Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalesid
Harju Maakohus Andres Suik 13.09.2022, Tallinn 2-22-1160 M. L. hagi Skinest Arendus OÜ vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks 17 712 eurot Hageja: M. L. (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post: xxxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Liisa Linna (Advokaadibüroo LIVERTE, Aadress: Tina tn 9, Tallinn 10126 telefon: 5253815, e-post: [email protected]) Kostja: Skinest Arendus OÜ (registrikood 12661451; asukoht Mõisa tn 4, 13522 Tallinn; e-post: [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Erko-Andreas Roosik (Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co, epost [email protected]) 06.09.2022 Hageja M. L., hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Liisa Linna, hageja nõustaja A. O. Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Erko-Andreas Roosik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Mõista kostjalt Skinest Arendus OÜ hageja M. L. kasuks välja kahjuhüvitis summas 4507,41 eurot (millest 4427,41 eurot on kahjuhüvitise seoses lepingueseme puudustega ja 80 eurot kohtueelsete õigusabikulude hüvitis).
3.Mõista kostjalt Skinest Arendus OÜ hageja M. L. kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtu poolt väljamõistetud kahjusummalt 4507,41 eurot alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni nimetatud kahjusumma tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Jätta poolte menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva
2-22-1160 otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
1.M. L. (hageja) esitas 24.01.2022 Harju Maakohtule hagi Skinest Arendus OÜ vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt kuulub hagejale (edaspidi tähistatud ka kui Ostja) omandiõiguse alusel korteriomand katastritunnusega xxxx, kinnistu number xxxx, asukohaga Xxxx (Lisa 1 – kinnistusraamatu väljavõte) (edaspidi Korteriomand või Korter).
2.Hageja sai korteriomandi omanikuks notariaalse tehinguga 24.01.2019 (korteriomandi hüpoteegi alt vabastamise avaldus, omandi üleandmise asjaõigusleping, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping) (Lisa 2 – asjaõigusleping 24.01.2019). Nimetatud asjaõiguslepinguga müüs kostja Skinest Arendus OÜ (edaspidi tähistatud ka kui Müüja) hagejale Korteriomandi vastavalt poolte vahel 28.03.2018 sõlmitud lepingule (Leping, mille alusel müüja kohustub püstitama Xxxx asuvale maatükile hoone ja looma korteriomandid; kinnistu jagamisel tekkivate korteriomandite võlaõiguslik müügileping ja volitus müüjale) (Lisa 3 – võlaõiguslik müügileping 28.03.2018). Vastavalt 24.01.2019 asjaõiguslepingu p 3.1. müüs Müüja Korteriomandi Ostjale hinnaga kokku 102 900 eurot (sisaldab käibemaksu). Otsene valdus anti Ostjale üle 21.01.2019.
3.Peale müügitehingu tegemist on Korteril ilmnenud erinevad puudused, mida kostja ei ole praeguseks kõrvaldanud: A) Esimese probleemina tungis kevadel 12.05.2020 Xxxx tänava poolsest seinas tuppa vihmavesi. Järgmine suur uputus samast kohast läbi välisseina toimus 23.11.2020. 2021. aastal toimusid suuremad läbisadamised 24.08. ja 21.10. Müüja poolt käidi fassaadi väljastpoolt akende kohalt fassaadi mastiksitega vuukimas, kuid edutult. Nimetatud puudus on kirjeldatud ekspertiisis „Xxxx ehitusvigade ekspertiisarvamus ja ettepanekud nende kõrvaldamiseks“ (Lisa 4 – ekspertiis), lk 3-7. Ekspertiisiarvamuse koostas volitatud ehitusinsener, tase 8 (tunnistus 126935) A. O..
4.Ekspertiisi lk 5 kohaselt: vihmavesi on tunginud hoonesse läbi välise kandekonstruktsiooni. Osad kahjustused on akna ülemises ja küljepalede piirkonnas ning osad aknalauast allpool. Aknapalede piirkonna veekahjud on tingitud välisseina konstruktsiooni puudustest ja alumine osa akna veepleki null kaldest. Kuna nimetatud veekahjustus on Korteris kordunud juba neli korda ning põhjused, et see rohkem ei esineks, on tänaseks jätkuvalt kõrvaldamata, siis Ostjal puudub kindlus, et Müüja suudab nimetatud probleemi üldse kõrvaldada.
5.B) Teise probleemina kerkis üles ventilatsioonist tekkiv müra. Esimest korda andis Ostja Müüjale teada ventilatsiooni mürast kolm kuud peale müügilepingu sõlmimist, so mais 2019. Ostja tellis ise ventilatsiooni müra mõõdistuse, mille koostas Majatehnik OÜ Katselabor 01.03.2021 (töö nr 21043). Mõõtmisest selgub, et ventilatsioonimüra ei vasta normidele ja ületab kõigis tubades, v.a vannitoas tunduvalt piirväärtusi, isegi kõige madalamal seadme kiirustasemel 1. Ekspertiisi kohaselt (lk 9): Oma kogemustele tuginedes ei ole võimalik, et seadusest tulenevate nõuete järgi
2-22-1160 tööde lõppedes teostatud ventilatsiooni müra mõõdistamisel see viga ei tulnud välja. Reaalne elu näitab, et mõõdistustulemuse väärtusi korrigeeriti endale sobilikus suunas, säästmaks juba valmis ehitatud konstruktsioonide avamist ja vigade parandust.
6.C) Samuti on ehituslikud puudused ilmnenud Korteri vannitoas (seinaplaatide pragunemine, hallitus vannitoa duššinurga silikoonil, vesi põranda ja seina taga). Eksperdi ülevaatusel 22.01.2022 nähtus, et Korteri WC/dušširuumis on kaks plaati katki, mis ei ole tekkinud ekspluatatsioonist, vaid pigem on tegemist ehituse käigus tekkinud mikropragudega, kuid mis koheselt ei olnud nähtavad. Üks on dušši nurgas põrandatrapi juures ja teine glasuurplaadi pragu seinapealse WC-poti all (kirjeldus ja fotod ekspertiisi lk 9).
7.Hageja on kõigist nimetatud puudustest korduvalt Müüjat õigeaegselt informeerinud, mille kinnituseks esitab hageja valiku e-kirjadest (Lisa 5 - hageja e-kiri 13.11.2020, Lisa 6 – hageja ekirjad 17.-19.05.2019, Lisa 7 – hageja e-kirjavahetus Müüjaga 2019-2021, Lisa 8 – hageja e-kiri 18.08.2021). Samuti on Müüja poole tekkinud probleemide lahendamiseks pöördunud hageja lepinguline esindaja nõudekirjaga 16.11.2021 (Lisa 9 – nõudekiri). Müüja lepinguline esindaja vastas 30.11.2021 järgmist: Müüja ei nõustu ostja pakutud alternatiividega, kuid on valmis endiselt kõrvaldama ventilatsiooniagregaadiga ja vee läbijooksuga seonduvad probleemid (Lisa 10 – Müüja vastus 30.11.2021). Seega on tekkinud olukord, kus pooltevahelised kohtueelsed läbirääkimised ei ole andnud (hagejale sobivat) tulemust, kuna Müüja ei ole kõrvaldanud Korteri puuduseid. Hageja on lasknud Korteri puudused hinnata eksperdil ning ekspert on välja arvutanud ka nimetatud puuduste kõrvaldamise rahalise maksumuse hagejale.
8.Hageja esitas kostja vastu nõude VÕS § 115 lg 1 alusel kogusummas 10 828 eurot (s.o remonditööd Korteris 10 100 eurot millele lisanduvad kulud ekspertiisile ja õigusabile). Nõude suuruse kujunemine: Antud eluase ei vasta antud hetkel Eest Vabariigis kehtestatud normidele ja kõnealuse korteri elamiskõlblikuks muutmiseks tuleb teostada rida parendustöid, mida õige jälgimise korral oleks saanud vältida või teostada õigeaegselt enne omandi üleandmist kliendile (ekspertiisi lk 10-11). Nõude summa kujuneb erinevate vajalike remonditööde ja hageja poolt juba kantud kulude liitmisest (Tabel 1 – Korteri remonditööde maksumus). Nimetatud remonditööde maksumusele liitis hageja tema poolt kantud kulutused: ekspertiis (hagi lisa 4) summas 648 eurot ja juristi nõudekirja koostamine 80 eurot, kokku 728 (Lisa 11 – teenuste arved). Kokku on hageja nõude suurus 10 100 + 728 = 10 828 eurot.
9.Kostja on andnud hagejale järgmised kinnitused: Korteril ei ole mingeid Müüjale teadaolevaid varjatud puudusi (võlaõigusliku lepingu p 1.9.3.) ning Korteril ei ole mingeid Müüjale teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata puudusi, mille fikseerimist käesolevas lepingus Müüja peaks vajalikuks (sama lepingu p 1.9.8.) ja Müüjal on piisavalt rahalisi ja muid vahendeid Hoone ehitamiseks ning ehitustööde teostamiseks Hoones ja lepingu esemeks olevate korteriomandite reaalosades (sama lepingu p 1.9.10.) ning Müüja on esitanud Ostjale kogu Müüjale teadaoleva informatsiooni Kinnistu ja lepingu eseme kohta (sama lepingu p 1.9.11.). Lisaks kinnitas Müüja järgmist: Müüja tagab ehitustööde, sealhulgas siseviimistlustööde, teostamise kooskõlas seaduses sätestatud tingimustel kooskõlastatud ehitusprojektiga, sh Hoone ja lepingu eseme tehnilise info ja Spetsifikatsiooniga (sama lepingu p 2.2.). Lepingus kokkulepitud garantii ei välista ega piira Ostja õigust kasutada muid seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid lepingu eseme lepingutingimuste mittevastavuse korral (võlaõigusliku müügilepingu p 2.18.).
10.Antud juhul on kostja rikkunud lepingut, kuna lepingu esemel ilmnesid peale tehingu tegemist varjatud puudused. Varjatud puuduseks loetakse sellised lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei saanud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-100-15 punkt 31). Lepingueelsete läbirääkimiste käigus ei ole kostja teavitanud hagejat sellest, et Korteril esinevad varjatud
2-22-1160 puudused. Käesoleval juhul on selge, et vaidlusalused puudused on täielikult hagejast sõltumatud. Hageja lähtus kostja poolt antud ütlustest ning kinnitustest, hageja ei pidanud järeldama, et talle müüakse puudustega Korter. Kostja vastutuse saab välistada juhul, kui hageja teadis või pidid teadma esinenud puudusest – antud juhul selliseid asjaolusid ei esinenud, st vastutuse välistamist. Hageja on teavitanud avastatud puudusest kostjat mõistliku aja jooksul.
11.Kui müügilepinguga on tekkinud kahju, siis võib Ostja viia müügilepingu eseme vastavusse sellega, milles müügilepingus kokku lepiti, s.o lasta teostada müügilepingu eseme remonditööd. Antud tööde teostamine viiks müügilepingu eseme vastavusse sellega, milles müügilepingus kokku lepiti ning mida Ostja osta soovis. Antud juhul on kahju hõlmatud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga, kuivõrd tekkinud kahju ärahoidmine on selle kohustuse eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Käesoleval juhul on kahju tekkinud müügilepingu sätteid rikkudes, mille eesmärgiks on olnud hoida sellise kahju tekkimine ära. Kui kostja ei oleks müügilepingu sätteid rikkunud, ei oleks selle põhjusliku seosena saabunud ka tagajärjena kahju hüvitamise kohustust. Tekkinud kahju pidi olema rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav.
12.Kahju ettenähtavust tuvastades tuleb arvestada üldjuhul seda, kas lepingut rikkunud pool nägi või pidi asjas esile toodud asjaoludel kahju ette nägema. Antud juhul on selge, et müügilepingu rikkumise tagajärjel võib tekkida selline kahju sellises ulatuses, nagu hageja oma nõudes on esitanud. Kahju ettenähtavuse korral tuleb eelkõige veenduda selles, kas esineb põhjuslik seos lepingu rikkumise ning tekkinud kahju vahel. Kui kostja ei oleks müügilepingut rikkunud, siis ei oleks hagejale tekkinud kahju hagis nimetatud ulatuses. Veelgi enam – kui hageja oleks olnud teadlik Korteri tegelikust seisukorrast, ei oleks pooled tehinguni jõudnudki. Sellest tulenevalt esineb lepingu rikkumise ning kahju tekkimise vahel tugev põhjuslik seos.
13.Kahju hüvitamist nõudes saab nõuda muuhulgas asja parandamiseks vajalike kulutuste hüvitamist (VÕS § 128 lg 3). Selline kahju on puudustega müügieseme üleandmisel vähemasti üldjuhul hüvitatav ka kaitse-eesmärgist lähtudes (VÕS § 127 lg 2). Samuti kui kostja oleks koheselt õigeaegselt ja kooskõlas lepinguga täitnud endale võetud kohustused, ei oleks hageja pidanud tellima ekspertiisi (hagi lisa 4) ning kandma täiendavaid kulutusi õigusabile (nõudekirja koostamine). Seega sisaldab kahjunõue ka hageja poolt tehtud kulutuste hüvitamist. Ei vaielda selle üle, et hageja soovis kasutada müügieset elukohana. Kui müügiese ostetakse elukohaks, tuleb müüjal arvestada, et müügiese peab eelduslikult vastama elementaarsetele elamistingimustele ja kui müügiese eeltoodule ei vasta, on tegemist eelduslikult VÕS § 217 lg 2 p-s 2 sätestatud lepingueseme puudusega ning müüja saab oma vastutuse selle eest välistada üldjuhul üksnes siis, kui ta on puuduse enne müügilepingu sõlmimist ostjale avaldanud (vt ka Riigikohtu 19. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-12, p-d 23 ja 26).
14.07.04.2022 menetlusdokumendis esitas hageja oma nõuded täpsustatud kujul. Hageja palub mõista kostjalt välja kahjuhüvitise summas 16 400 eurot (millest 16 320 eurot on kahju kohustuste täitmise asemel ja 80 eurot kõrvalkahjud (õigusabiteenus)). Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivise kohtu poolt väljamõistetud rahaliselt nõudelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni rahalise nõude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. 07.04.2022 menetlusdokumendis esitas hageja seisukohad kostja vastusele kuid ühtlasi täpsustas hagiavalduse nõudeid, kuivõrd hagi aluseks olevad asjaolud on muutunud: kostja on pärast hagi menetlusse võtmist kohtu poolt puudusi osaliselt kõrvaldanud, kuid suuremas osas teostanud parandustöid edutult. Kohtumenetluse vältel teostatud parandustööde tõttu on hageja pidanud uuesti tellima ekspertarvamuse ning võtma ka uue hinnapakkumise tööde teostamiseks, mis on vajalikud lepingu eseme lepingukohaseks viimiseks.
Poolte vahel puudub vaidlus, et hagi esitamise ajal olid lepingu esemel puudused. Kostja
2-22-1160 vastusest ilmneb, et kostja iseenesest ei vaidle vastu sellele, et lepingu esemel esinesid hagiavalduse esitamise ajal hagiavalduse kahjunõude aluseks olevad puudused. Kostja ei vaidle vastu ka sellele, et kostja on üritanud varasemalt puudusi kõrvaldada (kostja vastuse p 5 näiteks). Kostja väidab, et on probleeme käinud likvideerimas 2020. suvel ning soovinud uuesti parandustöid läbi viia 2021. aasta augustis.
16.Hageja ei ole keelanud kostjal kuni 16.11.2021 parandustöid teha, vaid on vastupidi nõudnud kostjalt korduvalt lepingu eseme parandamist. Hageja ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt olevat hageja keelanud parandustöid teha suvel 2021. aastal kuni 01.02.2022. Pooled ei ole kunagi leppinud kokku, et puudused lepingu esemel kõrvaldatakse alles pärast 01.02.2022. Kostja ei ole mitte ühegi tõendiga suutnud vastavat „kokkulepet“ tõendada ning sellise kokkuleppe sõlmimist ei oleks olnud mõistlik hagejalt kuidagi eeldada, olukorras, kus puudused olid ilmnenud juba 2019. aastal ning takistasid hagejal korteri sihipärast kasutamist. On äärmiselt küüniline väita, et hageja on nõustunud pea kolme aastase puuduste kõrvaldamise tähtajaga 2019. aastal, mil kehtis veel garantiiperiood. (vt hagi lisa 3 lk 7 p 2.16).
17.Ekslik on kostja hinnang hageja 16.11 2021 nõudekirjale. Kostja on oma vastuses leidnud, et hageja on 16.11.2021 nõudekirjas esitanud alusetu hinna alandamise nõude ja ühtlasi keeldunud kostjale võimaldama puuduste kõrvaldamist. 16. novembri 2021 nõudekiri on õiguslikus mõttes tahteavaldus selle kohta, et hageja on otsustanud lepingu esemel nõudekirjas toodud puudused ise kõrvaldada ning puuduste kõrvaldamist ega heastamist kostjalt enam vastu ei võta. VÕS § 107 lg 1 kohaselt oli kostja kaotanud omal kulul lepingu rikkumise heastamise õiguse. Hageja oli asunud kasutama teisi õiguskaitsevahendeid ning oma 16.11.2021 kirjaga teinud ettepaneku kompromissi sõlmimiseks selliselt, et kostja tasub talle kompromiss-summa 25 000 eurot.
