Määruse tegemise aeg ja koht 30.09.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-19-18957
Kohtuasi
X hagi Pärnu linna (Pärnu linnavalitsuse kaudu) vastu varalise ja mittevaralise kahju saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 06.05.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja Pärnu linn (Pärnu linnavalitsuse kaudu)
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 06.05.2022 määrus tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
2.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
3.Käesoleva kohtumääruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust. Hageja nõuded ja menetluse käik
1.X (hageja) esitas 03.12.2019 Pärnu Maakohtule hagi eestkostja Pärnu linna (Pärnu Linnavalitsuse kaudu, kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista varalise kahju hüvitisena 262 500 eurot kinnisvara müümise eest, 30 000 eurot saamata jäänud tulu, 4 511 eurot majas olnud asjade eest, 8 542 eurot keeldumise eest edastada talle teavet võlgade kohta ja vaidlustada need kohtus ning mittevaralise kahju hüvitise 75 000 eurot.
2.Hageja väitel ei teinud kostja midagi hageja õiguste ja vabaduste kaitseks, ei tegelenud tema asjadega, ei vastanud kirjadele, ei teavitanud kohtulahenditest või tegi seda hilinemisega, ei küsinud hagejalt arvamust või ei arvestanud sellega, ei hoolitsenud hageja isikliku vara säilimise eest ja keeldus hagejat esindamast kohtus. Kostja ei tasunud hageja pensioni arvelt võlga pangale, mille tulemusel müüdi hagejale kuuluv maja täitemenetluses. Samuti ei vaidlustanud kostja müügitehingut kohtus. Seoses sellega nõudis hageja 50% kinnisvara tegelikust maksumusest. Samasugune maja ehitamiseks kulub kolm aastat. Hagejal oli kavas oma majas tube välja üürida 300–350 euro eest kuus, seega oleks aastatulu umbes 10 000 eurot. Uue maja ehitamiseks kuluva aja jooksul jääb saamata 30 000 eurot. Pärast maja müüki hävisid
selles olnud hageja asjad, kostjal tuleb hagejale hüvitada asjade väärtus. Pärast maja müüki halvenes hageja tervis järsult - ilmnes depressioon, mis kestis umbes 1,5 aastat, hageja magas halvasti, kadus söögiisu, kaotas kaalust 13 kg, ilmnes rahutus, ei suutnud kaua keskenduda ühele tegevusele, tekkis apaatia kõige vastu, millega varem tegeles, hakkas valutama süda ja hageja hakkas suitsetama. Tervise kahjustamise tõttu tuli hagejale hüvitada mittevaraline kahju.
3.Maakohus keeldus 10.09.2020 hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, sest hageja nõuetel puudus perspektiiv. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.
4.Hageja esitas 25.09.2020 määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja võtta hagi menetlusse.
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15.01.2021 maakohtu määruse ja saatis asja hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule. Ringkonnakohus leidis, et maakohus keeldus ennatlikult hagi menetlusse võtmisest. Hageja esitas nõuded eestkostja vastu, mistõttu ei saanud eestkostja hagejat esindada ja kohus oleks pidanud hagejale määrama erieestkostja. Ringkonnakohus ei nõustunud, et hageja nõuetel kindlasti puudus õiguslik alus, sest hageja toodud asjaolud võimaldasid kahju hüvitamise nõude rahuldamist. Maakohtul tuli välja selgitada hageja nõude perspektiivikus ning selleks tuli määrata hagejale esindaja/erieestkostja, kes saab anda esmase hinnangu hagi aluseks olevatele asjaoludele ja vajadusel esitada korrektselt vormistatud hagi. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest, jättis hagejale erieestkostja määramata ja riigi õigusabi osutaja taandamata. Menetluskulud jäid hageja kanda v.a riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäid riigi kanda. Maakohus põhjendas hagist keeldumist järgmiselt. Kohus määras ringkonnakohtu juhiste kohaselt hagejale riigi õigusabi korras esindaja, kellele tegi ülesandeks analüüsida hageja esitatud asjaolusid ja nõudeid ning perspektiivse nõude olemasolu korral vormistada ja esitada kohtule hagiavaldus. Riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Ants Nõmmik andis arvamuse, et hageja nõuetel ei olnud rahuldamise perspektiivi. Põhjendatud ja nõuetekohaselt vormistatud hagiavaldust määratud esindaja seetõttu kohtule ei esitanud. Kohus leidis, et kohtul polnud pädeva isiku allkirjastatud hagiavaldust, mida menetleda. Hageja teovõime piiratuse ja tsiviilkohtumenetlusteovõime puudumise tõttu oli tema enda poolt ja üksnes tema allkirjaga hagiavalduse esitamine kehtetu toiming. Kohtul polnud alust kahelda advokaadi arvamuse õigsuses. TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Määratud esindaja tegi kohtule ettepaneku vastavalt ringkonnakohtu juhistele määrata hagejale erieestkostja, pannes erieestkostja isiku otsimise kohustuse eestkostjale. Esindaja seisukohast ei selgunud, millist eesmärki täidaks erieestkostja määramine lisaks antud riigi õigusabile ja kuidas erieestkostja määramine aitaks hageja õigusi ja huve kaitsta. Erieestkostja oleks ainult täiendav vahelüli hagejale riigi õigusabi andmisel. Advokaadi ettepanek polnud eestkostetava huvidega kooskõlas. Erieestkostja ainsaks ülesandeks saaks olla hageja esindamine seoses eestkostja vastu nõude esitamisega. Polnud mõeldav, et eestkostja ise valib isiku, kes peaks hakkama tema vastu nõude esitamist kaaluma. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ega riigi õigusabi seadus ei näinud ette määratud esindaja taandamise võimalust. Määratud advokaadi väljavahetamiseks ei andnud alust, et esindatav advokaadi seisukohaga ei nõustunud.
