Tallinn Shipyard OÜ hagi AS-i Postimees Grupp vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 4. märtsi 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Tallinn Shipyard OÜ apellatsioonkaebus
Asja hind ringkonnakohtus
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): Tallinn Shipyard OÜ (registrikood 10329451), lepingulised esindajad advokaadid Carri Ginter ja Kirsi Johanna Koistinen Kostja (vastustaja): AS Postimees Grupp (registrikood 10184643), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Maarja Pild ja Karmen Turk
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 5. septembril 2022, millel osalesid poolte lepingulised esindajad
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 4. märtsi 2022 otsuse resolutsioon jätta muutmata, arvestades lisaks käesoleva otsuse põhjendustega punktides 9–13.
Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda. Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Tallinn Shipyard OÜ (hageja) esitas 30. juunil 2021 Harju Maakohtule AS-i Postimees Grupp (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes.
hagi
1.1.Hageja täpsustas haginõude eri osade sõnastust menetluse kestel korduvalt ning soovis lõpuks 4. augusti ja 7. detsembri 2021 avalduste kohaselt järgmise nõude rahuldamist. (a) Kohustada kostjat viie päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist avaldama ajalehe Postimees venekeelse digitaalse väljaande Rus.Postimees (edaspidi: portaal) esilehel järgmise ebaõigeid faktiväited ümberlükkava teate [pealkirjaga]: „Ebaõigete faktiväidete ümberlükkamine BLRT Tallinn Shipyard’i kohta“ (vene keeles: „Опровержение неправильных данных о BLRT Tallinn Shipyard“) - teise võimalusena [pealkirjaga] “Ebaõigete faktiväidete ümberlükkamine BLRT tütarühingu Tallinn Shipyard OÜ kohta“ (vene keeles: „Опровержение неправильных данных о дочерней компании BLRT Tallinn Shipyard OÜ“) - kolmanda võimalusena [pealkirjaga] “Ebaõigete faktiväidete ümberlükkamine Tallinn Shipyard OÜ kohta“ (vene keeles: „Опровержение неправильных данных о Tallinn Shipyard OÜ“). (b) Esilehel ilmuv teade peab lugeja edasi viima artikli „BLRT endine töötaja rääkis rikkumistest ettevõttes“ (vene keeles: „Бывший сотрудник BLRT рассказал о нарушениях на предприятии“) ebaõigeid faktiväiteid ümberlükkava teate juurde, kus kostja on 9. oktoobril 2020 ümber lükanud järgnevad ebaõiged faktiväited (edaspidi koos: faktiväited 1–4): 1) Tallinn Shipyard OÜ-s puhastatakse laevakeresid kuiva liivaga (ebaõige faktiväide); 2) [Tallinn Shipyard OÜ tõttu] võite heal päeval [Stroomi] rannas lebada ja isegi ei märka, kuidas tolm teile kopsudesse ladestub (ebaõige faktiväide); 3) pliisisaldus reoveeproovides ületas 2018. aasta mais normi 7857 korda (ebaõige faktiväide); 4) artiklis avaldatud diagrammide andmed plii sisalduse kohta veeproovides (ebaõige faktiväide) (vene keeles: 1) на судоверфи Tallinn Shipyard OÜ корпуса судов очищаются сухим песком (неверное изложение факта); 2) [из за Tallinn Shipyard] в хороший день вы можете лежать на пляже [Штромки] и даже не замечать, как на вас и в ваших легких оседает пыль (неверное изложение факта); 3) содержание свинца в пробах сточной воды превысило в мае 2018 года норму в 7857 раз (неверное изложение факта); 4) опубликованные в статье данные в диаграммах о содержании свинца в пробах воды (неверное изложение факта)). (c) Kostja peab ebaõigeid faktiväited ümberlükkava teate tegema avalikuks portaali esilehe päises sama kaua, kui olid ebaõigeid faktiväiteid sisaldavate artiklite pealkirjad (2–5 päeva). Ebaõigeid faktiväiteid ümberlükkav avaldus peab olema tehtud vene keeles ning ebaõigeid faktiväiteid ümberlükkav avaldus peab visuaalselt olema avaldatud samal viisil (teksti suurus) nagu olid avaldatud ebaõigeid faktiväiteid sisaldavate artiklite pealkirjad. 2 (7)
1.2.Hageja peamised väited on järgmised: -
-
-
-
hageja on BLRT Grupp Aktsiaseltsi (edaspidi: BLRT) kontserniettevõte. Hageja endine töötaja X (edaspidi: endine töötaja) avaldas kostjale ebaõigeid faktiväiteid hageja tegevuse kohta laevakerede puhastamisel. Endine töötaja võttis 19. mail 2021 tsiviilasjas nr 2-21-2163 õigeks hageja nõude ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks; kostja avaldas 2. septembril 2020 portaali artiklis „Oht lähedal: Kas BLRT varjab õigusrikkumist?“ (vene keeles: „Опасность рядом: BLRT скрывает нарушения закона?“, edaspidi: algne artikkel) faktiväited 1–4, mis ei vasta tegelikkusele; portaali esilehel oli algsele artiklile viitav bänner artikli pealkirja teksti ja illustratiivse pildiga (edaspidi: bänner I); hageja esitas kostjale 25. septembril 2020 e-kirjaga nõude valeväidete ümberlükkamiseks. Kostja muutis portaali digitaalses väljaandes 9. oktoobril 2020 artikli pealkirja ja lükkas ebaõiged faktiväited olulises osas ümber; hageja hinnangu ei lükanud kostja andmeid ümber samas kohas ja samal viisil nagu väited esialgu avaldati. Kostja avaldas teate artikli lõpus pärast seda, kui artikkel ei olnud enam portaali esilehel. Ebaõigeid faktiväiteid 1–4 sisaldav algne artikkel oli portaali esilehelt bänneri kaudu kättesaadav vähemalt kaks päeva. Kostja avaldas portaali esilehel küll viite andmete parandamisele, aga see kujutas ainult portaali logo ja väikse fondiga sõna „ümberlükkamine“ (vene keeles „опровержение“, edaspidi: bänner II).
2.Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
-
-
-
hagejal ei ole ümberlükkamise nõuet, sest kostja tegi juba 2020. aasta sügisel korrektse ümberlükkava avalduse nii algses artiklis (9. oktoobril 2020) kui ka eraldiseisvas artiklis (edaspidi: ümberlükkav artikkel), mille kohta ilmus viide portaali esilehel (bänner II), mis püsis seal kaks päeva (15. ja 16. oktoober 2020;). Täiendava ümberlükkava avalduse tegemiseks kohustamine ei ole kooskõlas seaduse mõttega ega austaks ajakirjanduse väljendusvabadust; nõutud kujul ei ole võimalik nõuet rahuldada, sest BLRT ei käesoleva asja hageja, aga nõude saab esitada vaid oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Bänneris I hagejat ei nimetatud, mistõttu see tema õigusi ei riiva ja tal puudub ka õigus nõuda võrreldava bänneri avaldamist. ; kostja avaldas ümberlükkava artikli aktiivses uudistevoos ja andis hagejale korduvalt teada ümberlükkava avalduse tegemisest ka eraldiseisva artikliga, millele avaldati viide portaali esilehel (bänner II). Nii vaidlusalusesse artiklisse kui ka ümberlükkamist sisaldavasse eraldiseisvasse artiklisse lisati kostja vabandus: „Palume vabandust ebatäpsuste eest“ (vene keeles „Приносим извинения за допущенные неточности“); seadus ei sätesta paranduse avaldamise viisi, vaid ainult kohustab ebaõigete avaldamise korral paranduse avaldaja kulul avaldama. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 4 järgi saab kannatanu nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati, st kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes; kostja praktika paranduste avaldamisel on kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikaga (kohtuasjad 5380/07 Karsai vs. Ungari ning 33846/07 Węgrzynowski ja Somolczewski vs. Poola).
3 (7)
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus jättis hagi 4. märtsi 2022 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi.
