Tartu Maakohus
Kohtunik
Zakaria Nemsitsveridze
Määruse tegemise aeg ja koht
23. september 2022, Tartu kohtumaja
Tsiviilasi
M. A. maksejõuetusavaldus
Tsiviilasja number
2-22-13508
Menetlustoiming
Avalduse menetlusse võtmata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/võlgnik M. A. (isikukood XXX; e-post XXX)
M. A. esitas 12.09.2022 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt on avaldajal võetud 20.11.2020 laen R. L. O. . Avaldaja selgitab, et laen on peale abielulahutust jäänud tema kanda ja ta palub kohtul laenu intresse alandada. Avaldaja on seisukohal, et ta on püsivalt maksejõuetu. 21.09.2022 toimus kohtu poolt võlgniku ärakuulamine enne avalduse menetlusse võtmise otsustamist. Ärakuulamisel võlgnik avaldas, et laenujääk on 9400 eurot ja igakuine makse on 198,37 eurot, kohustusi võlas ei ole. Avaldaja kinnitas, et omab varana korterit, mille väärtus on 45 000 eurot ja sõiduautot, väärtusega 2000 eurot. Avaldaja sissetulekuks on töövõimetoetus, lastetoetused ja hooldajatoetus, augustikuus oli sissetulek 900 eurot. Avaldaja soovib võlgade ümberkujundamismenetlusega vähendada laenu intressi. Kohus selgitas võlgnikule võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimise korda ja tingimusi.
Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 4 lg 1 järgi kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatud, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 järgi hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus selgitab, et FiMS § 2 lg 1 kohaselt on maksejõuetuse seaduse eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Vastavalt FiMS § 2 lg 3 on võlgade ümberkujundamise eesmärk ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. Antud juhul on avaldaja kinnitanud kohtule, et omab püsivat sissetulekut ja varana korteriomandit ja sõiduautot. Laenukohustusena on tal laen R. L. O. , mille igakuine makse on 198,37 eurot. Laenukohustuse täitmise osas võlgnevust ei ole. Avaldaja soovib võlgade ümberkujundamise menetlust algatada, et vähendada laenult tasutavat intressi. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole tegemist makseraskustes isikuga, kuna avaldajal on vara, mille arvelt on võimalik võetud laenukohustust täita. Avaldaja poolt esitatud avaldus ei ole kooskõlas võlgade ümberkujundamise menetlusega ning kohus jätab FiMS § 2 ja TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel M. A. maksejõuetusavaldus menetlusse võtmata. Kohtu seisukoht menetluskulude jaotuse osas TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab antud asjas TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud avaldaja kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kohtu seisukoht riigilõivu tagastamise osas Avalduselt on 12.09.2022 tasutud riigilõivu 10 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Avaldajal tuleb tasutud riigilõivu 10 eurot tagastamiseks esitada kohtule sellekohane taotlus, milles märkida arvelduskonto ja arvelduskonto omaniku nimi, kuhu riigilõivu tagastamist taotletakse. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.