lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-3038/6

Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 16.09.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-3038/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
16.09.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3098
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinn, Õismäe tee 137 korteriühistu80067248(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Karin Sonntak

Kohtujurist

Annika Iliste

Määruse tegemise aeg ja koht

16. september 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-3038

Tsiviilasi

Tallinn, Õismäe tee 137 korteriühistu avaldus X’i vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine, kirjalik menetlus. Hind 1 987,57 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: Tallinn, Õismäe tee 137 korteriühistu (registrikood 80067248, asukoht Õismäe tee 137, Tallinn) Avaldaja lepinguline esindaja: Marina Smirnova (e-post xxx) Puudutatud isik: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post xxx)

Resolutsioon

1.Rahuldada Tallinn, Õismäe tee 137 korteriühistu avaldus X’i vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks.
2.Võtta vastu avaldusest osaline loobumine, so 1 489,86 euro ulatuses.
3.Välja mõista Xlt Tallinn, Õismäe tee 137 korteriühistu kasuks võlgnevus 400,99 eurot.
4.Välja mõista Xlt Tallinn, Õismäe tee 137 korteriühistu kasuks viivis 22.08.2022. a seisuga summas 3,58 eurot.
5.Välja mõista Xlt Tallinn, Õismäe tee 137 korteriühistu kasuks viivis põhinõudelt, s.o 400,99 eurolt, VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.08.2022. a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
6.Menetluskulud jätta täies ulatuses Xi kanda.
7.Välja mõista Xlt Tallinn, Õismäe tee 137 korteriühistu kasuks menetluskulud summas 590 eurot.
8.Tagastada avaldajale enamtasutud riigilõiv summas 300 eurot. Väljamakse teostada OÜle Dorida (arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXXX). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Asjaolud ja avaldaja nõue Kohtule 28.02.2022. a esitatud avalduse kohaselt on X korteriomandi asukohaga Õismäe tee 137-xx Tallinn omanik ja Korteriühistu Õismäe tee 137 liige. Vastavalt kinnisregistri andmetele X omandas korteriomandi asukohaga Õismäe tee 13726 Tallinn 30.11.2006 ja kinnistusraamatusse ta on kantud eelnimetatud korteriomandi omanikuna 15.12.2005 (LISA 1). Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 40 lg 1 kohaselt korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Eelnimetatud seaduse nõudest tuleneb, et korteriomanikul majanduskava alusel majanduskulude tasumise kohustuse, mida puudutatud isik käesoleval juhul rikkunud, kuna tema poolt ei ole tasutud majanduskulusid vastavalt tema omandis olevale korteri pinnale. Korteriühistu põhikirja p. 3.2.6. kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt jooksva kuu viimasel kuupäeval elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte, vee-. kanalisatsiooni ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas (LISA 2). Korteriühistu põhikirja p.3.2.8. kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma ühekordseid erakorralisi makseid elamu mõtteliste osade säilimise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonttööde katteks juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Tegelikult vastavalt korteriühistul kehtivale pikaajalisele praktikale Korteriühistu ÕISMÄE TEE 137 kulude arvestamise aluseks on üldkoosoleku poolt kinnitatud majanduskava (eelarve). 20182019.a. eelarve on kinnitatud korteriomanikke üldkoosoleku otsusega 31.05.2018.a. (LISA 4). 2019-2020.a. eelarve on kinnitatud korteriomanikke üldkoosoleku otsusega 30.05.2019.a. (LISA 5). 2021-2022.a. eelarve on kinnitatud korteriomanikke üldkoosoleku otsusega 22.07.2021.a. (LISA 6). Seega, on puudutatud isikule esitatud arvetel toodud kuluartiklite eest tasumisele kuuluvad summad kinnitatud korteriühistu üldkoosoleku poolt. Kommunaalkulude eest tasutakse vastavalt tegelikule kuludele. Avaldaja kinnitab, et palju aastaid X pidevalt rikub ühistu liikme kohustusi, tasub korteriühistu poolt väljastatud kommunaalteenuste arveid maksetähtaja rikkumisega ja mitte täie ulatuses. 16.02.2019 seisuga puudutatud isikul oli võlg summas 2270.93 eurot, mis tõendab arve nr 02xx 16.02.2019. Majandamiskulud kujutavad endast korduvaid/perioodilisi kohustusi.

