Mercury Credit OÜ hagi OÜ Peremaakler ja X vastu solidaarselt võlgnevuse väljamõistmiseks 198 849,83 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Mercury Credit OÜ (12599137), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Sipari (e-posti aadress [email protected]) Kostja 1: OÜ Peremaakler (11523072) Kostja 2: X (xxxxxxxxxxx), kostjate ühine esindaja vandeadvokaadi abi Kristina Viznovitš
Istungi aeg Istungil osalenud isikud
29.08.2022 Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Sipari, kostja 2 X, kostja 1 seaduslik esindaja Y, kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kristina Viznovitš
RESOLUTSIOON:
1.Võtta vastu hageja osaline loobumine nõudest summas 99 403,38 eurot.
2.Rahuldada Mercury Credit OÜ hagi OÜ Peremaakler ja X vastu solidaarnõudes.
3.Välja mõista OÜ-lt Peremaakler ja Xlt solidaarselt Mercury Credit OÜ kasuks lepingu nr 17091235 ja 20.09.2017 käenduslepingu 17091235 alusel põhivõlg 93 991,60 eurot, viivis 352,47 eurot, lepingutasu 50 eurot ja alates 18.06.2020 kuni põhinõude tasumiseni viivis määras 15% aastas arvestatuna põhivõlalt. Xi käenduse maksimumsumma on 150 000 eurot.
Välja mõista OÜ-lt Peremaakler ja Xlt solidaarselt Mercury Credit OÜ kasuks lepingu nr 17082529 ja 20.09.2017 käenduslepingu 17082529 alusel põhivõlg 70 111,13 eurot, viivis 9563,22 eurot, lepingutasu 166 eurot ja alates 18.06.2020 kuni põhinõude tasumiseni viivis määras 15% aastas arvestatuna põhivõlalt. Xi käenduse maksimumsumma on 82 500 eurot.
5.Jätta Mercury Credit OÜ menetluskulud solidaarselt OÜ Peremaakler ja X kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
6.Käesoleva tsiviilasja hagihind on 198 849,83 eurot. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse senine käik
1.Mercury Credit OÜ (hageja) esitas 17.06.2020 Harju Maakohtule hagi OÜ Peremaakler (kostja) ja X vastu solidaarselt võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja täiendas hagi 08.01.2021 (I kd lk 149-150 pöördel).
2.Kostja 1 esitas 26.10.2020 taotluse asja läbi vaatamata jätmiseks, mille kohus jättis rahuldamata 13.01.2021 määrusega (I kd lk 153). Kostjate esindaja kinnitas 25.02.2021 istungil, et esindab mõlemat kostjat.
3.Hageja on oma nõuet vähendanud 22.11.2021 (II kd lk 99 ja pöördel), 18.03.2022 (II kd lk 179 ja pöördel) ja 26.08.2022 menetlusdokumentides (II kd lk 192 ja pöördel). 29.08.2022 istungil selgitas hageja, et lepingu nr 17091235 järgne nõue on: põhiosa 93 991,60 eurot, viivis 352,47 eurot, lepingutasu 50 eurot, kokku 94 394,07 eurot. Lepingu nr 17082529 järgne nõue on: põhiosa 70 111,13 eurot, viivis 9563,22 eurot, lepingutasu 166 eurot, kokku 79 840,35 eurot. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
4.Mercury Credit OÜ (hageja) ja OÜ Peremaakler (kostja 1) sõlmisid 20.09.2017 laenulepingu nr 17091235 (leping 1), mille punkti 1 kohaselt andis hageja kostjale 1 laenu 89 000 eurot intressiga 15% aastas + 6 kuu euribor kuni 25.08.2032. Lepingu 1 punkti 9 järgi kohalduvad lepingule krediidilepingute üldtingimused. Üldtingimuste punkti 8.4 kohaselt on viivise määraks lepingus kokkulepitud intressimäär. Lepingu 1 täitmist tagab 150 000 euro suurune hüpoteek kostja 1 omandis olevale kinnisasjale asukohaga Võidu prospekt 17a, Narva linn (registriosa nr 4509). Lisaks sõlmis hageja lepingust 1 tulenevate kohustuste täitmiseks kostjaga 2 käenduslepingu (käendusleping 1), märkides käendaja vastutuse maksimumsummaks 150 000 eurot (p 2.7). Käenduslepingu 1 punktide 1 ja 2.1 kohaselt vastutab kostja 2 hageja ees täies ulatuses solidaarselt kostjaga 1 ja tagab kõiki hageja nõudeid kostja 1 vastu, mis tekivad või võivad tekkida laenulepingu 1 alusel. Hageja ja kostja 1 sõlmisid 16.11.2017 kokkuleppe lepingu 1 täiendamiseks, mille alusel andis hageja kostjale 1 täiendavat laenu 8500 eurot. Täiendava laenu andmisest teavitati ka kostjat 2. Hageja ütles seoses lepingust 1 tulenevate kohustuste mittekohase täitmisega kostjaga 1 lepingu üles 12.07.2018. Hageja ja kostja 1 vahel sõlmiti 21.08.2018 võlatunnistus ja kokkulepe võla tasumise kohta (kokkulepe), mille allkirjastas kostja 1 juhatuse liikmena ka kostja 2. Kokkuleppe punktis 1 viitega punktile C tunnistas kostja 1 lepingust 1 tuleneva võla olemasolu ja kohustus võlgnevuse tasuma kokkuleppe punktides 2-4 sätestatud tingimustel. Kokkuleppe punktis 9 leppisid pooled kokku, et juhul, kui kostja 1 ei täida kokkuleppes toodud mistahes makse tasumise kohustust või ei täida seda nõuetekohaselt, loevad hageja ja kostja 1 seda kokkuleppe oluliseks rikkumiseks ja hagejal on õigus kokkulepe
etteteatamata üles öelda, st lugeda kõikide kokkuleppe punktides 2-3 nimetatud maksete tasumise tähtaeg saabunuks. Seoses kokkuleppes sätestatud maksete tasumise kohustuse rikkumisega ütles hageja kokkuleppe üles 29.09.2018. Seisuga 17.06.2020 moodustab lepingust 1 tulenev võlgnevus kokku 126 462,34 eurot, millest tagastamata laen on 96 931,08 eurot, intress 7016,50 eurot, viivis 22 464,76 eurot ja lepingutasu 50 eurot.
