2-22-3734/25 - Võlgade ümberkujundamise menetlus - Võlgade ümberkujundamise menetlus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

I AS (seisukoht 12.04.2022) ei nõustu võlgade ümberkujundamisega avaldaja taotletud viisil, nõustuks, kui võlgnik kaasaks võlanõustaja. M OÜ (seiskoht 12.04.2022) seisukohast nähtuvalt on nõude suurus 1083,82 eurot, millest põhinõue 968,57 eurot ja kõrvalnõuded 115,25 eurot (intress 84,95 eurot, haldustasu 11,70 eurot, sissenõudekulud 15 eurot, viivis kuni 12.04.2022 3,60 eurot). Võlgnik varjas laenutaotlust esitades oma tegelikku finantsolukorda. M OÜ on seisukohal, et laenu põhisumma 968,57 eurot tuleb tasuda 100%, kõrvalnõudeid on võlausaldaja nõus vähendama 50% ning samuti on võlausaldaja nõus pikendama nõude tagastamise tähtaega 72 kuuni. H AS (seisukoht 13.04.2021) on nõus võlgniku kohustuse ümberkujundamisega kavas toodud tingimustel. C AS (seisukoht 21.04.2022) ei ole nõus ümberkujundamiskavaga. Võlgnik soovib nii kohustuste vähendamist kui ka kohustuste täitmise tähtaja pikendamist, mis ei ole kooskõlas VÕVS § 2 lg-ga 1. Nõude vähendamine 30% ulatuses ei ole võlausaldaja huve arvestav ning lubatav abinõu, võlgnik rikastuks alusetult 30% ulatuses C AS-i arvelt. Võlgnik on tahtlikult esitanud vääraid andmeid laenu saamisel ja teinud võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid. Üldiselt ei ole võlausaldajate õigustatud huvidega kooskõlas põhivõlast vabastamine, esmajoones peaks kõne alla tulema maksetähtaja edasilükkamine või võla ositi maksmise võimaldamine. Võla vähendamine peaks toimuma kõrvalnõuete arvelt. Kui võlgnik saaks tagastada vähemalt põhinõude summad, on põhjendatud kava kestvust pikendada vähemalt 84 kuuni. Sellisel juhul oleks arvestatud ka võlausaldajate huvid. Võlausaldaja on nõus kõrvalnõuete vähendamisega, kui põhinõue jääb vähendamata või pikendama võlgniku kohustuste täitmise tähtaega kuni seitsmeks aastaks. F (seisukoht 21.04.2022) ei nõustu võlgade vähendamisega kavas märgitud ulatuses. Perioodil 23.07.2019-10.11.2021 on võlgnikule antud laene põhisummas 12 574,59 eurot ja võlgnik on tasunud perioodil 12.08.2019-11.01.2022 kokku 10 809,15 eurot (sh 7574,59 eurot põhivõla katteks). 10.11.2021 võttis võlgnik uue laenu summas 5 000 eurot ning ümberkujundamise kavas taotles laenukohustuste vähendamist kuni 3856,52 euroni. 21.04.2022 seisuga on võlgniku kasutuses oleva laenu põhisumma 5 000 eurot, intress 706,22 eurot ja meeldetuletustasu 5 eurot – kokku 5 711,22 eurot. Võlgade vähendamine peaks toimuma üldjuhul kõrvalnõuete, mitte põhisumma arvelt. Võlgnikul tuleks tagastada vähemalt põhivõlgnevus 5 000 eurot ning 50% intressilt (353,11 eurot). AS S (seisukoht 22.04.2022) ei nõustu ümberkujundamiskavaga. Avaldaja ei ole pakkunud kohtuvälist kokkulepet. Avaldaja pöördus võlausaldaja poole ja teavitas makseraskustest, kuid ei teinud ettepanekut, kuidas kohustuse täitmine kohtuväliselt lahendada. Võlausaldaja pakkus avaldajale krediidilimiidi vähendamist, kuid avaldaja seda võimalust ei kasutanud. Leping xxx on krediitkaart, mille graafik ei ole muul viisil muudetav kui refinantseerimisega laenulepinguks. Kui võlgnik oleks pöördunud võlausaldaja poole konkreetse sooviga vaadata üle igakuised maksesummad ja pikendada laenude tagasimaksete graafikuid, siis oleks talle seda tõenäoliselt võimaldatud. Võlausaldaja põhinõuete vähendamiseks ei ole alust. Kuna avaldaja ja võlausaldaja vahel sõlmitud leping on kehtiv, ei ole võlausaldajal kõrvalnõudeid mida vähendada (võlgnevus on põhiosa 574,60 eurot ja intress 6,19 eurot), põhinõuete vähendamist VÕVS ei toeta, seega ei ole võlausaldaja nõuet kavaga ümber kujundada. Kuigi avaldaja on 31.01.2022 kirjas teatanud, et tal on kohustuste täitmisega raskusi, ei ole võlgnik krediitkaardi limiidi kasutamist lõpetanud, samuti ei ole seda lõpetatud pärast avalduse esitamist kohtule. Seega on võlgnik ka pärast avalduse esitamist suurendanud oma kohustust võlausaldaja ees. Seetõttu ei ole avalduses ja kavas märgitud kohustuse suuruse andmed enam tõesed. B AS (seisukoht 29.04.2022) seisukohast nähtub, et andmed nõude suuruse kohta ei ole korrektsed. Võlausaldaja ja võlgniku vahel on sõlmitud kaks lepingut: 1) Lepingu xxx alusel on võlgnikul veel tasuda kokku 9 396,15 eurot (krediidisumma 5699,92 eurot, intressid 3519,23 eurot, lepingu haldustasu 177 eurot); 3 (6)

2) Lepingu xxx alusel on võlgnikul veel tasuda kokku 5 668,60 eurot (krediidisumma 4 103,63 eurot, intressid 1 513,97 eurot, lepingu haldustasu 51 eurot). Võlausaldajal ei ole vastuväiteid, et võlgnik tasub võlausaldajale 70% nõuetest. I AS (seisukoht 03.05.2022) on nõus ümberkujundamiskavas märgitud summaga ning esitatud viisil kava kinnitamisega. Ü OÜ (seisukoht 04.05.2022) seisukohast nähtuvalt on võlgnevuse suurus 04.05.2021 seisuga 2 818,16 eurot (2 000 eurot põhivõlg, 25 eurot hooldustasu, 35 eurot sissenõudekulu, 339,33 eurot intress, 400 eurot kahjuhüvitis, 18,83 eurot). Võlausaldaja ei nõustu nii põhiosa kui ka kõrvalnõuete vähendamisega. Maksegraafiku pikendamine viie aasta võrra on võlausaldajale majanduslikult kahjulik. Avaldaja ei ole ümberkujundamiskavas kohelnud võlausaldajaid võrdselt. Avaldaja on esitanud ümberkujundamiskava, mille kohaselt soovib võlgnik nii kohustuste vähendamist kui ka kohustuse täitmise tähtaja pikendamist. Nimetatud kujul ümberkujundamiskava kinnitamine on vastuolus VÕVS § 2 lg-s 1 sätestatuga. Võlausaldaja palub jätta võlgade ümberkujundamiskava läbi vaatamata või kinnitamata; kui kohus peab kava põhjendatuks, siis kinnitada kava tingimusel, et võlausaldajale tasutakse 2 818,16 eurot maksimaalselt 60 kuu jooksul. Y OÜ (algne võlausaldaja P OÜ; seisukoht 05.05.2022) ei ole nõus, et põhivõlgnevust vähendatakse 70%-ni. Kava koostamisel ei ole võlgnik arvestanud asjaoluga, et tema majanduslik seis võib muutuda. Võlausaldaja on nõus ajatama kohustuse 6 aastaks juhul, kui võlgnik tasub selle aja jooksul kogu põhivõla võlgnevuse. Kohtumääruse põhjendused 01.07.2022 jõustus füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS), millega mh tunnistati võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus kehtetuks (FiMS § 85). FiMS § 68 lg 2 sätestab, et enne FiMSi jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid kuni 30.06.2022. Käesolevas asjas esitati avaldus 14.03.2022. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 1 lg 1 alusel on VÕVS-i eesmärk makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. VÕVS § 2 lg 1 sätestab, et võlgade ümberkujundamise menetluses võimaldatakse võlgnikule rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. VÕVS § 24 lg 1 kohaselt kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on osad võlausaldajad ümberkujundamiskava kinnitamisele vastu vaielnud. VÕVS § 24 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Ümberkujundamiskavaga nõustunuks saab lugeda viis võlausaldajat - F OÜ ja B OÜ (ei esitanud seisukohta) ning I AS, B AS ja H AS. Seega on ümberkujundamiskavaga nõustunud vähem kui pool võlausaldajatest. Nõustunud võlausaldajate nõuded on vähem kui pool kõigist nõuetest.