18.Kostja väidab, et tema 30.11.2021 vastuskirjas hagejale on teavitatud soovist puudused kõrvaldada ning hageja poolt ei olnud heatahtlik kostjale seda keelata. Hageja hinnangul ei esinenud 16.11.2021 enam VÕS § 107 lg 1 toodud eeldusi heastamiseks. Hageja oli asunud nõudma rahalist hüvitist hagejalt, et puudused ise kõrvaldada. Sealjuures ei ole vähem tähtis, et võlaõiguslikus müügilepingus on lepitud kokku, et kui garantiiajal ilmsiks tulnud puudusi, vaegtöid või ehitusvigasid ei ole kostja poolt kõrvaldatud, on hagejal õigus nimetatud tööd ise teha või teha lasta ja kostjal kohustus nende tööde maksumus ostjale hüvitada. (hagi lisa 3 Võlaõigusliku lepingu punkt 2.16)
19.Hageja tõi 16.11.2021 nõudekirjas välja, et ta oli teavitanud kostjat ventilatsiooniseadme müra probleemist juba kolm kuud peale müügilepingu sõlmimist; välisseinte veekindluse probleemist 2020. aasta maikuus ja puudustest vannitoas 2021.aasta suvel. Kostjale oli võimaldatud kuni 16.11.2021 tulla korterisse ja parandustööd läbi viia. Kostja oli hageja nõudmisi ignoreerinud. Muuhulgas ei olnud läbi viidud ka müügilepingus kokkulepitud garantiiperioodi ülevaatust. Asjaolule, et 16.11.2021 kirjas hageja toob välja, et ta on septembris 2021 üürinud korteri välja kuni 1. veebruarini 2022, ei saa omistada kuidagi hageja nõusolekut võimaldada veelkord kostjal parandustöid teha. Hageja on 16.11.2021 kirjas üheselt mõistetavalt toonud välja, et soovib kostjalt: kas A) raha – 25 000 eurot või B) uut korterit.
20.Kostja eksib, lugedes 16.11.2021 kirja hinnaalandamise avalduseks. Hageja on soovinud alustada 16.11.2021 kirjaga kompromiss-läbirääkimisi. Sellele viitab kirja lõpus lõik: „Klient on valmis müüjaga käesoleva nõudekirjas väljendatud küsimusi arutama läbirääkimistel. Raha tagastamata jätmisel või juhul kui Teie ei alusta läbirääkimisi kompromissi leidmiseks pöördume nõudega kohtusse, millega kaasnevad lisaks võlgnevusele ka menetluskulud (riigilõiv, kulud õigusabile, seaduses sätestatud muud kohtukulud ja täitemenetluse kulud), mis samuti tuleb teil hüvitada.“ Hageja pidas võimalikuks sel hetkel, et pooled lepivad kokku, et arvestades lepingu eseme puudusi, mida kostja kuni 16.11.2021 ei olnud suutnud ega soovinud kõrvaldada, tagastab
2-22-1160 kostja ostuhinnast 25 000 eurot või vahetab välja korteri puudusteta korteri vastu. Kuni 16.11.2021 kuupäevani ei olnud hageja asunud ise veel puudusi parandama ning, nagu ka kirjas on välja toodud, oleks tal endal esimene võimalus asuda puudusi ise parandama alles 01.02.2022. Olenevalt puuduste ulatuslikust iseloomust, soovis hageja esmalt hüvitise kostjalt kätte saada, sest tal puudusid rahalised vahendid nii mahukate ehitustööde tellimiseks.
21.Hageja poolne reaktsioon kostja 2-3 aastasele tegevusetusele ja saamatusele oli igati mõistlik ja asjakohane ning õigustatud. Kostja leiab, et tema kinnitus 30.11.2021 heastamise kavatsusest võtab hagejalt õiguse kohustuste täitmise nõude asemel kahju nõuda. Hageja ootas kostjalt oma 16.11.2021 kirjale kas pakkumist hüvitise väljamaksmiseks või uut korterit. Kostja ei olnud valmis hageja ettepanekutest lähtuvaid kompromissläbirääkimisi alustama, mistõttu ei pidanud hageja ka vajalikuks kostja 30.11.2021 kirjale vastama. Hageja oli oma 16.11.2021 kirjas väljendanud, et tal ei ole enam huvi, et kostja parandustöid teostama tuleb, seega oli kostja minetanud õiguse oma kohustuse rikkumist heastada. Hagejal oli tekkinud hagi esitamise ajaks õigus nõuda kahju hüvitamist kohustuse täitmise asemel, kuna: 1) oli hageja kostjat teavitanud puudustest lepingu esemel mõistliku aja jooksul nende avastamisest, kusjuures kõik puudused ilmnesid 24 kuu jooksul valduse üleandmisest s.o garantiiperioodi jooksul; 2) hageja oli kostjale andud korduvalt võimalusi puudused kõrvaldada ning kostja oli üritanud kõrvaldada seinte läbimärgumise probleemi ja ventilatsioonimüra, kuid selles ebaõnnestunud.
22.Ventilatsioonimürast teavitas hageja kostjat esmakordselt kirjalikult 17.05.2019. Järgmine kiri läks hagejalt välja kostjale otse 19.05.2019. (hagiavalduse lisa 6) Hageja on viidanud, et ventilatsiooniagregaat teeb tema jaoks talumatut müra ja ta ei saa selle tõttu korterit kasutada. Tegemist ei ole puudusega, mille kõrvaldamise mõistlik aeg on 3 aastat. Ventilatsioonimüra kohta oli kostja hagejat teavitanud 2021. kevadel teostatud ventilatsioonimüra mõõdistusest (Kostja vastuse lisa 6) mille järgi kostja luges müra normi piires olevaks. Hageja sai aru, et kostja keeldub ventilatsioonimüraga edasi tegelemast, sest kogu hageja initsiatiivil toimunud sellekohane suhtlus ajavahemikus 19.03.2021 – 29.07.2021 ei andnud tulemust (07.04.2022 menetlusdokumendi Lisa 1). Lisas 1 toodud kirjavahetuses on näha, kuidas pooled lepivad kokku müramõõdistuse ja kostja edastab mõõdistusprotokolli 5. aprillil 2021. 8. aprillil 2021 küsib hageja kostjalt, et kuna müra on mõõdistuse kohaselt 10 dB üle normi, siis kuidas saada müra nõuetekohaseks. 23. aprillil 2021 esitab hageja uue järelpärimise, kuivõrd kostja ei ole eelmisele küsimusele vastanud.26. aprillil vastab kostja, et ootab projekteerija vastust ja teeb ettepaneku viia agregaat esikusse. Kirjavahetusest on näha, et hageja tuletas oma muret meelde veel 29. juunil 2021, kuivõrd kostjalt ei ole tulnud probleemi lahendust ning teavitust, et kostja soovib alustada parandustöid.
23.Välisseina veepidamatusest teavitas hageja kostjat 12.05.2020 (07.04.2022 menetlusdokumendi Lisa 2), seejärel 23.11.2020 (hagi lisa 5), 25.08.2021 ja 21.10.2021 (07.04.2022 menetlusdokumendi Lisa 3). Sealjuures kostja on selgitanud ka oma vastuses, et on pärast probleemidest teada saamist käinud välisseina probleemi parandamas. Sealjuures 2020. suvel teostades selleks maalritöid. Hageja 23.11.2020 e-mail kinnitab küll, et suvel 2020 teostati maalritöid, millest ilmselgelt ei olnud probleemi kõrvaldamiseks abi.
24.Ekspert A. O. hinnangul on sadevee tungimisel kandekonstruktsiooni on mitu põhjust: 1. Akende pealsed ja alused veepleki ääristused peavad olema kaldega väljapoole. Praegusel hetkel on need null kaldega ja kohati isegi negatiivse kaldega; 2. Akende paigaldamisel on kasutatud akende KTA järgi SIGA FENTRIM teipe ja seda näeb ka fotodelt. Küsimus jääb, kas kõikidel akendel on paigaldatud korrektselt teibid; 3. Kuna seinte läbijooksu kohtade kohal fassaadipinnal on suured klaasipinnad ja vett mitteimavad dekoratiivplaadiga pinnad, siis külgvihmaga valgub seda pinda mööda suurel hulgal sademeid alla. Kuna aknapealsed sõlmed saavad suure niiskuskoormuse, peab olema see tehtud hüdroisolatsiooni materjaliga; 4. Akende veeplekid on tihkelt aluskonstruktsiooniga eest kinni, kuid seal peab olem pilu, kuna akende all on kinnine
2-22-1160 mittehingav plaat ja see konstruktsioon töötab kui tuulutatav fassaad. Kindlasti peab selles osas olema ka all pilu kondensaadi ja vihmavee väljutamiseks, hetkel on need puudu. (vt hagiavalduse lisa 4 lk 6-7).
25.Arvestades seda, et kostja on üritanud parandada kõnealust fassaadikonstruktsiooni probleemi maalritöödega, näitab kostja asjatundmatust või hoolimatust. Asjaolu, et maalritöödega ei ole võimalik parandada fassaadi veepidamatust tõendab see, et probleem kordub. VÕS § 114 lg 4 kohaselt on hagejal tekkinud õigus nõuda kohustuse täitmise nõude asemel kahju hüvitamist. Poolte viimasest fassaadiprobleemi puudutavast kirjavahetusest 2021. a oktoobris (vt Lisa 2) ilmneb, et kostja on olnud nõus garantiiremonti teostama (25.10.2021). Paraku ei asunud kostja sellele järgneval kolme nädala jooksul lubadust täitma, mille tõttu ka hageja kannatus katkes ning ta juristi poole pöördus. Siinkohal märgime, et fassaaditöid ei teostata korteri sees vaid välisseinaga seonduvaid töid saab ainult teostada väljas. Seega ei saanud ka hageja korterisse sisse pääsemise võimalikkus kuidagi mõjutada tööde teostamist.
26.VÕS § 114 lg 1 kohaselt eeldatakse, et kohustuse täitmiseks on antud mõislik täiendav tähtaeg, kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist. Antud juhul on hageja määramata konkreetset kuupäeva teavitanud kostjat korduvalt eelnimetatud puudustest lepingu esemel ning palunud kostjal puudused kõrvaldada. Ventilatsioonimüra osas oli hageja 16.11.2021 nõudekirja saatmise ajaks möödunud pea kolm aastat, fassaaditööde parandamine oli korduvalt ebaõnnestunud ning viimasest kostja lubadusest garantiitöid teostada oli 16. novembriks 2021 möödunud kolm nädalat ning vannitoa puudusest teavitamisest kolm kuud. Hageja leiab, et kostjale antud võimalused oma kohustusi kohaselt täita olid piisavad.
27.Vastab tõele, et pärast hagiavalduse esitamist ja seoses sellega, et korteriühistu juhatus oli informeerinud hagejat sellest, et ilmselt esitab ühistu kõigi korteriomanike nimel nõude kostja vastu seoses kõigi ehituslike puudustega kaasomandil, kaasa arvatud seoses sellega, et hoonel puudub senimaani kasutusluba, tegi hageja kostjale ettepaneku asuda hageja korteri siseseid parandustöid teostama. Hageja andis kostjale teada, et parandustööd tuleb teostada vahemikus 1. veebruarist kuni 11. veebruarini 2022 (kostja 03.03.2022 vastuse lisa 2). Kostja on oma vastuse punktis 10 väitnud, et parandustööde raames ta likvideeris vihmavee läbijooksud ja parandas elutoa seina, asendas duširuumi plaadid, tegi korda klaasseina ning paigaldas WC-paberi hoidja, muutis ventilatsioonitoru asetust vahetas ventilatsiooni süsteemi väljapuhke plafooni ja isoleeris ventilatsioonitoru. Kostja lõpetas parandustööd alles 2. märtsil 2022.
28.Juhul, kui kostja oleks teostanud parandustööd kohaselt ning puudused saaks lugeda kõrvaldatuks, võinuks hageja hagi tagasi võtta või sellest loobuda seoses kostja poolt tema nõude täitmisega (kahju hüvitamine naturaalrestitutsiooni korras). Enne hagiavalduse nõuetest loobumise otsustamist, soovis hageja siiski veenduda, kas puudused on kõrvaldatud. Selleks palus hageja oma eksperdil A. O.l kostja poolt teostatud tööd üle vaadata. A. O. teostas ülevaatuse 4. märtsil 2022 (07.04.2022 menetlusdokumendi Lisa 4 – ülevaatuse akt-eksperthinnang). Eksperdi ülevaatuse tulemus on järgmine: „tehtud ülevaatus näitas, et välisfassaadi puudutavad tööd olid tegemata ja tehtud tööd ei olnud asjakohased, ventilatsiooni müra oli endiselt 25% normist kõrgem (seda kinnitavad nii arendaja kui ka tellija mõõdistusaktid), elutoa siseviimistlus oli parandatud, vannitoas oli tehtud miinimum ehk vahetatud mõranenud plaadid ning kinnitatud klaasist vahesein. Parandustööde käigus oli kahjustatud korteris olevat keraamilise pliidiplaadi pinda, millel on teravad lõikejäljed.”
29.Olgugi, et vannitoa seinad on parandatud hooletult, ei pea hageja vajalikuks neid töid uuesti teostada lasta. Hageja leiab, et vannitoa tööde osas on olnud tema algne haginõue siiski põhjendatud eelpool välja toodud põhjustel.
2-22-1160
30.Lisaks ekspert A. O. ülevaatusaktile-ekspertarvamusele soovib hageja tõendada fassaaditööde puudusi ka eksperthinnanguga, mille tellis korteriühistu ning mille hageja sai korteriühistu juhatuselt 11.03.2022 (07.04.2022 menetlusdokumendi Lisa 5). Tegemist on Ehitusekspertiisibüroo OÜ eksperthinnanguga veebruarist 2022, mille on allkirjastanud vastutav spetsialist J. K.. Ehitusekspertiisibüroo OÜ esmane korterelamu paikvaatlus teostati 04.01.2022, milles osalesid V. V., T. J., A. J., M. K. ja J. K.. Täiendavad ülevaatused teostas Ehitusekspertiisibüroo OÜ ekspert J. K. 14., 18., 25. ja 28.01.2022. Paikvaatluste käigus konstruktsioone ei avatud, st seisukordade ja tehtud lahenduste hinnangud on antud visuaalsete vaatluste alusel. Ehitusekspertiisibüroo OÜ leidis puudusi kogu hoonest, sealjuures puudusi, millest ka hageja ei olnud seni teadlik – näiteks parklakorruse deformatsioonivuugid, mis on tingitud selle katuse läbijooksudest.
31.Samuti avastati Ehitusekspertiisibüroo OÜ poolt hulgi puudusi katusekonstruktsiooniga, millest hageja varem teadlik ei olnud: - läbiviikude ülespöörete servad tuleb varustada reguleeritavate pingutusrõngastega;- plastikust tuulutustorud tuleb asendada UV-kindlate torudega; - kaabli kaitsetorude läbiviigud tuleb nõuetekohaselt tihendada; - teenindusluugid tuleb asendada ilmastikukindlate luukidega; - suitsuluugi plastikust kuppel tuleb asendada. Fassaadi kohta märgib Ehitusekspertiisibüroo OÜ ekspert, et hoone edelapoolsest nurgast (kus asub muuhulgas ka korter xxxx probleemne välissein) on vertikaalvuugis täheldatud praod. Praod nähtavad fotol nr 24 (Lisa 4 lk 18). Fassaadi kohta tegi ekspert sama järelduse, mille hageja tellitud eksperti A. O.. Hageja ei esita täiendavaid kahjunõudeid hetkel hoone katuse, parkimiskorruse, rõdude ja ülejäänud hoone fassaadi puuduste osas, kuivõrd sellega tegeleb korteriühistu ning korteriomanike üldkoosoleku otsustada jääb, kas kostjalt nõutakse puuduste kõrvaldamist või kasutatakse teisi õiguskaitsevahendeid.
32.Lisaks eeltoodud ekspertide hinnangutele ja selgitustele, vaidleb hageja vastu ka kostja ekslikule oletusele, et ventilatsiooni filtrid on hagejal korrektselt vahetamata. See on vale. Ventilatsiooniseadme filtreid peab vahetama kaks korda aastas. Hageja on neid vahetatud märksa tihedamini, kuivõrd kesklinnas on õhu saaste suurem. Asjaolu, et filtris on ka linnusuled (vt kostja vastuse lisa 6 lk 4 – fotod ja Lisa 7-1 ja 7-2) näitab, et enne toafiltrit ei ole ventilatsioonikanalil mitte mingeid filtreid või on need puudulikud, mis isegi sellist suurt prahti kinni peaks. See tõendab puudulikku ventilatsiooni kogu hoones ja ühtlasi seda, miks hageja on pidanud tihedamini filtreid vahetama. Kostja järeldused, et müra on seotud tolmunud filtritega ei ole õige, kuna ventilatsioonimõõdistused (vt nt kostja vastuse lisa 6 lk 2) on tehtud ilma filtriteta. Seega ei saanud mootori liigset müra (müratase aga ikka 25% üle normi) põhjustada ummistunud filter, mis mõõtmise ajaks oli eemaldatud. Asjaolu, et ventilatsioonimüra ilmnes 2-3 kuud pärast valduse üleandmist, näitab, et probleem ei saa olla filtrite ummistuse tõttu rikutud mootoris. Ventilatsiooniseadme mootori riket ei ole kostja tõendanud.
