 Harju Maakohtu virtuaalsaalis: [email protected]. Võlausaldajate
2-22-4457 esimesest üldkoosolekust osa võtta soovivatel isikutel saata teade virtuaalistungile kutse saamiseks aadressil: [email protected], märkides taotlusele muu hulgas tsiviilasja number 2-22-4457.
8.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
9.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 8 nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lg 1 sätestatud dokumentidega kohtule.
10.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
11.A. K.le (K.) võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik
1.Võlausaldaja TipTap OÜ esitas Harju Maakohtule avalduse A. K. pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt sõlmiti 09.12.2020 A. K. ja TipTap OÜ vahel notariaalne võlatunnistus ja sundtäitmisele allumise kokkulepe. Samuti on võlausaldaja omandanud loovutamise teel nõude õiguse 11.12.2021 A. T.i ja A. K. vahel sõlmitud notariaalsest võlatunnistuse alusel. A. T. on antud nõude loovutanud TipTap OÜ-le 11.12.2021. 2019. aasta augustis sõlmiti võlgniku ja võlausaldaja vahel laenuleping summale 7252 eurot, mille kohaselt laenu tagasimakse pidi toimuma hiljemalt 31.12.2019 aastal. Kuna tagasimakset ei toimunud lepingus sätestatud tingimustel, sõlmisid võlgnik ja võlausaldaja notariaalse võlatunnistuse 09.12.2020, mille kohaselt kohustus võlgnik ühe aasta jooksul antud võlatunnistuse allkirjastamise kuupäevast arvates täitma kohustuse. Võlgnik ei ole antud kohustust täitnud tänaseni. 2019. aasta augustis sõlmiti võlgniku ja A. T.i vahel laenuleping summale 6578 eurot, mille kohaselt laenu tagasimakse pidi toimuma hiljemalt 31.12.2019 aastal. Kuna tagasimakset ei toimunud lepingus sätestatud tingimustel, sõlmisid võlgnik ja A. T. notariaalse võlatunnistuse 09.12.2020, mille kohaselt kohustus võlgnik ühe aasta jooksul antud võlatunnistuse allkirjastamise kuupäevast arvates täitma kohustuse. Kuna võlgnik ei täitnud antud kohustust,
2-22-4457 loovutas A. T. 11.12.2021 võlanõude ettevõttele TipTap OÜ, mille tulemusel alates 11.12.2021 on antud nõude võlausaldajaks TipTap OÜ. Võlgnik ei ole antud kohustust täitnud tänaseni. Vaatamata korduvatele nõudmistele ei ole A. K. võlausaldaja nõudeid täitnud. Võlausaldaja on võlgnikule edastatud pankrotihoiatuse. Võlausaldaja põhistab võlgniku maksejõuetust asjaoluga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on suutmatus tasuda tema vastu täitmisel olevaid võlgnevusi. Võlausaldajad on seisukohal, et võlgniku suutmatus tasuda enda võlgnevusi on põhjendatud seetõttu, et võlgnikul puudub võimalus või tahtmine tasuda antud võlgnevusi. Võlausaldaja eeldab, et Võlgnikul ei ole vara, mis katab tema kohustusi või mille alusel on võimalik edukalt vii läbi täitemenetlust ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldaja palub hinnata eeltoodud tähtsamate asjaolude mõju kogumis. Käesoleval juhul on võlausaldaja nõuded muutunud sissenõutavaks, võlgnik ei ole oma võlgasid tasunud, mistõttu eksisteerib õiguslik alus võlgniku suhtes pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja palub võlgniku pankrot välja kuulutada.
2.Harju Maakohus on 30.05.2022 määrusega võtnud võlausaldaja avalduse menetlusse ja kohustanud võlausaldajat tasuma ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti 2000 eurot. 27.06.2022 on võlausaldaja tasunud kohtu deposiiti kohtu nõutud summa.
3.Harju Maakohtu 28.06.2022 määrusega on kohus toimetanud võlausaldaja pankrotiavalduse võlgnikule kätte ja kohustanud võlgnikku võlausaldaja pankrotiavaldusele vastama. 05.07.2022 vastuses on võlgnik avaldanud, et võtab võlausaldaja nõude õigeks ja tunnistab oma suutmatust olemasolevaid kohustusi täita.
