2-21-143538 AS PlusPlus Capital hagi A. S. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1619 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, asukoht: Tartu maantee 83-601, 10115, Tallinn), lepinguline esindaja: C. K. (e-post: xxx) Kostja: A. S. (isikukood xxx, elukoht: xxx) 18.05.2022 ja 19.09.2022
Kohtuistungid
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS PlusPlus Capital hagi A. S.i vastu võlgnevuse nõudes.
2.Välja mõista kostjalt A. S. (isikukood xxx) hageja PlusPlus Capital AS kasuks võlgnevus 1625,36 eurot (üks tuhat kuussada kakskümmend viis eurot ja 36 senti), sh võlgnevus 1331,99 eurot, intressid 70,45 eurot, lepingutasu 19,90 eurot, kuutasu 11,36 eurot, viivised 156,66 eurot, sissenõudekulud 35 eurot;.
3.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt (1331,99 eurolt) alates 01.03.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni 15,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud kokku summas 425 eurot (s.o riigilõiv 225 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud 180 eurot) ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord
1(5)
Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtusse saabus 28.02.2022 AS PlusPlus Capital hagi A. S.i vastu võlgnevuse nõudes Hagiavalduse kohaselt Kostja ja X AS (edaspidi Müüja) sõlmisid 03.02.2021 Järelmaksuga müügilepingu koos selle lisadega, millega Kostja kinnitas, et oli teadlik, et Müüja on kõik Lepingust tulenevad nõuded Kostja vastu loovutanud Faktoorile (lisa 1 lk 3). Lepingu eritingimuste kohaselt leppisid pooled kokku ostetavas kaubas ning osamaksetega tasumise tingimustes. Kostja kohustus vastavalt Lepingu Maksegraafiku alusel tasuma igakuiste maksetena 15.-ks kuupäevaks, esimese maksega 15.03.2021 summas 56,14 eurot ning viimase osamaksega 15.02.2025 summas 49,91 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas Kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu eritingimuste kohaselt oli Lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 15,9 % aastas. Intressi arvestamisel lähtus pank tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360- päevasest aastast ning laenusumma kasutuses olemise päevast alates. Kostja ei ole teostanud ühtegi lepingujärgset osamakset. Seega jättis Kostja perioodil 15.03.2021 kuni lepingust taganemiseni 02.06.2021 tasumata osamakseid 1331,99 eurot ulatuses, tasumata lepingutasu 19,90 eurot, tasumata kuutasu 11,36 eurot ja intressi makseid 70,50 euro ulatuses. Vastavalt Lepingu Üldtingimuste p-le 8.6.3. on Faktooril Müüja esindajana õigus leping üles öelda kui Kostja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva Osamakse või selle osa tasumisega ja Faktoor on Müüja esindajana andnud Kostjale edutult kahe nädalase täiendava tähtaja viivituses oldud summa tasumiseks. Lähtudes Kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes Lepingu Tingimuste punktist 8.6.3 teavitas Faktoor 19.05.2021 Kostjat Lepingu ülesütlemisest (lisa 2), kui Kostja ei täida hiljemalt 02.06.2021 kogu võlgnevuse tasumise kohustust. Kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud 02.06.2021 a. tähtaja saabumisel ütles Faktoor lepingu üles (lisa 2.1). Vastavalt VÕS § 113 2 lg-le 2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 113 2 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 113 2 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 1837,15 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt 2(5)
võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 22.07.2021, 16.09.2021, 15.11.2021 (lisa 4) hagejale teadaolevale kostja aadressile Mustamäe tee 58 12916 Tallinn. Seetõttu juhindudes VÕS § 113 2 lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. 11.06.2021 a. loovutas Faktoor oma nõuded Hagejale. Nõuete loovutamisest teavitas Hageja Kostjat kirjalikult (lisa 3). Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus Kostja täitma Lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi Hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud Loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. Hageja nõude suurus Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) Põhivõlgnevus: 1331,99 eurot 2) Intressid: 70,45 eurot 3) Lepingutasu: 19,90 eurot 4) Kuutasu: 11,36 eurot 5) Viivised: 156,66 eurot Vastavalt Lepingus kokkulepitud viivise määrale on viivisearvestus järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv 271 x 15,90% aastas.
MENETLUSE KÄIK
2.Kostja A. S. vaidles hagile vastu. Kostja ei ole laenu saanud.
