Muud

2-22-11464

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik O T esitas Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt puudub võlgnikul vara ja sissetulekud, mille arvelt täita olemasolevaid kohustusi. Võlgniku igakuised väljaminekud on 495 eurot. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 45 792.16 euro ulatuses. Võlgnik töötas aastaid Soome Vabariigis ja tasus korrektselt võlgu. Seoses laste sünniga pidi võlgnik Soomest lahkuma ja asuma elama Eesti Vabariiki. Kuna võlgnikul puudub erialane haridus, oli töö leidmine Eestis väga raske. Selleks, et ära elada tuli laene juurde võtta. Võlgnik sattus võlarattasse, makstes ühte laenu teisega, seega suurendas oma laenukoormust veelgi. Võlgnik tegi juhutöid ja tal oli ka vahepeal töösuhe, kuid see lõppes seetõttu, et tööandja ei soovinud kohtutäituritega tegeleda. Laenud on kulunud muuhulgas ka korteri kommunaalkulude tasumiseks ja alaealiste lastele elatise maksmiseks. Võlgnik on arvel Eesti Töötukassas ja otsib aktiivselt tööd, et tulevikus oleks võimalik laene tasuda. Võlgniku andmetel on tal täitmata kohustusi vähemalt 45 792.16 euro suuruses summas, millele lisanduvad intressid ja viivised. Võlgnik soovib tulevikus kindlasti leida töö, et rahuldada võlausaldajate nõudeid, kuid praeguste võimaluste juures, kus võlgnevustele lisanduvad igapäevaselt viivised on see võimatu. Võlgnik palub end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtus on 09.08.2022 määrustega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks/usaldusisikuks Kristo Tederi. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku rahvastikujärgne elukoht xxx. Võlgniku

2-22-11464 aadressiks on pankrotiavalduses märgitud xxx. Võlgnik on perekonnaseisult vallaline, tal on alaealine poeg A T, sündinud xxx ja alaealine tütar V Ta, sündinud xxx. Mõlemad lapsed käivad lasteaias, kuid ei ela võlgnikuga koos. Võlgnik töötas asutuses N OÜ spetsialistina 2019. a kuni 2021. a. Võlgnik lahkus töölt omal soovil. Võlgnik on arvel Töötukassas ja otsib aktiivselt tööd. Hetkel aitavad teda rahaliselt ema ja sõbrad. Võlgnikul puudub vara ja sissetulek, millele saab pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võlgniku AS Swedbank konto jääk on -0.64 eurot, Coop Pank AS kontode jäägi on 0 eurot. Võlgnikule on avatud pensionikonto nr xxx, konto saldo 11.08.2022 seisuga on 3070.963 Swedbanki Pensionifond 1980-89 sündinutele osakut. Investeeringu puhasväärtus kokku on 4066.14 eurot. Tegemist on II samba pensioniosakutega. Avaldust raha väljamaksmiseks ei ole esitatud. Võlgnik ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Transpordiameti vastuse kohaselt võlgniku nimele registreeritud sõidukid puuduvad. Võlgniku nimele olid registreeritud sõidukid: SKODA SUPERB, registrimärk xxx, esmane registreerimisaasta 2010. Sõiduk on 14.08.2019 võõrandatud N OÜ-le (registrikood xxx) ja CITROEN BERLINGO, registrimärk xxx, esmane registreerimisaasta 2006. Sõiduki omanikuvahetus on registreeritud 08.04.2020 A OÜ (registrikood xxx) omandisse. Võlgniku Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol on rahalisi vahendeid summas 0.00 eurot. Võlgnikule osalusi äriühingutes ei kuulu. Võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 45 792.16 eurot, suurimateks võlausaldajateks on P AS nõudega summas 17 081.17 eurot, H AS, nõudega summas 9 454.62 eurot ja N OÜ, nõudega summas 4 796.97 eurot. Võlgniku suhtes on algatatud üheksa täitemenetlust. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid PankrS § 22 lg 2 p 1 mõistes. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgnikul puudub vara, millele saaks pöörata sissenõuet ja täita võlausaldaja kohustusi, samas on võlgnikul kohustusi teadaolevalt summas 45 792.16 eurot. Seega asub ajutine haldur käesoleval hetkel seisukohale, et võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi. Võlgniku sissetulekutest ei piisa ajutise halduri hinnangul võlgniku kohustuste katmiseks. Hetkel puudub võlgnikul kindel töökoht, ta otsib tööd ja teda aitavad võlgniku selgituse kohaselt rahaliselt tema ema ja sõbrad. Võlgniku vara ja kohustuste ülevaatest nähtub, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgnik märgib maksejõuetuse tekkimise põhjusena erinevate laenude võtmist, mida ta ei ole olnud suuteline tagastama. Võlgniku selgituse kohaselt töötas ta algselt laenude võtmise ajal Soomes ja kohustuste tasumine ei olnud raske, kuid laste sünniga tuli tal kolida tagasi Eestisse ja siis algasid raskused. Kuna võlgnikul puudus erialane haridus oli töö leidmine raskendatud ja

