04. november 2025, Tallinna kohtumaja 2-24-137535 Ü P hagi K V vastu võlgnevuse nõudes K V vastuhagi Ü P vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised esindajad
3419,22 eurot (hagi), 3 000 eurot (vastuhagi) ja nende
Kohtuistung
RESOLUTSIOON
Hageja/vastuhagis kostja: Ü P (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Merli Eichler Kostja/vastuhagis hageja: K V (isikukood xxx) 24.09.2025
1.Rahuldada Ü Pi hagi K Vi vastu.
2.Välja mõista K Vilt 03.05.2024 sõlmitud notariaalse osaühingu osa müügilepingu pst 3.2.2 tulenev põhinõue 3 000 eurot ja perioodi eest 02.10.202404.11.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 406,98 eurot, kokku 3 406,98 eurot, ja viivis alates 05.11.2025 kuni põhinõude (3 000 euro) kohase täitmiseni 0,034% päevas Ü Pi kasuks.
Määrata kindlaks Ü Pi menetluskulude rahaline suurus summas 3 538,2 eurot, sh õigusabikulud 3 118,8 eurot ja riigilõiv 419,40 eurot.
6.Välja mõista K Vilt Ü Pi kasuks menetluskulud summas 3 538,2 eurot.
7.Kohustada K Vit tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3 538,2 eurot) käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivist võlaõigusseaduses § 113 lg-s 1 sätestatud määras. 1
Tsiviilasi nr 2-24-137535
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja põhjendused
1.Ü P (hageja) esitas 17.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K Vilt (kostja) 3017,34 euro saamiseks. Kohus tegi 18.10.2024 võlgnikule makseettepaneku. Kostja esitas 28.10.2024 nõudele e-kirjaga vastuväite. 07.11.2024 määrusega edastati anti asi üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Harju Maakohtule. Hageja esitas 15.11.2024 kohtule hagiavalduse.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel 03.05.2024 sõlmitud notariaalne osaühingu osa müügileping, mille esemeks on xxx osa. Lepingu p 1.2. kohaselt äriregistri peetavasse osanike nimekirja on notariaalakti tõestamise päeva seisuga 600-eurose nimiväärtusega osa omanikuna kantud Müüja (Ü P) ning eelnimetatud osanike nimekirjas ei sisaldu Müüjale kuuluva osa suhtes märget pantimise ega muul viisil koormamise kohta. Lepingus p. 2.1. ja
2.1.9.kinnitab hageja Müüjana, et ta on lepingu esemeks oleva osa osanik ja tema kui Müüja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ei ole esitatud pankrotiavaldust, ei ole määratud ajutist haldurit, ei ole algatatud võlgade ümberkujundamise menetlust ning ei esine aluseid selliste menetluste algatamiseks, ei kehti ärikeeldu ning selle lepingu sõlmimisega ei kahjusta Müüja võlausaldajate huve ega Müüja majanduslikku seisundit. Samuti kinnitab hageja Müüjana müügilepingus p. 2.1.10, et lepingus toodud Müüja avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel. Müügilepingu sõlmimise ajal oli kostja teadlik, et ühingul (xxx) on 02.05.2024 seisuga Maksu- ja Tolliameti ees maksuvõlg summas 130.76 eurot (lepingu p. 1.4) ja oli teadlik, et lepingu eseme suhtes kehtib kaasosaniku ostueesõigus (lepingu p. 2.1.7).
3.Kostja kinnitas teadlik olemist lepingu punktides 1.4 ja 2.1.7. nimetatud asjaoludest, kuid soovib sellele vaatamata selle lepingu sõlmida selles toodud tingimustel. Samuti kinnitas kostja Ostjana Lepingus p. 2.2.1., et ta on tutvunud ühingu põhikirjaga ning Müüja poolt talle esitatud ühingut puudutava dokumentatsiooniga ning omab tuginedes dokumentatsioonile ja Müüja selles lepingus esitatud kinnitustele ja andmetele reaalset ettekujutust ühingu majanduslikust olukorrast ning ei soovi enne lepingu eseme omanikuks saamist täiendavat raamatupidamuslikku või audiitorkontrolli ühingu senise tegevuse osas. Järelikult ei esinenud ühtegi varjatud puudust lepingu esemel, millest hageja kostjale ei teatanud. Kostjal oli enne lepingu sõlmimist võimalik tutvuda avalikes andmebaasides olevate andmetega äriühingu kohta (xxx).