5.Hageja ja kostja 1 sõlmisid 20.09.2017 laenulepingu nr 17082529 (leping 2), mille punkti 1 kohaselt andis hageja kostja 1 kasutusse laenu 59 000 eurot intressimääraga 15% aastas + 6 kuu euribor tähtajaga 25.08.2032. Lepingu 2 punkti 9 järgi kohalduvad lepingule krediidilepingute üldtingimused. Üldtingimuste punkti 8.4 kohaselt on viivise määraks lepingus kokkulepitud intressimäär. Lepingu 2 täitmist tagavad 7000 euro suurune hüpoteek kostja 1 omandis olevale kinnisasjale asukohaga Jaaniku 26, Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve (registriosa nr 2222507) ja 100 500 euro suurune hüpoteek kostja 1 omandis olevale kinnisasjale asukohaga Rakvere 6a, Narva (registriosa nr 3724309). Lisaks sõlmis hageja lepingust 1 tulenevate kohustuste täitmiseks kostjaga käenduslepingu (käendusleping 2), märkides käendaja vastutuse maksimumsummaks 82 500 eurot (p 2.7). Käenduslepingu 2 punktide 1 ja 2.1 kohaselt vastutab kostja 2 hageja ees täies ulatuses solidaarselt kostjaga 1 ja tagab kõiki hageja nõudeid kostja 1 vastu, mis tekivad või võivad tekkida laenulepingu 2 alusel. Hageja ja kostja 1 sõlmisid 05.12.2017 kokkuleppe lepingu 2 täiendamiseks, mille alusel andis hageja kostjale 1 täiendavat laenu 11 600 eurot. Täiendava laenu andmisest teavitati ka kostjat 2. Hageja ütles seoses lepingust 2 tulenevate kohustuste mittekohase täitmisega kostjaga 1 lepingu üles 12.07.2018. Hageja ja kostja 1 vahel 21.08.2018 sõlmitud kokkuleppe punktis 1 viitega punktile C tunnistas kostja 1 lepingust 2 tuleneva võla olemasolu ja kohustus võlgnevuse tasuma kokkuleppe punktides 2-4 sätestatud tingimustel. Seisuga 17.06.2020 moodustab lepingust 2 tulenev võlgnevus kokku 91 436,14 eurot, millest tagastamata laen on 70 111,13 eurot, intress 4960,04 eurot, viivis 16 198,97 eurot ja lepingutasu 166 eurot.
6.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista laenulepingutest nr 17091235 ja 17082529 tulenev põhivõlgnevus, intress, viivis, lepingutasu ja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mittemuutunud viivis määraga 15 % aastas põhinõude summalt arvestades viivist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast s.o alates 18.06.2020 kuni põhinõude tasumiseni. Kostja 1 vastuväited
7.Kostja 1 27.07.2020 vastuses (I kd lk 129-130) hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja 1 täiendas vastust 26.10.2020 (I kd lk 144-146 pöördel). Kostjad esitasid koos seisukoha hageja menetlusdokumentidele (II kd lk 54 pöördel-55).
8.Kostja 1 leiab, et hageja ei ole esitanud selget nõude arvestamise käiku. Hagiavaldusest ja selle lisadest ei ole võimalik tuvastada hagi aluseks olevaid asjaolusid ja võlgnevuse arvestuse käiku. Kohtule esitatud arvestuse tabeli summad ei ole selged. Nõuete arvestusest ei ole jälgitav, kuidas hageja saab kokku nõutava summa 208 962,34 eurot. Kohaldatav intress on suurem kui VÕS § 94 lg 1 kehtestatud määr ja seetõttu tühine (15% aastas). Lepingus puudub krediidi kulukuse määr ja seetõttu on leping tühine.
9.21.08.2018 võlatunnistusega kinnitati kostja 1 võlgnevused hagejale, mis tulenesid 11 erinevast laenulepingust (punkt C). 21.08.2021 võlatunnistus on deklaratiivne. Kuivõrd laenulepingud on võlatunnistuse andmise päevaks lõppenud (üles öeldud), siis ei tohi hageja laenude kasutamiselt intresse nõuda (Riigikohtu lahend 3-2-1-89-08). Seega, sõltumata sellest, et 21.08.2018 võlatunnistus on deklaratiivne, ei tohi hageja võlatunnistuse alusel arvestada intresse lepingute nr 17091235 ja 17082529 alusel, kuna võlatunnistuse andmise päevaks olid laenulepingud lõppenud ja laenude tagastamise nõue oli muutunud sissenõutavaks.
10.Kostja 1 on seisukohal, et ei ole võimalik tuvastada, millal allkirjastas kostja 1 laenulepingu lisaks olevad üldtingimused. Samuti ei ole võimalik tuvastada, et hageja koos hagiga esitatud üldtingimused on just vaidlusaluste laenulepingute lisaks. Üldtingimuste pealkirjas on märgitud, et tegemist on kinnisvarakrediidi üldtingimustega. Laenulepingute nr 17091235 ja 17082529 pealkirjades on märgitud, et laenulepingud on sõlmitud krediidilepingutega. Seetõttu ei ole tuvastatav, et esitatud üldtingimused reguleerivad just vaidlusalustest laenulepingutest tulenevaid poolte suhteid. Seetõttu ei ole tõendatud asjaolu, et poolte vahel on sõlmitud kokkulepe, mis reguleerib viiviste määra. Seega tuleb viivist arvestada lähtudes VÕS § 94 lõikega 1 kehtestatud määrast. Isegi kui kinnisvarakrediidi üldtingimused reguleerivad poolte vahel sõlmitud laenulepingutest tulenevaid kostja 1 kohustusi, siis tuleb käsitleda laenulepinguid tüüptingimustel sõlmitud lepingutena. Samuti jääb kostjale arusaamatuks, kuidas ühel ja samal päeval sõlmitud lepingust tulenev viivisemäär, milleks loeti lepingust (p 8.4) tulenev intressimäär (15% aastas + 6 kuu euribor) arvestades euribori määra võib olla üheaegselt 15,95% aastas ja 16,07% aastas. Hagis on hageja arvestanud viivist lähtudes määrast 15% aastas. Kostja 1 leiab, et laenulepingus ja hagiavalduses esitatu on vastuolulised ja isegi, kui asuda seisukohale, et laenulepingud koosmõjus krediidilepingu üldtingimustega kehtestavad viivisemäära, siis kokkulepe viivisemäära suuruse kohta on VÕS § 42 lg 1 alusel tühine ja tuleb arvestada viivist lähtudes VÕS § 94 lg 1 kehtestatud määrast.