3.18.05.2022 kohtuistungil jäi hageja hagiavalduses toodud seisukohale. Kostja kinnitas kohtuistungil, et ta ei ole saanud mingit kaupa ega midagi. Kostja ei tea midagi aadressist Mustamäe tee 58 Tallinnas, mis oli järelmaksulepingus kostja aadressina märgitud. Kostja kinnitas, et 2021 ei ole tema ID-kaart kadunud olnud. Sama ID-kaart on tal ka praegu kasutuses. Kostja ei osanud selgitada, kuidas keegi sai kasutada tema ID-kaarti ja võis teada tema kaardi PIN- koode. Maakohus kohustas hagejat esitama kohtule täiendavad tõendid kauba üleandmise kohta ja andis võimaluse kostjale tõendite kogumiseks, et tõendada oma vastuväiteid. 19.09.2022 toimunud kohtuistungil kinnitas hageja, et järelmaksuleping sõlmiti veebipoe kaudu. Sõnum kauba üleandmiseks saadeti telefoni nr-le XXX, mis oli märgitud järelmaksulepingus. Kostja kinnitas, et tegemist ei ole temale kuuluva telefoninumbriga. Kostja kinnitas, et ka järelmaksulepingus märgitud e-posti aadress: XXX ei kuulu temale.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kostja ainus vastuväide on, et ta ei ole hagiavalduses viidatud järelmaksuga müügilepingut sõlminud ega vastavat kaupa saanud. Ta ei oska selgitada, kuidas sai võimalikuks, et keegi on kasutanud järelmaksuga müügilepingu sõlmimiseks tema ID-kaarti ja PIN -koode. Tema IDkaart ei ole tema valdusest välja läinud.
7.TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on menetluses kostjaga lepingu sõlmimise 3(5)
tõendamiseks esitanud koopiad järelmaksuga müügilepingust nr. 3557631, 03.02.2021 taotluse, iseteeninduse logifaili ning smartposti kinnituse kauba üleandmise kohta. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Vaidlusalune järelmaksuga müügileping on sõlmitud arvutivõrgu abil. Tellija on sisenenud iseteenindusse
03.veebruaril
ning autoriseerinud ennast ID-kaardi vahendusel kell 12.06.07. Tellimuses on märgitud kauba kättesaamise kohaks Estonian Smartpost- XXX. Smartposti väljavõtte kohaselt on tellija kauba kätte saanud 04/02/2021 kell 16.39 ja sõnum kauba toimetamise kohta Smartposti saadeti telefonile XXX ja e-postile XXX
8.Hageja selgituse kohaselt on ID-kaardiga võimalik identida üksnes juhul, kui isik end arvutivõrgu vahendusel autoriseerib nii, et ta kasutab selleks PIN-koodi.
9.Maakohus on seisukohal, et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PINkoodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Käesolevas asjas kinnitas kostja, et tema ID-kaart ei ole tema valdusest välja läinud, s.o ta ei ole andnud kellelegi oma ID-kaarti ega PIN-koode ja ID-kaart ei ole järelmaksuga müügilepingu sõlmimise ajal kadunud olnud. ID-kaardi ja selle PIN-koodide abil on võimalik anda digitaalallkirja, millel on samasugune õiguslik tähendus nagu omakäelisel allkirjal. Digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel on seega kõrge hoolsuskohustus. Antud juhul, ei ole kostja tõendanud, et tema ei ole teinud tahteavaldust järelmaksuga müügilepingu sõlmimiseks ja ei ole vastavalt lepingule lepingu esemeks olnud kaupa saanud. Kui kostja rikkus digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel hoolsuskohustust ja seeläbi kasutas kolmas isik kostja ID-kaarti ja PIN-koode, vastutab lepingu täitmise eest kostja, kuid tal on õigus esitada kahju hüvitamise nõue tema identiteeti kasutanud isiku vastu.
MENETLUSKULUD
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
11.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 225 eurot ja õigusabikulud 420 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1115-14, p 11). Hageja poolt esitatud õigusabi arve kohaselt on hagejal tekkinud õigusabikulusid 3,5 tunni ulatuses, s.o dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5h ja hagiavalduse 4(5)
koostamine ja esitamine 2h. Hageja poolt toodud andmetel kasutab hageja PlusPlus Legal OÜ õigusteenust hinnaga 120 eurot tunnis (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud 3,5 tunni ulatuses, s.o summas 420 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud standardne hagiavaldus on sisuliselt 2,5-l leheküljel, millele on lisatud sõlmitud leping, menetluskulude nimekiri, volikiri, võlateatised ja esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid. TsMS § 200 lg 1 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabi kulud dokumentide komplekteerimisele, hagiavalduse koostamisele ja selle esitamisele 3,5 tunni mahus mõistlikud ja on põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on trafaretse hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 1,5 tundi. Tulenevalt hageja poolt esitatud andmetest on hageja esindaja tunnihind koos käibemaksuga 120 eurot. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 180 eurot. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 225 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 425 eurot, s.h riigilõiv 225 eurot, 20 eurot seoses kiirmenetlusega ja õigusabikulud 180 eurot.
12.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
13.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.