4.Lepingu p-s 3.1. lepiti kokku, et lepingu eseme hinnaks on 6000 eurot ja see summa tuleb kostjal tasuda kahes osas: 3000 eurot lepingu sõlmimise päeval (p. 3.2.1.) ja ülejäänud 3000 eurot hiljemalt 01.10.2024 (p. 3.2.2). Lepingu p. 3.3. nägi ette viivise nõude õiguse 0,034% 2
Tsiviilasi nr 2-24-137535 tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kostja on tasunud 3 000 eurot ja tasumata on jäänud ülejäänud 3 000 eurot. Hagejale üllatuslikult esitas kostja 23.09.2024 notari vahendusel avalduse lepingust taganemiseks.
5.Hageja leiab, et kostjal puudus õiguslik alus lepingust taganemiseks. Hageja ei ole kostja eest midagi varjanud ega teadnud, et teisel osanikul on võlad, mille tõttu on pandud teise osaniku osale kohtutäituri keelumärge. Lepingu esemel ei esinenud ühtegi varjatud puudust, millest hageja ei ole kostjale teatanud. Avalikest andmebaasidest nähtuvalt oli xxx teisele osanikule S L kuuluvale osale (osamaks 2400 eurot, 80% osalust) Tallinna kohtutäitur K P pannud käsutamise keelumärke juba 01.09.2023, seega keelumärge oli peal juba müügilepingu sõlmimise ajal. Lisaks sai kostja juba 22.05.2024 teada keelumärke olemasolust ega taganenud lepingust mõistliku aja jooksul, esitades taganemisavalduse alles 23.09.2024. Hageja on seisukohal, et keelumärge osaühingu teisel osal, mis ei olnud müügilepingu esemeks, ei mõjuta kostja osa haldamist ega sellega tehingute tegemist. Osaühingu teist osa koormav keelumärge ei kujuta endast lepingu olulist rikkumist hageja poolt.
6.Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et kostja müügilepingust taganemine ei ole põhjendatud ja kostja poolt kuulub tasumisele ülejäänud tasumata müügisumma 3000 eurot, mis muutus sissenõutavaks 01.10.2024 (vt. Lisa 1, p. 3.2.2). Hageja on kostjale 06.10.2024 nõudekirjas andnud täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 14.10.2024. Kuna kostja viivitab 3000 euro tasumisega, siis kohalduvad Lepingu p. 3.3. alusel viivised alates 02.10.2024. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist ja viivvist kuni põhivõla tasumiseni määraga 0,034% päevas.
7.Hageja vaidles kostja vastuhagile vastu. Hageja leiab, et kostja on lepingust taganenud otsitud põhjustel, käesoleval juhul ei esine olulist rikkumist, mis õigustaks lepingust taganemist. Kostja viited VÕS § 14 lg 1 ei ole asjakohased. Hageja on enne müügilepingu sõlmimist kostjale kõigist asjaoludest teatanud, sh. avalikes andmebaasides olev informatsioon, millega kostja sai ise tutvuda. Lisaks ei ole lepingut taganemine toimunud mõistliku aja jooksul. hagejale kuulunud osa oli müügilepingu sõlmimisel vabalt võõrandatav (kuivõrd kaasosanik ei avaldanud soovi hagejale kuulunud osa suhtes ostueesõigust teostada) ning kaasosaniku osa suhtes ajutiselt kehtestatud keelumärge on käesolevas vaidluses täiesti asjassepuutumatu. Ei takistanud hagejal osa võõrandamist, kuivõrd tema osa ei ole koormatud käsutamise keelumärkega.