2-22-11464 laene tuli juurde võtta. Avaldaja on olukorras, kus tal vahendid kohustuste tasumiseks puuduvad ja selline olukord ei ole ajutine. Ajutine pankrotihaldur nõustub võlgniku poolt tooduga. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutine haldur on tutvunud võlgniku arvelduskontodega ja kogunud andmeid registritest, kuid ei ole selgeid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuivõrd võlgniku kohustused ületavad varasid ja selline seisund ei ole ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. FiMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb PankrS § 29 lg 1 või 2 alus menetluse raugetamiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Käesoleval juhul puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, millest tulenevalt esineb PankrS §-ist 29 lg 1 tulenev alus menetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, millest tulenevalt on võimalik otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja pankroti välja kuulutamine. Juhul kui kohus algatab võlgniku O T (isikukood xxx) kohustustest vabastamise menetluse ja kuulutab välja võlgniku pankroti, olen nõus jätkama pankrotihaldurina, kes täidab pankrotimenetluse jooksul võlgniku usaldusisiku ülesandeid.

II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 1 lg s sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel

2-22-11464 võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgnikul puudub vara ja sissetulek, millele saab pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võlgnik ei tööta, ta on tööotsijana arvel Töötukassas. Võlgniku AS Swedbank konto jääk on -0.64 eurot, Coop Pank AS kontode jäägi on 0 eurot. Võlgnikule on avatud pensionikonto nr xxx, konto saldo 11.08.2022 seisuga on 3070.963 Swedbanki Pensionifond 1980-89 sündinutele osakut. Investeeringu puhasväärtus kokku on 4066.14 eurot. Tegemist on II samba pensioniosakutega. Avaldust raha väljamaksmiseks ei ole esitatud. Võlgnik ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Transpordiameti andmetel ei ole võlgniku nimele registreeritud sõidukeid. Võlgniku Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol on rahalisi vahendeid summas 0.00 eurot. Võlgnikule ei kuulu osalusi äriühingutes. Võlgnikule ei kuulu kinnisvara. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul vähemalt 45 792.16 euro ulatuses, suurimateks võlausaldajateks on P AS nõudega summas 17 081.17 eurot, H AS, nõudega summas 9 454.62 eurot ja N OÜ, nõudega summas 4 796.97 eurot. Võlgniku suhtes on algatatud üheksa täitemenetlust. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub oluline vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja viia läbi pankrotimenetlus. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt katta võlgniku kohustusi, samuti puudub võlgnikul ja võlgniku sissetulek, mille arvelt täita olemasolevaid kohustusi. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et võlgnikul puudub vara ja sissetulek, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ja võlgnik tunnistab enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur on, tutvudes võlgniku arvelduskontodega ja registritest kogutud andmetega, tuvastanud, et puuduvad selged tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. FiMS § 8 lg 3 sätestab, et võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kulud. Võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses jäävad nende endi kanda. Võlgniku pankrotimenetlusega seotud kulud kantakse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

2-22-11464 PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. FiMS § 27 lg 4 sätestab, et võlgnik peab FiMS § 27 lõikes 3 sätestatud juhul pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andnud eelnevalt nõusoleku, välja arvatud, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgnik on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks, kuid oma avalduses võlgnik ei kinnita, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning ta kohustub täitma FiMS § 47 nimetatud kohustusi. FiMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FiMS § 45 lg 2 sätestab, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei esine aluseid, mis takistaksid võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamist. Kohtu hinnangul ei esine FiMS § 47 ja 49 lg 5 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot FiMS § 45 lg 1 alusel välja kuulutada ja samaaegselt algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohus selgitab võlgnikule, et FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FiMS § 50 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku selgituse kohaselt on tema maksejõuetuse põhjuseks erinevate laenude võtmise, mida ta ei ole olnud suuteline tagastama. Võlgniku selgituse kohaselt töötas ta algselt laenude võtmise ajal Soomes ja kohustuste tasumine ei olnud raske, kuid laste sünniga tuli tal kolida tagasi Eestisse ja siis algasid raskused. Kuna võlgnikul puudus erialane haridus oli töö leidmine raskendatud ja laene tuli juurde võtta. Võlgnik on täna olukorras, kus tal vahendid kohustuste tasumiseks puuduvad ja selline olukord ei ole ajutine. Ajutine pankrotihaldur nõustub võlgniku poolt tooduga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab O T’ile, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni kohustustest vabastamise menetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja,

2-22-11464 juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui O T soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Kohus selgitab O T’ile, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. O T’ile tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kristo Teder on andnud nõusoleku enda nimetamiseks O T’i usaldusisikuks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.