11.21.08.2018 võlatunnistuse kohaselt on laenulepingu nr 12599135 alusel kostja 1 kohustatud tasuma hagejale 105 735,46 eurot ja laenulepingu nr 17082529 alusel 76 505,47 eurot. Hagiavalduse kohaselt on laenulepingu 1 alusel kostja 1 kohustatud tasuma hagejale kokku 126 462,34 eurot ja laenulepingu 2 eest 91 436,14 eurot. Hageja 17.06.2020 seisuga esitatud krediidimaksete aruande kohaselt on viivis ja intress arvestatud kuni 11.07.2018 s.o enne 21.08.2018 võlatunnistuse vormistamist. Aruannetes ja võlatunnistuses märgitud viiviste summad erinevad omavahel. Aruannete järgi on kostja 1 teostanud makseid võlgnevuse tasumiseks kuni 18.02.2020. Aruannete kohaselt ei arvestanud hageja viivist peale 11.07.2018, kuid sõltumata sellest võlgnevuse summa suurenes. Isegi, kui hagejal on õigus arvestada viivist lähtudes 15% määrast, siis peaks olema viivis esimeselt laenulepingult 14 539,66 eurot aastas ja teiselt laenulepingult 10 516,66 eurot aastas. Aruannete kohaselt oli viivis 11.07.2018 seisuga 26 583,16 eurot (leping 1) ja 19 258,30 eurot (leping 2), kuid laenulepingud öeldi üles 12.07.2018 s.t selleks ajaks ei saanud tekkida sellist viivisenõuet, kuna kostja 1 võlgnevus 25.06.2018 seisuga oli esimeselt lepingult 163,14 eurot ja teiselt lepingult 8139,28 eurot. Aruannetest jääb ebaselgeks, millisest summast arvestatakse viivist ja kuidas arvestas hageja lepingu kehtivuse ajal intresside, viiviste ja põhivõla tasumist. Samuti ei ole selge, kuidas toimus tasutud summade arvestus peale võlatunnistuse sõlmimist.
12.Samuti ei ole selge, miks hageja jätkas peale laenulepingute ülesütlemist intresside arvestamist ja kinnipidamist. Kostja leiab, et laenuintressi määr on vastuolus heade kommetega, kuna kehtestatud intressi määr on suurem kui VÕS § 94 lõikega 1 kehtestatud intressimäär.
13.Kostja 1 palub 26.10.2020 täiendavas vastuses hagile tunnistada kinnisvarakrediidi üldtingimuste punkti 8.4 tühiseks VÕS § 42 lg 1 alusel. Kostja 2 vastuväited
14.Kostja 2 esitas vastuse hagile 09.03.2021 (I kd lk 161-162) ja 31.08.2021 (II kd lk 59-60).
15.Kostja 2 selgitas, et ta teenis 2017 töötasuga 910-950 eurot kuus ja hageja leidis, et ta saab olla käendajaks laenudel, mille igakuine intress oli umbes 2000 eurot kuus. Teise juhatuse liikme Y käendust hageja ei nõudnud.
16.Laenude väljastamisel nõudis hageja tagatist, kuid arvestas vaid 20-25%-lise omafinantseeringuga. Tavaliselt antakse ettevõtjale laenu 35-40% omafinantseeringuga.
17.Hagejale oli krediiditaotlustest teada, et laenud võeti, et: 1) omandatud objektide renoveerimiseks eesmärgiga suurendada turuväärtust; 2) korraldada juba 2019 septembris avatud spordihosteli tegevust. Kostja 1 oli juba 2017 septembriks hagejaga sõlminud 4 laenulepingut Narvas Tallinna 46-83, Raudsilla 10-13 ja Pähklimäe 11-115 osas ja Sillamäel Ranna 45-30 ja Keski 51-14 osas. Perioodil 2017 oktoober - 2018 veebruar sõlmiti veel 4 lepingut Kohtla-Järvel Sõpruse 12-12 ja Jaaniku 26-14, Jõhvis Hariduse 6-78 ja Narvas Bastarkovi 3-30 osas. Kostja 1 sõlmis 2017 korraga 4 sarnast laenulepingut igale objektile eraldi.
18.Kostja 2 leiab, et ka hageja peab kandma suure riskiga antud laenude väljaandmisel vastutust. 19.03.2020 pöördus teine juhatuse liige hageja poole palvega, et anda vee mõni kuu aega 2019 avatud hosteli täies mahus tööle saamiseks. Hageja soovis täiendavat tagatist ja kostja andis aprillis tagatiseks Jaaniku 26-14, Kohtla-Järvel asuva korteri. Järgmisel päeval peale notariaalse tehingu toimumist nõudis hageja veel kinnisasja tagatiseks või lubas seoses riigis kehtiva eriolukorraga alustada täitemenetlust. Kostja 2 siis täiendavat tagatist anda ei saanud.
20.Peale 2018 augustis sõlmitud võlatunnistuse sõlmimist tagastas kostja 1 hagejale tänu refinantseerimisele 50% väljastatud laenudest, samuti tasus jooksvad intressid ja viivised. Refinantseerimislaenu tasuti 2019 jaanuaris.