8.24.09.2025 toimunud kohtuistungil hageja viitas mh sellele, et notariaalses lepingus punkt, mis ütleb, et kõik varasemad kokkulepped, mis on olnud ostja ja müüja vahel enne lepingu sõlmimist, kaotavad kehtivuse alates müügilepingu sõlmimisest. Sel põhjusel ei ole asjakohased ka võimalikud varasemad kokkulepped või kostja vestlused suurosanikuga. Kontroll ühingu üle on enamusosaniku käes. Väikeosanik ei saa tulla ebarealistlike ootustega tehingusse. Kui lubati investorite kaasamist ja edulugu, siis sellisteks olukordades pannakse paika tuleviku ootused, kohustused, ajagraafikud, investeerimislepingud jne. Väide, et olukorras, kus enamusosaniku osa peal oli keelumärge, see takistab osakapitali suurendamist investori kaasamist, ei ole õiguslikult pädev, sest osakapitali saab suurendada maksmisega ja seda ei piira keelumärge. Suurosaniku osale ei ole kuulutatud välja enampakkumist, mis viitab sellele et kohustusi täidetakse. See, et vähemusosanik ei saanud tehinguga kohta juhatuses, millega oleks olnud tal suurem võimalus osaühingu tegevust juhtuda, seda positsiooni kokku ei lepitud, see ei olnud ka müügilepingu sõlmimise tingimus Kostja vastuväited ja vastuhagi 3
Tsiviilasi nr 2-24-137535
9.Kostja vaidles hagile vastu ja esitas vastuhagi.
10.Kostja leiab, et hageja on müügilepingu sõlmimisele eelnenud läbirääkimistel varjanud kostja eest olulist informatsiooni ning loonud kostjale eksliku arusaama, millega kujundas kostja tahet lepingu sõlmimiseks. Müügilepingu punktis 2.1.10. avaldab ja kinnitab mh hageja, et ei ole jätnud mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel. Pärast Lepingu sõlmimist 22.05.2024 sai kostjale teatavaks, et xxx (registrikood xxx) teisele osanikule kuuluvat osa (80% osadest) koormab kohtutäituri keelumärge. Tegemist on olulise asjaoluga, kuivõrd äriühingu osakusse investeeris kostja eelkõige hageja ja tema äripartneri (kaasosaniku) poolt loodud kirjelduse alusel, kuidas nad asuvad koos teise osanikuga äriühingut arendama. Arendamine eeldab mh ka osanike poolt äriühingusse raha investeerimist. Teave ja kindlustunne selle kohta, kellega äriühingu arendamisel koostööd tegema hakatakse, milline saab olema selle koostöö täpne sisu ning milline on kaasosaniku võimekus enda osa ka rahaliselt toetada, äärmiselt oluline. Oludes, kus äriühingusse jäänud teine osanik (sealjuures oluline, et suurosanik, kellele kuulub 80% osakapitalist) on sisuliselt maksejõuetu ning tema osak võidakse täitemenetluses sundvõõrandada kolmandale isikule, kellel ei pruugi äriühingu arendamiseks olla sama visiooni mis kostjal ning kellega seetõttu kostja koostööd teha ei sooviks, on hageja teadlikult loonud kostjale tegelikkusele mittevastava pildi edasisest koostööst ning rikkunud oluliselt kostja usaldust. Nimetatud asjaolust ei teavitanud kostjat eelnevalt ei hageja ega ühingu teine osanik. Kostja peab seda lepingu oluliseks rikkumiseks kuna neil oli lepingu eesmärki arvesse võttes äratuntav huvi nimetatud asjaolu vastu ning seda teades ei oleks kostja lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel. Kostja on mitmel korral enne lepingust taganemist proovinud ühendust võtta nii hagejaga kui ühingu teise osanikuga, et tekkinud olukorrale lahendust leida, kuid kokkuleppeni ei ole nad jõudnud.
11.Kostja on müügilepingust taganemisel täitnud nii taganemise formaalsed kui materiaalsed eeldused. Taganemine on toimunud mõistliku aja jooksul. 24.09.2025 toimunud kohtuistungil kostja selgitas, et asjaajamine notariga võttis kaua aega, mistõttu toimus taganemisavalduse vormistamine alles septembris. Eeltoodust tulenevalt puudub kostjal kohustus hageja ees, millest tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata.
12.Kostja vastuhagi nõudeks on VÕS § 189 lg 1 alusel lepingust taganemise tõttu makstud osamakse 3 000 euro tagastamise nõue. Taganemisavaldus on kehtiv, seda ei ole tühistatud, tühiseks tunnistatud ega selle tühisust tuvastatud. Kohtuotsuse põhjendused
13.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. 4
Tsiviilasi nr 2-24-137535
15.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus järgnevate asjaolude osas: - Pooled (hageja müüjana ja kostja ostjana) sõlmisid 03.05.2024 osaühingu osa müügilepingu, mille esemeks oli xxx 600-eurose nimiväärtusega osa (s.o 20% osa). Müügilepingu tingimused on tõendatud Tallinna notari xxx 03.05.2024 tõestatud notariaalaktiga, mis on registreeritud notari ametitegevuse raamatu registri numbri xxx all (dtl 38-42); - Kostja on vastavalt lepingu p-le 3.2.1. tasunud müügihinna esimese osamakse summas 3 000 eurot (dtl 44); - Kostja on lepingust taganenud, mille kohta on 23.09.2024 koostatud ja tõestatud Tallinna notari xxx notariaalakt, mis on registreeritud notari ametitegevuse raamatu registri numbri xxx all (dtl 47-50); - xxx 80%-list S L kuuluvat osa koormab keelumärge; - Kostja ei ole tasunud lepingu p-st 3.2.2. tulenevat müügihinna teist osamakset 3 000 eurot, mis tuli tasuda hiljemalt 01.10.2024.
16.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostjal puudus õiguslik alus lepingust taganeda, hageja ei ole lepingut oluliselt rikkunud, samuti ei ole taganemine toimunud mõistliku aja jooksul, mistõttu tuleb kostjal tasuda hagejale müügilepingust tulenev müügihinna teine osamakse ja sellele lisanduv viivis. Kostja oma vastuhagis leiab, et ta on lepingust kehtivalt taganenud, mistõttu tuleb lepingu tagasitäitmiseks hagejal tagastada kostjale tema poolt tasutud müügihinna esimene osamakse. Vaidlust pole selles, et 03.05.2024 osaühingu osa müügileping oli kostja poolt lepingust taganemise hetkel kehtiv leping.
17.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Olulise lepingurikkumisega on VÕS § 116 lg 2 p 1 alusel tegemist siis, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. Kostja on pidanud oluliseks lepingurikkumiseks seda, et xxx enamusosaniku 80%-list osa koormab kohtutäituri määratud keelumärge. Kostja on viidanud VÕS § 14 lg 1 ja enamusosanikuga peetud läbirääkimistele ja arutelule ettevõttesse investeerimise osas. Kostja sai keelumärkest teada alles pärast lepingu sõlmimist. Esmalt kohus analüüsib, kas keelumärke olemasolu enamusosaniku 80%-lisel osal võiks kujutada endast teise osaniku 20%-lise osa müügilepingu olulist rikkumist.
18.Kohus leiab, et hageja müüjana ei ole pooltevahelist 03.05.2024 müügilepingut oluliselt rikkunud, jättes kostjat teavitamata enamusosaniku 80%-list osa koormavast keelumärkest. Hageja müüs temale kuuluvat 20%-list osa, mis ei olnud koormatud.
19.Kohus märgib, et osaühingu osade kohta tehtud keelumärked on avalikult kättesaadav teave, mida kostja oleks saanud ja oleks hoolsa ostjana pidanud enne osa omandamist kontrollima. Nii nagu müüjal on VÕS § 14 lg-st 1 tulenev kohustus teavitada ostjat lepingu eset puudutavatest olulistest asjaoludest, tuleb ostjal hea usu põhimõttest tulenevalt enne lepingu sõlmimist tegutseda mõistlikult ja kontrollida olulisi asjaolusid, sealhulgas omandatava eseme tausta ja seisu. Hageja ei ole kostja eest varjanud teavet lepingu esemeks oleva osa suhtes. Isegi juhul, kui kostja pidas lepingueelseid läbirääkimisi enamusosanikuga ja peeti plaane ettevõtte tuleviku osas, ei saa hagejale asetada vastutust selle eest, mida lubas või missuguse mulje ettevõtte seisust ja võimalikest väljavaadetest jättis kostjale enamusosanik. Kostja on lepingu p-s 2.2.1. mh andnud kinnituse, et ta omab reaalset ettekujutust ühingu 5
Tsiviilasi nr 2-24-137535 majanduslikust olukorrast ning ei soovi enne lepingu eseme omanikuks saamist täiendavat raamatupidamislikku või audiitorkontrolli ühingu senise tegevuse osas.
20.Samuti on kohus seisukohal, et lepingust taganemine ei ole toimunud mõistliku aja jooksul VÕS § 118 lg 1 p 1 mõttes, mille kohaselt taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Kostja poolt istungil antud põhjendus, et ta ootas notari aega ligi 4 kuud, ei põhjenda viivitust, kuna lepingust taganemiseks ei pidanud kostja ootama aega sama notari juurde, kes tõestas müügilepingu. Kostja oleks saanud pöörduda ka mõne teise notari poole. Ei ole eluliselt usutav, et ligi 4 kuu jooksul ei ole võimalik leida notariaega.
21.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole kehtivalt taganenud 03.05.2024 müügilepingust, leping kehtib ja kuulub täitmisele. VÕS § 188 lg 2 järgi on taganemisavalduse õiguslikuks tagajärjeks lepingupoolte vabanemine lepingu täitmise kohustusest. Kuna tagamine ei ole kehtiv, tuleb lepingut täita. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole tasunud lepingu p-st 3.2.2. tulenevat müügihinna teist osamakset 3 000 eurot, mis tuli tasuda hiljemalt 01.10.2024. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
22.Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingu p-st 3.2.2. tulenev müügihinna teine osamakse 3 000 eurot.
23.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivise määraks on lepingu p-s 3.3. kokku lepitud viivisemäär 0,034% päevas. Kuna kostja on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud, on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest 02.10.2024 kuni otsuse tegemiseni 04.11.2025.
24.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka viivis TsMS § 367 alusel alates otsuse tegemisest kuni põhinõude kohase täitmiseni lepingu p-s 3.3 kokku lepitud viivisemääras.
25.Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses.
26.VÕS § 188 lg 2 järgi on taganemisavalduse õiguslikuks tagajärjeks lepingupoolte vabanemine lepingu täitmise kohustusest ning VÕS § 189 lg 1 tagasitäitmise võlasuhte tekkimine. Kuna kohus on ülalpool leidnud, et kostja poolt lepingust taganemine ei ole kehtiv, siis ei vabane kostja lepingu täitmise kohustusest. Samuti ei teki tagasitäitmise võlasuhet, mistõttu puudub 6
Tsiviilasi nr 2-24-137535 kostjal õigus nõuda hagejalt juba vastavalt lepingu p-le 3.2.1. tasutud müügihinna esimese osamakse summas 3 000 eurot tagastamist. Seega tuleb kostja vastuhagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses kostja kanda. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest tuleb kohtul kindlaks määrata üksnes hageja menetluskulude suurus.
28.TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
29.Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 174 lg 1). Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, asja keerukust, esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16, 2-16-3785).
30.Hagejale õigusabi osutanud lepingulised esindajad vastavad TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele.
31.Hageja 14.01.2025 ja 09.05.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 419,40 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 101,09 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 318,31 eurot) ja õigusabikulud järgnevalt: - 17.10.2024 maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisel menetluskulu 20 eurot; - 15.11.2024.a. ts nr 2-24-137535, veebi ja telefoni teel juriidiline konsultatsioon (1 h), tutvumine tsiviilasjas nr 2-24-137535 avalduse materjalide, poolte kirjavahetuse, lepingute, Riigikohtu praktikaga, avalike andmebaaside andmetega, õigusliku hinnangu andmine, viiviste arvutamine, juurdemaksmisele kuuluva riigilõivu summa väljaselgitamine, hagiavalduse koostamine 9 lehel, kokku 6 tundi tunnihinnaga 110 eurot + km (22%), kokku 122 eurot/h (koos km-ga). Kokku 805,20 eurot (sh km 145,20 eurot); - 14.01.2025 tutvumine kohtumäärusega, menetluskuludega, hageja menetluskulude nimekirja koostamine ja tõendite lisamine, 0,5 h. Kokku 55 eurot, lisandub km 22%, kokku 67,10 eurot (sh. km 12.10 euro). - 09.02.2025 tutvumine kostja vastusega, õiguslik hinnang, seisukoha koostamine kostja vastusele 5 lehel – 5 tundi, s.o 671 eurot (sisaldab käibemaksu) tunnihinnaga 122 eurot/h (sh km); - 21.04.2025 tutvumine kohtunõude ja kostja vastuhagiga, õiguslik hinnang, vastuse koostamine vastuhagile 8 lehel – 4,5 tundi, s.o 603,90 eurot (sisaldab käibemaksu) tunnihinnaga 122 eurot/h (sh km); - 28.04-09.05.2025 õigusliku olukorra arutamine hagejaga, tutvumine asja materjalidega, vastuhagi täpsustuse koostamine – 3 tundi, s.o 713,70 eurot (sisaldab käibemaksu) tunnihinnaga 195 eurot/h + km (22%), kokku 237,9 eurot/h.
7
Tsiviilasi nr 2-24-137535 -
-
24.09.2025 istungil osalemise eest on hageja palunud istungil hüvitada temale menetluskulud senises ulatuses, st 1 h istungi osalemise eest tunnihinnaga 195 eurot/h + km (22%), s.o 237,9 eurot. Kokku 3118,8 eurot (sh km)
32.Riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja kuulub menetluskuludena hüvitamisele vastavas suuruses.
33.Hageja õigusabikuludeks on kokku 3118,8 eurot (sh km). Hageja on kinnitanud, et kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega ja esitanud kuludokumendid.
34.Hagejale osutati õigusabi 20 tundi tunnimääraga 122 eurot (sh käibemaks) ja 237,9 eurot (sh käibemaks). Tunnihind vastab turuhinnale ja sellises suuruses tunnihinda on kohtupraktikas peetud põhjendatuks. Hageja õigusabi toimingud koosnevad üldistatult hagi koostamisest, suhtlusest kliendiga, kostja seisukohtadega ja vastuhagiga tutvumisest ja istungil osalemisest. Hageja kinnitab, et õigusabikulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane.
35.Kohus leiab, et hageja õigusabitoimingud ja neile kulunud tööaeg on põhjendatud ja vajalik. Hagejale õigusabi osutamiseks tuli hageja esindajatel viia end kurssi vaidluse asjaoludega, suhelda selleks kliendiga ja tutvuda nõude aluseks oleva materjaliga, tutvuda vastaspoole esitatuga, koostada kirjalikke seisukohti, valmistuda ja osaleda istungil ning suhelda kohtuga.
36.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 3 538,2 eurot (sh õigusabikulud 3118,8 eurot ja riigilõiv 419,40 eurot) ning mõistab nimetatud kulu kostjalt hageja kasuks välja.
37.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjalt välja menetluskulude viivise.
38.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Dina Tali kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.