3.1.Maakohus tuvastas, et kostja avaldas 2. septembril 2020 algsese artikli ja selle lõpus
9.oktoobril 2020 paranduse. Juhtlõigu esimene lause on: „Статья и заголовок обновлены
9.октября 2020. В конце статьи см. Опровержение“ (eesti keeles: „Artiklit ja selle pealkirja uuendati 9. oktoobril 2020. Vt artikli lõpus ümberlükkamist“). Kostja avaldas lisaks faktiväiteid 1–4 ümberlükkava avalduse 15. oktoobri 2020 ümberlükkavas artiklis ja viide sellele ilmus lisaks portaali esilehel.
3.2.Keskmine lugeja saab selgelt aru, et tegemist on ebaõigete andmete ümberlükkmaisega. Keskmise lugeja arusaamisest tulenevalt ei ole vajalik ega proportsionaalne pidada jätkuvaks õiguste rikkumiseks olukorda, kui ümberlükkamisel ei ole kasutatud teatavat juriidilist terminit. Kostja on sisuliselt hageja õiguste rikkumise lõpetanud ja ka heastanud ebaõigete andmete ümberlükkamise. Hageja õiguste rikkumine ei jätku, kui vaieldakse pelgalt, milline on korrektne sünonüüm ja vene keelne juriidiline termin.
3.3.Isik saab TsMS § 3 alusel kohtusse pöörduda oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Isegi olukorras, kus hageja on osa BLRT kontsernist, kasutab sama kaubamärki ja on mainekujunduslikult seotud teiste kontserni ettevõtetega, saab kohtumenetluses eristada kontserni kuuluvate juriidiliste isikute õigusi ja kohustusi. Hageja ei saa maksma panna nõuet, mille eesmärk on tema osade omaniku õiguste kaitse.
POOLTE SEISUKOHAD
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada, hagi rahuldada ja panna menetluskulud kostja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.
4.1.Esiteks jättis maakohus hageja väited osaliselt hindamata ja kohaldas VÕS § 1047 lg 4 valesti.
4.1.1.Kostja ei lükanud ümber ebaõigeid faktiväiteid 1–4 samas kohas ja samal viisil, kus ja kuidas need avaldati. Kõik korrektuurid, sh ebaõigeid faktiväiteid ümberlükkav teade, jäid lugejatele märkamatuks, sest kostja peitis need väheütleva lühiajalise bänneri II taha. Kostja oleks pidanud eksponeerima lugejatele korrektuuri BLRT ja hageja kohta portaali esilehel, st samal viisil ja kohas, nagu oli avaldatud valeteavet sisaldav artikli pealkiri.
4.1.2.Maakohtu järeldused ümberlükkamise viisi samasuse osas on põhjendamata, sest ta ei võrrelnud bännereid ega selgitanud, kas ja miks on bänner II on piisav bänneri I ümberlükkamiseks. Bänner II ei vasta bänneri I sisule ega VÕS § 1047 nõuetele ega ole piisav ebaõigete faktiväidete asjakohaseks ümberlükkamiseks vähemalt viiel põhjusel, mida maakohus ei käsitlenud: -
bänneris I avaldati konkreetne väide (sõnum) BLRT kohta, see-eest bänner II ei väljenda ühtegi sõnumit; bänneris II ei sisaldu mingit parandust BLRT ega hageja kohta; bänneri II tekst ei seostu mingil viisil bänneriga I ega algse artikliga; logo bänneril II näeb välja kui kostja reklaam ja keskmise lugeja jaoks pole ilmne, et see on link, millele vajutamine viib lugeja BLRT-d või hagejat käsitleva artiklini; bänneri II tekst ei ole piisavalt prominentne ehk see ei ole sama huvipakkuv ja intrigeeriv nagu oli bänner I.
4.2.1.Maakohus kajastas otsuses kostja argumente (tõlke ebakorrektsus, venekeelse termini juriidiline tähendus) kui hageja omi ja ei nõustunud nendega. Nii ei teinud maakohus õiged järeldusi poolte argumentide põhjal ja andis hinnangu asjakohatule küsimusele, kas õiguste rikkumine on jätkuv, kui ümberlükkamisel ei ole kasutatud korrektset juriidilist terminit.