21.Lisaks olid hageja ja kostjate vahel kokkulepped: 1) kostjad avavad spordihosteli aadressil Võidu 17a ja teostavad selleks hoones remonttööd omavahenditest – remonttööd teostati; 2) kostjad loovad hosteli teenindamiseks uue juriidilise isiku – registreeriti Spordihostel Võidu tn 17a UÜ (14775087). Hostel avati septembris ja booking.com kaudu alustati tööd oktoobri lõpus ja hostel töötas kuni 2020 maini ning selle sulgemine oli tingitud pandeemia levikust.
22.Hageja andis kostjale 1 maksepuhkust 2019 juulini ja peale seda kostja 1 alustas küll ebaregulaarselt maksmist kuni 2020 maini. Seega ei loobunud kostjad kohustuste täitmisest.
23.Kostja 2 kahtleb hageja arvestuste õigsuses.
24.Kostjad leidsid 09.08.2021 esitatud seisukohas, et hageja ei analüüsinud piisavalt kostjate laenuvõimekust laenude andmisel. Kostja 1 majanduslik seisund laenu andmise ajaks ei olnud selline, mis oleks võimaldanud laenu tähtaegseks tagastamiseks ja laenuga seotud intresside tasumiseks. Kostja 1 käive oli majandusaasta aruande järgi 2016 aastal 241 147 eurot. Hageja 07.09.2017 koostatud krediidiraportist tulenevalt ei tohtinud kostjale 1 esitatava laenu summa ületada 95 000 eurot. Raportist nähtuvalt analüüsis hageja vaid laenu tagatiseks antud kinnistu väärtust. Laenu 1 andmise päeval olid kostjal 1 erinevate krediidiasutuste ees laenukohustusi 315 000 eurot. Arvestades kostja 1 käivet ja kohustuste suurust ei olnud kostja 1 laenu saamisel võimeline täitma laenulepingust tulenevaid kohustusi. Kostja 2 (käendaja) sissetulekud olid hageja kogutud andmete põhjal 2016 3 kinnistut ja töötasu umbes 500 eurot kuus, mis oli ebapiisav laenukohustuste täitmiseks. Hageja ei täitnud sisulist kontrolli laenuvõimekuse hindamisel, vaid hindas vaid laenude tagatiseks antud laenude piisavust laenukohustuste täitmisel. Hagejal tulnuks krediidiasutuse heast tavast lähtudes keelduda kostjale 1 laenu andmisest, kuna kostja 1 oli võimetu laenu tagastama. Seetõttu on kostjatega sõlmitud laenulepingud hea tavaga vastuolus ja TsÜS § 86 lg 1 alusel tühised. Kostjate hinnangul puudub tühiste tehingute alusel hagejal õigus nõuda intresside tasumist. Hagejal on õigus TsÜS § 90 lõikest 2 ja alusetu rikastumise sätete alusel nõuda vaid laenu tagastamist ja sellelt summalt seadusjärgset viivist. Lisaks leiavad kostjad, et hagejale varem tasutud makseid tuleb käsitleda
hagejalt saadu tagastamisena. Kostjaga 2 sõlmitud käenduslepingu tühisuse tõttu, tuleb kostja 2 vastu esitatud nõue jätta rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused
25.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
26.Pooltel ei ole vaidlust selles, et: * hageja sõlmis kostjaga 1 20.09.2017 laenulepingu nr 17091235 (leping 1), mille punkti 1 kohaselt andis hageja kostjale 1 laenu 89 000 eurot intressiga 15% aastas + 6 kuu euribor kuni 25.08.2032 (I kd lk 8-10); 16.11.2017 sõlmisid hageja ja kostja 1 kokkuleppe lepingu 1 täiendamiseks, mille alusel andis hageja kostjale 1 täiendavat laenu 8500 eurot (I kd lk 27-29); * hageja ja kostja 1 sõlmisid 20.09.2017 laenulepingu nr 17082529 (leping 2), mille punkti 1 kohaselt andis hageja kostja 1 kasutusse laenu 59 000 eurot intressimääraga 15% aastas + 6 kuu euribor tähtajaga 25.08.2032 (I kd lk 50-52); hageja ja kostja 1 sõlmisid 05.12.2017 kokkuleppe lepingu 2 täiendamiseks, mille alusel andis hageja kostjale 1 täiendavat laenu 11 600 eurot (I kd lk 68-69); * hageja sõlmis laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks kostjaga 2 käenduslepingud, märkides käendaja vastutuse maksimumsummaks laenulepingu 1 puhul 150 000 eurot (I kd lk 24-26) ja laenulepingu 2 puhul 82 500 eurot (p 2.7) (I kd lk 65-67); * lepingu 1 täitmist tagasid 150 000 euro suurune hüpoteek kostja 1 omandis olevale kinnisasjale asukohaga Võidu prospekt 17a, Narva linn (registriosa nr 4509) (I kd lk 15-23); lepingu 2 täitmist tagasid 7000 euro suurune hüpoteek kostja 1 omandis olevale kinnisasjale asukohaga Jaaniku 26, Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve (registriosa nr 2222507) ja 100 500 euro suurune hüpoteek kostja 1 omandis olevale kinnisasjale asukohaga Rakvere 6a, Narva (registriosa nr 3724309) (I kd lk 53-64); * hageja ütles seoses lepingutest tulenevate kohustuste mittekohase täitmisega kostjaga 1 lepingud üles 12.07.2018 (I kd lk 33 ja 73); * hageja ja kostja 1 vahel sõlmiti 21.08.2018 deklaratiivne võlatunnistus, mille allkirjastas kostja 1 juhatuse liikmena ka kostja 2 ning millest tulenevalt võlgneb kostja 1 hagejale lepingu 1 põhiosana 96 931,08 eurot ja intressina 7016,50 eurot ning lepingu 2 põhiosana 70 111, 13 eurot ja intressi 4960,04 eurot (I kd lk 37-38); * laenulepingute tagatiseks olnud kinnisasjad on võõrandatud.
