XX (hageja) esitas 3. detsembril 2019 Pärnu Maakohtule hagi Pärnu linna (Pärnu Linnavalitsuse kaudu, kostja) vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista varalise kahju hüvitisena 262 500 eurot kinnisvara müümise eest, 30 000 eurot saamata jäänud tulu eest, 4511 eurot majas olnud asjade eest, 8542 eurot keeldumise eest edastada teavet tema võlgade kohta ja vaidlustada need kohtus ning lisaks ka mittevaralise kahju hüvitise 75 000 eurot. Hageja väitel: -
ei teinud talle eestkostjaks määratud kostja midagi hageja õiguste ja vabaduste kaitseks, ei tegelenud tema asjadega, ei vastanud kirjadele, ei teavitanud kohtulahenditest või tegi seda hilinemisega, ei küsinud hagejalt arvamust või ei arvestanud sellega, ei hoolitsenud hageja isikliku vara säilimise eest ja keeldus hagejat esindamast kohtus;
-
-
-
kostja ei tasunud hageja pensioni arvelt võlga pangale, mille tulemusel müüdi hagejale kuuluv maja täitemenetluses. Samuti ei vaidlustanud kostja müügitehingut kohtus. Seoses sellega nõuab hageja 50% kinnisvara tegelikust maksumusest; samasugune maja ehitamiseks kulub kolm aastat. Hagejal oli kavas oma majas tube välja üürida 300 – 350 euro eest kuus, seega oleks aastatulu umbes 10 000 eurot. Uue maja ehitamiseks kuluva aja jooksul jääb saamata 30 000 eurot; pärast maja müüki hävisid selles olnud hageja asjad, kostjal tuleb hagejale hüvitada asjade väärtus 4511 eurot; pärast maja müüki halvenes hageja tervis järsult: ilmnes depressioon, mis kestis umbes 1,5 aastat; ta magas halvasti; kadus söögiisu; kaotas kaalust 13 kg; ilmnes rahutus, ei suutnud kaua keskenduda ühele tegevusele; tekkis apaatia kõige vastu, millega varem tegeles; hakkas valutama süda; hageja hakkas suitsetama. Tervise kahjustamise tõttu tuleb kostjal hagejale hüvitada 75 000 eurot.
MAAKOHTU MÄÄRUS
2.Maakohus keeldus 10. septembri 2020 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.
2.1.Tsiviilasjas nr 2-11-33697 seati hagejale eestkoste ja määrati kostja eestkostjaks. Praeguses asjas esitas hageja kostja kui eestkostja vastu hagi varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Maakohus on hageja samasisuliste nõuetega hagiavalduse menetlusse võtmisest juba varem keeldunud, sest hageja ei kõrvaldanud puudusi (tsiviilasi nr 2-19-5628). Samad puudused on jätkuvalt käesoleva asja hagiavalduses. Varasemaga võrreldes samal alusel ja sama kostja vastu uuesti esitatud hageja nõuetel puudub materiaalõiguslik alus, samuti perspektiiv ja protsessuaalne võimalus nõude maksmapanekuks.
2.2.Tsiviilasjas nr 2-18-17726 anti hagejale Tallinna Ringkonnakohtu 15. mai 2018 määrusega riigi õigusabi tema muuks õigusnõustamiseks (nn menetlusväline riigi õigusabi). Ringkonnakohtu määrusest nähtuvalt taotles hageja riigi õigusabi sooviga esitada kostja vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Hageja tõi esile, et kostja süül müüdi tema maja ja nõuti õigusvastaselt raha. Pärast maja müüki ei säilitatud hageja asju. Kostja ei tasunud hageja pensionist tema võlgasid, kuigi hageja seda palus. Kostja ei teavitanud hagejat kohtuotsusest ega eelseisvast maja müügist. Hageja oleks saanud laenata raha ja võlad tasuda. Kostja ei andnud hagejale tema kohustuste kohta teavet ega olnud nõus maja müüki ja võlgade sissenõudmist kohtus vaidlustama. Kohtutäitur müüs maja ebaseaduslikult. Hageja ei nõustunud enamiku võlgadega.