33.Kokkuvõttes on ekspert A. O. 4. märtsil 2022 läbiviidud hindamisel täheldanud, et kostja nimetatud parandustöödest on edukalt teostatud elutoa siseviimistlus ja duširuumi klaasist vahesein kinnitatud. Likvideeritud ei ole vihmavee läbijooksu põhjustanud puudused ega lahendatud ventilatsiooni müra probleem. Ekspert kirjeldab, et tehtud fassaaditööd ei taga, et niiskus enam korterisse ei tungi, kõnealust kinnitab Ehitusekspertiisibüroo OÜ hinnang fassaadiprobleemi iseloomule. Seega, kaks kõige olulisemat probleemi, millele on hageja nõuded tuginenud, ei saanud endiselt lahendatud. Eksperdi sõnul tuleb niiskus- ja ventilatsiooniprobleemide lahendamiseks ette võtta kapitaalsemaid parandustöid fassaadis ning ventilatsioonisüsteemis (lisa 3; lk 4-5).
34.Seoses muutunud asjaoludega, võttis hageja ka hinnapakkumise kõrvaldamata jäänud lepingu eseme puuduste parandamistöödele ehitusettevõttelt Jälle ja KO AS (07.04.2022 menetlusdokumendi Lisa 6). 25.03.2022 hinnapakkumise kohaselt lähevad fassaaditööd Xxxx
2-22-1160 ulatuses ning ventilatsioonitööd Xxxx ulatuses hagejale maksma 16 320 eurot. Hageja täpsustab oma kahjunõuet ning nõuab kostjalt hüvitise fassaaditööde ja ventilatsioonimüra vähendamiseks vajalike tööde teostamiseks summas 16 320 eurot. Hageja märgib, et TsMS § 376 lg 4 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist.
35.Fassaaditööde hinnapakkumine on tehtud ekspert A. O. 04.03.2022 ülevaatusakti- ning hagiavalduse lisas 4 esitatud eksperthinnangu alusel ning sisaldab: konstruktsioonide avamist, tuulutusavade, deformatsioonivuukide tegemist, soojustuse lokaalset väljavahetamist, kallete tekitamist soojustusele, hüdroisolatsiooni, õhekrohvi ja veeplekke. Töö hind ilma käibemaksuta on 7900 eurot. Tööde hind on pakutud arvestusega, et see teostatakse mitte kogu hoonele, mis kahtlemata vajab tervikuna sama renoveerimist, vaid hageja korteri välisseina piirides. Ventilatsioonitööde hinnapakkumine sisaldab agregaadi vahetust, mürasummuteid, torude isoleerimist, kipslagede lammutust ja ehitust hageja korteri piires. Ventilatsioonitöö hind on 5700 eurot ilma käibemaksuta.
36.Hageja jääb ka aksessuaarse kahjunõude juurde, mis on tekkinud seoses kohtueelsete õigusnõustamise ja kompromiss-läbirääkimistega. Kuna kostja on hageja pidevatele puuduste kõrvaldamise kirjadele jätnud vastamata või oluliselt vastamisega viibinud terve kahe ja poole aastase perioodi jooksul kuni hagi esitamiseni, siis saab mõistlikuks pidada hageja vajadust teada saada oma õiguskaitsevahendid ja nende kasutamine antud olukorras. Konkreetselt seisis suhtlus arendajaga ajavahemikus 19.03.2021 kuni 29.07.21, mil korduvatele päringutele ei tulnud ühtegi sisulist vastust (vt lisa 1).Olles alates 2019. aasta esimest poolest oodatud kostjapoolseid vastuseid ja puuduste kõrvaldamist, pidas hageja möödapääsmatuks professionaalse õigusteenuse tellimist. Sellega kaasnesid hagejale õigusabikulud summas 80 eurot (koos käibemaksuga) Erovik Õigusbüroo OÜ arve nr 1275 alusel (hagiavalduse lisa 11 teine pool). Ebatõene on kostja väide, et pooled olid leppinud kokku puuduste kõrvaldamises 2022. aasta veebruaris. Selle kokkuleppeni jõudsid pooled käesoleva kohtumenetluse käigus, kui kostja soovis kahju heastada ja hageja lubas kostja korterisse sisse. Arvestades, et kostja poolt puuduste kõrvaldamine ebaõnnestus, hageja enam kostjalt puuduste kõrvaldamist ei soovi.
37.Hageja palub kohtul eksperdile tasutud kulusid käsitleda menetluskuludena. Hageja on nõus, et tegemist on kohtumenetluse kuluga. 24.05.2022 menetlusdokumendis leidis hageja, et hageja on 7. aprillil 2022 täpsustanud oma hagi nõudeid. Hageja on selgitanud, et ei nõua 648 euro suurust ekspertiisi tasu kui kahjuhüvitist, vaid nõustub sellega, et tegemist on tõendi saamise kulutuse hüvitamise nõudega, mida saab nõuda menetluskulude kindlaksmääramisel. Seega võib lugeda, et hagi põhinõudena on ekspertiisikulu hüvitamise nõue tagasi võetud. Esialgses hagis nõudis hageja WC/dušši ruumis katkiste plaatide asendamise ja klaasseina korda tegemise eest kahjuhüvitist summas 1300 eurot. Hageja on selgitanud 7. aprilli 2022 menetlusdokumendis, et kostja on käinud pärast hagi esitamist ja menetlusse võtmist kahju heastamas – korterit parandamas ning ainsana on enam-vähem õnnestunud parandused vannitoa osas, mille hüvitamist hageja seetõttu kostjalt enam ei nõua. Seega hageja ei nõua 1300 euro suuruses WC/dušši ruumis katkiste plaatide asendamine ja klaasseina kordategemise hüvitist kostjalt seetõttu, et kostja on nõude rahuldanud pärast hagi esitamist. Hageja on nõus, et eeltoodud osas on ta võtnud kahjunõude tagasi ja palub selles osas hagi läbivaatamata jätmisel määrata TsMS § 168 lg 4 ja 5 alusel menetluskulude jaotus selliselt, et kõik menetluskulud jäävad kostja kanda. Hageja on oma 7. aprilli 2022 hagi täpsustuses kahjunõude summat suurendanud, kuna ehitushinnad on vahepeal tõusnud ning hinnapakkumise kohaselt on Xxxx tänava poolse seina vihmavee läbijooksu likvideerimise ning ventilatsiooni müra piirnormide alandamise tööd koos laekonstruktsiooni avamise, taastamise ja viimistlustöödega läinud oluliselt ulatuslikumaks ja kallimaks.
38.27.06.2022 esitas hageja oma lõplikud seisukohad, milles leiab, et kostja on võtnud omaks, et hagi esitamise ajal olid lepingu esemel puudused. Kostja väidab oma 19.05.2022 vastuse p-s 5,
2-22-1160 et ei ole võtnud omaks hageja etteheidetud puudusi. See on eksitav. Õige on hageja väide vaidluse puudumise kohta, et hagi esitamise ajal esinesid lepingu esemel puudused. Kostja kinnitab veelkord 19.05.2022 seisukoha punktis 7, et on käinud parandustöid tegemas ning on valmis olnud probleemidega tegelema. See näitab, et kostjal oli, mida parandada ja lepingu esemel esines probleeme, millega kostja pidi ja oli väidetavalt valmis tegelema alates 2022. aasta veebruarist. Seega kinnitab kostja, et 24.01.2022 esinesid lepingu esemel endiselt puudused, mida oli vaja 2022. aasta veebruaris parandama tulla.
39.Lisaks kinnitab puuduste olemasolu ja kostja poolset puuduste omaksvõttu kostja 19.05.2022 seisukoha lisa 2 (tl 181). Kostja käis pärast hagi esitamist, s.t perioodil 01.-28.02.2022 ning 11.-12.05.2022 üritamas lepingu eseme puudusi eemaldada. Käesolevas asjas esitatud hagi aluseks olevate puuduste eemaldamine kostjal ebaõnnestus. Kusjuures 11.-12.05.2022 tehtavatest aknapleki kalde töödest sai hageja teada kostja 19.05.2022 seisukoha esitamisel, kuid see näitab taaskord, et kostja oli võtnud puudused omaks. Kostja väidab, et hagiavalduses toodud puudused on tuvastamata, sest asjatundja A. O. arvamus on vigane ja põhjendamata (kostja 19.05.2022 vastuse p 5). Olenemata sellest, et hageja asjatundja esitas veel lisaselgitusi väidab kostja endiselt täiesti aluselt, et asjatundja on ekslikult tuvastanud vigu ja teinud ebaõigeid järeldusi (tl 170-171, p 6). Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud oma 19.05.2022 seisukohas, mille alusel ta väidab, et A. O. on teinud ebaõigeid järeldusi. Viited OÜ Ehitusekspert juhataja Ü. L. (tl 176) ning Hardegal OÜ eksperdi J. A. (tl 183) ekspertarvamustes toodud järeldustele ei tõenda, et A. O. ekspertarvamus on vigane. Viidatud ekspertarvamustest ei nähtu, et Ü. L. või J. A. oleks ise käinud korteris kohapeal kõiki vaidlusaluseid puudusi hindamas. Samas Ehitusekspertiisibüroo OÜ vastutava spetsialisti J. K. ulatuslik eksperthinnang (tl 147-164) tõendab, et A. O. järeldused tema eksperthinnangus on õiged.
40.Hageja ei ole kunagi keelanud kostjal parandustöid teha. Kostja väidab oma 19.05.2022 seisukoha p-s 9, et ta on enda 13.08.2021 e-kirjaga (tl 85) tõendanud, et pooled leppisid kokku, et parandustööd tehakse 2022. aasta veebruaris. See väide on ebaõige. Hageja jaoks on kummastav, kuidas saab kostja tõendada väidetava kokkuleppe olemasolu e-kirjaga, millest ei nähtu ühtegi kokkulepet, vaid hageja esitatud kostja poolt vastamata jäänud küsimused (vt ka tl 110 pöördel, pd 2.2 - 2.4).Lisaks väidab kostja, et pooltevahelist kokkulepet, parandustööd teha 2022. aasta veebruaris, kinnitab hageja 16.11.2021 nõudekirjas (tl 61) lause: „Paraku asusid sellel ajal juba korterisse üürnikud ning esimene võimalus töödega alustada on 1. veebruar 2022.“ Kõnealune lause ei tõenda ühelgi viisil pooltevahelist kokkulepet. Selle lausega väljendas hageja, et see on aeg, kui ta saab ise parandustöödega korteris alustada. Hageja juhib veelkord tähelepanu asjaolule, et kuni 16.11.2021 ei olnud kostja vastanud hageja 13.08.2021 e-kirjas esitatud küsimustele seoses parandustööde teostamisega ning ei olnud kostja ka tulnud uuesti korteri sise-parandustöid teostama. Veel enam, hageja on ise kostjal palunud korraldada parandustööde teostamine 25.08.2021 ning 21.10.2021 (tl 119).
41.Eelnev näitab, et hageja ei keelanud kostjal 13.08.2021 e-kirjaga tulla parandustöid tegema enne 01.02.2022, vaid isegi palus neid tulla tegema 2021. aasta augustis ja uuesti oktoobris. Kuigi 25.10.2021 kirjutati hagejale, et probleem on tuvastatud ning tullakse parandustöid tegema (tl 119 pöördel), siis päriselt nende tegemiseni ei jõutudki. Seega andis 16.11.2021 kirjaga hageja kostjale teada, et kuivõrd üle kahe aasta tagasi ilmnenud puudusi ei olnud kostja endiselt eemaldanud, siis otsustas hageja need ise eemaldada. See õigus tuleneb hagejale nii kostja sõlmitud võlaõiguslikust lepingust (tl 17) kui ka seadusest (VÕS § 222 lg 5).13.08.2021 e-kirjast ei nähtu ka keeldu tulla parandustöid teostama enne 01.02.2022. Hageja viitab kõnealuses e-kirjas tehtud märkusele, et kui kostja tuli etteteatamata parandustöid tegema, siis oleks pidanud kostja hagejat enne teavitama. Hageja palus 13.08.2021 vastuses kostjale selgitust, kes tuli ja mis töid tegema. Sellele hageja vastust ei saanud. Seda ei saa pidada keeluks teostada parandustöid enne 01.02.2022. (vt ka tl 111, p-d 2.7-2.12).
2-22-1160
42.Kostja väidab oma 19.05.2022 seisukoha p-s 10, et pooltevahelist kokkulepet teha parandustööd 2022. aasta veebruaris kinnitab lisaks hageja 25.01.2022 e-kiri (tl 86). See järeldus on ebaõige. 01.02.2022 on endiselt kuupäev, mil hageja oleks ise saanud hakata parandustöid teostama. Seda aga ainult juhul, kui kostjaga oleks saavutatud 16.11.2021 nõudekirjas esitatud või muu mõistlik kompromiss, kuivõrd puuduste ulatusliku iseloomu tõttu puudusid hagejal rahalised võimalused puuduste eemaldamiseks (vt ka tl 111, p 2.11). Kostja asus hageja nõudeid natuuras täitma.
43.Hageja 16.11.2021 nõudekiri on ettepanek kompromissläbirääkimisi alustada. Kostja on jätnud tähelepanuta, et hageja on 16.11.2021 nõudekirjas muuhulgas viidanud ka poolte vahel sõlmitud võlaõigusliku lepingu p-le 2.16, VÕS § 115 lg-le 1 ning VÕS § 222 lg-le 5, mis kõik kujutavad hageja võimalikke aluseid õiguskaitsevahendite valimisel (tl 60-62). Hageja on 16.11.2021 nõudekirjas loetlenud oma võimalused õiguskaitsevahendite kasutamise kohta juhul, kui tal kostjaga kompromissi sõlmida ei õnnestu. Hageja tegi 16.11.2021 kirjaga ettepaneku kompromissi sõlmimiseks selliselt, et kostja tasub talle kompromiss-summa 25 000 eurot. Kuivõrd kostja 30.11.2021 vastuses (tl 64-65) 16.11.2021 nõudekirjale ühegi hageja pakutud alternatiiviga ei nõustunud ega teinud vastu-kompromisspakkumist ja hageja hinnangul ei esinenud enam VÕS § 107 lg 1 toodud eeldusi heastamiseks, siis otsustas hageja 16.11.2021 nõudekirjas loetletud õiguskaitsevahenditest valida puuduste kõrvaldamise hüvitamise. Hageja esitas 24.01.2022 Harju Maakohtusse hagi kahjuhüvitise väljamõistmiseks.
44.Parandustööde kulude hüvitamise nõude eeldused on täidetud. Kostja väidab 19.05.2022 seisukoha p-s 18, et hagejal puudus õigus nõuda parandustööde hüpoteetilise maksumuse hüvitamist, sest VÕS § 222 lg 5 ning VÕS § 115 lg 2 eeldused ei ole täidetud. See väide on ebaõige. Hageja kui ostja on õigustatult nõudnud lepingueseme parandamist, s.t ventilatsiooniseadme müra ning vihmavee korterisse pääsemise probleemide lahendamist. Kostja ehk müüja ei ole neid probleeme mõistliku aja jooksul lahendanud (VÕS § 222 lg 5). Hageja on andnud korduvalt kostjale täiendava tähtaja eelmainitud probleemide lahendamiseks (VÕS § 115 lg 2 ja VÕS § 114). Pooled ei olnud kokku leppinud parandustööde teostamise tähtajas veebruaris 2022 ja seega hagejal oli õigus esitada kulude hüvitamise nõue enne 2022. aasta veebruari. Vale on väide, et hageja ei võimaldanud teha parandustöid enne 2022. aasta veebruari. Hageja võimaldas alates 2019. aasta mai kuust, s.t kohe, kui puuduse tuvastas, kostjal korteris ventilatsiooniseadme parandustöid teha (tl 31-32). Hageja tuvastas 2020. aasta kevadel välisseina veepidamatuse ning teavitas sellest kostjat (tl 118). Kuivõrd kostja ei olnud suutnud 2020 suvel probleemi lahendada, siis probleem kordus 2020. aasta sügisel ja hageja palus taaskord tulla parandusi tegema (tl 30). 2021. aasta suvel ei ole probleem endiselt lahendatud ning hageja kirjutab kostjale uuesti sama aasta augustis ja oktoobris, st annab juba korduva täiendava tähtaja (tl 119).
45.Hageja rõhutab, et ventilatsioonimüra osas oli hageja 16.11.2021 nõudekirja saatmise ajaks möödunud pea kolm aastat (tl 31-32), fassaaditööde parandamine oli korduvalt ebaõnnestunud ning viimasest kostja lubadusest garantiitöid teostada oli 16.11.2021 möödunud kolm nädalat (tl 119 pöördel). Kostja väited tema 19.05.2022 seisukoha p-s 18 hageja koostöökohustuse rikkumise ja vastuvõtuviivituse kohta on kummastavad. Kui keegi rikkus koostöökohustus oli see kostja, jättes korduvalt hageja kirjadele vastamata ning parandustööd teostamata (vt nt tl 116-117). Arvestades, et hageja on korduvalt palunud kostjal tulla parandustöid tegema (vt nt käesoleva menetlusdokumendi p 2.12. p ii.), ei saa hageja olla vastuvõtuviivituses.
46.Kostja ei ole likvideerinud vihmavee sisse tungimise põhjust. Kostja on oma 19.05.2022 seisukoha p-s 24 ekslikult järeldanud, et ainus vihmavee sisse tungimise põhjus hageja korterisse oli korteri aknapealse pleki paigalduse defekt. Kuigi aknapealne plekk oli paigaldatud ebaõigesti ja see soodustas vihmavee korterisse pääsemist, siis peamine põhjus vihmavee sisse tungimiseks on puudulikud fassaaditööd. Seda on kinnitanud kaks eksperthinnangut (tl 120-164).