27.Pooled vaidlevad selle üle, kas: • kostjale 1 kohalduvad laenulepingu üldtingimused (I kd lk 11-13); • mille katteks arvestas hageja kostjatelt laekunud summasid; • kas kostjaga 2 sõlmitud käenduslepingud on tühised; • kas hageja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet; • kas kohaldatav intressi- ja viivisemäär on tühised ja esineb alus viivise vähendamiseks.
28.Kostjaga 1 sõlmitud laenulepingutest Hageja ja põhivõlgniku vahel on sõlmitud 20.09.2017 laenuleping nr 17091235 ja 16.11.2017 selle täiendus. Nimetatud lepingute alusel sai põhivõlgnik hagejalt laenu kokku 97 500 eurot. Hageja ja põhivõlgniku vahel on sõlmitud 20.09.2017 laenuleping nr 17082529 ja 05.12.2017 selle täiendus. Nimetatud lepingute alusel sai põhivõlgnik hagejalt laenu kokku 70 600 eurot. Kostjad loobusid 29.08.2022 istungil vastuväidetest, et hageja on kostjale 1 kandnud laenuna väiksema summa või ei ole täiendavat laenusummat tagastamisel arvestanud (protokoll II kd lk 195-195 pöördel alates 01:33:52). Kuna põhivõlgnik ei täitnud oma lepingutest tulenevat laenu tagasimakse kohustust ning vaidlus puudub selles, et mõlemad lepingud on üles öeldud, siis on hagejal õigus nõuda põhivõlgnikult kohustuse täitmist VÕS § 396 lg 1 alusel. Põhivõlgnik on tunnustanud võla olemasolu 21.08.2018 deklaratiivse võlatunnistusega. Võlatunnistuse
allkirjastas kostja 1 juhatuse liikmena ka kostja 2 ning sellest tulenevalt võlgneb kostja 1 hagejale lepingu 1 põhiosana 96 931,08 eurot ja intressina 7016,50 eurot ning kõrvalnõuetena 1787,88 eurot ning lepingu 2 põhiosana 70 111,13 eurot, intressi 4960,04 eurot ja kõrvalnõuetena 1434,30 eurot. Vaatamata kohtu selgitustele (31.05.2021 protokoll I kd lk 188), ei ole kostjad tõendanud, et võlatunnistusel märgitud summad ei ole õiged. Samuti ei ole kostjad selgitanud, kui suur on nende hinnangul kostjate võlgnevus hageja ees. Võlatunnistusega on põhivõlgnik tunnistanud võla olemasolu, võla arvestuse ja selle alused on hageja välja toonud laenulepingute järgi. 29.08.2022 istungil selgitas hageja, et lepingu nr 17091235 järgne nõue on: põhiosa 93 991,60 eurot, viivis 352,47 eurot, lepingutasu 50 eurot, kokku 94 394,07 eurot. Lepingu nr 17082529 järgne nõue on: põhiosa 70 111,13 eurot, viivis 9563,22 eurot, lepingutasu 166 eurot, kokku 79 840,35 eurot.
29.1.VÕS § 37 lg 1 kohaselt tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Riigikohus on lahendis 2-17-124505 (p 14) selgitanud, et VÕS § 37 lg 1 mõlema alternatiivi puhul peab olema täidetud eeldus, et kostjal oli võimalus tüüptingimuste sisust teada saada. Kolleegium rõhutab, et määrav ei ole tingimuste sisuga tegelik tutvumine, vaid võimalus nende sisust teada saada ehk võimalus nendega tutvuda (vt ka Riigikohtu 23. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-11, p 13).
29.2.Kohus leiab, et kostjale 1 kohalduvad laenulepingu üldtingimused laenulepingute p 9 alusel. Nii laenulepingud kui ka üldtingimused on allkirjastanud kostja 1 juhatuse liikmena kostja
2.Seega saab lugeda tõendatuks, et kostja 1 oli teadlik tüüptingimustest ja nendega tutvumine sõltus kostja 1 juhatuse liikmest endast. Laenulepingute allkirjastamisel on kostja 1 kinnitanud, et on üldtingimustega tutvunud. Kostjad ei ole tõendanud, et hageja oleks ajaliselt põhivõlgnikku survestanud lepinguid allkirjastama.
30.Kostja 1 lepingute tühisusest
30.1.Kohus märgib, et kostjaga 1 sõlmitud laenulepingute puhul ei ole tegemist tarbijakrediidilepingutega. Tarbija on VÕS § 1 lg 5 järgi füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Antud juhul on kostja 1 kui äriühing sõlminud laenulepingud oma iseseisva majandus- või kutsetegevuse raames. Isegi kui oleks võimalik käsitleda kostjaga 1 sõlmitud laenulepinguid tarbijakrediidilepingutena, siis ei ole need tühised kostja 1 väidetud põhjusel, et neis puudub krediidi kulukuse määr. Mõlemas kostja 1 poolt allkirjastatud laenulepingus (p-s 2) on kokku lepitud krediidi kulukuse määras – lepingu 1 puhul on see 15,95% aastas ja lepingu 2 puhul 16,07% aastas.
30.2.Isegi kui lepingutes puuduks krediidi kulukuse määr, siis on Riigikohus lahendis 3-2-1-6614 punktis 18 leidnud, et VÕS § 408 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping siiski lisaks vormipuudusele tühine ka juhul, kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 sätestatud andmetest (mh nt krediidi kulukuse määr). VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub krediidileping vaatamata VÕS § 404 lg-s 2 viidatud andmete (sh nt krediidi kulukuse määra) puudumisele siiski kehtivaks, kui tarbija saab krediidi kätte või hakkab seda kasutama. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et põhivõlgnik sai laenu tegelikult kätte ja hakkas seda kasutama.
31.Kostja 1 lepingutes sätestatud laenuintressi vastuolust heade kommetega VÕS § 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Käesoleval juhul on pooled laenulepingutes intressi maksmises kokku leppinud. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja 1 on lepingut sõlmides sellise tasuga nõustunud. Asjas ei nähtu,
et lepingu sõlmimise ajal oleks pooled kokku leppinud intressita laenu andmises. Hageja ei ole arvestanud intressi peale laenulepingute lõppemist ja võlatunnistuses võlasummade fikseerimist. Hageja on hagist osaliselt loobunud ja arvestanud tasutuks võlatunnistusel välja toodud intressisummad.
32.Viivise määrast
32.1.Kostja 1 leiab, et ei ole tõendatud, et poolte vahel on sõlmitud kokkulepe, mis reguleerib viivise määra ja seega tuleb viivist arvestada lähtudes VÕS § 94 lõikega 1 kehtestatud määrast. Kostja 1 on seisukohal, et isegi kui kinnisvarakrediidi üldtingimused reguleerivad poolte vahel sõlmitud laenulepingutest tulenevaid kostja 1 kohustusi, siis tuleb käsitleda laenulepinguid tüüptingimustel sõlmitud lepingutena.
32.2.Kohus tuvastas eespool, et kostjale 1 kohalduvad laenulepingu üldtingimused. Laenulepingutele kohalduvate üldtingimuste p 8.4 kohaselt on viivise määraks lepingus kokkulepitud intressimäär, mis mõlema lepingu puhul on 15% aastas. Punkti 8.5 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 360-päevasest aastast. Hageja on arvestanud viivist määras 15% aastas. Hageja selgitas, et perioodil 22.08.2018-17.06.2022 arvestas hageja viivist 14% aastas, mis on kostjale soodsam.
32.3.Ebamõistlikult kõrge viivisemäär võib olla ka tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi. Praegusel juhul ei ole hageja rakendatav viivisemäär (15% aastas) maakohtu hinnangul nii kõrge, et seda võiks pidada laenusaaja majandustegevuses sõlmitud lepingu puhul VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühiseks. Majandustegevuses sõlmitud lepingute puhul on viivisemäära 0,2% viivitatud summast päevas (73% aastas) peetud kohtupraktikas kehtivaks, sh tüüptingimusena (vt Riigikohtu 30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p-d 48−49). 29.08.2022 kohtuistungil leiavad kostjad, et saabunud covid-viirus annab alust viivise vähendamiseks. Kohus kostjatega ei nõustu ja leiab, et ainuüksi covid-viirus viivise vähendamiseks aluseks ei ole. Kuivõrd kohaldamisele kuuluv viivisemäär ei ole tühine, siis ei ole arvestatud viivis ebamõistlikult suur, mistõttu puudub alus selle vähendamiseks.
33.Käenduslepingutest
33.1.VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 1 sätestab, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik, lg 2 sätestab, et tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. VÕS § 144 lg 2 järgi peab tarbijakäenduslepingu puhul käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis. VÕS § 145 lg 2 järgi käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
33.2.Kohtule esitatud hageja ja kostja 2 vahelistest käenduslepingutest nähtub, et need on kostja 2 poolt alla kirjutatud, käendaja vastutuse maksimumsummaks laenulepingu 1 puhul on p 2.7 järgi 150 000 eurot (I kd lk 24-26) ja laenulepingu 2 puhul p 2.7 järgi 82 500 eurot (I kd lk 6567). Käendaja vastutab põhivõlgniku kohustuste täitmise eest, mis tulenevad laenulepingutest nr 1 ja 2 ning nende lisadest ja täiendustest (p 2.1 ja 2.5) ning kostja 2 vastutus põhivõlgnikuga on solidaarne (p 2.1).
33.3.Kostjad leidsid 09.08.2021 esitatud seisukohas, et hageja ei analüüsinud piisavalt kostjate laenuvõimekust laenude andmisel. Hagejal tulnuks krediidiasutuse heast tavast lähtudes keelduda
kostjale 1 laenu andmisest, kuna kostja 1 oli võimetu laenu tagastama. Seetõttu on kostjatega sõlmitud laenulepingud hea tavaga vastuolus ja TsÜS § 86 lg 1 alusel tühised.
33.4.Kohus leiab, et kuna kostja 1 ei sõlminud laenulepinguid tarbijana, ei pidanud hageja kostjale 1 laenu andmisel järgima VÕS § 4034 lg 7 esimeses lauses sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kostja 1 etteheited ei ole asjakohased.
33.5.Kostja 2 poolt sõlmitud käenduslepingud ei ole maakohtu hinnangul tühised, kuna puudub vastuolu heade kommetega. Lepingu kooskõla heade kommetega tuleb hinnata selle sõlmimise aja seisuga (Riigikohtu 24. mai 2001 otsus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐76‐01). Käenduslepingut ei saa pidada heade kommetega vastuolus olevaks ainuüksi põhjusel, et käendajal oli väidetavalt käenduslepingu sõlmimise ajal vara vähem kui käenduskohustuse piirsumma (Riigikohtu 18. veebruari 2015 otsus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐157‐14, p 11). Käendusele kui tagamistehingule on olemuslikult omane suurte riskide eest vastutamine. Samuti ei kehti käendaja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõte, sest käendaja ei ole laenuvõtja, kes peaks jooksvalt tagatud kohustust täitma (Riigikohtu 31. jaanuari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710, p 48). Neil kaalutlustel on käendusleping heade kommetega vastuolus üksnes erandlikel asjaoludel. Riigikohtu seisukoha järgi võib käendusleping olla heade kommetega vastuolus eelkõige juhul, kui esineb järgmiste asjaolude kogum (vt 31. jaanuari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710, p 49 esimene lõik): - käendaja on põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik, eelkõige perekonnaliige, kes sõlmis lepingu sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest tulenevalt; - käendaja ei saa käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu; - käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes (arvestades mh nende tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita; - eespool nimetatud eeldused olid võlausaldajale lepingu sõlmimisel äratuntavad.
33.6.Kohtule ei ole esile toodud asjaolusid, millest nähtuks loetletud asjaolude kogum ja nende esinemist ei saa järeldada kostja 2 viidatud tõenditest. Kostja 2 ei toonud esile ühtegi erandlikku asjaolu, mis oleks teda teatavalgi määral sundinud käenduskohustust võtma. Vaidlust pole selles, et kostja 2 oli lepingute sõlmimise ajal kostja 1 seaduslik esindaja ja kostjal 2 kostjaga 1 on vahetu majanduslik seos. Kostja 2 selgitas kohtule, et laen oli vajalik äritegevuseks (olemasoleva kinnisvara renoveerimiseks ja spordihosteli organiseerimiseks). Seega ei saa pidada kostjat 2 isikuks, kes sõlmis lepingu sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest tulenevalt. Vaidlust pole ka selles, et kostja 2 on kostja 1 osanik ja seega oli tal võimalik saada isiklikku kasu talle kuuluva ja tema juhitava äriühingu majandustegevusest. Kostja 2 avaldas ise hagejale piisava sissetuleku perioodi veebruar – juuli 2017 kohta (II kd lk 52) ja hageja ei pidanud seda täiendavalt kontrollima, st hagejale ei pidanud olema äratuntav kostja 2 väidetav varatus. Kohtu hinnangul on laenuvõtjal ja käendajal kohustus esitada tõeseid andmeid. Kohtu hinnangul on alusetu väita, et hageja käitumine on vastuolus heade kommetega olukorras, kus käendaja esitab laenuandjale ebaõigeid andmeid. Kostja 2 on esitanud hagejale ja kohtule käesolevas menetluses vastuolulisi andmeid, mille kohaselt oli kostjal 2 sissetulekuid 2017 augustiks kokku (8 kuu jooksul) enam kui 2017 detsembriks (12 kuu jooksul) (I kd lk 165, II kd lk 51-52). Lisaks pidi kostja 2 juhatuse liikmena olema võimeline käenduskohustuse võtmisel ise otsustama, kas ta suudab käendatavat kohustust tegelikult kanda. Hageja on hinnanud kostjate krediidivõimelisust kogumis ja on arvestanud ka tagatise olemasolu. Kostja 1 2016 majandusaasta kasum oli 17 780 eurot ja 2017 49 086 eurot. Kostjate väitel on laenu andmise hetkel tagatisvara turuväärtus hinnatud kõrgemaks, täitemenetluses müüdi need tunduvalt väiksema hinnaga. Kohus tuvastas, et tagatisvara hindamisaktid on tellitud ja esitatud kostja 1 poolt (II kd lk 126-157). Asjas puuduvad tõendid, et tagatisvara oleks hageja poolt kõrgemaks hinnatud. Kostja 1 ei ole põhjendanud, miks ta esitas nimetatud hindamisaktid laenu saamisel, kui ta leidis, et tagatiste tegelik hind oli
oluliselt väiksem. Asjas ei oma tähtsust, mis hinnaga tagatisvara täitemenetluses müüdi, kuna täitemenetluses on hind kindlaks määratud hinna määramise menetluses. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostja 2 ei ole tõendanud eelduseid, mis annaks aluse lugeda käendusleping heade kommetega vastuolus olevaks ja seetõttu tühiseks. Eeltoodust tulenevalt on käenduskohustused kehtivad.
34.Nõudest ja osaliselt hagist loobumisest
34.1.Hageja on oma nõuet vähendanud 22.11.2021 (II kd lk 99 ja pöördel), 18.03.2022 (II kd lk 179 ja pöördel) ja 26.08.2022 menetlusdokumentides (II kd lk 192 ja pöördel). 29.08.2022 istungil selgitas hageja, et lepingu nr 17091235 järgne nõue on: põhiosa 93 991,60 eurot, viivis 352,47 eurot, lepingutasu 50 eurot, kokku 94 394,07 eurot. Lepingu nr 17082529 järgne nõue on: põhiosa 70 111,13 eurot, viivis 9563,22 eurot, lepingutasu 166 eurot, kokku 79 840,35 eurot.
34.2.22.11.2021 menetlusdokumendi kohaselt laenulepingu nr 17082529 tagatiseks olev kinnisasi asukohaga Rakvere tn 6a, Narva linn, registriosa nr 3724309, müüdi 17.05.2021 enampakkumisel hinnaga 31 000 eurot, millest hagejale laekus pärast täitekulu mahaarvamist kokku 30 070 eurot. Laenulepingu nr 17082529 üldtingimuste p 5.4 sätestab, et lepingu täitmise käigus hagejale laekunud summade arvelt loetakse esmalt tasutuks võla sissenõudmisega seotud kulud, seejärel viivis ja muud tasumisele kuuluvad kohustused, seejärel tasumata intress ning lõpuks laenusumma. Seoses võlgnevuse osalise tasumisega loobus hageja laenulepingust nr 17082529 tulenevatest nõuetest osaliselt 30 098,18 euro ulatuses. Kuni 17.06.2020 sissenõutavaks muutunud viivis summas 16 198,97 eurot; perioodil 18.06.2020-20.04.2021 sissenõutavaks muutunud viivis summas kokku 8939,17 eurot ja intress 4960,04 eurot.
34.3.18.03.2022 menetlusdokumendi kohaselt laenulepingu nr 17082529 tagatiseks olev kinnisasi asukohaga Jaaniku tn 26, Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve, registriosa numbriga 2222507, müüdi 25.11.2020 enampakkumisel, millest hagejale laekus 25.01.2022, arvestades täitekulu mahaarvamist, kokku 4897,20 eurot. Laenulepingu nr 17082529 üldtingimuste p 5.4 sätestab, et lepingu täitmise käigus hagejale laekunud summade arvelt loetakse esmalt tasutuks võla sissenõudmisega seotud kulud, seejärel viivis ja muud tasumisele kuuluvad kohustused, seejärel tasumata intress ning lõpuks laenusumma. Seoses võlgnevuse osalise tasumisega loobus hageja laenulepingust nr 17082529 tulenevatest nõuetest osaliselt veel 4897,20 euro ulatuses, vähendades laenulepingust nr 17082529 tulenevat viivist veel 4897,20 euro võrra. Laenulepingust 17082529 tulenev viivise nõue 18.03.2022 seisuga on seega 4772,29 eurot (9669,49-4897,20).
34.4.26.08.2022 menetlusdokumendi kohaselt laenulepingu nr 17091235 tagatiseks olnud kinnisasi asukohaga Võidu prospekt 17a, Narva linn, registriosa numbriga 4509, sundmüügist laekus hagejale 19.08.2022 kokku 64 408 eurot. Laenulepingu nr 17091235 üldtingimuste p 5.4 sätestab, et lepingu täitmise käigus hagejale laekunud summade arvelt loetakse esmalt tasutuks võla sissenõudmisega seotud kulud, seejärel viivis ja muud tasumisele kuuluvad kohustused, seejärel tasumata intress ning lõpuks laenusumma. Seoses võlgnevuse osalise tasumisega loobus hageja laenulepingust nr 17091235 tulenevatest nõuetest osaliselt summas kokku 64 408 eurot alljärgnevalt: hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis summas 22 464,76 eurot; ajavahemikul 18.08.2020 kuni 19.08.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 31 987,26 eurot; intress 7016,50 eurot ja laenu põhiosa 2939,48 eurot.
34.5.Kohus võtab TsMS § 442 lg 5 ja 429 lg 1 lause 2 alusel hageja poolt hagist loobumise loobutud osas vastu summas 99 403,38 eurot. Hagis nõudis hageja lepingu 17082529 järgi: põhivõlga 70 111,13 eurot, intressi 4960,04 eurot, viivist 16 198,97 eurot ja lepingutasu 166 eurot. Peale loobumist on lepingu nr 17082529 järgne nõue: põhiosa 70 111,13 eurot, viivis 9563,22 eurot, lepingutasu 166 eurot, kokku 79 840,35 eurot. Hagis nõudis hageja lepingu
17091235 järgi: põhivõlga 96 931,08 eurot, intressi 7016,50 eurot, viivist 22 464,76 eurot ja lepingutasu 50 eurot. Peale loobumist on lepingu nr 17091235 järgne nõue: põhiosa 93 991,60 eurot, viivis 352,47 eurot, lepingutasu 50 eurot, kokku 94 394,07 eurot.
34.6.Kohus tuvastas eespool, et kostjale 1 kohalduvad laenulepingu üldtingimused ja seega ka üldtingimuste p 5.4, mis sätestab, et lepingu täitmise käigus hagejale laekunud summade arvelt loetakse esmalt tasutuks võla sissenõudmisega seotud kulud, seejärel viivis ja muud tasumisele kuuluvad kohustused, seejärel tasumata intress ning lõpuks laenusumma. Vaatamata kohtu ettepanekule ei esitanud kostjad tõendeid selle kohta, et võlatunnistusel olevad summad ei ole õiged ega selgitanud, kui suur on nende hinnangul võlgnevus hageja ees (31.05.2021 protokoll I kd lk 188). Hageja on arvestanud laenulepingute järgsest võlast maha täitemenetluses saadud summad. Kohus ei tuvastanud hageja võlaarvestuses eksimusi. Hageja nõuab kostjatelt ka lepingu sõlmimise tasu, milles on põhivõlgnikuga kokku lepitud laenulepingute punktis 3. 34.7 Kuna põhivõlgnik ei ole hagejale laenu tagasi maksnud ja kostja 2 ei ole täitnud oma käenduslepingust tulenevat kohustust – täita põhivõlgniku kohustus hageja ees, ja kostjad on kohustuse täitmisega ka viivituses, siis on hagejal õigus VÕS § 142 lg 1, § 145 lg 1 ja 2 alusel nõuda kostjatelt solidaarselt kohustuse täitmist ehk võla, lepingutasu ja intressi tasumist ning viivist.
34.8.Kostjatelt tuleb solidaarselt hagejale välja mõista lepingu nr 17091235 alusel põhivõlg 93 991,60 eurot, viivis 352,47 eurot, lepingutasu 50 eurot, kokku 94 394,07 eurot, arvestades, et kostja 2 käenduse maksimumsumma on 150 000 eurot.
34.9.Kostjatelt tuleb solidaarselt hagejale välja mõista lepingu nr 17082529 alusel põhivõlg 70 111,13 eurot, viivis 9563,22 eurot ja lepingutasu 166 eurot, arvestades, et kostja 2 käenduse maksimumsumma on 82 500 eurot.
34.10.Hageja taotlusel ja TsMS § 367 alusel tuleb kostjatelt solidaarselt alates 18.06.2020 kuni põhinõude tasumiseni välja mõista viivis määras 15% aastas arvestatuna põhivõlalt.
35.Menetluskuludest
35.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kohus ei nõustu kostjatega, et hagist osalise loobumisega seotud menetluskulud tuleks jätta hageja kanda. Hageja nõue on osaliselt rahuldatud täitemenetlustes pärast hagi esitamist. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 järgi.
35.2.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
36.Tsiviilasja hind
36.1.Harju Maakohus on 25.06.2020 määrusega käesoleva hagi menetlusse võtnud hagiavalduses märgitud tsiviilasja hinnaga 242 954,81 eurot (I kd lk 124-125). Käesolevaks on hageja oma nõudest osaliselt loobunud ja seega on muutunud hagihind.
36.2.TsMS § 136 lg 1 kohaselt, tsiviilasja hinna määrab kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Vastavalt lõikele 4 võib kohus
tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga.
36.3.Käesolevaga muudab kohus tsiviilasja hinda TsMS § 136 lg 4 alusel.
36.4.TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja 2 ning § 134 lg 1 ja 2 järgi on hagihind 198 849,83 eurot, mis kujuneb järgmiselt: lepingu nr 17091235 järgne nõue: põhiosa 93 991,60 eurot + viivis 352,47 eurot + lepingutasu 50 eurot + 1 aasta viivis 15% põhinõudelt + lepingu nr 17082529 järgne nõue: põhiosa 70 111,13 eurot + viivis 9563,22 eurot + lepingutasu 166 eurot + 1 aasta viivis 15% põhinõudelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.