Käesoleval juhul esitakse avaldaja ühisomanikele kommunaalkulude arveid perioodiliselt, igakuiselt. Kuivõrd kulude eest tasumise kohustus on perioodiline kohustus, tuleb nõuete aegumise osas kohaldada TsÜS § 154, mis reguleerib korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumist. TsÜS § 154 lg 1 kohaselt korduvate kohustuste, välja arvatud lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Vaatamata sellele et X ́il on pikaajalised võlad, avaldaja otsustas esitada X vastu nõude selle perioodi eest, mis on muutunud sissenõutavaks, kuid mis ei ole aegunud 21.02.2022 seisuga. Nõude aegumistähtaja alguseks peab TsÜS § 154 lg 1 kohaselt kalendriaasta olema lõppenud, seega avaldaja arvete, mis on kommunaalmaksete tasu nõue 2019.a. eest, aegumine algas 01.01.2020, 2020.a. nõude eest – 01.01.2021 ja 2021.a. nõude eest – 01.01.2022. Eeltoodu alusel korteriühistu esitab nõude tasumata jäänud arvete eest perioodil alates 01.01.2019 kuni 28.02.2022. 6.02.2019 seisuga Xil oli võlg summas 2270.93 eurot, mida tõendab arve nr 02-xx 16.02.2019 (LISA 6). Avaldus on esitatud X vastu kommunaalteenuste eest summas 1 616.86 eurot perioodi 16.02.2019.a. kuni 27.02.2022.a. nõudes. Ajavahemikul 16.02.2019 – 27.02.2022 avaldaja poolt puudutatud isikule on väljastatud arved kommunaalteenuste eest kokku summas 5162.86 eurot. Ajavahemikul 14.01.2019 – 12.01.2021 puudutatud isik on tasunud avaldajale kokku 4782.00 eurot (932+1980+1591 + 279). X tasub kommunaalmakseid mitte regulaarselt ja mitte täies ulatuses. Iga raha ülekande tegemisel X ise valib, millist täpselt arvet ta tasub ja millises summas. Avaldaja kustutab puudutatud isiku võlad vastavalt puudutatud isiku poolt ülekande teostamisel märgitud arved. Avaldaja poolt esitatud kortetriühistu pangakonto väljavõttest tuleneb, et ajavahemikul 14.01.2019 – 13.07.2020 puudutatud isik on tasunud 2017 ja 2018 aasta võlgnevuse tasumiseks kokku 1 236 eurot. Seega, ajavahemikul 14.01.2019 – 11.12.2021 puudutatud isiku poolt oli tasutud avaldajale 1236 eurot võlgnevuse 2017 ja 2018 aasta kustutamiseks ning ülejäänud 3546 eurot (4782.00 1236 eurot) olid tasutud jooksvad arved 2019-2021 aastate eest. Eeltoodust tuleneb, et puudutatud isiku põhivõlg 16.02.2019 – 27.02.2022 ajavahemiku eest on 1616.86 eurot (5162.86 – 3546). VÕS § 88 lg 2 kohaselt Kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Jooksva arve tasumisel puudutatud isik makse selgituses teeb märke, millist täpselt arvet ta tasub ja mille eest. Iga kord puudutatud isik ise valib esitatud arvetest kommunaalteenused, mille eest ta soovib tasuda. Mõnikord puudutatud isik kandis avaldajale üle summad suuremas ulatuses, kui oli märgitud arves, millele ta viitas raha ülekandel, millega tekitas segadust korteriühistu raamatupidamises. Puudutatud isiku poolt ülemtasutud summadega korteriühistu likvideeris eelmised võlad puudutatud isiku poolt tasumata jäänud arvete järgi. Ajavahemikul 16.02.2019 – 27.02.2022 puudutatud isik tasus avaldaja poolt väljastatud arvetes märgitud teenused nagu alati valikuliselt, mistõttu eelnimetatud perioodi eest puudutatud isiku põhivõlg

moodustas kokku 1 616.86 eurot. Korteriühistu Õismäe tee 137 põhikirja p. 3.2.6. kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt jooksva kuu viimasel kuupäeval elamu majandamise jooksvate kulutuste. Seega, vastavalt korteriühistu põhikirjale arve tasumise tähtajaks on jooksva kuu viimane kuupäev. Tegelikult vastavalt korteriühistul kehtivale pikaajalisele praktikale raamatupidaja väljastab arved kommunaalmaksete eest 10. – 18. kuupäeval maksustava järgneva kuus ja arve tasumise tähtajaks on järgneva kuu viimane kuupäev. Seega, nõue korteriühistu poolt väljastatud arve eelmise kuu eest muutub sissenõutavaks järgneva kuu 30. või 31.kuupäeval. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Avaldaja lähtub VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määrast 0,022% päevas. Avaldaja kinnitab, et puudutatud isikul on võlg tasumata jäänud arvete eest perioodil 30.02.2019 – 27.02.2022 kokku summas 1 616.86 eurot. Kokku perioodil 01.01.2019 – 27.02.2022 puudutatud isikule on arvestatud viivised summas 252.36 eurot. Viivise arvestuse tõendamiseks perioodi eest 01.01.2019 – 27.02.2022 avaldaja esitab korteriühistu raamatupidaja tõendi (LISA 44). Puudutatud isiku võlgnevus avaldajale on kokku 1 869.22 eurot, s.h.: kommunaalteenuste eest summas 1 616.86 eurot perioodi 16.02.2019.a. kuni 27.02.2022.a. eest; 21.02.2022.a. seisuga (periood alates 16.02.2019 kuni 27.02.2022) viivised summas 252.36 eurot. 22.08.2022. a menetlusdokumendis avaldaja kinnitab, et 13.07.2022 puudutatud isiku poolt oli tasutud avaldajale käesolevas asjas avaldaja nõude rahuldamiseks 1 489.86 eurot. Eeltoodu alusel avaldaja vähendab oma nõuet 1489.86 euro võrra. Avaldaja väidab, et 13.07.2022 puudutatud isik tasus arvestatud viivised summas 252.36 eurot perioodi eest alates 16.02.2019 kuni 27.02.2022.a. ja kustutas põhivõla kommunaalteenuste eest summas 1237.50 eurot, mistõttu puudutatud isikul on jäänud tasumata põhivõlg kommunaalteenuste eest summas 379.36 eurot. Eelnimetatud näitab, et puudutatud isiku poolt võlg täies ulatuses pole tasutud. Kohtule esitatud vastusnõudes puudutatud isik ei seleta ja ei põhjenda, mis põhjusel ta tasub avaldaja poolt väljastatud arved mitte täies ulatuses. 13.07.2022 puudutatud isik kandis avaldajale üle 1489.86 eurot, mis on põhivõlgust osa. Puudutatud isik ei esitanud kohtule seletusi, miks ta tasus võla osaliselt ning kuidas ja millal ta planeerib kustutada ülejäänud võla. Ei vasta tõele puudutatud isiku väide, et KÜ juhatuse esimees pole puudutatud isiku poole pöördunud pakkumisega lahendada tekkinud olukord kohtuväliselt. Kohtule esitatud avalduses

avaldaja on märkinud, et 16.02.2019 seisuga puudutatud isikul oli võlg summas 2270.93 eurot. Nimetatud võlgnevuse summa on märgitud avaldaja poolt puudutatud isikule väljastatud igas arves. Kuust kuuni võlgnevuse summa vaid suurenes. Seega, puudutatud isik ei saanud mitte teada, et temal on suur võlg korteriühistule kommunaalteenuste eest. Avaldaja esitab kohtule poolte kirjavahetuse, mis kinnitab, et avaldaja püüdis kohtuväliselt lahendada puudutatud isikuga probleemid võlgnevuse tasumise kohta. Avaldaja palvele kustutada võlg esitas puudutatud isik vastuse, kus viitas Riigikohtu lahendile ja pööras avaldaja tähelepanu, et võlgnevuse nõudes on vaja järgida nõude aegumist ja pakkus avaldajale pöörduda kohtusse, kus avaldaja peab tõendama kommunaalmaksete arvestuse õigsust. Lähtudes sellest, et puudutatud isikul oli võlg summas 2270.93 eurot, mille kohta puudutatud isikul sisulisi vastuväiteid ei olnud, kuid mille kohta avaldaja nõudeõigused on aegunud ning seda, et puudutatud isik täidab maksekohustusi mitte regulaarselt ja mitte täies ulatuses, siis puudutatud isiku taotlus viiviste tasumisest vabastamise kohta ei ole põhjendatud. Samuti avaldaja ei ole nõus sellega, et menetluskulud tuleb jätta korteriühistu kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Puudutatud isik ei täida oma maksekohustusi täies ulatuses. Oma mitte korrektse käitumisega puudutatud isik suurendab oma võlgnevuse suurust avaldajale ja sellega tekitab raskusi avaldaja raamatupidamises. Avaldaja poolt esitatud avalduses puudutatud isiku põhivõlg oli arvestatud 27.02.2022 seisuga. TsMS § 206 lg 1 kohaselt lisaks menetlusosalise õigustele on hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Arvestades seda, et puudutatud isik 13.07.2022 osaliselt tasus võla summas 1489.86 eurot, kuid jätkab avaldaja poolt väljastatud arvete osalist tasumist ning juhendades TsMS § 206 lg 1, siis avaldaja suurendab oma nõuet puudutatud isiku vastu perioodi eest alates 28.02.2022 kuni 22.08.2022 summas 21.33 eurot. Puudutatud isiku poolt perioodil 01.03.2022 kuni 22.08.2022 on jäänud tasumata järgmised arved kokku summas 21.33 eurot: -

-

-

-

15.02.2022 avaldaja poolt puudutatud isikule oli väljastatud arve nr 02-xx jaanuarikuu eest summas 273.76 eurot. Arve tasumise tähtajaks oli 28.02.2022. Arve on tasutud 16.02.2022 summas 270 eurot. Seega, puudutatud isiku poolt on jätnud tasumata 3.76 eurot; 11.03.2022 avaldaja poolt puudutatud isikule oli väljastatud arve nr 03-xx veebruarikuu eest summas 206.20 eurot. Arve tasumise tähtajaks oli 31.03.2022. Arve on tasutud 13.03.2022 summas 203.00 eurot. Seega, puudutatud isiku poolt on jätnud tasumata 3.20 eurot; 12.04.2022 avaldaja poolt puudutatud isikule oli väljastatud arve nr 04-xx märtsikuu eest summas 211.91 eurot. Arve tasumise tähtajaks oli 30.04.2022. Arve on tasutud 14.04.2022 summas 207.00 eurot. Seega, puudutatud isiku poolt on jätnud tasumata 4.91 eurot; 11.05.2022 avaldaja poolt puudutatud isikule oli väljastatud arve nr 05-xx aprillikuu eest summas 236.09 eurot. Arve tasumise tähtajaks oli 31.05.2022. Arve on tasutud

15.05.2022 summas 229 eurot. Seega, puudutatud isiku poolt on jätnud tasumata 7.09 eurot; - 10.06.2022 avaldaja poolt puudutatud isikule oli väljastatud arve nr 06-xx maikuu eest summas 153.65 eurot. Arve tasumise tähtajaks oli 30.06.2022. Arve on tasutud 13.06.2022 summas 151.00 eurot. Seega, puudutatud isiku poolt on jätnud tasumata 2.65 eurot; - 11.07.2022 avaldaja poolt puudutatud isikule oli väljastatud arve nr 07-xx juunikuu eest summas 175.72 eurot. Arve tasumise tähtajaks oli 31.07.2022. Arve on tasutud 12.07.2022 summas 176.00 eurot. Seega, puudutatud isiku poolt on ülem tasutud 0.28 euro. Kuna puudutatud isik jätkab oma maksekohustuste kuritarvitamisega ning jätkab avaldaja poolt väljastatud arvete tasumist osaliselt, siis avaldaja rakendab puudutatud isiku suhtes viivisenõuded. Avaldaja lähtub VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määrast 0,022% päevas. Arvestades seda, et 13.07.2022 puudutatud isiku poolt oli ülemtasutud 0.28 eurot, siis avaldaja vähendab viivise nõuet 0.28 eurot, so kuni 3.58 euroni. Seega, avaldaja lõplikuks nõude summaks puudutatud isiku vastu 22.08.2022 seisuga on 404.57 eurot. Puudutatud isiku seisukoht Kohtule 18.07.2022. a esitatud vastuses annab puudutatud isik teada, et on tasunud tsiviilasjas esitatud põhinõude summas 1489.86 eurot 13.07.2022. KÜ juhatuse esimees ei ole puudutatud isiku poole pöördunud pakkumusega lahendada tekkinud olukord kohtuväliselt. Palun kohtul pöörata tähelepanu asjaolule, et KÜ on nõude kogu tähtaja ulatuses viidanud KÜ üldkoosoleku protokollidele milledega puudutatud isikut ei ole tutvustatud. Juhin kohtu tähelepanu asja olule, et KÜ juhatuse esimehe tööstiiliks on KÜ liikmete igat liiki nii suuliste, kirjalike kui ka e-kirja teel esitatud pöördumiste täielik ignoreerimine. Arvestades asjaoluga, et KÜ on mittetulundusühing ning KÜ ülesanne on KÜ liikmetele osutada kommunaalteenuseid aga mitte teenida tulu ja ühiskonnas kujunenud kriitilise olukorraga taotleb puudutatud isik vabastada teda viiviste tasumisest. Arvestades eeltooduga palun menetluskulud jätta KÜ kanda. Kohtumääruse põhjendused

1.Kohus, tutvunud avalduse ning lisatud tõenditega, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele.
2.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista võlgnevuse 404,57 eurot. Puudutatud isik ei ole korrektselt tasunud Õismäe tee 137, Tallinnas asuva korteri majandamis- ja kommunaalkulude võlgnevuse eest perioodil veebruar 2019. a kuni veebruar 2022. a ning perioodil märts 2022 kuni august 2022. a.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama.
4.Kohus on tuvastanud, et X on Õismäe tee 137, Tallinnas asuva korteri nr xx omanik. Xi võlgnevus korteri majandamiskulude eest pärast kohtumenetluse ajal võlgnevuse tasumist summas 1 489,86 eurot, moodustab seisuga 22.08.2022. a 400,99 eurot.
5.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 41 lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus.
6.Kohtule on esitatud avaldaja põhikiri, mille punkt 3.2.6 kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma elamu majandamise kulusid. Põhikirja punkt 3.2.8 kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma ühekordseid erakorralisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras.
7.KrtS § 40 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Avaldaja nõude aluseks olev avaldaja poolt osutatud teenus seisneb järgnevates: vesi, vee soojendamine; üldvesi; üldelekter; prügivedu; küte; vee soojendamine, hoolduskulud; remondikulud, avariide likvideerimine, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus. Puudub vaidlus selles, et puudutatud isik on eelpool nimetatud teenused saanud, kuid jätnud kahetsusväärselt nende eest osaliselt tasumata.
8.Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et avaldaja on koostanud ja esitanud puudutatud isikule arved. Puudutatud isik on jätnud arved tasumata ning teinud seda osaliselt alles kohtumenetluse ajal. Korteriühistu liikme ning korteri omanikuna tarbib puudutatud isik maja hooldusteenust, prügivedu, samuti on puudutatud isik kohustatud tasuma remondikulud. Iga keskmiselt mõistlik isik saab kohtu hinnangul aru, et tarbitud teenuste eest tuleb ka tasuda. Arvete tasumata jätmisega suurendab puudutatud isik nende korteriühistu liikmete kohustusi, kes enda arveid korteriühistule korrektselt tasuvad. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja nõue õiguslikult põhjendatud, mistõttu kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele võlgnevus kokku summas 400,99 eurot.
9.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 3,58 eurot ning taotleb lisanduva viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Puudutatud isik ei ole kohustust korrektselt täitnud. VÕS § 100, TsMS § 367 ja KrtS § 42 lg 1 alusel tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 3,58 eurot ja viivis põhinõudelt (s.o. 400,99 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.08.2022. a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetlus on tingitud puudutatud isiku poolt kohustuse täitmata jätmisest, mistõttu jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda.
11.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
12.Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja kasutanud lepingulise esindaja teenust 4,5 tundi ning avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista õigusabikulud summas 540 eurot ja riigilõivu. Avaldaja on tasunud riigilõivu kokku 350 eurot, riigilõiv summas 50 eurot kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele. Enammakstud riigilõivu summas 300 eurot tagastab kohus avaldajale. Avaldaja lepingulise esindaja poolt tehtud toimingute ajakulu on kohtu hinnangul kooskõlas tsiviilasja mahu ja keerukusega. Avaldaja esindaja tunnitasu 100 eurot ei ületa kohtute poolt mõistlikuks peetud õigusabiteenuse hinda. Eeltoodust tulenevalt kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele 590 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Karin Sonntak kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja