Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Piret Rõuk Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 20.septembril 2022 Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number Kohtuasi
2-21-12156
Hagihind
724,74 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984, asukoht Pärnu mnt 16, 10141 Tallinn) lepinguline esindaja M P (e-post: xxx)
Salva Kindlustuse AS-i hagi D P vastu võlgnevuse 636,34 euro ja viivise väljamõistmiseks
Kostja: D P (isikukood xxx, elukoht xxx) Menetluse liik Resolutsioon
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Edasikaebamise kord
Kirjalik menetlus
1.Salva Kindlustuse AS-i hagi D P vastu võlgnevuse 636,34 euro ja viivise väljamõistmiseks rahuldada
2.Välja mõista D Plt põhivõlg 636,34 eurot (kuussada kolmkümmend kuus eurot ja 34 senti), hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 37,64 eurot ja viivis VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates hagi esitamisest 03.08.2021 kuni põhinõude tasumiseni Salva Kindlustuse AS-i kasuks
Määrata menetluskulu suuruseks 125 eurot ja välja mõista D Plt menetluskulu 125 eurot (ükssada kakskümmend viis eurot) ja viivis menetluskulult VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni Salva Kindlustuse AS-i kasuks Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel
Haginõue
1.Salva Kindlustuse AS (edaspidi hageja) palus kohtule esitatud hagis D P (edaspidi kostja) välja mõista hageja kasuks põhivõlg 636,34 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks
sissenõutavaks muutunud viivis 37,64 eurot ja viivis VÕS §-s 113 sätestatud määras põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Hagiavalduse asjaolud
2.Hagiavalduse kohaselt toimus 09.09.2020 xxx (ehituspood xxx AS) asuvas parklas liiklusõnnetus, milles kostja juhtides sõidukit xxx, reg.nr xxx sõitis vastu sõidukit xxx, reg.nr xxx. Kostja lahkus liiklusõnnetuse toimumise sündmuskohalt, jättes sellest nõuetekohaselt teatamata. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli xxx, reg.nr xxx juhi tsiviilvastutuse kindlustamiseks sõlmitud Salva Kindlustuse AS-iga liikluskindlustuse leping nr xxx, millest tulenevalt hüvitas hageja sõiduki xxx, reg.nr xxx kahjustuste likvideerimise eest 636,34 eurot, mis kujunes xxx OÜ kalkulatsiooni alusel ja mida vähendati käibemaksu 127,27 euro võrra. Hageja esitas 20.10.2020 kostjale tagasinõude, millele kostja esitas samal päeval vastuväite.
3.Hageja on tasunud vaidlusaluse liiklusõnnetuse tagajärjel hüvitist 636,34 eurot ja LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul on täidetud LKindlS § 53 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldused ehk kostja põhjustas 19.01.2021 kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt sündmuskohalt. Hageja leiab, et kostja oli sündmuskohalt lahkudes vähemalt ettevaatamatu.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista viivised alates hagi esitamisest arvestatuna põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastavalt VÕS § 113 lõikele 2 arvestatakse viivist ajast, mil hageja teavitas kostjat oma nõudest. Hageja edastas kostjale regressnõude 20.10.2020 ning andis kostjale rahalise kohustuse täitmiseks aega 06.11.2020. Kuivõrd kostja hageja poolt esitatud regressnõuet vabatahtlikult ei täitnud, siis muutus viivisenõue sissenõutavaks 07.11.2020. Seega on hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste summa 37,64 eurot. Hageja menetluskulu moodustab riigilõiv 125 eurot, mis on hagi esitamiseks tasutud. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus menetluse lõpetada. Kostja vastuväidete kohaselt on hagiavalduse faktilistes asjaoludes märgitud liiklusõnnetuse toimumise ajaks 09.09.2020. Kahju kannataja poolt aga on esitatud kahjuteade päev varem 08.09.2020. Kannataja kaubikuga kokkupuude oli vaevu tajutav. Kostja vaatas kaubikuga kokkupuutekoha üle ja kahjusid ei tuvastanud, läks ehituskauplusesse, et paluda kaubiku juhil oma sõiduki juurde tulla, kuid kuna ta vigastusi ei tuvastanud, naasis tagasi ja vaatas veelkord kokkupuutekoha üle. Vigastusi ei olnud, mistõttu ei pidanud ta vajalikuks juhtumist ei hagejale ega politseile teatada. Hagiavalduse dokumentidesse lisatud fotodel puuduvad kuupäevad, fotodel on kahju kannataja sõidukit pildistatud igast suunast, nagu kahjud oleksid tekkinud kõikidele auto külgedele, samas ei ole fotodelt kahjud tuvastatavad. Fotode taust ei vasta videos olevale ja teekate ei vasta videos olevale mustale asfaldile. Videolt on näha, et kahju kannataja on oma kaubiku parkinud selleks mitte ettenähtud kohta ja on sellega tekitanud oma sõidukile