VÕVS § 24 lg 3 sätestab: „Kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul: 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.“ Lõige 4 sätestab: „Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel hindab kohus muu hulgas ka seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõue pankrotimenetluses, võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamismenetluse algatamise seisuga. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Käesolevas lõikes sätestatu tuuakse ära ümberkujundamiskava kinnitamise kohta tehtava määruse põhjendavas osas.“ R T leiab, et võlgade ümberkujundamisega on võimalik ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Võlgnikul on püsiv sissetulek igakuise töötasu näol, mis moodustab 1100 eurot (neto). Sellele lisandub igakuine sotsiaaltoetus 60 eurot. Võlgnik on taotlenud ümberkujundamiskava kinnitamist selliselt, et täidab võlausaldajate nõuded 70% ulatuses 60-kuulise perioodi jooksul. Võlgade ümberkujundamiskava kohaselt tasuks võlgnik igakuiselt võlgnevuste katteks kokku 400,29 eurot. VÕVS § 2 lg 1 sätestab ümberkujundamisabinõud ja selle kohaselt võimaldatakse võlgade ümberkujundamise menetluses võlgnikule rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Võlgnik soovis nõuete ümberkujundamist nii kohustuste vähendamise kui ka kohustuste tähtaja pikendamise teel. Mõlemad ümberkujundamisabinõud on seaduse järgi lubatud. Sama seisukohta on Riigikohus väljendanud 10.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-28-13. Õige ei ole seisukoht, et valida saab ainult ühe võimaluse. Võlgade ümberkujundamise menetlus on loodud alternatiivina pankrotimenetlusele. Sellise võimaluse andmise tingimus on, et isik peab suutma selle menetluse tulemusena vähemalt osaliselt oma võlad tasuda. Käesoleval juhul on võlgnik hinnanud oma majanduslikku seisu selliseks, et tal on 60 kuu jooksul võimalik oma kohustused võlausaldajate ees 30% vähendatud ulatuses täita. Käesoleval ajal ei ole kohtul alust arvata, et ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgnikule jõukohane. Samuti pole kohtul alust arvata, et võlgnik oleks suuteline kohustusi täitma lühema tähtaja jooksul ja/või täitma võlausaldajate nõudeid suuremas ulatuses kui ümberkujundamiskavas märgitud. Võlgnik on kohtule selgitanud, et tema ülalpidamisel on alaealine laps ja tema sissetulek koos sotsisaaltoetusega on 1160 eurot kuus. Seega ei ole võlgnik püsivalt maksejõuetu, sest tal on olemas püsiv töökoht ja sissetulek, kuid sissetulekust ei ole võimalik katta kõikide laenude makseid täismahus ettenähtud tähtaja jooksul. Võlgnik on nõus kava kinnitamisel tasuma kindla perioodi jooksul võlgade katteks tunduvalt suurema summa, kui seda tuleks teha pankrotimenetluses või kohustustest vabastamise menetluses. Nimelt ei arvestata pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses võlausaldajate nõuete katteks miinimumpalka (praegu 654 eurot), lisaks ka 1/3 miinimumpalgast iga alaealise lapse kohta (praegusel juhul 218 eurot) ega sotsiaaltoetust. Seega muutuks võlgniku pankrotivaraks oluliselt vähem kui 400 eurot kuus, mida võlgnik on nõus võlgade ümberkujundamise raames tasuma. Võlgnikul puudub muu võõrandatav vara. Peale selle tekivad pankrotimenetlusega seoses kulud, mis on eelisjärjekorras võlausaldajate nõuete ees. Lisaks on võlgade ümberkujundamine võlausaldajate jaoks kasulikum ka seetõttu, et seoses füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse kehtima hakkamisega toimub nüüd kohustustest vabastamise menetlus paralleelselt pankrotimenetlusega (so. algab pankroti väljakuulutamisel) ning kestab lühemat aega (kolm aastat pankroti väljakuulutamisest). Seega on pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluses 5 (6)

võlausaldajate nõuete rahuldamise aeg lühem ja neile tasumisele kuuluvad summad väiksemad. Kokkuvõttes saaks võlausaldajad pankrotimenetluses üksnes väikse osa sellest, mis käesolevas menetluses kava kinnitamisel. Kohtu hinnangul on täidetud VÕVS § 24 lg 3 p 1 eeldus. Kohus on seisukohal, et võlausaldajaid ei kohelda ümberkujundamiskava alusel ebavõrdselt (s.o täidetud on ka VÕVS § 24 lg 3 p 2 eeldus). Võlausaldajad on erinevatel seisukohtadel, milline peaks kava välja nägema – millist liiki nõuded tuleks tasuda, milliseid nõudeid ollakse nõus vähendama ja kui palju, kui pikk peaks graafik olema. Seadus ei näe nõude vähendamisele ette protsentuaalseid piiranguid. Võlgnik on vähendanud kõigi võlausaldajate nõudeid võrdselt, s.o 30% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus nõustuda, et kavaga koheldakse võlausaldajaid erinevalt. Võlausaldaja Ü OÜ märkis oma vastuses, et tema nõue võlgniku vastu on tegelikult 2818,16 eurot (mitte 2 212,42 eurot), sh põhivõlg 2000 eurot, hooldustasu 25 eurot, sissenõudekulud 35 euro, intress 339,33 eurot, kahjuhüvitis 400 eurot ja 18,83 eurot (täpsustamata). Võlgnik ei ole võlausaldaja nõue osas oma seisukohta esitanud. VÕVS § 23 lg 1 esimese lause kohaselt kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse ümber kujundada, ei nõustu võlanimekirjas võlgniku esitatud andmetega, teatab ta kohtule või kohtu määramisel nõustajale kohtu määratud tähtaja jooksul, mis osas ta nõudega ei nõustu, ja esitab neid asjaolusid tõendavad tõendid. Tulenevalt VÕVS § 23 lg 3 kui võlgnik või nõustaja ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võlausaldaja avalduses oleva väitega, edastab ta avalduse koos tõenditega viivitamata kohtule ja põhjendab, miks ta avalduses märgituga ei nõustu. Sama sätte viienda lõike kohaselt võib kohus jätta võlausaldaja nõude suuruse kindlaks määramata või määrata selle kindlaks üksnes osaliselt, kui nõuet, mida soovitakse ümber kujundada, kohtu arvates tegelikult ei ole, selle suurus on ebaselge või nõude õiguspärasust või tõendatust ei ole võimalik mõistlikult hinnata, mistõttu tuleb nõue või selle ulatus teha selgeks väljaspool võlgade ümberkujundamise menetlust. Kohus on seisukohal, et võlausaldaja nõude suurus on täielikult tõendamata ja selle kujunemise asjaolud on ebaselged. Pooled ei vaidle põhivõla suuruse üle, kuid kõrvalnõuete kujunemine jääb segaseks. Võlausaldaja esitas kohtule koos seisukohaga dokumendi, mis on pealkirjastatud laenutaotlusena, kuid sellel puudub võlgniku allkiri. Muid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja Ü OÜ nõue jääb muutmata ja kohus määrab nõude kindlaks ümberkujundamiskavas esitatud suuruses, s.o 2212,42 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kava kinnitamine kohtu hinnangul võlgniku ja võlausaldajate õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtegi võlausaldajat halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik on usutavalt põhistanud, et ta suudab rahuldada võlausaldajate nõuded 30% vähendatud ulatuses 60 kuu jooksul. Samuti on võlgnik analüüsinud oma varasemat tegevust, mille tagajärjel ta sellistesse võlgadesse sattus, ja teinud sellest järeldusi. Kava täitmisel saavad võlausaldajad oma nõuete katteks oluliselt suuremas ulatuses makseid, kui pankrotimenetluses, samas säilib võlgnikul motivatsioon sissetuleku saamiseks. VÕVS § 24 lg 10 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse osas, samuti kohustada teda kohtu või nõustajaga kooskõlastama teatud tehinguid. Vastavalt VÕVS § 34 lg 1 teostab järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle kohus. VÕVS § 34 lg 3 kohaselt võlgnik või nõustaja esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajatele aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus võib küsida võlgnikult või 6 (6)

nõustajalt ka muul ajal aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ja lasta seda võlgniku arvel kontrollida nõustajal või eksperdil. Eeltoodust tulenevalt on võlgnikul kohustus esitada iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajale aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Aruanded tuleb esitada käesoleva määruse resolutsioonis märgitud tähtaegadeks. VÕVS § 37 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses. VÕVS § 35 lg 1 järgi võlgnik, nõustaja või võlausaldaja võib asjaolude muutumise korral, iseäranis võlgniku varalise seisundi olulisel muutumisel või võlgniku tegeliku varalise seisundi ilmnemisel, mis erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. Samuti võib ümberkujundamiskava muuta lähtuvalt sellest, kui mõne nõude kehtivuse või suuruse osas on tehtud kohtulahend. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). VÕVS § 8 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. VÕVS § 26 lg 1 kohaselt määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse, ning edastatakse nõustajale. Ümberkujundamiskava kinnitamise määrus tehakse ka avalikult teatavaks ja avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. VÕVS § 26 lg 2 järgi määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik