Aavo Palmipuu hagi Janika Jürgensoni vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahendid
Tartu Maakohtu 12. augusti 2022. a hagi tagamise määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Janika Jürgensoni määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (kostja): ik XXXXXXXXXXXX, lepinguline esindaja Raivo Kiisk
Janika
Jürgenson,
Vastustaja (hageja): Aavo ik XXXXXXXXXXXX, lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul
Palmipuu,
RESOLUTSIOON
1.Täiendada Tartu Maakohtu 12. augusti 2022. a määrust ja määrata rahasummaks 330 000 eurot, mille tasumisel hagi tagamise abinõu kohaldamine lõpetatakse. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.3.Kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXXX esimesele vabale järjekohale järgmise sisuga märkus: „Aavo Palmipuu on esitanud
Janika Jürgensoni vastu seltsinguvara jagamise kohtuliku nõude ja haginõude Janika Jürgensoni nimel oleva XXXXXXXX kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX) müümiseks avalikul enampakkumisel ja alternatiivselt seltsinguvara jagamise kaudu hüvitise saamiseks summas 321 727, 89 eurot, mida menetletakse tsiviilasjas nr 2-22-10380“.
2.4.Saata määrus täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.
2.5.Määrata rahasumma suuruseks 330 000 eurot, mille maksmisel (Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank või nr EE567700771003819792 ASis LHV Pank) või mille ulatuses pangagarantii esitamisel hagi tagamise abinõu Janika Jürgensoni avalduse alusel tühistatakse
4.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Aavo Palmipuu (hageja) esitas 15. juulil 2022 hagi Janika Jürgensoni vastu, hiljem hageja täiendas hagi. Hageja palus jagada seltsinguvara selliselt, et määrata seltsingu likvideerimise raames XXXXXXXX kinnistu müümine avalikul enampakkumisel selliselt, et enampakkumise alghinnaks on 400 000 eurot ja et müügist saadud raha eest makstakse esmalt ära kulutused enampakkumise korraldamisele (täitekulud) ja seejärel tagastatakse hagejale tema panus 321 727,89 eurot, ülejäänud raha jagatakse hageja ja kostja vahel vastavalt nende osadele kasumi jaotamises. Hageja esitas ka alternatiivse nõude: hageja esimest nõuet ei rahuldata, siis palus hageja kohustada Janika Jürgensoni andma nõusolek seltsinguvara jagamiseks selliselt, et XXXXXXXX kinnistu jääb Janika Jürgensoni ainuomandisse ja mõista Janika Jürgensonilt Aavo Palmipuu kasuks välja hüvitis (panus) 321 727,89 eurot ja Aavo Palmipuule kuuluv kasumi osa. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel seltsinguleping. Seoses seltsingu lõppemisega soovib hageja seltsinguvara jagamist. Hageja on panustanud seltsingusse vähemalt 266 012,89 eurot ning lisaks on tasunud kostja arveldusarvele 55 715 eurot. Hageja on kandnud vastavad kulud kas otse ise või siis läbi temale kuuluva ettevõtte TET-KO OÜ. Kostja on teatanud, et ei kavatse hageja panuseid hüvitada. Hagi tagamiseks palus hageja kanda kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXXX eelmärge hageja nõude tagamiseks ja märkus tsiviilasjas nr 2-22-10380 käimasoleva vaidluse kohta. Kostja on XXXXXXXX asuva kinnisasja müüki pannud, mistõttu võib juhtuda, et kinnisasi võõrandatakse ja siis ei oleks hageja nõuet enam võimalik täita.
Hagi tagamine ei põhjusta kostjale kahju ja hageja poolt taotletav hagi tagamise abinõu ei ole kostjale ebamõistlikult koormav, kuna hagi tagamiseks valitud vahend ei piira kostja õigusi rohkem kui on vajalik hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks. Hageja hinnangul ei ole võimalik kohaldada teist ja kostjat vähem koormavat, kuid hageja huvi sama tõhusalt tagavat hagi tagamise abinõud. Eelmärge ja märkus peavad tagama tõrgeteta kohtuvaidluse ja kinnistu (ühis)omandi säilimise, et oleks võimalik see suunata avalikule enampakkumisele. Kuivõrd kinnistu müük on ka kostja enda soov, oleks kinnistu müümine avalikul enampakkumisel ühtlasi kostja huvides.
MAAKOHTU MÄÄRUS
5.Maakohus rahuldas 12. augusti 2022. a määrusega Aavo Palmipuu hagi tagamise taotluse ning seadis Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXXX kolmandasse jakku eelmärke Aavo Palmipuu kasuks kinnisasja omandi üleandmise nõude tagamiseks ja kandis Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXXX esimesele vabale järjekohale märkuse: „Aavo Palmipuu on esitanud Janika Jürgensoni vastu seltsinguvara jagamise kohtuliku nõude ja haginõude Janika Jürgensoni nimel oleva XXXXXXXX kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX) müümiseks avalikul enampakkumisel ja alternatiivselt seltsinguvara jagamise kaudu hüvitise saamiseks summas 321 727,89 eurot, mida menetletakse tsiviilasjas nr 2-22-10380“. Maakohus saatis hagi tagamise määruse TsMS § 387 lg 2 alusel viivitamata Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Maakohus leidis, et hagi tagamise eeldused on täidetud. Hagi ning hagi tagamise taotlus vastavad seaduse sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav ega ole õiguslikult perspektiivitu. Riigikohus on pidanud omandi üleandmisele suunatud nõude tagamiseks kohaseks eelkõige eelmärget (vt nt Riigikohtu 28.03.2018 määrus kohtuasjas nr 2-17-8524, p 9.1). Kinnistu võimalikust kolmandale isikule võõrandamisest tulenevaid täiendavaid kulusid aitab ära hoida märkus õigusvaidluse kohta kinnistusraamatus. Maakohtu hinnangul on hageja piisavalt põhistanud hagi tagamise taotlust eelmärke ja märkuse kinnistusraamatusse kandmise osas. Hageja on esitanud hagi seltsingulepingu alusel tekkinud seltsinguvara jagamiseks ja hageja teostatud panuse hüvitamiseks. Hageja on rõhutanud, et on kandnud XXXXXXXX elamu ehitusega kulusid vähemalt summas 266 012,89 eurot ning lisaks on tasunud kostja arveldusarvele 55 715 eurot. Hageja on kandnud vastavad kulud kas ise või läbi temale kuuluva ettevõtte TET-KO OÜ. Hageja soovib XXXXXXXX kinnistul registriossa märkuse ja eelmärke sisse kandmist, et selle kaudu vältida võimalust, et kostja oma kinnistut koormama hakkaks või võõrandaks kolmandale isikule, samuti et kinnistusraamatust oleks näha käesolev tsiviilvaidlus. Hagiavalduse kohaselt on hageja eesmärgiks kinnistu suunamine avalikule enampakkumisele. Et kinnisasi oleks ka kohtuotsuse täitmise ajal vaba kostja koormatistest, on põhjendatud kinnistusraamatusse kanda eelmärge ning märkus, mis avalikustab kostja nimele kantud kinnistu osas poolelioleva kohtuvaidluse olemasolu. Maakohus nõustus hagejaga, et kui kostja võõrandab kinnistu käesoleva vaidluse ajal, siis on tegemist seltsinglaste sisesuhtest tulenevalt ühisvara võõrandamisega ja seda tuleks vältida. Maakohtu hinnangul on kohane kanda kinnistusraamatusse eelmärge ja märkus hageja nõude tagamiseks. Pärast eelmärke ja märkuse kinnistusraamatusse kandmist tehtud tehingud on AÕS § 63 lg 3 kohaselt tühised. Kaaludes poolte võimalikke huve käesolevas menetluses, leidis maakohus, et eelmärke ja märkuse kinnistusraamatusse kandmine ei ole kostja jaoks ka ebamõistlikult koormav. Eelmärke ja märkuse kinnistusraamatusse kandmine säilitab menetluse ajaks olemasoleva olukorra.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
6.Kostja esitas 30. augustil 2022 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Kostja leiab, et hagi tagamise eeldused ei ole täidetud. Kostja hinnangul ei saa hagi pidada õiguslikult perspektiivikaks, kuna hageja ei ole põhistanud ega tõendanud seltsingulepingu olemasolu. Isegi kui hagejal on kostja vastu nõue esitatud ulatuses, puudub alus arvata, et sellise summa väljamõistmise korral on kohtuotsuse täitmine raskendatud. Hageja ei ole taotluses välja toonud, millist kostja varasemat käitumist arvesse võttes on alust eeldada, et kostja asub pahatahtlikult enda majanduslikku olukorda halvendama. Kostja märgib, et ka asja materjalidest ei nähtu sellist kostja käitumist. Isegi kui kostja müüb XXXXXXXX kinnistu, saab ta sellest vabu rahalisi vahendeid, mis ei takista rahalise nõude maksmapanekut, vaid võib seda lihtsustada. Samuti ei ole hageja veenvalt põhistanud kostja kehva majanduslikku olukorda muu vara ja sissetulekute osas ning et hagi rahuldamise korral ei oleks nõude rahuldamine muu vara või sissetulekute arvelt võimalik. Kostja on seisukohal, et hagi tagamise abinõu on kostjat ka ebamõistlikult koormav. Olukorras, kus on ilmne, et hagejal ei saa olla kostja vastu hageja esitatud nõuet, ei ole kostjale kuuluva XXXXXXXX kinnistu eelmärkega ja täiendava märkusega koormamine õiguspärane. Kinnistut koormav eelmärge ja märkus takistavad kinnistu kasutamist tagatisena laenu võtmisel ning kahjustavad kostja kui laenusaaja mainet panga AS-i SEB Pank ees, kuna XXXXXXXX kinnistu on AS-i SEB Pank tagatisvara ning kostjal on kohustus küsida pangalt eelnevalt nõusolek kinnistu täiendavaks koormamiseks. Oma kohustuse mittetäitmise korral on panga õigus kostjalt kui laenusaajalt nõuda muuhulgas leppetrahvi. Hagi tagamine kinnistu koormamisel eelmärkega ja täiendavalt märkusega ei ole põhjendatud ja on ebaproportsionaalne.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
7.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Hageja nõustub maakohtuga, et hagi on lubatav ega ole õiguslikult perspektiivitu. Hagi on esitatud seltsingu likvideerimise sätete alusel, mille raames jagatakse seltsinguvara, täidetakse kohustused, tagastatakse panused, jagatakse kasum/ kahjum jne. Asjaolu, kas tegemist on seltsinguga ja millised on olnud panused, on tõendamise küsimus ja sellega ei saa kohus tegeleda hagi tagamise raames. Hageja on seltsingu olemasolu ja oma panust päris piisavalt põhistanud/tõendanud ja saab vajadusel esitada veel tõendeid. Hageja soovib hagi tagamist mh seetõttu, et kostja on pannud kinnistu avalikku müüki ja see võidakse igal hetkel võõrandada. Sellisel juhul ei ole võimalik enam rahuldada hageja primaarnõuet, milleks on kinnistu suunamine avalikule enampakkumisele. Hageja viitab, et kinnistu on hoolimata algatatud kohtumenetlusest ja hagi tagamisest endiselt müügis, kuulutuse kohaselt on kinnistu broneeritud 20. septembrini 2022, mis võiks tähendada seda, et kinnistule on leidunud ostja ja tehingut plaanitakse vormistada enne 20. septembrit 2022. See võib ka olla põhjus, miks hagi tagamist vaidlustatakse – soovitakse saada maha eelmärge ja märkus, kuna võimalik ostja soovib ilmselt omandada kinnistut ilma märkusteta. Hageja leiab, et eelmärge ja märkus ei koorma kostjat ülemäära. Kui kostja räägib laenu võtmise raskendatusest, siis hageja üks eesmärk hagi tagamisel oligi, et kostja ei saaks täiendavalt kinnistut koormata. Kostja võib panka hagi tagamisest teavitada, see ei vähenda kuidagi panga tagatise väärtust.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse sisuliselt muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määrust TsMS § 385 sätestatud võimalusega asendada hagi tagamise abinõu raha maksmisega.