otsasõitmise võimaluse. Kahju kannataja on peale ohtlikusse alasse parkimist lülitanud sisse videokaamera, kuid hagejale ja kohtule on esitatud ainult see videolõik, millel on näha kostja auto eemaldumine. Kokkupuude tekitab raputuse, mis jääb ka videos näha, videos puudub kokkupuutehetk. Video on tõenäoliselt lõigatud ja algab seetõttu minu eemaldumisega, et kokkupuutest tulenevat raputust ei olnud. Seetõttu on vales kohas parkimine ja video salvestus kannataja poolt tehtud sihilikul eesmärgil oma varasemate vigastuste remondi jaoks kindlustuselt kompensatsiooni saamiseks. AS xxx-il ei ole säilinud 08.09.2020 kuupäeva turvakaamerate linditust, mille kohta tegi kostja 03.09.2021 järelepärimise ja sai sellekohase vastuse AS xxx haldusdirektorilt. Hageja ei maininud, et video ei ole parkla turvakaamerate salvestatud, vaid on tehtud kannataja poolt, samuti ei ole kostjale enne hagiavaldust videot esitanud. Varasema mainimise korral oleks kostjal enda kaitsmiseks olnud võimalus ise AS xxx-i turvakaamerate salvestust paluda. See on oluline asjaolu, et hageja ei ole kostja kui oma kliendi huvisid püüdnud kaitsta. Videost on aru saada, et kokkupuude toimus kannataja kaubiku esiotsaga, kus on plastmassist musta värvi põrkeraud, hageja esitatud xxx kalkulatsioonis, ei ole mainitud plastmassist põrkerauda ehk bumperit. Kirjeldatud on plekitöid, mis ei vasta kokkupuutekoha põrkeraua materjalile. Kostja pakkus 01.09.2021 hagejale kompromisslahendusena osalist kulude katmist, millest hageja keeldus. Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohtule esitatud kirjalike tõendite - R L poolt 08.09.2020 esitatud kahjuteatega, videoga liiklusõnnetuse järgsetest sündmustest ja fotodega mõlema sõiduki kahjustustest, on tõendatud hagiavalduse asjaolud selle kohta, et 08.09.2020 toimus Tallinnas, XXX ehituspoe xxx parklas liiklusõnnetus, milles kostja juhtides sõidukit xxx, reg.nr xxx sõitis vastu sõidukit xxx, reg.nr xxx. Kuivõrd hageja 20.10.2020 esitatud tagasinõudes on liiklusõnnetuse ajaks märgitud 08.09.2022, milline kuupäev nähtub ka videolt, siis on kohus seisukohal, et hagiavalduses ja R L poolt esitatud kahjuteates on tegemist eksimusega liiklusõnnetuse kuupäevas ja 08.09.2020 asemel on märgitud ekslikult 09.09.2020. 08.09.2020 esitatud kahjuteatega on tõendatud ka asjaolu, et kostja lahkus liiklusõnnetuse toimumise sündmuskohalt, jättes sellest nõuetekohaselt teatamata, mille kostja oma vastuses omaks võtab, põhjendades sündmuskohalt lahkumist kahju kannataja sõidukil vigastuste puudumisega. Kindlustuspoliisiga nr xxx on tõendatud, et liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli xxx, reg.nr xxx juhi tsiviilvastutuse kindlustamiseks sõlmitud hagejaga liikluskindlustuse leping nr xxx. Fotodega kahjustatud sõidukist ja xxx OÜ kalkulatsiooniga on tõendatud, et sõidukil xxx, reg.nr xxx olid kahjustused ja et sõidukit on xxx OÜ-s remonditud 763,61 euro (sisaldab käibemaksu) eest.
7.Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 12 kohaselt kohustub kindlustusandja lepinguga hüvitama sõiduki valdaja (kindlustatud isiku) asemel kahjustatud isikule liikluskindlustuse seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel kahju, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel. Maksekorralduse koopiaga xxx OÜ-le on tõendatud, et hageja hüvitas sõiduki xxx reg.nr xxx kahjustuste likvideerimise eest 636,34 eurot. Hageja on vähendanud oma nõuet võrreldes xxx OÜ kalkulatsiooniga käibemaksu 127,27 euro võrra.
8.LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast
kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt.
9.LS § 169 lg 4 p-de 1-5 kohaselt ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.
10.LS § 169 lg 5 sätestab, et kui varalise kahju saaja ei ole teada, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. LS § 169 lg 6 kohaselt tohib sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed.
11.Kohus on seisukohal, et LKindlS § 53 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldused on täidetud, kuna eelpool uuritud tõenditega on tõendatud, et kostja põhjustas 08.09.2020 kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt sündmuskohalt. Vaidlus puudub ja kannatanud sõidukijuhi kahjuteatega hagejale on tõendatud, et kostja ei teavitanud liiklusõnnetusest kannatanut ega politseid ning lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt ilma, et liiklusõnnetuse asjaolud ning varalise kahju eest vastutav isik oleks liiklusõnnetuse osapoolte või politsei poolt fikseeritud. Seega rikkus ta LS § 169 lg-tes 5 ja 6 sätestatud kohustust koheselt informeerida liiklusõnnetuse põhjustamisest kannatanut või politseid ning mitte liigutada sõidukit.
12.Kostja väited selle kohta, et kahju kannatanud sõidukil puudusid kahjustused, on tõendamata. Samuti on tõendamata väited, et hageja poolt tõenditena esitatud fotod ei vasta tegelikkusele või et video on monteeritud või et tegemist oleks ebaehtsate tõenditega. Paljasõnalised on kostja väited, et kahjustatud sõiduki juht tegi video eesmärgil oma varasemate vigastuste remondi jaoks kindlustuselt kompensatsiooni saamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et kannatanu sõidukil olid enne 08.09.2020 liiklusõnnetust vigastused.
13.Isiku süü vormideks VÕS § 104 lg 2 järgi on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Kuna videost nähtuvalt sai kostja aru, et ta on põhjustanud liiklusõnnetuse, kuid lahkus siiski sündmuskohalt liiklusõnnetusest kannatanut või politseid informeerimata, saab eeltoodud tõendite alusel järeldada, et kostja lahkus peale liiklusõnnetuse põhjustamist liiklusõnnetuse sündmuskohalt süüliselt s.o tahtlikult või raskelt hooletult. Süüd välistavaid asjaolusid, mis välistaksid tagasinõude ei ole samuti tõendatud. Seega ei anna kostja vastuväidetes esile toodud paljasõnalised vastuväited alust hagi rahuldamata jätmiseks.
14.VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg
1 p-s 1 ja § 108 lg 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist. Kuivõrd kostja on rikkunud raha maksmise kohustust on hagejal õigus nõuda selle täitmist vastavalt VÕS § 101 lg 1 ja VÕS § 108 lg 1 sätestatule.
15.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga muuhulgas veel lahendamata taotlused. TsMS § 428 lg 1 p-d 1-5 ja lg 2 sätestavad, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui: 1) kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja seda korda ei saa enam rakendada; 2) samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise; 3) hageja on hagist loobunud; 4) pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle; 41) vaidluse esemeks olevas küsimuses kinnitatakse riikliku perelepitusteenuse seaduse §-s 12 sätestatud vanemluskokkulepe; 5) asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust või juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. Kohus lõpetab menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel.
16.Kostja vastuväidetes esitatud taotlus menetluse lõpetamiseks ei kuulu rahuldamisele, kuna puuduvad TsMS § 428 sätestatud menetluse lõpetamise alused.
17.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
18.Hageja palub kostjalt välja mõista viivised alates hagi esitamisest arvestatuna põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuna kostja hageja poolt esitatud regressnõuet vabatahtlikult ei täitnud. Vastavalt VÕS § 113 lõikele 2 arvestatakse viivist ajast, mil hageja teavitas kostjat oma nõudest. 20.10.2020 kostjale esitatud tagasinõudega, kostja vastuväite ja kirjavahetusega on tõendatud, et hageja esitas 20.10.2020 kostjale tagasinõude, millele esitas kostja vastuväite. Hageja andis kostjale rahalise kohustuse täitmiseks aega 06.11.2020, seega muutus viivisenõue sissenõutavaks TsÜS § 135 lg 1 ja VÕS § 113 lg 2 alusel 07.11.2020. Järelikult on hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste summa 37,64 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ning TsMS § 367 alusel tuleb viivis, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud välja mõista protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
20.TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 125 eurot, mille on hageja hagi esitamisel tasunud. Seega tuleb määrata hageja menetluskulu suuruseks 125 eurot ja kostjalt see hageja kasuks välja mõista.
21.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulult alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.