2.3.Tsiviilasjas nr 2-19-5628 esitas hageja 11. aprillil 2019 hagi kostja vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Maakohus jättis hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks käiguta. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja (edaspidi: hageja esindaja) teavitas maakohut, et hagiavalduses ei ole puudusi kõrvaldatud põhjusel, et hageja väited tema nõude kohta pole põhistatud ega tõendatud. Maakohus keeldus 27. augusti 2019 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest, sest puudusi ei kõrvaldatud. Hageja menetlusse võtmisest keeldumist ei vaidlustanud.
2.4.Tsiviilasjas nr 2-18-17726 esitas hageja esindaja 28. augustil 2020 kohtule taotluse riigi õigusabi lõpetamiseks ja riigi õigusabi tasu määramiseks. Taotluses kirjeldab esindaja tema ja hageja suhtlust, hageja nõudeid, nende aluseks olevate asjaolude kohta antud selgitusi ja dokumente. Sellele tuginedes leidis hageja esindaja, et õigusnõustamise käigus ei selgunud ühtegi põhistatud viidet sellele, et kostja võis rikkuda hageja huve tema kohustuste täitmisel, võlgade sissenõudmise vaidlustamisel ja hilisemas täitemenetluses. Taotlusest nähtuvalt selgitas esindaja põhjalikult ning õiguslikult põhjendades hagejale, millised konkreetsed 2 (4)
asjaolud tuleb iga nõude alusena välja tuua ja tõendada, samuti andis juhiseid võimalike tõendite kohta. Esindaja märkis, et hageja saadetud dokumentaalsed tõendid lükkavad tema väited ümber ning et hageja arusaam kostja tegevuse ja kohustuste rikkumise kohta on ekslikud, tema nõuetel ei ole materiaalõiguslikku alust ja need on perspektiivitud.
2.5.Tsiviilasjas nr 2-11-33697 märkis ringkonnakohus, hinnates kostja sobivust eestkostjaks, et nähtuvalt hageja esindaja seisukohast ja selle lisadest, ei saa hageja esitatud andmete põhjal usutavalt ja põhistatult järeldada, et kostja võis rikkuda hageja huve tema kohustuste täitmisel ja olla hooletu oma kohustuste täitmisel täitemenetluse kontrollimise osas. Vaatamata esindaja korduvatele selgitustele, ei esitanud hageja tõendeid ega põhistatud väiteid kostja poolt kahju tekitamise kohta. Esindaja järeldas hageja tõendite põhjal, et nii kostja kui täitur lähtusid kinnisvara võõrandamisel seadusest. Samuti ei eksinud kostja hageja raha kasutamisel. Kokkuvõtvalt märkis esindaja, et kirjavahetusest hagejaga ei selgunud ühtegi põhistatud viidet sellele, et kostja võis rikkuda hageja huve tema kohustuste täitmisel, võlgade sissenõudmise vaidlustamisel ja hilisemas täitemenetluses.
2.6.Eeltoodust tulenevalt ei ole käesolevas asjas esitatud hagiavaldus suunatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks ega eesmärgile, millele kohus peab andma õiguskaitset, samuti ei ole hagiga võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki. Hageja nõudeid on korduvalt analüüsinud erinevad kohtukoosseisud ja hageja esindaja. Nad kõik tuvastasid nõuete alusetuse ja perspektiivituse. Seetõttu pole vaja anda hagejale täiendavalt aega puuduste kõrvaldamiseks. Hageja nõuete parandamine ei ole võimalik, sest hagejal on asjaoludest ebaõige ettekujutus. Õiguslikult pole võimalik nõuda kostjalt hageja väidetud kahju hüvitamist.
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
3.Hageja esitas 25. septembril 2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse. Hageja jääb selle juurde, et tal on põhjendatud nõue kostaja vastu, mida kohus peaks menetlema. Koos määruskaebusega esitas hageja 18 lisa.
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks. Kostja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 4. jaanuaril 2021.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse TsMS § 667 lg 2 alusel ja saadab asja menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
6.Hageja esitas koos kaebusega dokumendid, mida ei ole vaja käsitleda uute tõenditena ega otsustada nende vastuvõtmist, sest need on juba varasemalt maakohtule esitatud (tl 8 – 42). Ringkonnakohus tagastab määruskaebuse lisad hagejale koos käesoleva määruse ärakirjaga.
7.Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus ei pööranud hagi saamisel tähelepanu sellele, kas hageja saab iseseisvalt kohtumenetluses osaleda ega teinud vajalikke toiminguid.