2-22-1160
47.Kostja ei ole likvideerinud vihmavee sisse tungimise põhjust. Nii hageja tellitud eksperdi A. O. kui ka Xxxx korteriühistu tellitud Ehitusekspertiisibüroo OÜ ekspert J. K. tuvastasid, et fassaadi vertikaalvuukides on praod. (tl 120-164) Pragunenud vuukidest pääseb sadevesi vuukidesse. Jäätumisel vee maht suureneb, mis põhjustab täiendavaid pingeid fassaadis. (vt ka tl 113) Ekspert J. K. on täiendavalt selgitanud, et vertikaalvuuk ei ole tihendatud vastavalt tootja juhistele, st ei ole täidetud mastiksiga (tl 155 pöördel). Kostja lootis, et ühe akna ümber parandustööde tegemisest võib piisata, kuid probleem ei esine vaid hageja ühe akna ümber. Kostja on teostanud äärmiselt puudulikud parandustööd. Kostja ei ole vihmavee sisse tungimise probleemi likvideerinud ning see jääb korduma. (vt ka tl 112, p 3.5 ning tl 113, p 3.13).
48.Kostja ei ole likvideerinud ventilatsiooniseadmest tulenevat normi ületavat müra. Jätkuv müra probleem on tingitud lepingu eseme üleandmise hetkel olemasolevast põhjusest. Kostja väide, et ventilatsiooni parandustööd on tehtud nõuetekohaselt, ei vasta tõele (tl 173, p 25). Ventilatsiooniseadme väidetavaid parandustöid teostas EKAR Workforces OÜ (tl 181), kes on spetsialiseerunud põranda- ja seinakatete paigaldusele ning kellel puudub pädevus ventilatsioonitööde teostamise osas. Kostja kirjeldab, et paigaldas uue väljatõmbeplafooni ning lisa isolatsiooni ja pärast nende parandustööde tegemist vastasid müratasemed nõuetele. Hageja tellitud müramõõdistus tõendab vastupidist (tl 130-132). Hageja tellis Majatehnik OÜ-lt mürataseme mõõtmise, millele ekspert A. O. oma eksperthinnangus tugines. Seega on asjakohatu kostja väide, et A. O.l puudub pädevus anda eksperthinnang küttesüsteemide osas. Majatehnik OÜ, kes on pädev mürataset hindama, jõudis järeldusele, et ventilatsiooni müratase ületab lubatud piirnorme elutoas ja magamistoas (tl 130 pöördel, p 4). Majatehnik OÜ on piirnormide ületamist väljendanud detsibellides (tl 131). A. O. väide, et müratase ületab 25% lubatud piiri on õige (lubatud müra tase elutoas on 30 dBA, Majatehnik OÜ mõõdetud arvutuslik müra tase elutoas oli 37,5 dBA, s.t 25% üle lubatud müra taseme). Seega on ebaõige kostja väide, et müratase on normide piires ning et ventilatsioonitööd on tehtud nõuetekohaselt. (vt ka käesoleva menetlusdokumendi p 2.22).
49.Kostja väidab 19.05.2022 menetlusdokumendi p-s 25.4, et hageja ei olnud tõenäoliselt vahetanud ventilatsiooniseadme filtreid. See väide on ebaõige. Hageja viitab oma 07.04.2022 menetlusdokumendi p-le 3.15, milles on kinnitanud, et kesklinna suurema õhu saaste tõttu on hageja vahetanud filtreid nõutust (kaks korda aastas) tihedamini (tl 113 pöördel). Ventilatsiooniseadme liigne müra ei ole põhjustatud hagejast tulenevatest asjaoludest. 01.06.2022 käis Kodukliima Grupp OÜ (edaspidi Kodukliima) hageja korteris ventilatsiooniseadet kontrollimas, mille tulemusel esitas ülevaate ventilatsiooniseadme seisukorrast (lisa 1). Kodukliima kontrolli käigus selgus, et ventilatsioonikapis puudusid filtrid, mis tähendab, et ventilatsiooniseade töötas neli kuud ilma filtriteta. See kahjustas seadet ja oleks võinud põhjustada ka tulekahju. Pärast väidetavate parandustööde teostamist viis kostja ventilatsioonimõõdistused läbi ilma filtriteta (tl 96 pöördel) ja Kodukliima kontrolli käigus selgus, et filtreid tagasi ei pandudki. Seega on igal juhul asjakohatu kostja väide, et müra põhjus on hagejast tulenen filtrite ummistatus. Muuhulgas tõendab eelnev, et kostja ei ole nõuetekohaselt ventilatsiooniseadme parandustöid teostanud. Lisaks märkis Kodukliima kontrolli käigus, et ventilatsiooniseadme väljatõmbetorust puhub nii palju sisse, et väljatõmbe ventilaator ei jõua madalatel kiirustel välja puhuda, sest torustikus on suur vasturõhk. See selgitabki müra ja energiakulu (mida hageja on samuti kostjale kohtuväliselt ette heitnud). Seega ei ole liigne müra tingitud hagejast, vaid kostja on ventilatsioonisüsteemi valesti koostanud, torustikes on tekkinud suur rõhutakistus ning sellest on tingitud müra ja elektrikulu. Kostja väide sealjuures, et müra on muuhulgas tingitud mööbli paigaldamisest kapi külge (tl 173, p 25.4), ei ole põhjendatud. Mööbel ümbritseb ventilatsiooniseadet ning ei toetu selle vastu. Kodukliima tuvastas vasturõhu, mis ilmselgelt on liigse müra ja kõrge elektrikulu põhjuseks hageja korteris.
2-22-1160
50.Vihmavee sisse tungimine ning ventilatsiooniseadme müra on ilmnenud enne üürnike sisse kolimist. Kostja väidab oma 19.05.2022 seisukoha p-s 26, et pea kogu aja, mil korter on hageja omandis olnud, on seal üürnikud sees elanud. See väide on ebaõige. Korter läks hageja omandisse 2019. aasta alguses ning üürnikud kolisid sinna alles 2021. aasta kolmandas veerandis, s.t 2,5 aastat pärast korteri hageja omandisse minemist. Enne, kui üürnikud sisse kolisid, oligi korter täiesti elamiskõlbmatu nagu hageja oma varasemates seisukohtades kirjeldanud on. Hageja nägi selle 2,5 aasta jooksul vaeva, et mingigi elamiskõlblikkus korteris saavutada. Hageja oleks pidanud saama korterit eesmärgipäraselt kasutada, s.t välja üürida juba 2019. aasta alguses, kuid korteris pidevalt ilmnenud puuduste tõttu seda teha ei saanud. Seega kostja väide, et korteris ilmnenud puudused võivad tingitud olla üürnikest, on meelevaldne.
51.A. O. on pädev andma ülevaate hageja korteris esinevatest puudustest. Kostja on ekslikult omistanud Majatehnik OÜ teostatud müramõõdistuse A. O. teostatuks. Ventilatsioonisüsteemide müramõõdistuse on teostanud selleks pädev Majatehnik OÜ. 01.06.2022 on ventilatsiooniseadme kontrolli teostanud selleks pädev Kodukliima Grupp OÜ. Seega on asjakohatu kostja väide A. O. pädevuse kohta ventilatsioonisüsteemide osas. A. O. on 8. taseme ehitusinsener hoonete üldehituses projekteerimise juhtimise ja omanikujärelevalve erialal. Omanikujärelevalve käigus on A. O. hagejale esitanud oma hinnangu korteri seisukorra, selle puuduste ja parandustööde kvaliteedi osas. Kostja väide A. O. pädevuse osas ei ole põhjendatud, kuivõrd kostja enda esitatud tõendist (tl 185) nähtub, et Eesti Ehitusinseneride Liidu kinnitusel on A. O.l teatud juhtudel õigus teha omanikujärelevalve pädevuse raames teatud piirangutega ekspertiise. Just seda on A. O. praegusel juhul teinud. Muuhulgas on A. O. pädevuse põhjendamatult küsimuse alla seadnud ka OÜ Ehitusekspert juhataja Ü. L., kes väidab alusetult, et A. O. ei ole piisavalt tutvunud ekspertiisi objektiga. Vastupidiselt Ü. L.le, kes oma arvamuses käsitleb vaid ühte akent, millega on äärmisel juhul vaid põgusalt väljastpoolt tutvunud, on A. O. käinud objektiga tutvumas kohapeal korduvalt (vt tl 23-29 ning tl 120-146) ning läbi viinud ulatusliku ekspertiisi, mille tõesuses ei ole põhjust kahelda. A. O. järeldusi kinnitab ka Ehitusekspertiisibüroo OÜ vastutava spetsialisti J. K. ekspertarvamus (vt käesoleva menetlusdokumendi p-d 2.14-2.17 ning tl 147-164).
52.Paranduskulude hüvitise suurus on põhjendatud. Kostja väidab ebaõigesti oma 19.05.2022 seisukoha p-s 35, et korteris ei esine puudusi. Samuti on ebaõige väide, et parandustööd on teostatud nõuetekohaselt. Kostja ei ole kumbagi väidet tõendanud. Vastupidiselt on hageja tõendanud nii A. O. ja Ehitusekspertiisibüroo OÜ teostatud ekspertiisiga (tl 120-164) kui ka hiljutise Kodukliima Grupp OÜ teostatud ventilatsiooniseadme kontrolliga (lisa 1), et korteris esinevad ulatuslikud puudused, mida kostja ei ole likvideerinud ning mille ulatuslikkuse tõttu läheb nende likvideerimine hagejale kulukaks. Hageja selgitab, et pärast uute asjaolude ilmnemist, s.t pärast kostja väidetavate parandustööde teostamist 2022. aasta veebruaris, tellis hageja uue ulatuslikuma ja täpsustatud eksperthinnangu (tl 120-146). Täpsustatud eksperthinnangu põhjal tellis hageja konkreetse hinnapakkumise ehitusfirmalt AS Jälle ja KO (tl 165).
53.Kostja põhjendab, et AS Jälle ja KO hinnapakkumine ei ole mõistlik ja on ülepaisutatud, sest on võtnud võrdluseks hinnapakkumise DAST Ehitus OÜ-lt (tl 187). Avalikult kättesaadavatest andmetest nähtub, et AS Jälle ja KO on 26 aastat tegutsenud ehitusettevõte ja seega pikaaegse kogemusega vajalike parandustööde hindamisel. Samas DAST Ehitus OÜ on asutatud vaid 9 kuud tagasi ning seda esindab 26-aastane juhatuse liige. Kuigi DAST Ehitus OÜ on erinevalt AS-st Jälle ja KO oma hinnapakkumises üksikud mahud ja ühikuhinded välja toonud, siis toodud ühikhinded ei vasta tööde ulatuslikkusele. A. O., kes on objektiga käinud mitmel korral tutvumas kinnitab, et kuigi AS Jälle ja KO hinnapakkumine on üldsõnalisem kuuluvad sinna ilmselgelt kõik vajalikud tööd, millega DAST Ehitus OÜ arvestanud ei ole.
04.08.2022 menetlusdokumendis esitas hageja vastuväited kostja täiendavatele tõenditele.
2-22-1160
KOSTJA VASTUVÄITED
55.Kostja esitas 03.03.2022 vastuse hagiavaldusele. Kostja ei võta hagi õigeks ning vaidleb hagis esitatud nõuetele vastu. Kostja leiab, et hageja käitumine on vastuoluline. Väärad on hageja väited selle kohta, et kostja ei ole teostanud parandamist mõistliku aja jooksul, et poolte kohtueelsed läbirääkimised ei ole andnud tulemust ning et hagejal puudub kindlus, et kostja suudab probleeme üldse kõrvaldada. Kostja on käinud hageja etteheidetud probleemidega tutvumas ja neid likvideerimas. Kostja selgitab, et ta on pärast probleemidest teavitamist käinud parandustöid tegemas ning seda kinnitab ka hageja enda esile toodud asjaolud. Hagis möönab hageja, et kostja on käinud fassaadi parandamas (hagiavalduse p 3 A). Hagi lisast 5 nähtub, et 2020. a suvel tegi kostja maalritöid. Hagi lisast 7 nähtub, et ehitaja käis 2020. a kevadel akna tihendeid parandamas.
56.Kostja oli valmis parandustöid tegema, kuid hageja keelas parandustööde tegemise kuni 2022. a veebruarini. Pooltel oli ühine arusaamine, et sellega on kokkulepe saavutatud. 2021. a suvel soovis ehitaja tulla hageja viidatud probleemidega tegelema, kuid hageja teatas, et sel ajal olid korteris juba üürnikud ning varaseim aeg parandustöid teha on 01.02.2022 (lisa 1). Hageja kinnitas seda ka oma 16.11.2021 nõudekirjas. Pooled leppisidki kokku, et ehitaja tuleb probleemidega tegelema pärast 01.02.2022, kui üürnikud on välja kolinud ning seni ajani keelas hageja kostjal teha parandustöid. Seda kinnitab hageja 25.01.2022 e-kiri.
57.Hageja esitas alusetu hinna alandamise nõude. Vaatamata sellele, et hageja keelas kostjal teha parandustöid enne 01.02.2022 ning pooltel oli parandustööde teostamise aja ja ulatuse osas kokkulepe, esitas hageja kostjale 16.11.2021 hinna alandamise avalduse ning nõudis ilma igasuguste asjakohaste tõenditeta 25 000 euro tagasi maksmist või uut korterit. Selle hetke asjaolusid arvestades vaidles kostja hinna alandamisele loomulikult vastu, sest hinna alandamise eeldused ei olnud täidetud ning kostja oli andnud juba 2021. a suvel nõusoleku teha parandustööd, kuid hageja keelas nende teostamise enne 2022. a veebruarit. Seega selgitas kostja, et hageja on senini hagejast endast tulenevatel põhjustel vastuvõtuviivituses VÕS § 119 tähenduses ning ei saa sellest tulenevalt tugineda kostja kohustuse väidetavale rikkumisele ega rakendada õiguskaitsevahendeid. Kostja oli põhjendamatule hinna alandamise nõudele vaatamata endiselt nõus tegema parandustöid hagejale sobival ajal. 30.11.2021 nõudekirja vastuses selgitas kostja, et ta ei nõustu küll hageja põhjendamatute nõuetega tagastada 25 000 eurot või anda hagejale uus korter, kuid kinnitas, et ta on endiselt valmis kõrvaldama hageja viidatud probleemid niipea kui hageja võimaldab kostjale ligipääsu korterile. Hageja sellele kirjale ei vastanud ning kostja eeldas, et poolte vahel on endiselt jõus kokkulepe, et kostja tuleb 2022. a veebruaris parandustöid tegema.
58.Vahetult pärast hagiavalduse kohtule esitamist palus hageja kostjal tulla teostama just neid parandustöid, mille eest ta nõuab kahju hüvitamist. Hageja esitas 24.01.2022 hagiavalduse puuduste kõrvaldamise kulu hüvitamiseks. Päev hiljem saatis hageja kostjale e-kirja, milles märkis järgmist: Nüüd on käes aeg nendeks Xxxx remonditöödeks, millest sügisel rääkisime: ventilatsioon, lekke kahjustused ja vannitoa plaadid. Korter ootab teid 1. veebruarist. Tööd peaks mahtuma kahe nädala sisse, seega 11. veebruarini (vt lisa 2). Hagiavalduses nõuab hageja kahjuhüvitist samade parandustööde hüpoteetiliste kulude eest: vihmavee läbijooksu kahjustuste likvideerimine, ventilatsiooni müra alandamine ning duširuumi plaatide asendamine ja klaasseina korda tegemine. Kostja teostas vastavalt varasemale kokkuleppele kõik parandustööd. Vastavalt varasemale kokkuleppele asus kostja 2022. a veebruari alguses teostama parandustöid. Parandustööde raames kostja: (i) likvideeris vihmavee läbijooksud ja parandas elutoa seina (lisa 3); (ii) asendas duširuumis (vannitoas) plaadid, tegi klaasseina korda ja paigaldas hageja palvel ka WC-paberi hoidja (lisa 4); (iii) muutis ventilatsioonitoru asetust, vahetas ventilatsiooni süsteemi väljapuhke plafooni ning isoleeris ventilatsioonitoru.
Tehtud tööd fikseeriti 02.03.2022 vastuvõtu aktiga (lisa 5). Pärast ventilatsioonisüsteemi
2-22-1160 parandustöid tehtud müra mõõdistused näitasid, et müratasemed vastavad nõuetele (lisa 6). Kostja selgitab täiendavalt, et müra mõõdeti ilma filtriteta, sest hageja on jätnud täitmata kohustuse vahetada filtreid vähemalt iga kuue kuu tagant, mistõttu olid filtrid täielikult ummistunud (lisa 7) ning see sundis ventilatsiooni agregaati võimsamini tööle, mistõttu ka müra korteris suurenes ning mille tõttu võib ka agregaadi mootor olla kahjustatud. Parandustööde maksumus oli 1981,14 eurot (koos käibemaksuga). Eeltoodust nähtub, et hageja ei olnud kaotanud huvi täitmiskohustuse vastu ning poolte kohtueelne suhtlus (v.a hageja nõudekirja esitamine) ei olnud tulemuseta. Pooled saavutasid kohtueelse kokkuleppe parandustööde teostamiseks juba 2021 suvel. Parandustöödest tulenevalt puudub hagejal õigus nõuda samade parandustööde hüpoteetilise maksumuse hüvitamist.
60.Hagejal puudub õigus nõuda täidetud kohustuse asemel kahju hüvitamist. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et esitab kostja vastu paranduskulude hüvitamise nõude täitmise asemel ning on osutanud VÕS § 115 lõikele 1 ja VÕS § 222 lõikele 5. Mõlema õigusliku aluse puhul on eelduseks, et hageja on andnud kostjale mõistliku tähtaja etteheidetud puuduste likvideerimiseks ehk nõudnud kohustuse täitmist ning kostja ei ole kohustust täitnud. Poolte vahel oli 2021. suvel kokkulepe, et kostja tuleb parandustöid teostama 2022. a veebruaris, sest enne seda ei võimalda hageja kostjale juurdepääsu korterile. Hageja esitas hagi aga enne 2022. a veebruarit. Alates 2022. a veebruarist asus kostja parandustöid teostama ning lõpetas need samal kuul. Kuna kostja on täitnud hageja nõude teostada parandustöid, puudub hagejal õigus nõuda juba tehtud parandustööde asemel nende hüpoteetilise maksumuse hüvitamist. VÕS § 115 lõike 2 ja VÕS § 222 lõike 5 olulisim eeldus on täitmata.
61.Kostja ei teinud parandustöid hagiavalduse esitamise tõttu. Kuna sisuliselt ei ole hagejal võimalik enam hagi eesmärke saavutada ning esinevad alused hagi tagasi võtmiseks, siis märgib kostja etteruttavalt, et tegemist ei ole olukorraga, kus kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud (TsMS § 168 lõige 5). Esiteks oli poolte vahel juba 2021. a suvel kokkulepe, et kostja tuleb parandustöid tegema 2022. a veebruaris. Kokkuleppe olemasolu kinnitab ka kostja 25.01.2022 e-kiri. Seega ei olnud parandustööde teostamise ajendiks hagiavalduse esitamine. Teiseks ei ole kostja rahuldanud hagis esitatud hageja nõuet, sest hagis nõuab hageja parandustööde hüpoteetiliste kulude hüvitamist, kuid kostja on täitnud varasemalt kokkulepitud parandustööde teostamise kohustuse. Kostja ei saanud parandustöid teostada varasemalt hagejast tulenevatel põhjustel. Hageja oli vastuvõtuviivituses. Kostja märkis juba 30.11.2021 vastuses hageja alusetule hinna alandamise nõudele, et hageja on keelanud kostjal siseneda korterisse ja teha vajalikke töid enne 2022. a veebruarit (seda möönis ka hageja ise). Sellise teguviisiga rikkus hageja koostöökohustust VÕS § 23 lõike 2 mõttes ja oli vastuvõtuviivituses VÕS § 119 tähenduses kuni hetkeni, mil ta võimaldas kostjal tulla parandustöid teostama. Ka VÕS § 101 lõikest 3 tulenevalt ei saa hageja tugineda sellele, et kostja on viivitanud parandustööde teostamisega, sest hagejast endast tulenev asjaolu takistas kostjal kohustust täitmast.
62.Ka juhul, kui hageja leiab, et tal on vaatamata teostatud parandustöödele õigus nõuda parandustööde kulude hüvitamist, ei ole VÕS § 115 lõike 2 ja VÕS § 222 lõike 5 teised eeldused täidetud. Nii VÕS § 115 lg 2 kui ka VÕS § 222 lg 5 kohaldamiseks peab hageja olema andnud kostjale täiendava tähtaja parandustööde teostamiseks. Poolte vahel oli kokkulepe, et kostja teeb vajalikud parandustööd 2022. a veebruaris. Hageja ei nõudnud, et kostja tuleks enne seda juba parandustöid teostama. Kui hageja oleks seda teinud, oleks kostja järginud seda tähtaega. Õige ei saa olla väide, et hageja poleks mingit täiendavat tähtaega pidanud andma, sest hagejal puudus usk, et kostja oma kohustust täidab. Hageja enda käitumine näitab vastupidist: hageja nõudis 2021. a suvel, et kostja tuleks parandustöid teostama 2022. a veebruaris ning ka pärast hagi esitamist nõudis hageja uuesti 2022. a jaanuaris, et kostja tuleks parandustöid teostama (mida hageja ka lõpuks võimaldas).
2-22-1160
63.Hageja parandustööde kulude hüvitamise nõue on tõendamata ja selgelt ülepaisutatud. Hageja väidetud kulude suurus on umbmäärane ja tõendamata. Hageja väidab, et parandustööde maksumus on 10 100 eurot. Kulude osas on väljatoodud vahemik, mis varieerub kohati 1000 euro ulatuses ning duširuumi osas on kuluks toodud umbmääraselt kuni 1300. Sealjuures on kulude kujunemine ebaselge. Arusaamatu on, kuidas on kahe vannitoa plaadi ja klaasseina kinnitamine kuluks saadud kuni 1300 eurot. Samamoodi on teiste parandustööde kulude kujunemine arusaamatu: hageja ei ole selgitanud, millised vee läbijooksude likvideerimisega seotud tööd täpsemalt moodustavad kokku 6500 eurot ning millised ventilatsiooni müra alandamise tööd lähevad maksma 2300 eurot. Hageja ei ole toonud tööde lõikes välja täpseid kuluartikleid. Lisaks sellele on hageja enda väitel tegemist hinnanguliste maksumustega. Kulude suurust ei ole tõendatud isegi hinnapakkumistega.
64.Kulud lähtuvad valedest eeldustest. Esiteks on kulude hinnangu andja ka ise ebakindel selles, millised kulutused on vajalikud ning millised mitte (nt läbijooksu puhul tänavasulgemise loa hankimine, uue klaasseina tellimise vajadus, teiste glasuurplaatide tellimise vajadus). Teiseks on hageja ekspertiisis ekslikult tuvastanud vigu ja teinud sellest tulenevalt ebaõigeid järeldusi vajalike tööde mahu kohta. Kulud on ülepaisutatud. Kostja teostas kõik vajalikud parandustööd ning esitas tõendina parandustööde teostaja arve ja maksekorralduse, mille järgi oli kõikide parandustööde kulu koos käibemaksuga 1981,14 eurot. Võrreldes hageja väidetud kulude maksumusega oli parandustööde tegelik maksumus enam kui viis korda väiksem. Kostja märgib, et ta ei soovi sellega väita, et hagi võiks olla osaliselt põhjendatud, vaid hageja põhjendab sellega enda vastuväidet, et hageja väidetavad kulud on ülepaisutatud.
65.Hageja esitatud ekspertiis sisaldab ekslikke ja valesid järeldusi. Ekspert on mõõtnud aknakallet lubamatul viisil ja järeldanud ebaõigesti, et aknakalde puudumine võib tingida vee läbijooksu. Ekspertiisi lk-lt 5 nähtub, et ekspert on mõõtnud akna kallet mobiiltelefoniga. Selline mõõtmisviis ei ole aktsepteeritav – see ei saa anda täpset tulemust. Lisaks ei ole ekspert tuvastanud olukorda enne mõõtmist. Vesi võib akna veeplekile tekkida ka muude asjaolude tõttu, näiteks kui veeplekile on kogenud takistus (tolm, mustus, jää). Ekspert käis korteriga tutvumas 13.01.2022 ehk ajal mil võis veeplekil olev vesi olla tingitud sulanud jääst. Samuti on ebaõige eksperdi järeldus, et aknapleki kalle võib põhjustada sadevee tungimise kandekonstruktsiooni. Ekspertiisis ei ole seda väidet lähemalt selgitatud. Ekspert on jätnud eksliku mulje, justkui on sadevee lekkimise põhjustanud puudulikud teibid. Ekspertiisi lk-l 6 punktis 2 märgib ekspert õigesti, et kaetud tööde aktide (KTA) järgi on kasutatud akende paigaldamisel SIGA FENTRIM teipe, kuid esitab arusaamatu ja eksitava retoorilise küsimuse: kas kõikidel akendel on paigaldatud korrektselt teibid? Selline väide on asjatundmatu. Kaetud tööde aktid tehaksegi kõikide akende kohta, mitte iga akna kohta eraldi. Ekspert ei ole väitnud ka vastupidist, vaid on suvaliselt ja alusetult püsitanud küsimuse, mis võib jätta mulje, nagu oleks ehitaja jätnud teibid hageja korteri akendel paigaldamata.
66.Ekspert esitab hüpoteetilisi väiteid hüdroisolatsiooni materjali kohta. Ekspertiisi lk-l 6 punktis 3 käsitleb ekspert hüdroisolatsioonimaterjali, kuid ei tee ühtegi järeldust hageja korteri osas. Selliselt koostatud eksperdiarvamus ei võimalda järeldada, milliseid asjaolusid on ekspert üldse tuvastanud. Lisaks ei selgita ekspert, mille alusel ta väidab, et aknapealsed peavad olema tehtud hüdroisolatsiooni materjaliga. Ekspert ei viita ühelegi standardile või õigusaktile, millest see väidetav nõue tuleneb. Ekspert ei lähtu projektist ega viita, millel põhjal põhinevad ta järeldused. Ekspertiisi lk-l 6 punktis 4 ei ole ekspert lähtunud projektist ega hinnanud akende ehitustööde vastavust projektile, vaid esitanud põhjendamata väite, et akende all peab olema pilu. Ekspert ei selgita, millisele standardile tuginedes ta seda väidab. Samamoodi jääb ebaselgeks, millele tuginedes väidab ekspert, et veeplekkide all peab olema teostatud süsteemipõhine väljapoole kaldega hüdroisolatsioon.
2-22-1160
67.Ekspert on asjatundmatult järeldanud, et kogu fassaad on soojustatud villaga. Ekspertiisi lk-l 9 väidab ekspert, et soklisõlmest tehtud fotost (foto nr 9) on võimalik järeldada, et kogu fassaad on selliselt ehitatud (st villaplaat armeeritud õhekrohviga, peale kleebitu klinkerplaat). See väide on selgelt väär. Maja on soojustatud EPS-plaatidega. Tuletõkketsoonid on eraldatud mineraalvillaga. Fotol nr 9 on näidatud just tuletõkketsooni. Sellest ei saa mingil moel järeldada, et kogu fassaad on soojustatud villaga.
68.Ekspert ei ole ventilatsiooni müra põhjuste hindamisel arvestanud oluliste hagejast tulenevate asjaoludega. Esiteks ei ole ekspert arvestanud, et ekspertiisi fotol nr 14 näidatud rest ei ole projektjärgne ventilatsiooni ava plafoon, vaid selle on hageja ise lasknud paigaldada. See muudatus võib muuta mürataset kõrgemaks. Tegemist on omavolilise tehnosüsteemi muutmisega, mis toob kaasa tehnosüsteemide garantii lõppemise. Teiseks ei ole ekspert kontrollinud filtrite seisukorda. Kostja tuvastas parandustööde käigus, et filtrid olid täiesti ummistatud ning neid ei oldud ilmselgelt korrapäraselt vahetatud (vt kostja vastuse p 10.1). Filtrite selline ummistus mõjutab ventilatsiooni agregaadi mootori tööd, mis tähendab, et agregaat peab töötama suuremal võimsusel, tekitab sellega suuremat müra ning see võib olla kahjustanud ventilatsiooni agregaadi mootorit.
69.Hageja ekspertiisi- ja õigusabikulu hüvitamise nõue on alusetu. Hageja peamine nõue on parandamiskulude hüvitamise nõue ning sellega seoses on hageja enda väitel kandnud kulutusi ekspertiisi tellimiseks ja nõudekirja esitamiseks. Kostja on eespool põhjendanud, miks hageja nõude eeldused ei ole täidetud, mistõttu tuleb hagi tervikuna jätta rahuldamata. Kostja selgitab täiendavalt, et sõltumata hageja parandamiskulude nõude põhjendatusest, on ekspertiisi tellimise kulu ja õigusabikulud põhjendamatud. Õigusabikulu oli ebavajalik. Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Esiteks juhib kostja tähelepanu sellele, et hageja 16.11.2021 nõudekirja esitamine oli ebavajalik. Poolte vahel oli juba kokkulepe, et kostja tuleb parandustöid teostama 2022. a veebruaris ning enne seda ei võimalda hageja kostjale korterisse ligipääsu. Poolte vahel ei olnud enne nõudekirja esitamist arusaamatust parandustööde teostamise aja või mahu osas. Teiseks pidi hageja selleaegne lepinguline esindaja olema teadlik, et kuna pooltel on kokkulepe parandustööde teostamise osas ning hageja ise takistab nende varasemat teostamist, siis ei ole hagejal võimalik ega põhjendatud samade parandustööde teostamata jätmise tõttu rakendada õiguskaitsevahendeid. Kolmandaks esitas hageja nõudekirjaga alusetu hinna alandamise avalduse ilma ühegi asjakohase tõendita. Seega on hageja õigusabikulu hüvitamise nõue põhjendamatu.
70.19.05.2022 menetlusdokumendis palus kostja lahendada hagi osaline tagasivõtmine määrusega, millega jätta läbi vaatamata: 1. hageja ekspertiisikulu hüvitamise nõue summas 648 eurot ja 2. hageja vannitoa paranduskulude hüvitamise nõue summas 1300 eurot. Hageja on vähendanud nõuet ekspertiisikulu ning vannitoa paranduskulude võrra ja sellega hagi osaliselt tagasi võtnud. Hagi tuleb selles osas jätta läbi vaatamata. Samuti leidis kostja, et ta ei ole võtnud omaks hageja etteheidetud puudusi. Hageja esitas 07.04.2022 hagi täpsustuses väite, et kostja ei vaidle vastu sellele, et korteri esinesid hagiavalduse esitamise ajal nõude aluseks olevad puudused. Kostja sellega ei nõustu. Kostja viitab enda 03.03.2022 vastuse punktidele 19-25, milles ta tõi välja, et hagiavaldusega esitatud asjatundja arvamus on vigane ja põhjendamata, mistõttu on selles väidetud puudused tuvastamata. Kostja selgitas, et asjatundja selgitused on ebaselged ja ebakindlad, asjatundja on ekslikult tuvastanud vigu ja teinud ebaõigeid järeldusi.
71.Asjaolu, et kostja on käinud töid parandamas ei tähenda, et kostja on olnud nõus hagis esitatud nõude aluseks olevate asjaoludega. Kostja on käinud parandustöid tegemas selleks, et tulla vastu hageja soovidele ja pakkuda vaidlusele kompromissi korras mõistlikku kohtuvälist lahendust.
2-22-1160
72.Hagejal puudus õigus nõuda hagiavalduses toodud parandustööde hüpoteetilise maksumuse hüvitamist. Hageja väidab 07.04.2022 täpsustuse punktides 2.14 jj endiselt täiesti vastuoluliselt ning vastupidiselt asjas esitatud tõenditega järgmist: hageja oli oma 16.11.2021 kirjas väljendanud, et tal ei ole enam huvi, et kostja parandustöid teostama tuleb, seega oli kostja minetanud õiguse oma kohustuse rikkumist heastada. Kostja kordab, et hageja ise nõudis veel 25.01.2022 kostjalt, et viimane tuleks vastavalt varasemale kokkuleppele tegema parandustöid. Veelgi enam, hageja ka võimaldas teha neid parandustöid ja allkirjastas tööde vastuvõtmise akti. Seega on vale ja vastuoluline hageja väide, et ta oli kaotanud huvi parandustööde tegemise vastu. Kostja kordab, et isegi, kui hagiavaldusega lisatud asjatundja arvamusega on võimalik tõendada hageja väidetud etteheiteid, siis ei ole parandustööde kulude hüvitamise nõude eeldused täidetud. Hagejal polnud õigust esitada parandustööde ja nendega seonduvate kulude hüvitamist enne parandustööde lõpetamist 2022. a veebruaris. Kostja on teinud nõuetekohaselt varasemalt kokkulepitud parandustööd. Korteris ei esine puudusi. Hageja asjatundja arvamus lähtub endiselt ebaõigetest andmetest. Kostja on likvideerinud vihmavee sisse tungimise põhjuse. Kostja esitas tõendina osaühingu Ehitusekspert asjatundja arvamuse.
73.Ventilatsiooni parandustööd on tehtud nõuetekohaselt. A. O.l puudub pädevus hinnata ventilatsioonisüsteeme. Jätkuv müra probleem on põhjustatud hagejast endast tulenevatest asjaoludest. Esiteks kordab kostja, et teostas mh ventilatsiooni parandustööd, mis fikseeriti 02.03.2022 vastuvõtu aktiga. Kostja lisas täiendava tõendina parandustööde teostaja ülevaate tehtud töödest. Sellest nähtub, et kostja on paigaldanud uue väljatõmbeplafooni, sest hageja oli tellinud mööbli, mille puhul ei olnud arvestatud, et plafoonil on laest madalam osa ning hageja vahetas seetõttu projektijärgse plafooni ventilatsiooni välisresti vastu. Samuti paigaldas kostja lisa isolatsiooni lae kohal asuvate ventilatsioonitorud ümber. Teiseks märgib kostja, et pärast parandustöid tehtud mõõdistused näitasid, et müratasemed vastavad nõuetele. Kolmandaks esitab kostja tõendina Hardegal OÜ asjatundja arvamuse. Asjatundja arvamuse on koostanud J. A., kellele on omistatud diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneri tase 7 ja volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneri tase 8. J. A.i arvamuse kohaselt puudub A. O.l vajalik pädevus, et koostada ekspertiisi ventilatsioonisüsteemide osas. See asjaolu nähtub ka kutseregistrist. Lisaks ei ole asjakohane A. O. väide, et müratase on 25% üle normi ning see ei ole väljendatud detsibellides, mistõttu ei ole võimalik sellest midagi järeldada. Neljandaks on võimaliku müra jätkumine tingitud hagejast endast tulenevatel põhjustel. J. A.i arvamusest ja A. O. arvamuses toodud fotodelt nähtub, et hageja on kinnitanud mööbli ventilatsiooniseadme külge, millega on esiteks rikutud ventilatsiooniseadet ning teiseks, mis tekitab müra suurenemise (müra kandub otse mööblile ja sealt edasi tuppa). Selline seadme paigaldus ei võimalda vähendada seadmest läbi mööbli levivat müra, vaid pigem võimendab seda. Järelikult, kui müra probleem on hageja hinnangul endiselt jätkuv, on selle põhjuseks hagejast endast tingitud asjaolud. Kostja kordab, et parandustööde käigus selgus, et hageja ei olnud tõenäoliselt vahetanud filtreid ning hageja oli vahetanud projektijärgse plafooni välisresti. Need kolm asjaolu kogumis näitavad, et väidetav ventilatsioonist jätkuvalt tekkiv müra on tingitud hagejast endast tulenevatel asjaoludel. Viiendaks on asjatundja J. A. soovitanud alternatiivse variandina paigutada seade ümber garderoobi. Samas on kostja hagejal pakkunud seda alternatiivi juba varem (st enne hagiavalduse esitamist).
74.Hageja on kasutanud ja kasutab edaspidi korterit üürimiseks ning kostjale kohtuväliselt ja ka kohtus esitatud etteheited on suure tõenäosusega põhjustanud hageja üürnikud. Kostja kordab, et enne vaidlusalaste parandustööde teostamist elasid korteris üürnikud ning kostjale teadaolevalt elavad korteris üürnikud ka praegu. Esiteks toob kostja välja, et hageja väitis kohtuvälises vaidluses, et korter pole elamiskõlblik ega sobi tavapäraseks kasutusviisiks. Ometigi on pea kogu selle aja, mil korter on hageja omandis olnud, elanud seal üürnikud ning hageja on teeninud üüritulu. Teiseks, kuna hageja ise ei ela korteris võivad paljud hageja väidetavad puudused olla põhjustatud üürnikest endast. Hageja on kohtuväliselt kostjale ette heitnud näiteks ukselingiga
2-22-1160 seotud probleemi. Hagiavalduses on hageja soovinud jätkuvalt omistada kostjale vastutust vannitoa plaatide mõrade eest. Hagi täpsustuses heidab hageja kostjale ette keraamilise pliidi kriipimist. Need puudused on suure tõenäosusega põhjustanud hageja korteris elavad erinevad üürnikud, sest neid puudusi ei ilmnenud asja üleandmisel 2019. aastal, kuid on ilmnenud pärast seda, kui hageja korteris olid elanud pikaaegselt üürnikud ning puudused on oma olemuselt sellised.
75.Hageja asjatundja A. O. pädevus on kaheldav. Esiteks kordab kostja, et A. O.l puudub igal juhul pädevus teha ekspertiisi ventilatsioonisüsteemidele. Teiseks esitab kostja Eesti Ehitusinseneride Liidu (EEL) vastuse kostja päringule A. O. pädevuse osas, mis kinnitab kostja kahtlust A. O. pädevuse osas. EEL, kes annab välja ehitusinseneride kutseid, selgitas, et A. O.le väljastatud kutse ning kutsetunnistuse kompetentsid ei anna talle üldjuhul õigust teha ehitusalaseid auditeid ja ekspertiise. Selgituse kohaselt võib A. O.l olla õigus teha omanikujärelevalve pädevuse raames teatud piirangutega ekspertiise, kuid praegusel juhul ei hinnanud A. O. ehituskvaliteeti omanikujärelevalvet teostades. Isegi juhul, kui A. O.l oleks õigus ka omanikujärelevalve väliselt teostada ekspertiisi, ei pruukinud tal olla õigust seda vaidlusalusele hoonele teha. A. O.le väljastatud kutsetasemega võib teha ekspertiise kuni 18-meetri kõrgustele monoliitsetele konstruktsioonidele (hoonetele) või kuni 25-meetri kõrgustele monteeritavatele konstruktsioonidele. Praegusel juhul on tegemist nii monoliitse kui monteeritava konstruktsiooniga, mille kõrgus on 21,2 m. Seetõttu on küsitav A. O. pädevus vaidlusaluste ekspertiiside tegemisel. Kolmandaks seab A. O. pädevuse alla ka riiklikult tunnustatud ekspert Ü. L., kes järeldas A. O. kahest asjatundja arvamusest, et A. O. ei ole piisavalt tutvunud ekspertiisi objektiga ega mõistnud projektijärgseid lahendusi. Neljandaks ei ole A. O. suutnud endiselt põhjendada, millisele standardile või õigusaktile on ta rajanud enda arvamuses toodud väited. A. O. on vastupidiselt leidnud, et ta ei pea põhjendama ühegi standardiga enda järeldusi. Sealjuures on A. O. hinnang ka vastuoluline, sest ta on ise viidanud, et akende paigaldamisel ei ole vaja mingit standardit ega õigusakti, vaid lähtuda tuleb akna tootja paigaldusjuhistest. Samas pole A. O. suvatsenud kontrollida, millised olid tootja juhised. Riiklikult tunnustatud ekspert Ü. L. on seevastu selgitanud, millised aknad paigaldati ning kirjeldanud nende paigaldamist koos viitega tootja juhistele. Ü. L. selgitusest on järeldatav, et aknad on paigaldatud nõuetekohaselt.
76.Hageja on 07.04.2022 täpsustusega esitanud ka Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamuse ning väitnud, et sellega on tõendatud puudused Xxxx hoone katusekonstruktsioonis ning hoone välisseinas. Kostja vaidleb selle tõendi vastuvõtmisele vastu ja märgib, et Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamus ei ole asjakohane tõend. Esiteks ei käsitle kõnealune arvamus hageja korterit. Arvamuse objektiks on hoone üldpinnad. Arvamuses ei ole tuvastatud hagejale kuuluva korteri puudusi ning see pole olnud ka arvamuse eesmärgiks. Asjaolu, et arvamuses mainitakse hoone välisseina, ei muuda seda tõendit asjakohaseks. Hageja nõuab enda korteriga seonduvate puuduste kõrvaldamise kulude hüvitamist, mitte hoone katusekonstruktsioonide või kolmandate isikutele korterite rõdude väidetavate puuduste kõrvaldamisega seotud kulude hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja 07.04.2022 täpsustusega esitatud Ehitusekspertiisibüroo OÜ asjakohane tõend.
77.Hageja väidetud kulud on põhjendamatud ja ülepaisutatud. Kulud lähtuvad valedest eeldustest ja ebaõigest järeldustest, et parandustööd on jätkuvalt vajalikud. Kostja kordab, et hageja asjatundja A. O. on väidetavalt vajalike parandustööde tuvastamisel ja kulude hindamisel lähtunud valedest eeldusest ning järeldanud ebaõigesti, et arvamuses väidetud parandustööd on endiselt vajalikud. Kostja on tõendanud, et korteris ei esine puudusi ja varasemalt kokkulepitud parandustööd on tehtud nõuetekohaselt. Lisaks on kostja tõendanud, et kui korteris on jätkuvalt ventilatsioonist tulenev müraprobleem, siis on see tingitud hagejast endast tulenevatest asjaoludest. Kostja juhib tähelepanu, sellele, et esmalt nõudis hageja 10 100 euro ulatuses paranduskulude hüvitamist. Seejärel on ta küll hagi osaliselt tagasi võtnud vannitoa
2-22-1160 paranduskulude osas (1300 eurot), kuid sellele vaatamata on tema paranduskulude hüvitamise nõue suurenenud 16 320 euroni. Samas tõendas kostja, et parandustööde kulu oli 1981,14 eurot. Isegi, kui kohus nõustub, et hageja 07.04.2022 täpsustuses väidetud parandustööd on vajalikud, ei ole hageja väidetud paranduskulude hüvitis mõistlik ning on ülepaisutatud. Selle tõendamiseks esitab kostja DAST Ehitus OÜ hinnapakkumise, mille kohaselt on kõikide hageja väidetud parandustööde kulu kokku 4427,41 eurot.
78.Hageja esitatud hinnapakkumisest ei ole võimalik tuvastada iga konkreetse parandustöö kulu. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et hageja esitatud hinnapakkumises on sisuliselt toodud välja vaid kaks rida: fassaaditööd, mille maksumus on 7900 eurot (lisandub käibemaks) ja ventilatsioonitööd, mille maksumus on 5700 eurot (lisandub käibemaks). Nende kahe rea juures on küll märgitud ka täpsemad tööd, kuid nende juures ei ole toodud välja iga töö detailne maksumus, mistõttu ei ole võimalik hinnapakkumises toodud tööde maksumust usaldusväärselt kontrollida. Hageja 22.01.2022 asjatundja arvamuses toodud parandustööd ja 25.03.2022 hinnapakkumises toodud vihmavee läbijooksu likvideerimise ja ventilatsiooni müraga seonduvad parandustööd ei kattu. Hageja 25.03.2022 hinnapakkumises on välja toodud soojustuse vahetamise ja soojustuse kallete tekitamise kulu. Samas on hageja 22.01.2022 asjatundja arvamuses märgitud, et esmalt tuleb veenduda, kas soojustusmaterjal on kuiv ning üksnes siis, kui see pole, tuleks see asendada kuiva soojustusega. Sealjuures kordab kostja, et A. O. on lähtunud ebaõigest eeldusest, hoone on soojustatud villaga. Seega jääb arusaamatuks, miks sisaldub soojustusmaterjali asendamise kulu, kui hageja enda tõendid näitavad, et selleks puudub praegu vajadus (hageja asjatundja ei tea, kas see töö on üldse vajalik). Hageja 22.01.2022 asjatundja arvamuses on ventilatsioonitöödena märgitud täiendavate mürasummutite paigaldamine ja soovitatav lisavarjestus. Selles ei ole välja toodud, et ventilatsiooniseade tuleks välja vahetada. Seevastu 04.03.2022 arvamuses on sama asjatundja asunud ilma täiendavate põhjendusteta seisukohale, et kaaluda tuleb ventilatsiooniseadme välja vahetamist (kostja kordab, et A. O.l puudub pädevus anda hinnanguid ventilatsioonisüsteemide osas). Siiski, ka selle seisukohaga ei väida A. O., et ventilatsiooniseadme vahetus on ilmtingimata vajalik, vaid märgib üldiselt, et seda varianti tuleks kaaluda. Sealjuures on A. O. möönnud, et ventilatsiooniseadme võib ka ümber paigutada. Kuigi ventilatsiooniseade asub projektijärgses kohas, on kostja hagejale selle ümberpaigutamise varianti pakkunud, kuid hageja on sellest keeldunud.
79.Vaatamata sellele, et A. O. pole väitnud, et ventilatsiooniseadme vahetamine on ainus lahendus, vaid märkinud alternatiivina ka seadme ümberpaigutamist, on hageja 25.03.2022 hinnapakkumises toodud välja üksnes ventilatsiooniseadme vahetus. Seadme hinda pole hageja hinnapakkumises välja toodud, kuid kostja esitatud hinnapakkumisest saab järeldada, et ventilatsiooniseadme vahetamine moodustab ventilatsioonitöödest kõige suurema kulu.
80.26.07.2022 menetlusdokumendis leidis kostja, et hageja uued väited filtrite ja ventilatsiooniseadmest tuleneva müra põhjuste kohta on alusetud ja ebaõiged. Hageja täiendava tõendina esitatud Kodukliima Grupp OÜ arve alusel on hageja esitanud uued faktiväited filtrite puudumisest tuleneva tuleohutuse kohta ja väljatõmbetorus esineva vasturõhu kohta. Esiteks vaidleb kostja vastu hageja väitele, et ventilatsiooniseadme müra põhjustab suur vasturõhk. Ekspert J. A.i hinnangul ei ole kostja väide eluliselt usutav, kuna väljatõmbetorust tõmmatakse õhk välja, mitte ei puhuta sisse. Lisaks jääb eksperdi sõnul selgusetuks, millel põhineb väide, et torustikus on suur vasturõhk. Eksperdi sõnul tuleb selleks teha vastavad mõõtmised ja hinnata olukorda lähtuvalt arvutustest ning normidest. Lisaks ei pea eksperdi hinanngul paika väide, et madalatel kiirustel on torustikus suur vasturõhk. Kiiruse kasvades kasvab takistus ja kiiruse vähenedes väheneb takistus.
81.Teiseks, selgitab kostja, et parandustööde käigus ilmnes, et filtrid olid äärmiselt tolmused ja ummistunud ning neid ei oleks tohtinud sellises seisukorras edasi kasutada, mistõttu neid tagasi
2-22-1160 ei pandud. Filtrite vahetamine on hageja kohustus, mille ta oli jätnud täitmata. Ühtlasi ei ole õige hageja väide, et filtrite puudumine võib tekitada tulekahju. Hageja ei ole seda väidet tõendanud ega põhjendanud. Sellegipoolest märgib kostja, et filtreid ei paigaldata ventilatsiooniseadmesse tuleohutuse eesmärgil. Vastupidiselt saab öelda, et mustad ja vahetamata filtrid takistavad õhu liikumist ning võivad tekitada seadme ülekuumenemist, mis omakorda võib põhjustada tuleohtliku olukorra. Seega käitus kostja filtreid eemaldades igati põhjendatult. Kolmandaks, on ebaõige hageja väide, et mööbel ümbritseb ventilatsiooniseadet ning ei toetu selle vastu, mistõttu ei saa see olla ventilatsioonist tuleneva müra põhjuseks. See ei vasta tõele. Hageja 07.04.2022 hagi täpsustuse lisas 4 on ATML Group OÜ hinnang Xxxx ehitusvigade parandustöödele ning jätkuvatele puudustele, mille leheküljel 5 nähtub, et köögikapi uksehing on kruvitud ventilatsiooniseadme korpuse külge.
82.Kostja esitatud hinnapakkumises ei esine puudusi. Hageja väidab ekslikult, et DAST Ehitus OÜ poolt koostatud hinnapakkumises ei ole arvestatud kõikide töödega. Kostja esitab selles osas DAST Ehitus OÜ selgituse. Üks puudus, millele hageja ekspert A. O. viitas, on tellingute maksumuse puudumine hinnapakkumisest. Eksperdina peaks A. O. teadma, et selliste tööde teostamine ei eelda tingimata tellingute kasutamist ning et on olemas ka odavamaid lahendusi. DAST Ehitus OÜ hinnapakkumises on arvestatud ehitusalpinistidega. Neid kasutatakse fassaaditöödel palju seetõttu, et selline lahendus on soodsam: pole vaja kasutada lisatehnikat ega tänavaid sulgeda. Asjakohane pole ka A. O. viide klinkerplaatide puudumisele eelarves. DAST Ehitus OÜ selgituse kohaselt ei ole fassaadikive vajalik vahetada, mistõttu pole vajalik arvestada uute fassaadikivide kuluga. Lisaks on mõistetamatu hageja argument, et DAST Ehitus OÜ arvamus ei ole usaldusväärne, sest see on asutatud üheksa kuud tagasi ning seda esindab 26-aastane juhatuse liige. Ühingu ega selle juhatuse liikme vanus ei tõenda kuidagi, et tööde konkreetsed tegijad ise on kogenematud või ei oskaks ehitustöid teha.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
83.Kohus märgib, et 13.09.2022 määrusega käesolevas asjas jättis kohus hagi läbi vaatamata seoses hageja ekspertiisikulude nõudega summas 648 eurot ja seoses WC/dušši ruumis katkiste plaatide asendamise ja klaasseina kordategemise hüvitise nõudega summas 1300 eurot. Kohus selgitas nimetatud määruses, et lahendab hageja nõude sisuliselt selles ulatuses, nagu on esitatud hageja 07.04.2022 menetlusdokumendis (hagi täpsustus). Menetluskulude jaotuse osas pidas kohus põhjendatuks lähtuda analoogia korras TsMS § 173 lg-st 5, võttes menetluskulude jaotuse osas seisukoha tervikuna lõpplahendis.
84.Hageja tugineb sellele, et peale müügitehingu tegemist on korteril ilmnenud erinevad puudused, mida kostja ei ole kõrvaldanud. Pärast hagi täpsustamist on hageja jäänud selle juurde, et kostja ei ole kõrvaldanud puudusi seoses vihmavee läbijooksuga ja seoses korteri ventilatsiooni müraga. Hinnates asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja kui Xxxx omanik on esitanud käesolevas menetluses kahjunõude seoses nimetatud korteri väidetavate puudustega. Esmalt käsitleb kohus polte vaidlust seoses vihmavee läbijooksu põhjustanud puudustega ja korteri ventilatsiooni müraga (I); seejärel hindab puuduste kõrvaldamise maksumust ehk hageja kahju suurust (II); ning lõpuks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse (III); ja jaotab menetluskulud (IV). I
85.Vaidlus puudub selles, et hageja sai Xxxx omanikuks 24.01.2019 notariaalse tehinguga (korteriomandi hüpoteegi alt vabastamise avaldus, omandi üleandmise asjaõigusleping, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, vt I kd, tl 10-13). Nimetatud asjaõiguslepinguga müüs kostja
2-22-1160 Skinest Arendus OÜ hagejale korteriomandi vastavalt poolte vahel 28.03.2018 sõlmitud lepingule (Leping, mille alusel müüja kohustub püstitama Xxxx asuvale maatükile hoone ja looma korteriomandid; kinnistu jagamisel tekkivate korteriomandite võlaõiguslik müügileping ja volitus müüjale, vt I kd, tl 14-22).
86.Hageja tugineb sellele, et esimese probleemina tungis kevadel 12.05.2020 Xxxx tänava poolsest seinast tuppa vihmavesi. Järgmine suur uputus samast kohast läbi välisseina toimus hagi kohaselt 23.11.2020 ning 2021. aastal toimusid suuremad läbisadamised 24.08. ja 21.10. Müüja poolt käidi fassaadi väljastpoolt akende kohalt fassaadi mastiksitega vuukimas, kuid edutult. Nimetatud puudus on kirjeldatud ekspertiisis „Xxxx ehitusvigade ekspertiisarvamus ja ettepanekud nende kõrvaldamiseks“ (I kd, tl 23-29). Ekspertiisiarvamuse koostas volitatud ehitusinsener A. O.. Ekspertiisi lk 5 kohaselt on vihmavesi on tunginud hoonesse läbi välise kandekonstruktsiooni. Osad kahjustused on akna ülemises ja küljepalede piirkonnas ning osad aknalauast allpool. Aknapalede piirkonna veekahjud on tingitud välisseina konstruktsiooni puudustest ja alumine osa akna veepleki null kaldest (I kd, tl 25). Hageja on kostjat nimetatud puudustest informeerinud (I kd, tl 31-63).
87.Kostja lepinguline esindaja vastas 30.11.2021 hagejale, et „Müüja ei nõustu ostja pakutud alternatiividega, kuid on valmis endiselt kõrvaldama ventilatsiooniagregaadiga ja vee läbijooksuga seonduvad probleemid“ (I kd, tl 65 pöördel). Seega on kostja põhimõtteliselt tunnistanud, et hageja korteril vee läbijooksuga seotud puuduse esinemist. Samas on kostja seisukohal, et antud puudus on kostja poolt käesoleva kohtumenetluse kestel kõrvaldatud. Kostja leiab, et vastavalt varasemale kokkuleppele asus kostja 2022. a veebruari alguses teostama parandustöid ning parandustööde raames kostja likvideeris vihmavee läbijooksud ja parandas elutoa seina (I kd, tl 87-93, tl 101, tl 181-182).
88.Kohus on seisukohal, et kostja ei ole vihmavee läbijooksuga seotud puudusi nõuetekohaselt kõrvaldanud. Ainuüksi see, et kostja on üritanud puudusi kõrvaldada ja tööde kohta on koostatud akt (I kd, tl 95), ei kinnita puuduste tegelikku kõrvaldamist. Kohus märgib, et asjatundja A. O. teostas veelekkega seotud tööde ülevaatuse 4. märtsil 2022 (I kd, tl 120-146) ning mh jõudis järeldusele, et välisfassaadi puudutavad tööd olid tegemata ja tehtud tööd ei olnud asjakohased. Asjatundja 04.03.2022 hinnangust nähtub, et „Tehtud fassaaditööd ei taga, et niiskust enam korterisse ei tungi, sest vajalikud tuulutusavad on fassaadile tegemata, avamata akna pealne osa, kus on alguse saanud läbijooksud. Lisaks ilmnes fassaadi inspekteerimisel mahukahanemisvuukide ja deformatsioonivuukide puudumine. Vuugivahed paisuvad päikesekiirguse toimel ning kahanevad temperatuuri langedes. Pragunenud vuukide kaudu pääseb sadevesi vuukidesse, mis miinuskraadide korral jäätub ning põhjustab täiendavaid pingeid klinkerkivi ja kinnitussegu vahel. See tähendab, et niiskuse tungimine korterisse on endiselt võimalik ka pärast õhutusavade tegemist konkreetse korteri akende ümber ning lekkeprobleem jääb korduma“ (I kd, tl 121 pöördel).
89.Kohus leiab, et ehitusinsener A. O. järeldusi ei lükka ümber ka osaühingu Ehitusekspert asjatundja arvamus (I kd, tl 176-180). Nimetatud arvamuses on ilma sisuliste põhjendusteta leitud, nagu oleks vihmavee sissetungimise ainsaks põhjuseks aknapealse pleki paigalduse defekt. Samuti esitab Ü. L. sisulisi põhjendusi esitamata etteheiteid A. O. seisukohtadele, väites, et „ekspert ei ole teinud tegelikult ehitatud konstruktsiooni endale selgeks“ ning et projektis toodud lahendust olevat kooskõlastatult projekteerijaga muudetud (I kd, tl 176). Kohtule ei ole esitatud tõendeid projekti kooskõlastatud muutmise kohta ning ka projekti võimalikust muutmisest ei saa teha järeldust, et vaidlusalused fassaaditööd oleks tehtud viisil, mis hoiab vihmavee korterist eemal. A. O. järeldusi Xxxx puudulike fassaaditööde osas toetab ka Ehitusekspertiisibüroo OÜ 03.02.2022 ekspertarvamus (I kd, tl 147-164), milles on selgitatud, et „Pragunenud vuukide kaudu pääseb sadevesi vuukidesse, mis miinuskraadide korral jäätub (jäätumisel vee maht suureneb) ning
2-22-1160 põhjustab täiendavaid pingeid klinkerkivi ja müürisegu vahel. Sadeveekahjustused progresseeruvad ajas ning põhjustavad lõpuks klinkerkivide täielikku irdumist aluspinnalt; fassaadi perioodiline märgumine ja puudulikult teostatud vuukimistööd“ (I kd, tl 155 pöördel). Fassaadi kohta on nimetatud ekspertarvamuses tehtud järeldus, et: „fassaadide teostamisel ei ole jälgitud tootejuhendi kõiki eeskirju: fassaadidel puuduvad nõutavad deformatsioonivuugid, sh hoone kõikide nurkade vertikaalvuugid on täidetud vuugiseguga. Suurima temperatuurikoormusega seina nurgas (hoone edelanurgas) on täheldatavad praod müürisegu ja klinkerkivide vahel, mille kaudu pääseb sadevesi tellisvoodri taha: niiskuskahjustused progresseeruvad ajas, millest arenevad omakorda külmakahjustused“ (I kd, tl 157 pöördel).
90.Kohus nõustub hagejaga, et Ehitusekspertiisibüroo OÜ 03.02.2022 ekspertarvamus kinnitab hageja väidet, et hoone välissein laseb vett läbi ning ekspertiisis hoone välisseinte kohta välja toodu puudutab ka hageja korteri välisseina. Lisaks eelpool viidatud A. O. arvamustele ja Ehitusekspertiisibüroo OÜ 03.02.2022 ekspertarvamusele kinnitab Xxxx fassaadi puudusi ka kostja poolt esitatud asjatundja Ü. L. arvamus, milles mööndakse: „Mahukahanemisvuugid ei puudu elamul, vaid neid on mõnevõrra vähem tehtud, kuna tulenevalt välisseintes kasutatud soojustusmaterjalist (EPS) ei ole praktikale tuginedes neid projektis toodu kohaselt vaja nii palju teha. Selles osas konsulteeritakse Tallinna Tehnikaülikooliga ning vajadusel on mahukahanemisvuukide täiendav tegemine kergesti teostatav“ (I kd, tl 176 pöördel).
91.Kokkuvõttes loeb kohus eelviidatud tõendeid kogumis hinnates tuvastatuks, et Xxxx ehituslikuks puuduseks on vihmavee läbijooks ning peamine põhjus vihmavee sisse tungimiseks on puudulikud fassaaditööd. Seda on kinnitanud mh kolm eksperthinnangut (I kd, tl 23-29, tl 120164). Samuti loeb kohus tuvastatuks, et kostja ei ole suutnud likvideerida vihmavee korterisse tungimise põhjust.
92.Teiseks käesolevas menetluses vaidlusaluseks teemaks on hageja korteri ventilatsioonist tekkiv müra. Hageja tellis ventilatsiooni müra mõõdistuse, mille koostas Majatehnik OÜ Katselabor 01.03.2021 (töö nr 21043). Mõõtmisest selgus, et ventilatsioonimüra ei vasta normidele ja ületab kõigis tubades, v.a vannitoas tunduvalt piirväärtusi, isegi kõige madalamal seadme kiirustasemel 1 (I kd, tl 26 pöördel). Asjatundja A. O. on selgitanud, et: „Oma kogemustele tuginedes ei ole võimalik, et seadusest tulenevate nõuete järgi tööde lõppedes teostatud ventilatsiooni müra mõõdistamisel see viga ei tulnud välja. Reaalne elu näitab, et mõõdistustulemuse väärtusi korrigeeriti endale sobilikus suunas, säästmaks juba valmis ehitatud konstruktsioonide avamist ja vigade parandust“ (I kd, tl 27).
93.Kuigi kostja üritas ventilatsiooni müra puudusi kõrvaldada, siis see ei õnnestunud. Asjatundja A. O. teostas tööde ülevaatuse 4. märtsil 2022 (I kd, tl 120-146) ning mh jõudis järeldusele, et tehtud tööd ei aidanud vähendada müra normi piiresse. Asjatundja hinnangus on märgitud, et „EV sotsiaalministri määrus nr. 42 4. märtsist 2002 „Müra normtasemed korterite eluja magamistubades“ järgi ei tohi elu- ja magamistubades olla müratase mitte üle 30 dB(A), WCdes 35 dB(A) ja vannitubades 40 dB(A). Antud korteri elutoas mõõdeti müratasemeks 37,5 db. Seega on müra tase korteris 25% üle normi. See näitab, et tehtud tööd ei olnud piisavad ega asjakohased. Edasi tuleb kaaluda kapitaalsemaid muudatusi ventilatsioonisüsteemis: ventilatsiooniagregaadi vahetust, ventilatsiooniseadme ümberpaigutamist isloeeritumasse kohta (vannitoa peale), katusel olevate ventilatsioonitorude isoleerimist, mürasummutite paigaldamist ja sealse väljatõmbemootori kalibreerimist. Arendaja pani köögikappi lahtiselt tüki heliisolatsioonimaterjali, mis kukkus kapiukse avamisel kliendile pähe ja mida ei saa pidada ehituslikult korrektseks ega vastuvõetavaks lahenduseks“ (I kd, tl 122).
94.Ekslik on kostja seisukoht, nagu oleks pärast ventilatsioonisüsteemi parandustöid tehtud müra mõõdistused näidanud, et müratasemed vastavad nõuetele. Ka kostja poolt esitatud
2-22-1160 01.03.2022 müra mõõtmise protokollist nr 35/22A-2 (I kd, tl 96-98) nähtub müra normtasemete ületamine elutoa-köögi osas. Seejuures nõustub kohus hagejaga, et Sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ § 7 lg 4 käsitleb eraldi kööki ja elutuba, mistõttu ühendatud köögi ja elutoa puhul ei saa köögi kõrgendatud müra piirnorm laieneda ka elutoale. Vastupidine tõlgendus tähendaks elutoa ja köögi samastamist, mida ei saa kohtu hinnangul põhjendatuks pidada. Seda, et hageja korteris ülemäärast ventilatsioonimüra kõrvaldada pole õnnestunud, kinnitavad ka Majatehnik OÜ katselabori 16.03.2022 mõõdistamise tulemused (I kd, tl 130-132).
95.Kuigi kostja on esitanud ka etteheiteid, justkui oleks korteri ülemäärane müra hageja enda põhjustatud (sh väidetavalt pole hageja „tõenäoliselt“ vahetanud filtreid, olevat vahetanud plafooni välisresti ja kinnitanud ventilatsiooniseadme külge mööbli), on kostja vastavad väited hageja süüst ventilatsioonimüra osas oletuslikud ja asjas esitatud tõendid neid ei kinnita. Mh ei nähtu kostja esitatud piltidest (I kd, tl 99-100) ega J. A.i arvamusest (I kd, tl 183-184), et liigne ventilatsioonimüra oleks põhjustatud hagejast. J. A. kasutab oma arvamuses oletusi, nt et mööbli paigaldusviis „pigem“ võimendab müra ega ole oma seisukohti piisava selgusega põhjendatud. Hageja on selgitanud, et mööbel ei toetu ventilatsiooniseadme vastu ja kostja pole oma vastupidist väidet (s.t. et müra põhjuseks oleks vale mööbli paigaldusviis) tõendanud. Kodukliima Grupp OÜ 01.06.2022 seisukohast järeldub, et hoopis kostja jättis nõutavad filtrid tagasi panemata ning sellele ei vaidle vastu ka kostja (II kd, tl 6, tl 9). Põhjendamatu on kostja etteheide, et hageja pole nõustunud ventilatsiooniseadme paigaldamisega garderoobi. Hagejal ei ole kohustust aktsepteerida projektile mittevastavaid muudatusi, mis pealegi vähendavad garderoobi mahtu ega pruugi olla ruumipuuduse tõttu teostatavad.
96.Arvestades eeltoodud kohtu poolt tuvastatud asjaolusid esinevad Xxxx korteril nr xxxx vihmavee läbijooksuga ja liigse ventilatsioonimüraga seotud ehitustehnilised puudused, mille tõttu ei vasta hagejale müüdud korter lepingutingimustele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lg 2 p 1 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi ei vasta müüdud asi lepingutingimustele ka siis, kui asi ei sobi otstarbeks, milleks ostja seda vajab või milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi ei vasta müüdud asi lepingutingimustele ka siis, kui asi ei sobi otstarbeks, milleks ostja seda vajab või milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Kohtu hinnangul saab lugeda asja keskmisele kvaliteedile vastavaks (asja tavakasutuse omadused) siis, kui asjal viidatud puudusi ei esine. Kuna pooled ei ole müügilepingus kokku leppinud, et müüakse korter, milles esineb vihmavee läbijooks ja mille ventilatsioonimüra tase ei vasta kehtivatele normidele, siis selliseid puudusi olla ei tohtinuks, mistõttu ei vastanud korter müügilepingu tingimustele. Seega on kostja müüjana hagejaga sõlmitud müügilepingut rikkunud ja hagejale kui ostjale on üle antud lepingutingimustele mittevastav asi. VÕS § 103 lg 1 on sätestatud, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Käesolevas asjas ei ole kohtu ette toodud selliseid tõendeid, mis võimaldaks järeldada, et kostja poolne lepingu rikkumine oleks vabandatav. Seega kostja vastutab oma rikkumiste eest.
97.Vastavalt pooltevahelise võlaõigusliku lepingu p-le 8.8. (I kd, tl 20 ja 20 pöördel) vastutab Müüja võlaõigusseaduse § 218 kohaselt asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal Ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut Ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis Müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt. Müügilepingu puhul, mis on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva müüja ja tarbijast ostja vahel, eeldatakse, et kahe aasta jooksul ehitise tarbijale üleandmise päevast arvates ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas ehitise üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus ehitise või puuduse olemusega. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mille alusel kohus saaks
2-22-1160 jõuda järelduseni, et hageja viidatud korteri puudused tekkinuks pärast seda, kui korteri otsene valdus hagejale üle anti.
98.Arvestades nii pooltevahelist müügilepingut kui võlaõigusseaduse sätteid on hageja kui ostja õigustatult nõudnud lepingueseme parandamist, s.t mh vihmavee korterisse pääsemise probleemi ja ventilatsioonimüra probleemi lahendamist (vt nt I kd, tl 31-63, tl 118-119, tl 86). Hageja on andnud korduvalt kostjale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (VÕS § 115 lg 2 ja VÕS § 114). Kohus nõustub hagejaga, et kostja ehk müüja ei ole probleeme mõistliku aja jooksul lahendanud ja puudusi kõrvaldanud (VÕS § 222 lg 5). Asjas esitatud tõendid ei kinnita kostja väidet, nagu oleks hageja rikkunud koostöökohustust või olnud vastuvõtuviivituses.
99.Kokkuvõttes leiab kohus, et tulenevalt müügilepingu rikkumisest seoses vihmavee läbijooksuga ja korteri ventilatsioonisüsteemi ülemäärase müraga on kostja vastutav hagejale tekkinud kahju eest. Kostja vastutab hageja ees müügilepingu eseme lepingutingimustele mittevastavuse eest vastavalt VÕS § 218 lõikele 1. Hagejale tekkinud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga ja pidi olema kostjale ettenähtav. Kostja poolt tekitatud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga, kuna kostja andis hagejale üle puudustega müügieseme, mille tõttu tuleb hagejal teha rahalisi kulutusi selleks, et lepingu ese vastaks poolte vahel kokkulepitule. Riigikohtu 30.09.2015 otsuse nr 3-2-1-100-15 p-s 36 on selgitatud, et elamuga kinnistu müümisel müügieseme vähemasti keskmise kvaliteediga seisundisse viimiseks vajalikud kulutused peavad olema oma kohustusi rikkunud müüjale vähemasti üldjuhul ettenähtavad. Müügilepingu sõlmimise ajal pidi olema kostjale ettenähtav, et lepingutingimustele mittevastavate asja müümisel tekib ostjatele kahju ja selle kahju hüvitamist saab nõuda kostjalt kui müüjalt. Müügilepingu eesmärgiks oli anda hagejale üle korter, milline on vähemalt keskmise kvaliteediga ja ilma varjatud puudusteta. Kohus leiab, et kostja rikkumise ja hagejal kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 tähenduses. Kui kostja ei oleks müügilepingut rikkunud ning oleks hagejale üle andnud müügilepingute tingimustele vastava korteri, ei oleks hagejal vaja korteri puuduste kõrvaldamiseks kulusid kanda.
100.Kohus ei jaga kostja kahtlusi A. O. pädevuse osas. Vaidlus puudub et A. O. on volitatud ehitusinsener, tase 8, seega on tal ehitusvaldkonnas eriteadmised (vt I kd, tl 185). Seetõttu peab kohus A. O.t asjatundjana pädevaks andma hinnanguid ehituste puuduste osas. Kostja omistab liigset tähtsust sellele, kas A. O. on pädev koostada teatud spetsiifiliste valdkondade ekspertiise või auditeid (vt I kd, tl 183). Käesolevas asjas ei ole kohus ekspertiisi määranud ning saab hinnata A. O. seisukohti (asjatundja arvamusi) dokumentaalsete tõenditena. Riigikohtu 02.06.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-8204, p-s 16 on selgitatud, et eriteadmisega isiku arvamust saab hinnata kooskõlas TsMS § 229 lg-s 2, §-s 272 ja § 293 lg 2 teises lauses sätestatuga dokumentaalse tõendina. Riigikohus selgitas, et „Asjaolu, et asjatundjal ei olnud arvamuse koostamise ajal riiklikult tunnustatud kutset, ei anna alust leida, et ringkonnakohus rikkus tõendite hindamisel TsMS § 232. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et asjatundjal ei olnud vaidlusaluses valdkonnas eriteadmisi. Kutsestandardi täitmise nõuet ei ole asjatundjale ette nähtud. Kolleegium märgib lisaks, et ka eksperdiks võib kohus määrata isiku, kellele ei ole väljastatud kutsetunnistust, kuid kellel on arvamuse andmiseks vajalikud teadmised ja kogemused (TsMS § 294 lg 1).“
101.Kohus ei jaga ka kostja arusaama selles, et kuna A. O. osales 06.09.2022 kohtuistungil hageja nõustajana, siis muudab see tema varasemad arvamused tõendina ebausaldusväärseks ja kasutamiskõlbmatuks. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Seadusest ei tulene eeldust, et hilisema menetlusosalise nõustaja poolt varasemalt koostatud asjatundja arvamus oleks tõendina automaatselt kõlbmatu. Kohtu siseveendumuse kohaselt ei ole alust A. O. asjatundja arvamusi tõendite ringist välja jätta ainuüksi seetõttu, et A. O. oli hilisemalt ka hageja nõustaja. A. O. poolt
2-22-1160 nõustajana kohtuistungil antud selgitusi kohus käesoleva otsuse tegemisel ei arvesta. Kohus märgib, et paratamatult teevad pooled enda valitud asjatundjaga menetluses koostööd ja paraku kinnitavad poolte asjatundjate järeldused sageli ka poolte seisukohti. Sama kehtib näiteks ka käesolevas menetluses kostja poolt kasutatud asjatundja Ü. L. kohta, kes oli kostja kinnitusel vaidlusaluse ehitusobjekti omanikujärelevalve teostaja. Ka nimetatud asjaolu võimaldaks tõstatada kahtluse Ü. L. erapooletuses, sest omanikujärelevalve teostaja pole kahtlemata huvitatud ehituse puuduste ilmnemisest, mis talle endale märkamata on jäänud. Vaatamata sellele ei pidanud kohus vajalikuks ka Ü. L. poolt koostatud arvamust automaatselt tõendite hulgast välja arvata, vaid hindas seda käesolevas otsuses koos teiste tõenditega. II
102.Eeltoodut arvestades leiab kohus, et tulenevalt müügilepingute rikkumisest on kostja vastutav hagejale tekkinud kahju eest. Kostja ei ole tõendanud tema kui müüja vastutust välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et käesolevas asjas on täidetud kõik eeldused lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Müügilepingu rikkumise puhul saab ostja (antud juhul hageja) nõuda õiguskaitsevahendina muuhulgas kahju hüvitamist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib hageja kostjalt nõuda kahju hüvitamist sõltumata sellest, kas hageja on esitanud kostjale nõude viia müügiese vastavusse müügilepingu tingimustega. Hagejal on õigus nõuda kostjatelt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
103.VÕS § 115 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 128 lg 3 on sätestatud, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 128 lg-le 3 ja Riigikohtu praktikale (vt RK lahend nr 3-2-1-5-12 p 26) ei ole kahju hüvitamise nõude eelduseks, et hageja oleks kõik puuduste kõrvaldamise kulud juba kandnud, vaid otsese varalise kahjuna on käsitletavad ka puuduste kõrvaldamiseks tulevikus kantavad kulud.
104.Poolte vahel on vaidlus kohtu poolt tuvastatud puuduste kõrvaldamise maksumuse osas ehk millised on kulud puuduste kõrvaldamiseks seoses vihmavee läbijooksu põhjustanud puudustega ja korteri ventilatsiooni müraga. Hageja lähtub sellest, et hageja võttis hinnapakkumise kõrvaldamata jäänud lepingu eseme puuduste parandamistöödele ehitusettevõttelt Jälle ja KO AS. Nimetatud ettevõtte 25.03.2022 hinnapakkumise kohaselt lähevad fassaaditööd Xxxx ulatuses ning ventilatsioonitööd Xxxx ulatuses hagejale maksma 16 320 eurot (I kd, tl 165), mistõttu nõuab hageja kostjalt hüvitise fassaaditööde ja ventilatsioonimüra vähendamiseks vajalike tööde teostamiseks summas 16 320 eurot. Kostja kriitika kohaselt ei ole hageja esitatud hinnapakkumisest võimalik tuvastada iga konkreetse parandustöö kulu. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et hageja esitatud hinnapakkumises on sisuliselt toodud välja vaid kaks rida: fassaaditööd, mille maksumus on 7900 eurot (lisandub käibemaks) ja ventilatsioonitööd, mille maksumus on 5700 eurot (lisandub käibemaks). Nende kahe rea juures on küll märgitud ka täpsemad tööd, kuid nende juures ei ole toodud välja iga töö detailne maksumus, mistõttu ei ole võimalik hinnapakkumises toodud tööde maksumust usaldusväärselt kontrollida.
105.Kostja juhib tähelepanu, et esmalt nõudis hageja 10 100 euro ulatuses paranduskulude hüvitamist. Kostja märgib, et seejärel on hageja küll hagi osaliselt tagasi võtnud vannitoa paranduskulude osas (1300 eurot), kuid sellele vaatamata on tema paranduskulude hüvitamise
2-22-1160 nõue suurenenud 16 320 euroni. Kostja leidis, et hageja väidetud paranduskulude hüvitis mõistlik ning on ülepaisutatud ning selle tõendamiseks esitas kostja DAST Ehitus OÜ hinnapakkumise, mille kohaselt on kõikide hageja väidetud parandustööde kulu kokku 4427,41 eurot (I kd, tl 187188). Hageja leiab, et kuigi DAST Ehitus OÜ on erinevalt AS-st Jälle ja KO oma hinnapakkumises üksikud mahud ja ühikuhinded välja toonud, siis toodud ühikhinded ei vasta tööde ulatuslikkusele.
106.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kahe erineva ettevõtte poolt tehtud pakkumistest tuleks eelistada AS Jälle ja KO hinnapakkumist. Kohus leiab, et antud juhul tuleb kahe erineva pakkumise olemasolul lähtuda odavamast pakkumisest ehk DAST Ehitus OÜ hinnapakkumisest. Seda ei väära ka A. O. kriitika DAST Ehitus OÜ hinnapakkumise suhtes (II kd, tl 7). Kohus märgib, et DAST Ehitus OÜ hinnapakkumises on piisavalt selgelt välja toodud tehtavad tööd ja nende hinnad erinevate töölõikude kaupa (I kd, tl 187), samas kui AS Jälle ja KO hinnapakkumine on sisuliselt kaherealine, ilma mahtude ja ühikuhindadeta (I k, tl 165). A. O. emotsionaalsest (nt viide „propelleriga pükstele“) ja üldsõnalisest kriitikast DAST Ehitus OÜ hinnapakkumise suhtes ei selgu, miks peaks kohus eelistama AS Jälle ja KO hinnapakkumist. A. O. väitest, et Jälle ja KO hinnapakkumine sisaldab eesmärgi saavutamiseks vajalikke töid, ei järeldu, et DAST Ehitus OÜ hinnapakkumise alusel ei oleks võimalik sama eesmärki saavutada. DAST Ehitus OÜ on oma hinnapakkumist ka täiendavalt selgitanud (II kd, tl 12-13). Kuigi hageja väidab, et parandustööde tegemiseks on vaja ka tänavate sulgemist, ei ole hageja oma sellekohaseid väiteid millegi tõendanud. Samuti ei nähtu hageja poolt esitatud AS Jälle ja KO hinnapakkumisest, et selles oleks arvestatud tänavate sulgemise vajadusega. Asjakohatud on ka hageja viited DAST Ehitus OÜ juhatuse liikme vanusele. Hageja pole esitanud veenvaid argumente, mille põhjal saaks teha järelduse, et DAST Ehitus OÜ või selle ettevõtte juhatuse liige oleksid ebausaldusväärsed.
107.Kokkuvõttes jääb kohus selle juurde, et antud juhul tuleb kahe erineva pakkumise olemasolul lähtuda odavamast pakkumisest ehk DAST Ehitus OÜ hinnapakkumisest, mille kohaselt on hagi aluseks olevate puuduste kõrvaldamise kulu kokku 4427,41 eurot. Kohtu siseveendumust antud pakkumise adekvaatsuse osas kinnitab ka vaidluse all mitteolev asjaolu, et käesoleva kohtumenetluse kestel oli hageja valmis vaidluse kompromissiga lõpetama juhul, kui kostja tasub hagejale 4368 eurot (I kd, tl 84). Eelnevast ei järeldu, et AS Jälle ja KO hinnapakkumine oleks tingimata ebaõige. Turumajanduses ongi tavapärane, et ettevõtted saavad konkurentsi olukorras vabalt valida, millise hinnaga nad mingit teenust osutavad või tööd teevad. Kuid võrreldavate pakkumiste olemasolul on vähemalt kahjuhüvitise nõude kontekstis üldjuhul mõistlik aluseks võtta odavam pakkumine. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et hageja kulud puuduste kõrvaldamiseks seoses vihmavee läbijooksu põhjustanud puudustega ja korteri ventilatsiooni ülemäärase müraga moodustavad kokku 4427,41 eurot. III
108.Arvestades käesoleva kohtuotsuse I-II osas esitatud põhjendusi, rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks kahjuhüvitise summas 4427,41 eurot.
109.Samuti on hagi kohaselt hagejale tekkinud kahju tulenevalt asjaolust, et hageja oli sunnitud pöörduma enda õiguste kaitseks lepingulise esindaja poole õigusabi saamiseks. Viimasest tulenevalt tuli hagejal kanda õigusabiteenuse saamiseks täiendavaid kulutusi 80 eurot (I kd, tl 6063 ja tl 66 pöördel). Hageja leiab, et kuna kostja on hageja pidevatele puuduste kõrvaldamise kirjadele jätnud vastamata või oluliselt vastamisega viibinud terve kahe ja poole aastase perioodi jooksul kuni hagi esitamiseni, siis saab mõistlikuks pidada hageja vajadust teada saada oma õiguskaitsevahendid ja nende kasutamine antud olukorras.
110.Kohus nõustub hagejaga, et antud juhul oli hageja poolt kohtueelse õigusabi kasutamine põhjendatud. Kohus ei nõustu kostjaga, justkui olnuks hageja õigusabikulu ebavajalik, sest poolte
2-22-1160 vahel olevat olnud kokkulepe parandustööde teostamiseks alles 2022. a veebruaris. Kohus märgib, et hageja oli kostjat juba varasemalt korduvalt puudustest informeerinud ja palunud need kõrvaldada (vt nt I kd, tl 31-63, tl 118-119), mistõttu on meelevaldne kostja väide, e hageja 16.11.2021 nõudekirja koostamine ei olnud vajalik. Kuna kostja polnud suutnud puudusi pikema aja vältel kõrvaldada, siis oli 16.11.2021 nõudekirja koostamine kohtu hinnangul igati vajalik ja adekvaatne samm selleks, et üritada kohtuvaidlust vältida. Samuti on kohus seisukohal, et õigusabi summa 80 eurot on koostatud nõudekirja (I kd, tl 60-63) sisu ja mahtu arvestades väga mõistlik.
111.Kohus märgib, et kohtueelsete õigusabikulude hüvitamine on võimalik VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3 alusel. Hageja poolt esitatud tõendid kinnitavad, et hageja on pöördunud seoses kostja poolse lepingu rikkumisega oma õiguste kaitseks õigusnõustaja poole ja sellega seoses on hagejal tekkinud kohustus õigusabi eest 80 euro tasumiseks (I kd, tl 66). Kohus leiab, et õigusabikuludega tekkinud kahju hüvitamiseks piisab sellest, kui hagejale on esitatud arve ja tal on tekkinud õigusabikulude tasumise kohustus. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Riigikohus selgitas oma 09.02.2011. a otsuse nr 3-2-1-138-10 p-s 29, et professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et hageja on tõendanud talle kahju tekkimist kohtueelsete õigusabikulude näol summas 80 eurot ja nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel.
112.Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 4507,41 eurot (4427,41 + 80). Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas. Muuhulgas ei oma asja õigeks lahendamiseks poolte vaidlus selles, kas hageja esitas 16.11.2021 nõudekirjas hinna alandamise avalduse, sest hageja eitab sellise avalduse tegemist ja kostja peab võimalikku hinna alandamist tagajärjetuks. Seega ei ole kumbi pool soovinud väidetava hinna alandamise avaldusega seotud õiguslike tagajärgede saabumist. Meelevaldsed ja tõendamata on kostja väited, nagu oleks hageja poolt „kohtus esitatud etteheited suure tõenäosusega põhjustanud hageja üürnikud.“
113.Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 alusel. Riigikohus on leidnud (vt nt 08.06.2016. a otsus nr 3-2-1-42-16), et kohus kohaldab nii VÕS § 139 kui ka § 140 ka ilma kohustatud isiku taotluseta, kuid siiski eeldab hüvitise vähendamine seda, et hüvitise võimaliku vähendamise aluseks olevad asjaolud oleksid esile toodud ja kohtule esitatud. Kohtu hinnangul ei ole kostja poolt esile toodud asjaolusid arvestades kahju hüvitamine täies ulatuses kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kohus ei näe alust kahjuhüvitise vähendamiseks ka VÕS § 139 alusel, sest kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et kahju oleks tekkinud osaliselt hagejast tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest hageja vastutab (VÕS § 139 lg 1). Samuti ei leidnud tuvastamist, et hageja oleks jätnud kostja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jätnud kahju tekkimise ohu tõrjumata või jätnud tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud (VÕS § 139 lg 2).
114.Rahuldamisele kuulub ka hageja viivisenõue. Hageja taotleb mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kohtu poolt väljamõistetud rahaliselt nõudelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni rahalise nõude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. VÕS § 113 lg 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Vastavalt VÕS § 113 lõike 1 teisele lausele loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa
2-22-1160 protsenti aastas. Vastavalt hageja taotlusele ja ületamata nõuete piire mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtu poolt väljamõistetud kahjusummalt 4507,41 eurot alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni nimetatud kahjusumma tasumiseni. IV
115.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuigi kohus rahuldas hagi rahaliselt väiksemas ulatuses kui pool hageja nõutavast summas, et pea kohus õigeks jaotada menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus võtab arvesse, et sisuliselt oli hagi põhjendatud mõlema kohtu menetlusse jäänud kahjuhüvitise nõude osas (vihmavee läbijooksuga ja liigse ventilatsioonimüraga seotud puudustega seotud kahju hüvitamise nõuded) ning hagi osalise rahuldamise põhjuseks oli üksnes asjaolu, et kohus võttis kahjuhüvitise nõude aluseks odavama hinnapakkumise. Sellises olukorras ei saa pidada menetluskulude suuremas osas hageja kanda jätmist õiglaseks. TsMS § 162 lg 4 on sätestatud, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
116.Menetluskulude poolte endi kanda jätmisel võtab kohus arvesse käesolevat menetlust tervikuna, sh asjaolu, et 13.09.2022 määrusega käesolevas asjas jättis kohus hagi läbi vaatamata seoses hageja ekspertiisikulude nõudega summas 648 eurot ja seoses WC/dušši ruumis katkiste plaatide asendamise ja klaasseina kordategemise hüvitise nõudega summas 1300 eurot. Kui esimese nõude tagasivõtmine oli hageja enda valik (TsMS § 168 lg 4), siis teise nõude tagasivõtmise põhjuseks oli asjaolu, et kostja oli vahepeal vastavad puudused kõrvaldanud, mida võib sisuliselt käsitleda hageja nõude rahuldamisena (TsMS § 168 lg 5).
117.Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis puudub vajadus poolte menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Kohus jätab poolte menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata ega hinda poolte vastavaid tõendeid ja seisukohti.
118.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.