Tallinn, Koskla tn 3 korteriühistu avaldus X vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. juuni 2021. a kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X 30. juuli 2021. a määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja Tallinn, Koskla tn 3 korteriühistu (registrikood 80107723), lepinguline esindaja Lilia Kožina Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXX), lepingulised esindajad Sofja Pevzner-Belošitski ja Jelena Karzetskaja
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 30. juuni 2021. a määrus ja saata tsiviilasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
1.Tallinn, Koskla tn 3 korteriühistu (avaldaja) palus välja mõista X-lt (puudutatud isik) põhivõla seisuga 30. märts 2021. a summas 1094.05 eurot, viivise 12.23 eurot ja viivise põhinõudelt alates 21. maist 2021. a seadusjärgses määras kuni nõude täitmiseni.
2.Puudutatud isik kanti 31. jaanuari 2002. a avalduse alusel 14. septembril 2002. a kinnistusregistrisse Tallinnas, Koskla tn 3 katastriüksuse 436/26925 mõttelise osa ja reaalosa, eluruumi nr 44 omanikuna. Sellest ajast oli puudutatud isikul kohustus tasuda avaldajale kinnisasja majandamiskulud vastavalt avaldaja esitatud arvetele. Puudutatud isik ei tasunud kinnisasja majandamiskulude arveid nõutud suuruses ja tähtaegadel, mistõttu tekkis tal avaldaja ees majandamiskulude võlg seisuga 30. märts 2021. a summas 1094.05 eurot ja viivise võlg seisuga 19. mai 2021. a 12.23 eurot.
3.Puudutatud isik avalduse osas seisukohta ei esitanud. Maakohtu määrus
4.Harju Maakohus rahuldas 30. juuni 2021. a määrusega avalduse ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 1106.28 eurot (põhivõlg 1094.05 eurot ja perioodi 30. märts 2021. a kuni 19. mai 2021. a viivis 12.23 eurot) ning viivise tagastamata põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 21. maist 2021. a kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskulu 564 eurot ning viivise välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
5.Maakohus tuvastas, et puudutatud isikule kuulub Koskla tn 3-44, Tallinn asuv korteriomand ning avaldaja põhikirja punkti 4.3.4 ja 4.3.5 kohaselt kohustub korteriühistu liige tasuma sihtotstarbelisi makseid. Kuivõrd puudutatud isik ei esitanud vastuväiteid põhivõla suurusele ja arvestusele ega viivise suurusele ja arvestusele ning viivisenõue ei ole vastuolus seadusega, rahuldas maakohus avalduse.
6.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 II lause alusel puudutatud isiku kanda, sest kuigi menetlus toimus avaldaja huvides, siis menetlus oli tingitud puudutatud isiku poolt majandamiskulude eest esitatud arvete tasumata jätmisest. Maakohus leidis, et avaldaja menetluskulude nimekirjas märgitud summa ja toimingud on mõistlikud ja põhjendatud ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 564 eurot (riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 510 eurot ja asja läbivaatamise kulu 4 eurot). Samuti rahuldas maakohus avaldaja TsMS § 177 lg 4 järgse taotluse. Määruskaebus
7.Puudutatud isik esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus selle tühistada ning teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
8.Puudutatud isik heitis maakohtule ette, et kohtuotsus ei ole piisavalt põhjendatud ning kohus jättis välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud. Avaldusest ei nähtu, milliste tõenditega soovis korteriühistu tõendada või põhjendada oma nõuet, kuid kohus ei palunud avaldajal täpsustada avaldust ega esitada täiendavaid tõendeid.
9.Viidates Riigikohtu praktikale (3-2-1-53-10, p 14, 16) leidis puudutatud isik, et korteriühistu pidi esile tooma ning tõendama nõude aluseks olevad asjaolud ning et ainult arvete esitamine, et puudutatud isik pole esitatud arvete alusel tekkinud võlgnevust tasunud, ei ole piisav alus avalduse rahuldamiseks.
10.Selleks, et korteriühistu saaks oma liikmelt nõuda täiendava kohustuse täitmist, tuleb vastav otsus võtta vastu korteriühistu üldkoosolekul. Antud juhul sellist otsust vastu võetud ei ole. Üksnes arvel selle tariifi kajastamisest ei piisa korteriühistu liikmel vastava kohustuse tekkimiseks. Lisaks sätestab seadus et korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel kehtestatakse majanduskavaga, mis võetakse vastu üldkoosoleku poolt. Järelikult nõude tõendamiseks pidi avaldaja esitama üldkoosoleku otsused, millega otsustati koguda raha ning kehtestati vastava sisuga majanduskava. Need tõendid on esitamata.
11.Puudutatud isik tõi välja, et esitas 22. jaanuaril 2012. a korteriühistule nõude tagastada temale enammakstud raha. 2. detsembril 2012. a esitas puudutatud isik korteriühistule tasaarvestuse avalduse summas 225.13 eurot, mis on üks osa võlgnevusest. 25. novembril 2013. a esitas puudutatud isik korteriühistule nõude, et ühistu selgitaks, kuidas on arvestatud väljastatud arvetel tarbevee soojendamise kulu, sest sisuliselt nõudis korteriühistu topeltmaksmist. Oktoobris 2017. a esitas puudutatud isik korteriühistule avalduse, kus palus kohaldades aegumist kustutada tema võlgnevus summas 225.13 eurot. Novembris 2017. a nõudis puudutatud isik selgitust väljastatud arvetele ning vastava sisuga üldkoosoleku otsuse esitamist. Korteriühistu ei reageerinud puudutatud isiku I kirjale ning esitas alusetu avalduse kohtusse. Avaldaja seisukoht
12.Avaldaja palus jätta määruskaebus läbi vaatamata või alternatiivselt menetlusse võtmata või alternatiivselt jätta määruskaebus rahuldamata, jätta puudutatud isiku tõendid asja juurde võtmata ning jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Lisaks palus avaldaja, et juhul, kui määruskaebus võetakse menetlusse, siis kohus annaks avaldajale täiendava tähtaja, et vastata puudutatud isiku seisukohale ja tõenditele, kuivõrd varem puudus avaldajal selleks võimalus.
13.Avaldaja hinnangul tuli puudutatud isikul enda seisukoht, tõendid ja taotlused esitada hiljemalt 28. juunil 2021. a, kuid puudutatud isik seda ei teinud, mistõttu tegi maakohus põhjendatud määruse. Puudutatud isik ei ole ka põhjendanud, miks ta ei esitanud enda seisukohti tähtaegselt. Avaldaja tugines analoogia korras TsMS §-le 407, mille kohaselt kui kostja, kelle kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Muuhulgas ei vasta määruskaebus TsMS 662 lg-s 2 sätestatud nõuetele.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus tühistada ning saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kuivõrd ringkonnakohus ei saa käesoleval juhul teha uut määrust, millega jätta avaldus rahuldamata, rahuldatakse määruskaebus osaliselt.
15.Maakohtu määruse tühistamise tingivad olulised menetlusnormide rikkumised, mida ei ole mõistlikult võimalik kõrvaldada määruskaebemenetluses. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus on õigesti lahendanud asja hagita menetluses, kuid seejuures pole maakohus järginud hagita menetluse põhimõtteid, mille kohaselt kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti
(TsMS § 477 lg 5) ning mille kohaselt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid ning vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (TsMS § 477 lg 7). Maakohus on jätnud välja selgitamata asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning vaidluse lahendamisele kohaldatava õiguse. Seega on maakohus rahuldanud avaldaja nõude jättes selle sisuliselt kontrollimata lähtudes ainuüksi sellest, et puudutatud isik ei esitanud nõudele maakohtu menetluses vastuväiteid.
16.Praeguses asjas tugineb avaldaja sellele, et puudutatud isik on rikkunud korteriomandist ning korteriühistu liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Seisuga 30. märts 2021. a oli puudutatud isiku võlg 1094.05 eurot ning viivise võlg 19. mai 2021. a seisuga 12.23 eurot (tl 3 p). Puudutatud isiku majandamiskulude ja nende tasumise arvestuse on avaldaja välja toonud avaldusele lisatud lisades 3 ja 3.1 (tl 8-13).
17.Ringkonnakohtu hinnangul on õige määruskaebuse etteheide, et avaldaja nõude kujunemine on ebaselge ning maakohus ei ole seda ebaselgust kõrvaldanud. Käesoleval juhul ei ilmne avaldusest ega puudutatud isiku majandamiskulude või nende tasumise arvestusest, milliste arvete tasumata jätmist avaldaja puudutatud isikule ette heidab. Kohtule on esitatud koondväljavõte perioodi 2011. a kuni 2021. a eest, kust nähtub, mis kuupäeval ja millises summas on puudutatud isikule arve esitatud ning mis kuupäeval ja kui suure summa on puudutatud isik tasunud. Koondväljavõttest ei selgu, milliste arvete katteks on puudutatud isik makseid teinud. Sellises olukorras oleks maakohus pidanud välja selgitama, kuidas on kujunenud majandamiskulude suurus ja kuidas on see jagunenud korteriomanike vahel ning kuidas on kujunenud puudutatud isiku võlg, st milliste kohustuste katteks on puudutatud isik makseid teinud ning millised konkreetsed arved ja millises mahus on jäänud tasumata.
18.Lisaks märgib kolleegium, et kohus ei saa nõude põhjendatust hinnata üksnes selle pinnalt, kas puudutatud isiku tehtud maksed on vastavuses avaldaja koostatud arvete ja tabelis näidatud summadega. Avaldaja esitatud põhikirja (tl 14-20) punkti 4.3.4 I ja II lause kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma ühistule tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid; makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omandis oleva korteri üldpinna osatähtsusest elamus asuvate korterite üldpinnast. Põhikirja punkti 4.3.5 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma elaniku kohta arvestatavaid sihtotstarbelisi makseid (kommunaalteenuste vahendus – vesi, gaas jt) vastavalt korteri tegelike kasutajate arvule (ühistu liige, tema perekonnaliikmed, üürnikud, ajutised elanikud) või seaduslikult paigaldatud arvestite näitude järgi. Põhikirja punkti 5.2.10 järgi on üldkoosoleku pädevuses osamaksu ja sihtotstarbeliste ning muude maksete suuruse ja tasumise korra kindlaksmääramine. Avaldaja põhikirja punktis 4.3.4 märgitud kohustuse ning kulude jaotuse sätestas kuni 31. detsembri 2017. a kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 ja korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 ning alates 1. jaanuarist 2018. a kehtiv korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1.
19.Ringkonnakohus selgitab, et majandamiskulude nõude õiguslikuks aluseks on KrtS § 40 lg 1 ja viivise nõudel KrtS § 42 lg 1. Sisuliselt on õige puudutatud isiku väide, et pelgalt arvete koostamine ja esitamine ei anna korteriühistule õigust nõuda korteriomanikult tasumist. Nõude rahuldamise eeldusena tuleb kohtul kontrollida, kas saab lähtuda kehtivast majanduskavast või võib korteriühistu tasumist nõuda ka ilma kehtiva kavata (nt tuginedes varasemale üldkoosoleku otsusele või nõudes kulupõhist tasu nn vahendatud teenuste eest nagu elamu üldkasutatavate ruumide elekter (üldelekter), jäätmevedu, küte, vesi- ja kanalisatsioon, kindlustus jmt). KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Nii on korteriomanikult majandamiskulude maksmise nõude eeldus üldjuhul kehtiv majanduskava. KrtS § 41 lg 5
sätestab, et kui majandusaasta alguseks ei ole uut majanduskava kehtestatud, kehtib senine majanduskava kuni uue majanduskava kehtestamiseni. Seega saab korteriühistu tugineda ka varasematele majanduskavadele. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtul vastavad asjaolud välja selgitada ning kohustada avaldajat esitama ka vaidlusalust perioodi silmas pidades majanduskava(d) või üldkoosoleku otsuse(d).
20.Juhul, kui avaldaja selgitustest ilmneb, et puudutatud isik on jätnud (osaliselt) tasumata arved, mis olid väljastatud enne 1. jaanuarit 2018. a, tuleb maakohtul kohaldada nendest arvetest tulenevale nõudele KrtS-i asemel varem kehtinud KOS-i ja KÜS-i. Käesoleval juhul on maakohus lähtunud üksnes KrtS-ist. Kolleegium selgitab, et KOS ja KÜS ei näinud ette majanduskava kehtestamist, vaid KÜS § 15 lg 1 kohaselt koostas ja esitas korteriühistu juhatus igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava. Varem kehtinud õigus ei sidunud majandamiskulude tasumise kohustust otseselt nimetatud kavaga. KÜS § 13 lg 4 ning § 151 lg-te 1 ja 2, aga ka KOS § 13 lg 1 järgi tuli korteriomanikul maksta tema korteri pindalale vastav osa majandamiskuludest.
21.Juhul, kui mingil perioodil korteriomanike üldkoosolekul ei kehtestatud kehtivalt korteriühistu majanduskava, saab korteriühistu nõuda majandamiskulude tasumist vaatamata majanduskava puudumisele põhikirja ja varasemate üldkoosolekute otsuste alusel. Varasema üldkoosoleku kehtiv otsus oli KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriomanikele kohustuslik ja see kohustus ei lõppenud ka 1. jaanuaril 2018. a KrtS-i jõustumisega.
22.Vaatamata sellele, et puudutatud isik ei esitanud maakohtus avaldaja nõudele vastuväiteid, kuigi tulenevalt TsMS § 200 lg-st 1 ja 2 peab menetlusosaline kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ning mitte venitama menetlust, on määruskaebemenetluses lubatud TsMS § 662 lg 2 p 3 kohaselt esitada määruskaebuse põhjendamiseks uusi asjaolusid ja tõendeid. Arvestades määruskaebuses esitatud väiteid ja tõendeid, samuti maakohtu menetluslikke rikkumisi, tühistab ringkonnakohus vaidlustatud määruse ning saadab arvestades ülaltoodud selgitusi selle maakohtule uueks läbivaatamiseks.
23.Maakohtu määruse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise tõttu määrab menetluskulude jaotuse TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.