10.Hagi tagamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu arvates ei anna määruskaebuse väited alust käesolevas asjas maakohtu diskretsiooniotsustusse sekkuda. Maakohus on seadusest tulenevat kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud ning enda järeldusi vaidlustatud määruses nõuetekohaselt (TsMS § 465 lg 2 p 8) põhjendanud. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS §-st 649 ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus tagas hagi, mis ei ole õiguslikult perspektiivikas, kuna hageja ei ole põhistanud ega tõendanud seltsingulepingu olemasolu. Hagi on esitatud seltsingu likvideerimise sätete alusel, mille raames jagatakse seltsinguvara. Hagi tagamisel peab kohus tulenevalt TsMS § 381 lg-st 2 kontrollima, kas hageja on nõuet ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 235 mõttes põhistanud. Hagi ja hagi tagamise taotluse usutavuse hindamine ei eelda, et kohus kontrolliks, kas kõikide hagis nimetatud asjaolude tõendamiseks on esitatud tõendid, ega ka tõenditele hinnangu andmist. (vt ka Riigikohtu 3. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-16, p 16 koos selles viidatud praktikaga). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus piisavas ulatuses kontrollinud hagis esitatud nõude aluseks olevate asjaolude põhistatust. Asjaolu, kas tegemist on seltsinguga ja millised on olnud panused, on tõendamise küsimus ja sellega ei saa kohus tegeleda hagi tagamise raames. Maakohus on põhjendatult märkinud, et hagi tagamise taotluse lahendamisel ei anna kohus hinnangut nõude tõendatusele, vaid hindab üksnes seda, kas hagis toodud asjaoludel on hageja nõude rahuldamine võimalik.
12.Kostja leiab, et hagi tagamise abinõu on kostjat ebamõistlikult koormav. TsMS § 378 lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei koorma valitud hagi tagamise abinõud kostjat liigselt. Eelmärke ja märkuse kinnistusraamatusse kandmine on ühed leebemad abinõud, mis säilitavad menetluse ajaks olemasoleva olukorra. Maakohus viitas õigesti, et kui kostja võõrandab kinnistu käesoleva vaidluse ajal, siis on tegemist seltsinglaste sisesuhtest tulenevalt ühisvara võõrandamisega ja seda tuleks vältida. Kostja väide, et hagi tagamine takistab kinnistu kasutamist tagatisena laenu võtmisel ning kahjustab mainet panga ees, kelle kasuks kinnistu on koormatud, on asjakohatu, kuna hagi tagamise üks eesmärkidest oligi vältida olukorda, kus kostja koormab kinnistut täiendavalt.
13.Ringkonnakohus täiendab määrust TsMS § 385 sätestatud võimalusega ja määrab kindlaks rahasumma, mille maksmisel selleks ettenähtud pangakontole lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. Ringkonnakohus määrab selleks summaks 330 000 eurot.
14.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 1).
15.Tulenevalt TsMS § 666 lg-st 1 ning § 640 lg-st 3 ja §-st 659 (nende koosmõjus) lahendab hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse üks ringkonnakohtu kohtunik.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.