4.2.2.Maakohus leidis ekslikult, et hageja ei saa maksma panna nõuet, mis sisaldab BLRT õiguste kaitsmist. Faktiväite avaldamise viisi ja konteksti põhjal tuleb arvestada, et ka teised isikud võivad olla seostatavad nõude esitaja ja tema mainega (Riigikohtu 1. detsembri 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-15-18661). Käesoleval juhul võib hageja nõuda BLRT laevaremondi kohta avaldatud ebaõigete väidete ümberlükkamist, sest need kahjustavad eeskätt hageja kui BLRT laevaremondiettevõtja huve ja mainet. BLRT on osa hageja korporatiivsest identiteedist, mis ka artiklist selgelt välja tuleb. Nii on artikkel avaldatud võtmes, kus hageja on BLRT identiteedi kandja ja artiklis süüdistati hagejat õigusrikkumises selle identiteedi kandjana.
5.Kostja vaidleb kaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, aga täiendab otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.
7.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest algse artikli ja paranduste avaldamise kohta. Pooled ei vaidle algses artiklis avaldatud faktiväidete 1–4 õigsuse üle, vaid kostja möönab, et need ei tarvitsenud olla õiged. Apellatsioonimenetluses on vaidlus üksnes küsimuses, kas kostja tehtud ümberlükkamise avaldused on hageja õiguste rikkumise osas piisavad.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega hageja nõude kvalifitseerimisel ning algse artikli ja ümberlükkava sisulisel võrdlemisel. Neid hageja kaebusega ka ei vaidlustanud.
9.Õige on kaebuse väide, et maakohus ei eristanud piisavalt ühelt poolt artiklit ja parandusi ning teiselt poolt neile vastavalt viitavaid bännereid I ja II. Kõnealuses osas pole vaidlustatud otsus piisavalt põhjendatud, millega maakohus rikkus TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8. See ei toonud siiski kaasa ebaõiget lõppjäreldust. Nimetatud puuduse saab ringkonnakohus kõrvaldada, märkides täienduseks maakohtu põhjendustele ja vastuseks kaebusele järgmist.
10.Tänapäevase elektroonilise meedia eripärana on veebiportaalides avaldatava uudisvoo pealkirjad ja sisu teatavas mõttes lahutatud. Veebiportaali kasutajal on võimalik tutvuda avalehel uudistele või ka pikematele artiklitele viitavate bänneritega, mis tihtipeale sisaldavad pilti ja pealkirja või lühikest sisukirjeldust. Bänneril klikkides saab kasutaja suunduda edasi uudise või artikli sisu juurde. Trükimeedias on sellega mõneti sarnane olukord, kus viide artiklile avaldatakse väljaande esilehel. Ringkonnakohus leiab, et bänneri ja artikli avaldamine on kaks iseseisvat toimingut, sest juba bänneri koostamise ja veebiportaali kasutajale kättesaadavaks tegemisega võib meediaväljaanne avaldada isikute kohta andmeid.
11.Eelnevast järeldub, et bänneris avaldatud ebaõiged andmed tuleb üldjuhul ümber lükata samal viisil ja kohas (VÕS § 1047 lg 4, vt nt Riigikohtu 17. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-14, p 14 ja seal viidatud varasem praktika). Seetõttu ei ole bänneris avaldatu ümberlükkamiseks vähemalt alati piisav artiklis paranduse avaldamine ega ka eraldi artikli koostamine ja avaldamine, kui sellele viitav bänner ei sisalda omakorda piisavat teavet, millest veebiportaali keskmine kasutaja saaks mõistlikult aru, et lükatakse ümber algses bänneris sisalduvad andmed. Käesoleval juhul ei sisalda bänner II (tlk 36, 39) teavet selle kohta, et lükatakse ümber bänneris I sisalduv väide nagu võiks BLRT varjata õigusrikkumist, mis viitab teatavale ohule (tlk 47). 5 (7)
12.Vaatamata eeltoodule ei saa hageja nõuda bänneris I avaldatu ümberlükkamist. Nimelt ei riku viidatud bänner hageja õigusi. Ringkonnakohus põhjendab seda järgmiselt.