4.Harju Maakohtus on 07.07.2022 pankrotihalduriks/usaldusisikuks Marrtin Kruppi.
määrustega
nimetanud
ajutiseks
5.Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt töötab võlgnik L OÜ (registrikood xxxx) xxxx, tema töötasu on 200 eurot kuus. Rahvastikuregistri andmetel oli võlgnik vallaline, järeltulijaid tal ei ole. Maksu- ja Tolliameti andmetel on deklareerinud võlgnikule väljamaksete tegemist 2018. a kuni 2022. a järgmised ettevõtted/asutused: 2018. a aprill kuni detsember L OÜ 6932.77 eurot; 2019. a jaanuar kuni detsember L OÜ 9206.16 eurot; 2020. a jaanuar 629.85 eurot ja veebruar kuni detsember L OÜ 6172 eurot; 2021. a jaanuar kuni detsember L OÜ 6627.25 eurot; 2022. a jaanuar kuni juuni L OÜ 1219.50 eurot; Ajutise pankrotihalduri päringute vastustena on haldurile esitatud võlgniku viimase viie aasta arvelduskonto väljavõte AS-is Xxxx. Ajutine pankrotihaldur on analüüsinud võlgniku arvelduskontot ning tuvastanud, et: 2017. a on võlgnik tasunud erinevates tarbe- ja toidukauplustes, maksnud Xxxx AS-i laenulepingust tulenevat kohustust, kontole laekus
2-22-4457 igakuiselt isa K. K. pensionirahad, O. S.i töötasud/päevarahad; 2018. a on võlgnikule laekunud igakuiselt töötasu, K. K. pension, samuti tasunud Xxxx AS-i laenukohustust; 2019. a on võlgnikule laekunud töötasu, K. K. TVT ja sotsiaaltoetus, võlgnik on tasunud erinevaid laenulepinguid; 2020. a on võlgnikule laekunud töötasu, K. K. TVT ja sotsiaaltoetus, võlgnik on tasunud erinevaid laenulepinguid; 2021. a on võlgnik palju tasunud erinevates tarbekauplustes, tasunud erinevaid laenumakseid, kontole on laekunud töötasu ning 02.09.2021. a pensioniosakute väljamakse summas 4303 eurot, lisaks 28.09.2021. a veel 253.58 eurot. Konto väljavõttes on näha, et paari päeva jooksul on pensioniosakutest saadud raha sularahana välja võetud. Võlgniku esitatud andmete kohaselt võlgnikul vara puudub. Võlgniku sissetulekuteks on töötasu L OÜ-lt 200 eurot kuus, töötasu laekub tema õe M. K. arvelduskontole. Krediidiasutustesse tehtud päringutest selgus, et võlgnik omab Xxxx AS-is arvelduskontot nr xxxx, mille saldo 18.07.2022 seisuga on minus 5 eurot, kohustused panga ees puuduvad. Coop Pank AS-is, Holm Bank AS-is, AS-is Inbank, SEB Pank AS.is, Luminor Bank AS-is, AS-is LHV Pank, Citadele banka Eesti filiaalis, AS TBB pangas ja Versobank AS-is (likvideerimisel) võlgnikul arvelduskontod puuduvad. AS-iga SEB Liising, Swedbank Liisingu AS-iga, Luminor Liising AS-iga, Coop Finants ASiga, Coop Liising AS-iga ja ALG Liisingu AS-iga võlgnik lepingulistes suhetes ei ole. Transpordiameti 12.07.2022 andmete kohaselt ei ole käesoleval hetkel liiklusregistris võlgniku nimel ja vastutava kasutajana sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud. Varasemalt on võlgnikule kuulunud järgmise sõidukid: Xxxx, xxxx, esmane registreerimisaasta 2003, sõiduk on 11.06.2018 võõrandatud H. H.; Xxxx, xxxx, esmane registreerimisaasta 2002, sõiduki omanik oli võlgnik, kasutaja O. S., sõiduk on registrist kustutatud seoses lammutamisega 10.04.2019; Xxxx, xxxx, esmane registreerimisaasta 1992, Transpordiameti selgituste kohaselt oli sõiduki omanik A. F., kes teatas 10.12.2016 sõiduki võõrandamisest A. K.le 15.05.2016 sõlmitud müügilepinguga, võlgnik ei ole siiani enda nimele sõidukit registreerinud, edasi võõrandamise andmed puuduvad, kuna sõidukil puudus 2 aastat tehnoülevaatus ja kindlustus, siis sõiduki registrikanne peatus 15.02.2018, viimane omanik on liiklusregistri andmetel võlgnik, kuid sõiduki staatus on siiani võõrandatud. Nasdaq CSD Eesti filiaali andmetel on võlgniku nimel avatud pensionikonto nr xxxx, konto saldo 11.07.2022 seisuga on 0 osakut, kuna isik on esitanud raha väljavõtmise avalduse 06.01.2021. Võlgniku Xxxx AS-i arvelduskontole laekus 27.09.2021 253.58 eurot ja 02.09.2021 4303.96 eurot pensioniosakutest. Kontoväljavõttes on näha, et peale raha laekumist on võlgnik paari päeva jooksul selle sularahas välja võtnud. Võlgnik on selgitanud, et seoses kohtuvaidlustega, maksis ta pensioniosakute eest saadud rahaga õigusabi ja apellatsiooni kulud. Ajutine pankrotihaldur on edastanud täpsustava päringu võlgnikule, kas on olemas tõendavaid dokumente õigusabi ja apellatsiooni kulude tehingutega seoses. Võlgnik ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Nasdaq CSD Eesti filiaali andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot, mistõttu võlgniku nimele ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit.