Määruskaebus
7.Hageja esitas määruskaebuse, milles märkis, et ta jääb oma varasema arvamuse ja nõudmiste juurde. Maakohtu seisukoht oli vastuoluline, selles osas, kas hagejal oli vaja esindajat kohtus või mitte. Hageja selgitas, et ta ei pruugi kunagi saada teovõimeliseks ja sellises olukorras puuduks tal võimalus eestkostja vastu kohtusse pöörduda. Kohus kaitses eeskostjat. Hagejale määratud esindaja ei kaitsnud hageja huve ning hageja soovis määratud esindajat taandada. Menetluse edasine käik
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale ja hagejale määratud esindajale tähtaja sellele vastamiseks.
9.Kostja kui eestkostja tõlkis kohtu korraldusel määruskaebuse eesti keelde ja tasus riigilõivu. Kostja ja hagejale määratud esindaja määruskaebust ei toetanud ja palusid jätta selle rahuldamata.
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Maakohus leidis, et kuigi piiratud teovõimega hagejal polnud seaduse järgi tsiviilkohtumenetlusteovõimet (s.t tal ei olnud õigust iseseisvalt esitada määruskaebust), ei pidanud kohus õigeks määruskaebuse menetlusse võtmisest keelduda, vaid edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule Määruse põhjendused
11.Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse TsMS § 667 lg 2 alusel ja saadab asja menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
12.Vaidlust pole, et hageja on piiratud teovõimega isik ja tal puudub tsiviilkohtumenetlusteovõime. Hageja üle on seatud eestkoste ja eestkostja ülesandeid täidab Pärnu linn linnavalitsuse kaudu.
13.Hageja esitas 03.12.2019 maakohtule hagi eestkostja vastu kahju hüvitamiseks. PKS § 180 lg 1 p 3 kohaselt ei saa eestkostja esindada eeskostetavat mh õiguslikus vaidluses eestkostetava ja eestkostja vahel.
14.Ringkonnakohus juhtis samas asjas 15.01.2021 määruses maakohtu tähelepanu sellele, et kuivõrd eestkostja ei saa praeguses vaidluses hagejat esindada, tuleb maakohtul lähtuda PKS § 209 lg-st 2 ja määrata hagejale erieestkostja PKS § 180 lg-s 1 nimetatud toiminguteks.
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole talle 15.01.2011 määruses antud juhiseid järginud. Ringkonnakohus selgitas tookord, et kuivõrd maakohus ei olnud hagejale kohtusse nõude esitamiseks erieestkostja määranud, oli hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine ennatlik. Vaidlustatud määruses otsustas kohus keelduda hagiavaldust menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel, sest hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja. Ringkonnakohus ei pea sellel alusel keeldumist põhjendatuks, kuivõrd maakohus ei teinud midagi selleks, et oleks esitatud korrektselt vormistatud hagiavaldus.
16.Ringkonnakohus jääb 15.01.2021 määruses avaldatu juurdle ja ei nõustu maakohtuga, et hageja nõuetel kindlasti puudub õiguslik alus. Hageja esitatud asjaolud võimaldavad kahju hüvitamise nõude rahuldamist. Hagi menetlusse võtmisel ei saa anda hinnangut sellele, kas hageja väited on tõendatud (Riigikohtu 19.04.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-17, p 29 teine lõik ja seal viidatud varasem praktika).
17.Ringkonnakohus saadab määruse tühistamisel asja maakohtule tagasi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Riigi õigusabi osutaja taandamise küsimus ei ole enam aktuaalne. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
18.Menetluskulude jaotuse otsustab kohus TsMS § 173 lg 3 asja lahendamisel.
19.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, mistõttu ei saa määrust vaidlustada. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.