7.1.TsMS § 204 lg 1 järgi kontrollib kohus menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja -teovõime olemasolu ega ei luba selle puudumisel isikul menetluses osaleda. Maakohus tuvastas, et hageja teovõimet on piiratud ja talle on 5. jaanuari 2012 määrusega määratud eestkostja (käesoleva asja kostja). Hagejal kui piiratud teovõimega isikul ei ole seega TsMS § 202 lg 2 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimet. Kahju hüvitamise nõude osas puuduvad ka TsMS § 202 lg-tes 2 ja 4 sätestatud erandid, mis võimaldaksid hagejal endal menetluses osaleda.
7.2.Perekonnaseaduse (PKS) § 209 lg 1 esimese lause kohaselt määratakse isikule, kes on vanema hoolduse all või kellele on määratud eestkostja, erieestkostja nendeks toiminguteks, 3 (4)
mida vanemad või eestkostja ei saa teha. PKS § 209 lg 2 esimene lause näeb ette, et erieestkostja määratakse ka PKS § 180 lg-s 1 nimetatud toiminguteks. PKS § 180 lg 1 p 3 kohaselt ei saa eestkostja esindada eeskostetavat mh õiguslikus vaidluses eestkostetava ja eestkostja vahel. Hageja esitas käesolevas asjas nõude eestkostja vastu, mistõttu ei saa eestkostja hagejat esindada ja maakohus oleks pidanud lähtuma PKS § 209 lg-st 2.
8.Maakohus ei ole hagejale kohtusse nõude esitamiseks erieestkostjat määranud, vaid on ennatlikult TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keeldunud hagi menetlusse võtmisest. Lisaks ei ole maakohtu põhjendused asjakohased.
8.1.Piisav ei ole maakohtu tuginemine teiste tsiviilasjade materjalidele või neis hagi menetlusse võtmisest keeldumistele. Tsiviilasjas nr 2-19-5628 ei hinnanud maakohus hageja nõuet sisuliselt, vaid puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu keeldus selle menetlusse võtmisest. Samuti ei hinnanud ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-11-33697 hageja nõude õiguslikku perspektiivi, vaid kontrollis, kas kostja sobib eestkostjaks. Tsiviilasjas nr 2-18-17726 kontrollis maakohus hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu suuruse põhjendatust. Seega ei ole kohtud neis tsiviilasjades hageja nõuet sisuliselt käsitlenud ega selle perspektiivi hinnanud.
8.2.Samas või sarnases nõudes hagi varasem menetlusse võtmisest keeldumine ei saa ka TsMS § 372 lg 6 tõttu takistada praeguses asjas hagi menetlemist. Viidatud säte näeb ette, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Seega ei järeldu varasemast keeldumisest, et hageja ei saaks uuesti sama nõuet esitada.
8.3.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et hageja nõuetel kindlasti puudub õiguslik alus. Eespool p 1 taanetes asjaolud võimaldavad kahju hüvitamise nõude rahuldamist. Hagi menetlusse võtmisel ei saa anda hinnangut sellele, kas hageja väited on tõendatud (Riigikohtu
19.aprilli 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-17, p 29 teine lõik ja seal viidatud varasem praktika).
8.4.Maakohus eksis, kui omistas hagejale varem riigi õigusabi korras määratud esindaja arvamusele liiga suure tähenduse. Hageja suutmatus veenda talle määratud esindajat, ei välista hageja õigust pöörduda ikkagi sama nõudega kohtusse. Sarnaselt ei saa käesolevat asja sisuliselt lahendada selle põhjal, milline hinnang anti kostja kui eestkostja toimingutele eeskoste seadmise või järelevalve menetluses.
9.Maakohtul tuleb käesolevas asjas välja selgitada hageja nõude perspektiivikus ning selleks määrata hagejale esindaja/erieestkostja, kes saab anda esmase hinnangu hagi aluseks olevatele asjaoludele ja vajadusel esitada korrektselt vormistatud hagi.
10.Ringkonnakohus ei saa maakohtu asemel otsustada hagi menetlusse võtmist. Samuti ei otsustata praegu menetluskulude jaotust, vaid seda teeb TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus asja lahendamisel. Neil kaalutlustel kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt.
11.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, mistõttu ei saa määrust vaidlustada. (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.