2-22-4457 Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara käesoleval hetkel ei kuulu. Varasemalt on võlgnikule kuulunud 430/15680 mõtteline osa kinnistust registriosa nr xxxx, asukohaga Xxxx, üldpind 43 m2. Kinnistu on 08.05.2019 kinnistamisavalduse alusel võõrandatud O. S.’ile (sünd. xxxx). Tartu notar A. P.-T.’i poolt 08.05.2019 koostatud korteriomandi ja liikmelisuse müügilepingu esemeks I oli korteriomand xxxx ja lepingu esemeks II oli liikmelisus nr 23 xxxx garaaži hooneühistus. Lepingus on kirjas, et ostja tasus võlgnikule 4500 eurot vara müügi eest sularahas enne lepingu sõlmimist. Võlgnik on selgitanud, et O. S. on tema tuttav ning müüs korteri xxxx ja garaaži asukohaga xxxx järelmaksuga, korteri hinnaks 4000 eurot ja garaaži hinnaks 500 eurot. O. S.’i palga laekumine perioodil 2017. aasta võlgniku arvelduskontole Xxxx AS-is oli vara müügi järelmaksu maksed võlgniku selgituste kohaselt. Kui summa 4500 eurot oli laekunud, vormistati müügileping. Eraldi järelmaksu lepingut O. S.’iga ei vormistatud. Elektroonilise äriregistri andmetel võlgnikule käesoleval hetkel äriühingute aktsiaid või osasid ei kuulu. Võlgnikul on varasemalt olnud kehtiv seos järgmiste äriühingutega: FIE A. K. (registrikood xxxx), asutamise aeg 19.03.2009, kustutatud 13.05.2009, põhitegevusalaks oli hoonete üldpuhastus; hooneühistu xxxx garaaž (xxxx), võlgnik oli hooneühistu liige perioodil 12.06.2017 kuni 08.05.2019. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevate andmete kohaselt võlgnikul realiseeritav vara puudub. Võlausaldaja TipTap OÜ poolt esitatud andmete kohaselt on neil nõue võlgniku vastu kogusummas 13 830 eurot. Võlgniku esitatud andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku 46 566.57 eurot, millest TipTap OÜ nõue on 13 830 eurot ja I. M.i nõue on 32 736.57 eurot. Võlgnik on selgitanud ajutisele pankrotihaldurile, seoses I. M.’i nõudega, et 05.05.2017 kandis kohtutäitur O. K. võlgniku arvelduskontole Xxxx AS-is 31 812.57 eurot. Nimetatud summa on seotud I. M.’ile kuulunud korteri müümisega täitemenetluses. I. M. elas too aeg võlgniku emaga ning tema arvelduskontod olid arestitud, seetõttu nõustus võlgnik, et alles jäänud raha kannab kohtutäitur tema arvelduskontole. Võlgnik on väitnud, et andis kolme kuu jooksul sularahas kogu summa I. M.’ile tagasi ning üleandmist kinnitas I. M. allkirjaga. I. M. esitas 21.08.2018 Tartu Maakohtule hagiavalduse A. K. vastu summas 28 812.57 eurot. I. M. on selgitanud, et pärast enda poolt esitatud avalduse alusel kohtutäitur O. K. poolt 05.05.2017 summa 31 812.57 euro kandmist A. K. arveldukontole, pidi A. K. raha tagasi andma järgmisel päeval, tagasi anti ainult 3000 eurot. A. K. hagi ei tunnista ning selgitab, et I. M.’i nõue on alusetu. Raha summas 31 820 eurot on I. M.’ile üle antud isiklikult kätte erinevatel kuupäevadel ning raha üleandmist kinnitas I. M. oma allkirjaga. I. M. on vastanud, et A. K. väide raha tagastamise kohta on väär. A. K. poolt esitatud nn I. M.’i allkirjade leht on võltsing, sest dokumendil ei ole I. M.’i allkirjad. Ekspertiisiaktiga nr 19E-DK0019 06.06.2019 on A. K. väide, et ta on I. M.’ile isiklikult üle andnud rahasummad erinevatel kuupäevadel ning võtnud I. M.’ilt igakord allkirja kinnituseks, ümber lükatud. Ekspertiisiks esitatud 08.05.2017 – 05.07.2017 I. M.i nimelt allkirjastatud võlgnevuse kättesaamise kinnitusi tõenäoliselt ei ole allkirjastanud I. M.. Dokumendil olevaid kuupäevi ja summasid ei ole kirjutanud I. M.. Tartu Maakohtu 25.11.2019 kohtumäärusega rahuldati I. M.i hagi A. K. vastu 28 812.57 euro väljamõistmiseks. Lisaks mõisteti välja menetluskulud 1122 eurot. A.
2-22-4457 K. esitas Tartu Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada. Tartu Ringkonnakohtu 30.10.2020 kohtuotsusega jäeti A. K. apellatsioonkaebus rahuldamata. Võlgnik on selgitanud ajutisele haldurile võlasuhet I. M.iga järgmiselt: „I. M. tavalisel helistas ja palus tuua teatud summa ja kui ma selle summat olen toonud oli paber juba allkirjastanud ja mõnikord ta ei näidanud seda, aga kui ma andsin kolme kuu jooksul kogu summa ära, küsisin seda dokumenti endale. M. mitu korda istus vanglas ja kohtuprotsesside ajal oli ta ka vanglas. Palusime isegi kohtuprotsessil kohal olla või telekonverentsi pidada, kuid kohus jättis taotluse rahuldamata. On täiesti võimalik, et isiklikult ta ei allkirjastanud. oli juba plaan tehtud.“ J OÜ 12.07.2022 vastuse kohaselt on neil võlgniku vastu nõue summas 259.44 eurot. B AS-i 19.07.2022 vastuse kohaselt oli neil võlgnikuga sõlmitud 3 tarbijakrediidilepingut (2015. a, 2016. a ja 2019. a). Kohustused on tasutud ja lepingud lõpetatud. H AS-i 13.07.2022 vastuse kohaselt oli võlgnikul nendega sõlmitud laenuleping 2019. a. Kohustused tasutud ning leping lõpetatud. Maksu- ja Tolliameti 18.07.2022 esitatud andmete kohaselt ei ole võlgnikul seisuga 18.07.2022 maksuvõlga ning võlgniku suhtes ei ole läbi viidud maksumenetlusi. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 12.07.2022 vastuse kohaselt on võlgniku suhtes käimas 1 täitemenetlus, toimiku nr xxxx, avamise kuupäev 2021, sissenõudja I. M., nõue 32 717.57 eurot, kohtutäitur O. K.. Võlgniku suhtes on lõpetatud 2 täitemenetlust. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 46 807.01 eurot. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik ajutise pankrotihalduri hinnangul püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul teadaolev vara puudub ning kohustusi on esialgsete andmete kohaselt vähemalt 46 807.01 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse põhjustanud võlgniku hooletu finantskäitumine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetus välja kujunenud kohtuotsuse jõustumisel ehk 2020. a lõpul. Ajutise pankrotihalduri aruande esitamise ajaks ei olnud võlgnik avaldanud soovi füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutine pankrotihaldur tegi eeltoodust ja pankrotiseaduse §-dest 1, 29, 30, 31 ning arvestades asjaoluga, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis ettepaneku määrata vastavalt PankrS § 30 deposiit pankrotimenetluse kulude summas 3000 eurot. Pankroti väljakuulutamise korral on ajutine pankrotihaldur nõus jätkama pankrotihaldurina.
2-22-4457
6.Kohus tegi 08.09.2022 määrusega ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti A. K. pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 3 000 eurot. Sellekohane teade on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuid kohtu määratud summat ei ole kohtu deposiiti makstud.
7.30.09.2022 esitas võlgnik kohtule avalduse, milles palus, et kohus alustaks tsiviilasjas nr 222-4457 tema kohustustest vabastamise protsessiga. II Kohtumääruse põhjendused
8.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 1 lg s sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
9.TipTap osaühing on esitanud kohtule avalduse A. K. pankroti väljakuulutamiseks ja võlgnik A. K. on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetlus algatamiseks.
10.Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et võlausaldaja pankrotiavaldus ja võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb rahuldada.
11.TipTap osaühingu pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldajale nõue võlgniku vastu kokku summas 13 830 eurot. Võlgnik on pankrotiavaldusele esitatud vastuses tunnistanud võlausaldaja nõuet ja enda maksejõuetust. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja nõue selge.
2-22-4457
12.Võlgnikul puudub vara ja sissetulek, millele saab pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 200 eurot kuus. Võlgniku Xxxx AS arvelduskonto saldo 18.07.2022 seisuga on -5 eurot. Coop Pank AS-is, Holm Bank AS-is, AS-is Inbank, SEB Pank AS.is, Luminor Bank AS-is, AS-is LHV Pank, Citadele banka Eesti filiaalis, AS TBB pangas ja Versobank AS-is (likvideerimisel) võlgnikul arvelduskontod puuduvad. AS-iga SEB Liising, Swedbank Liisingu AS-iga, Luminor Liising AS-iga, Coop Finants AS-iga, Coop Liising AS-iga ja ALG Liisingu AS-iga võlgnik lepingulistes suhetes ei ole. Transpordiameti andmetel ei ole liiklusregistris võlgniku nimel ja vastutava kasutajana sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud. Nasdaq CSD Eesti filiaali andmetel on võlgniku nimel avatud pensionikonto nr xxxx, konto saldo 11.07.2022 seisuga on 0 osakut, kuna isik on esitanud raha väljavõtmise avalduse 06.01.2021. Võlgniku Xxxx AS-i arvelduskontole laekus 27.09.2021 253.58 eurot ja 02.09.2021 4303.96 eurot pensioniosakutest. Kontoväljavõttes on näha, et peale raha laekumist on võlgnik paari päeva jooksul selle sularahas välja võtnud. Nasdaq CSD Eesti filiaali andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot, mistõttu võlgniku nimele ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel ei kuulu võlgnikule kinnisvara. Elektroonilise äriregistri andmetel ei kuulu võlgnikule äriühingute aktsiaid või osasid. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole võlgnikul maksuvõlga ja tema suhtes ei ole läbi viidud maksumenetlusi. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel toimub võlgniku suhtes 1 täitemenetlus, kus sissenõudja on I. M., sissenõutav summa 32 717.57 eurot. Võlgniku suhtes on lõpetatud 2 täitemenetlust. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul vähemalt 46 807.01 euro ulatuses. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu.
13.Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul puudub realiseeritav vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja viia läbi pankrotimenetlus. Samuti puudub võlgnikul sissetulek, mille arvelt täita olemasolevaid kohustusi. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et võlgnikul puudub vara ja sissetulek, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ja võlgnik tunnistab enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
14.PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud võlgniku vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi.
15.Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. FiMS § 8 lg 3 sätestab, et võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kulud. Võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses jäävad nende endi kanda. Võlgniku pankrotimenetlusega seotud kulud kantakse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
2-22-4457 PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks.
16.Ajutise pankrotihalduri aruande esitamise ajaks ei olnud võlgnik esitanud avaldust kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik on esitanud 30.09.2022 kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. FiMS § 27 lg 4 sätestab, et võlgnik peab FiMS § 27 lõikes 3 sätestatud juhul pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andnud eelnevalt nõusoleku, välja arvatud, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgnik on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks, kuid oma avalduses võlgnik ei kinnita, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning ta kohustub täitma FiMS § 47 nimetatud kohustusi. FiMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FiMS § 45 lg 2 sätestab, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
17.Kohtu hinnangul ei esine FiMS § 47 ja 49 lg 5 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot FiMS § 45 lg 1 alusel välja kuulutada ja samaaegselt algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
18.Kohus selgitab võlgnikule, et FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FiMS § 50 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
19.PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgnik ei ole selgitanud oma maksejõuetuse väljakujunemise põhjuseid. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab A. K.le, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni kohustustest vabastamise menetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui A. K. soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Kohus selgitab A. K.le, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. A. K.l tuleb
2-22-4457 igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Martin Krupp on andnud nõusoleku enda nimetamiseks A. K. pankrotihalduriks. FiMS § 46 lg 1 kohaselt tuleb pankrotihalduril täita pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid.