2-22-2755/13 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

6.Välja mõista ExxxTxxxxxx riigituludesse 840 eurot, mis on riigilõiv. Riigituludesse välja mõistetud riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele, mille andmed kohus lisab käesolevale otsusele eraldi lehel. Maksmisel tuleb kindlasti kasutada kohtu määratud viitenumbrit. Tasumine peab toimuma 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Otsus saata vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel täitmise korraldamiseks Riigi Tugiteenuste keskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik Hageja esitas 22.02.2022 kostjate vastu hagi, milles taotles kostjatelt hageja kasuks kahjuhüvitise väljamõistmist. Hageja palus kostjalt I hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 6489,85 eurot ning lisaks viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Kostjalt II palus hageja välja mõista 11 417,15 eurot ning lisaks viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni. 10.03.2022.a määrusega andis kohus hagejale menetlusabi ning vabastas ta riigilõivu 1505 euro (kostja I vastu esitatud nõudelt 665 eurot, kostja II vastu esitatud nõudelt 840 eurot) tasumisest. Kohus võttis hagi 16.03.2022.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjatele ja kohustas kostjaid hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjaid hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale I kätte 25.03.2022 ning kostjale II 17.03.2022. Kostja II esitas hagile vastuse, milles vaidles osaliselt nõudele vastu ning ei olnud nõus nõude suurusega. Kostja I ei vastanud hagile. 17.05.2022 esitas hageja taotluse kostja I suhtes osaotsuse ja tagaseljaotsuse tegemiseks. Hageja vähendas õigusrahu huvides Exx Txxxx vastu esitatud nõuet 200 euro võrra (Esto laenulepingu nr 345963239 alusel saadud laen) ning nõuab Exx Txxxxxx kahjuhüvitist 11 217,15 eurot (11 417,15-200).

2-22-2755 TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on kirjalikult ja istungil esitanud menetluskulude nimekirja. Kuna kohus jättis menetluskulud kostja kanda, siis kostja menetluskulusid kohus ei määra kindlaks. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskuludeks õigusabikulud summas 450 eurot ja päringute tegemise kulud 16 eurot, samuti istungi ettevalmistuskulu 60 eurot ja istungil osalemise tasu 120€/h vastavalt istungi kestusele. Kohus on küll vabastanud hageja riigilõivu tasumisest, kuid riigilõiv on endiselt menetluskulu, mida tuleb arvestada menetluskulude jaotamisel. TsMS § 190 lg 3 lause 1 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Hageja pidanuks kostja II vastu esitatud nõudelt tasuma riigilõivu 840 eurot. Kuna kohus rahuldas kostja II vastu esitatud nõude, siis mõistab kohus TsMS § 190 lg-st 3 lähtuvalt kostjalt II riigi tuludesse riigilõivu 840 eurot. Kohus märgib, et nõudest osaline tagasivõtt ei mõjuta riigilõivu suurust. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabikulud summas 466 eurot, millest 450 eurot on õigusabikulud ja 16 eurot päringute teostamise kulud. Päringute teostamise kulud on TsMS § 143 p 2 kohaselt asja läbivaatamise kulud – dokumentaalse tõendi saamise kulud ning need on kohtu hinnangul põhjendatud. Hageja esindaja on õigusabi osutanud 5h tasumääraga 90€/h (sh km). Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu, teostatud toiminguid ja asja keerukust ning menetluse kestust, on tasumäär ning õigusabile kulunud aeg mõistlikud ja põhjendatud. Hageja põhjendatud menetluskulud on 466 eurot. Hageja palus kostjalt II välja mõista menetluskulud pooles ulatuses. Kohus leiab, et see on mõistlik, arvestades, et hagejal on kostjate vastu eraldiseisvad nõuded ning kostjad osalevad menetluses iseseisvalt (TsMS § 207 lg 2). Hageja palus välja mõista ka istungi ettevalmistuse tasu 60 eurot ja istungil osalemise tasu, mis on 48 eurot (24 min x 120€/h). Kohus leiab, et nimetatud kulud on samuti põhjendatud. Kohus määrab hageja põhjendatud menetluskuludeks kokku 341 eurot (233+60+48). Kuna kohus jättis tagasi võetud nõudega (2%) tekkinud menetluskulud hageja kanda, siis peab kostja II hageja põhjendatud menetluskuludest kandma 98%, s.o 334,18 eurot. Kohus mõistab kostjalt II hageja kasuks menetluskulud kokku summas 334,18 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt II hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik