Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-22-4274

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

2-22-4274 seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. OÜ Aktiva Finants esitas 14.09.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V. P.i vastu võla nõudes. Kohus tegi 17.09.2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 25.01.2022 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohtu 25.01.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-128908 kohus jätkas avalduse menetlemist hagimenetluses ning kohustas hagejat esitama hiljemalt 14 päeva jooksul kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Samuti kohustus hageja tasuma hagilt täiendavalt riigilõivu ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Hageja lepinguline esindaja sai 25.01.2022 kohtumääruse etoimiku vahendusel kätte 14.02.2022 ning kohtu poolt määratud tähtajaks, s.o. 28.02.2022, oma nõuet hagiavaldusele ettenähtud vormis ei esitanud. Harju Maakohtu 01.03.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-128908 eeltoodust tulenevalt kohus keeldus OÜ Aktiva Finants avaldust V. P.i vastu võlgnevuse nõudes hagimenetlusse võtmast. 03.03.2022 esitas OÜ Aktiva Finants hagiavalduse V. P. vastu võlgnevuse nõudes tsiviilasjas 221-128908. 03.03.2022 esitatud hagiavaldus on jagatud kohtunik Merike Varusk’i menetlusse tsiviilasja numbriga 2-22-4274. 05.05.2022 kohtumäärusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama hagiavalduses esinevad puudused. 23.05.2022 esitas hageja puuduste kõrvaldamise. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja T AS vahel sõlmitud lepingutest. Telefoninumbriga xxxx seotud liitumislepinguga nr xxxx sõlmiti 15.11.2015 ja 06.10.2017 telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe. Kostjal oli õigus kasutada muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis „Mobiilse elu kõnepakett“ mittesisalduvad tasulised

2-22-4274 teenused vastavalt T AS hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms. 26.09.2016 sõlmis kostja järelmaksu müügilepingu nr xxxx, mille alusel on kostja ostnud toodet väärtusega kokku 1 114.90 eurot. Järelmaksu lepingu alusel on kostja kohustatud tasuma ostetud toode eest 48 kuu jooksul. 10.01.2017 sõlmis kostja järelmaksu müügilepingu nr xxxx, mille alusel on kostja ostnud mobiiltelefoni Apple xxxx väärtusega kokku 749 eurot. Järelmaksu lepingu alusel on kostja kohustatud tasuma ostetud toode eest 24 kuu jooksul. 26.08.2017 sõlmis kostja järelmaksu müügilepingu nr xxxx, mille alusel on kostja ostnud mobiiltelefoni Apple xxxx väärtusega kokku 979 eurot. Järelmaksu lepingu alusel on kostja kohustatud tasuma ostetud toode eest 24 kuu jooksul. 12.10.2017 sõlmis kostja järelmaksu müügilepingu nr xxxx, mille alusel on kostja ostnud kõlari JBL xxxx väärtusega kokku 225.88 eurot. Järelmaksu lepingu alusel on kostja kohustatud tasuma ostetud toode eest 48 kuu jooksul. 14.11.2017 sõlmis kostja järelmaksu müügilepingu nr xxxx, mille alusel on kostja ostnud sülearvuti HP xxxx väärtusega kokku 845.88 eurot. Järelmaksu lepingu alusel on kostja kohustatud tasuma ostetud toode eest 48 kuu jooksul. Ajavahemikul 31.12.2018 – 31.10.2019 esitas T AS kostjale arveid, mida kostja ei ole tasunud. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tasumata kokkuleppelised maksed, mille tulemusena AS T loovutas 11.05.2021 kostja vastased nõuded osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Harju Maakohus on edastanud kostjale menetlusdokumendid 09.09.2022 tähtsaadetisena aadressile xxxx, kus need on kättetoimetatud edasiandmiseks 14.09.2022, vastuvõtjaks kostja ema

Z. P..

Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja rahuldab hagi esitatud nõude osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 1 853.19 eurot, intressid summas 212.60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 338.35 eurot ja viivised alates 04.03.2022 kuni põhinõude summas 1 853.19 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas kostja vastu nõude võlgnevuse väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud riigilõiv kokku summas 275 eurot ja lepingulise esindaja tasu 480 eurot (ei sisalda käibemaksu). Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamiselt 166.35 eurot selgitusega: „Riigilõiv täiendav ts.asjas nr 2-21-128908“ ning 20.05.2022 täiendavalt summas 218.65, kokku seega 385 eurot, kuid hageja on palunud välja mõista riigilõivu 275 eurot. Hageja esindaja on osutanud õigusteenust tunnihinnaga 120 eurot tunnis (ei sisalda käibemaksu).

2-22-4274 Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 385 eurot, kuid palunud välja mõista sellest 275 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab lepingulise esindaja kulu põhjendatuks summas 480 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 11 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.