12.1.Selles osas on esmalt asjakohane maakohtu viide TsMS § 3 lg-le 1 (maakohus märkis küll ainult paragrahvi, aga otsuse sisust on aru saada, et silmas peeti esimest lõiget) koos põhjendusega, et kohtumenetluses tuleb eristada samasse kontserni kuuluvate juriidiliste isikute õiguseid ja kohustusi. Iga juriidiline isik on iseseisev õigussubjekt ning kontserni kuulumine ega ühiselt kaubamärgi kasutamine ei tähenda nime või kaubamärgi omaniku õiguste üleminekut kontserni teistele ettevõtjatele, sh BLRT-lt hagejale.
12.2.Tõendatud pole hageja väide, et portaali keskmine ja mõistlik kasutaja sai bänneri I sisust aru nii, et see viitab ka hagejale. Sellist järeldust ei võimalda teha hageja tõendid äriühingute registreerimise ega BLRT kaubamärgi ja nime kasutamise kohta (tlk 8, 51–57). Pelgalt bänneriga I tutvunud kasutaja ei saanud mõistlikult teha järeldusi, et hageja varjab õigusrikkumist, mis viitab teatavale ohule. Muid väiteid, sh faktiväited 1–4 bänner I ei sisalda. Nii võiks bänner I riivata üksnes BLRT õigusi ja hagejal ei saa neid kohtus kaitsta.
12.3.Lisaks ei saa hageja esile toodud asjaoludel edukalt nõuda bänneri I sisu ümberlükkava avalduse tegemist, sest ta ei väida algse artikli pealkirja kui faktiväite ebaõigsust. Faktiväidete 1–4 ebaõigsus ei tähenda bänneri I ebaõigsust. Andmete avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (vt nt Riigikohtu
19.märtsi 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-17140, p 11 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika). Bänneriga I ei teinud kostja portaali kasutajatele teatavaks faktiväiteid 1–4.
12.4.Lõpuks ei tulene hagejale bänneri I ja algse artikli seosest õigust nõuda ümberlükkavale artiklile viitava bänneri muul viisil kujundamist ja sisustamist, kui seda tegi kostja bännerina II. Vaidlust pole selles, et artiklis hageja kohta otseselt või kaudselt avaldatud faktiväited 1–4 on nii algse artikli parandustes kui ka ümberlükkavas artiklis mõistliku aja jooksul ümber lükatud.
12.4.1.Praegune vaidlus ei ole piisavalt sarnane sellega, mida käsitleb Riigikohtu
1.detsembri 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-15-18661 (VÕS § 1047 lg 4 tõlgendamise kohta eelkõige p 11). Viidatud kohtuasjas tuli hinnata raamatus kui tervikus avaldatud väidete kaudset mõju ja tähendust. Eespool p-s 10 märgitud kaalutlustel tuleb käesoleval juhul aga eristada bänneri I ja algse artikli sisu.
12.4.2.Samuti puudub piisav sarnasus hageja viidatud Saksa kohtupraktikaga (Bundesgerichtshofi 15. novembri 1994 otsus kohtuasjas VI ZR 56/94). Viidatud vaidluse põhjustas ajakirjades kannatanu kohta selliste andmete avaldamine, mis ei osutunud õigeks. Kohtud tuvastasid, et ebaõiged olid mh need andmed, mis kajastati ajakirjade esilehel, kusjuures lisaks rikkusid kannatanu isikuõigusi esilehtedel avaldatud pildid (vt otsuse III osa p 1 alapunkt a). Kannatanu õiguste rikkumine oli kestev (samas alapunkt b). Käesoleval juhul see nii ei ole. Ringkonnakohus tuvastas eespool p-des 12.2 ja 12.3, et bänner I iseseisvalt ei riku hageja õigusi. Ühtlasi tuvastas maakohus õigesti, et faktiväidete 1–4 algselt avaldamine on kohaselt parandatud, st lõpetatud, mistõttu rikkumine pole kestev.
12.4.3.Ringkonnakohus on varem põhimõtteliselt leidnud, et ebaõiged andmed tuleb ümber lükata viisil, mis tagaks ümberlükkamise kohta teavituse jõudmise isikuteni, kes said avaldatust teadlikuks (3. oktoobri 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-17140, p 32 jj). Siiski ei pea andmete ümberlükkamine toimuma täpselt samal viisil nagu andmete avaldamine (15. detsembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-2004, p 20 jj). Lisaks on otsustatud, et VÕS § 1047 lg 4 eesmärk on täidetud, kui andmete ümberlükkamisel kasutatakse samu kujunduselemente ja esitusformaate nagu nende algselt avaldamisel (14. veebruari 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-15244, p 12.4). Teisalt on praktikat, mille kohaselt võib andmete ümberlükkamine samas asukohas ja sama visuaalse paiknemisega olla kostjale liiga koormav (17. novembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 214-51798, p 104). Järgides samu põhimõtteid, leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on kostja senised toimingud faktiväidete 1–4 ümberlükkamisel piisavad. 6 (7)
12.4.4.Artiklis avaldatud faktiväidete 1–4 ümberlükkamise kohta teabe jõudmine portaali kasutajani on tagatud sellega, et portaalis on kättesaadavad nii parandustega algne artikkel kui ka ümberlükkav artikkel. Kostja tegi temalt mõistlikult eeldatava, kui avaldas ümberlükkava artikli kohta bänneri II. Puudub alus eeldada, et keskmiselt tähelepanelik portaali kasutaja tunneb rohkem huvi bänneriga I tähistatud uudise kui bänneriga II tähistatud uudise vastu. Vastupidist pole hageja tõendanud. Vaidlust pole selles, et paranduste tegemisel ja ümberlükkavas artiklis järgis kostja samu kujunduselemente nagu algses artiklis, st andmed on lükatud ümber samas kohas ja samal viisil nagu need algselt avaldati. Ringkonnakohus leiab, et kannatanu ei saa meediaväljaandele teha ettekirjutusi, kuidas tuleb kujundada ja sisustada parandustele viitav bänner olukorras, kus ebaõigeid andmeid sisaldanud artiklile viitav bänner eraldi kannatanu õigusi ei riku. Kuivõrd bänner I eraldi hageja õigusi ei riku, siis ei pidanud kostja kujundama bännerit II sarnaselt bänneriga I ega muul hageja soovitud viisil.
12.5.Neil kaalutlustel pole alust kohustada kostjat avaldama täiendav (uus) bänner, mis viitaks parandustega algsele artiklile ja/või ümberlükkavale artiklile. Hagejal puudub vastav nõueõigus esmalt seetõttu, et bänner I ei riku tema õigusi, aga ka põhjusel, et hageja õigus mitterikkuva bänneri ja artikli omavaheline seos (lingitavus) ei õigusta kostjalt muude toimingute nõudmist.
13.Hageja märgib kaebuses õigesti, et maakohus omistas asjatult hagejale osaliselt kostja väiteid tõlke ja termini korrektsuse kohta. Ühtlasi on aga õige hageja arusaam, et need väited ei mõjuta asja lahendamist. Vastavad põhjendused tuleb maakohtu otsusest välja jätta.
14.Kokkuvõttes jäi hagi õigesti rahuldamata ja hageja kaebus pole edukas. Eespool märgitud kaalutlustel pole ka ringkonnakohtul vaja käsitleda poolte väiteid ajakirjandusvabaduse kohta, samuti puudub vajadus hinnata, kui kaua peaks hageja soovitud parandustele viitav uus bänner olema portaali esilehel kättesaadav.
15.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. TsMS § 177 lg 2 järgi määrab kulud rahaliselt kindlaks maakohus. (allkirjastatud digitaalselt)
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.