lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-20324/14

Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 05.09.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-20324/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.09.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1372
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2022-04-03
Selgitustaotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2022-03-07
Määrus
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-12-17
Vastus
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-12-10
Vastus
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-12-10
Väljaminev kiri
Maakohtud · Väljaminev kiri · 2026-07-09

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 442 lg 10, 6Otsuse sisuVÕS § 127 lg 1, 6Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusLKindlS § 23 lg 1TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamineTsMS § 233Nõude suuruse hindamine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
ARF ARENDUS OÜ11264311(Hageja)Swedbank P&C Insurance AS11269248(Kostja)Evelin Jõgar Õigusteenused OÜ12614718(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-21-20324

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. september 2022. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-20324

Hagihind

378 eurot

Tsiviilasi

ARF ARENDUS OÜ hagi Swedbank P&C Insurance AS vastu kahju hüvitamiseks.

Menetlusosalised ja nende

Hageja: ARF ARENDUS OÜ (registrikood: 11264311, Tervishoiu tn 9a, 50406 Tartu linn).

esindajad

Hageja lepinguline esindaja: E. J. (E. J. Õigusteenused OÜ, registrikood: 12614718, Vanemuise 21a, Tartu 51014, epost: [email protected]). Kostja: Swedbank P&C Insurance AS (registrikood: 11269248, Liivalaia tn 8, 10118 Tallinn, esindaja K. R., [email protected]).

Kohtuistungi toimumise aeg Protokollija

15.08.2022. a kohtuistungi sekretär Kärt Käära

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata ARF ARENDUS OÜ hagi Swedbank P&C Insurance AS vastu kahju hüvitamiseks.
2.Jätta menetluskulud ARF ARENDUS OÜ kanda ja menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Tartu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks ( lg 10). Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-106587/10
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 630 lg 1Apellatsiooni korras edasikaebamise õigus
VÕS § 132Kahju hüvitamine asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korral
TsMS § 442

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tlk 1-3)

1.Hagejale kuulub sõiduauto Peugeot Bipper registrimärgiga XXX. 10.06.2021.a õhtul leidis aset liiklusõnnetus XXX maja juures, kus hagejale kuuluvale pargitud sõidukile sõitis otsa sõiduk Subaru Forester registrimärgiga XXX. Sõiduki osas kehtis Swedbank P&C Insurance AS-is sõlmitud liikluskindlustusleping.
2.Hageja esitas kindlustusandjale kahjuavalduse ning kuna poolte vahel tekkis vaidlus kahju suuruse üle, siis kaasati vaidluse lahendamisse ka Eesti Liikluskindlustuse Fondi lepitaja. Lepitusmenetlus lõpetati 30.09.2021. a.
3.Kostja keeldus kahju hüvitamisest, sest hageja sõidukil esinesid ka varasemad kahjustused. Hageja hinnangul ei olnud kostjal alust jätta kahju varasematele kahjustustele viidates täies ulatuses hüvitamata. Kostja peaks hüvitama hagejale kõik mõistlikud kulud, mis on vajalikud sõiduki viimiseks endisesse ehk juhtumi eelsesse seisukorda ning puudub alus teha sellest mingeid mahaarvamisi.
4.Hageja ei vaidlusta lepitusmenetluse lõpetamise otsuse punktis 4.9 sisalduvat järeldust, et hageja sõiduki vasaku uksepoole numbrialune mõlk ei saanud tekkida kõnesoleva kahjujuhtumi käigus.
5.Kindlustusandja poolt aktsepteeritud remondiettevõtte West Car OÜ poolt koostatud remondikalkulatsioonist nähtuvalt kujuneb sõiduki remondi maksumuseks 841,37 eurot (ilma käibemaksuta 701,14 eurot), mida hageja nõuab kostjalt vaid pooles ulatuses, arvestades remondikuludest maha käibemaksu osa.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitis summas 350 eurot, TsMS § 367 alusel lisanduv viivis alates 30.12.2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni mõista välja kindla summana ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja menetluskulude tasumisega viivitamise korral menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. KOSTJA VASTUS HAGILE (tl 30-31)
7.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi täielikult rahuldamata.
8.Kostja keeldus hageja hüvitistaotluse rahuldamisest, sest sõiduki stange oli enne kindlustusjuhtumi toimumist seisukorras, mis vajas samas ulatuses remonttöid kui kindlustusjuhtumi järgselt, mistõttu ei ole kahju kindlustusjuhtumi tagajärjel juurde tekkinud.
9.Kahjujuhtumi tagajärjel tekkis hagejale kuuluvale sõidukile kriimustus stange küljel, muid kahjustusi ei tekkinud. Kuna Subaru Forester riivas hageja sõiduki tagumist vasakpoolset külge, ei ole stange paremal pool ja keskel olevad kahjustused kõnealuse juhtumi tagajärjel tekkinud. Kahjujuhtumi tõttu tekkinud kriimustus oli marginaalne võrreldes varasemate kahjustustega. Kuivõrd stange materjal on struktuurne plastik, on selle ainuke remondiviis vahetus ja nn kohtparandused ei ole võimalikud.
10.Kindlustusandja hüvitamise kohustus varasemalt kahjustatud osade täiendava kahjustamise korral sõltub muuhulgas sellest, kas ja millises ulatuses kahjustati kõnealust osa kindlustusjuhtumi tõttu täiendavalt ja kui suur on uute kahjustuste ulatus võrreldes varasemate kahjustustega. Kui uus kahju on suurem kui varasemad kahjud, siis on tegemist nö pealesurutud rikastumisega. Kui aga uus kahju on väiksem kui juba olemasolevad kahjustused, siis ei ole tegemist nn pealesurutud rikastumise olukorraga ning kindlustusandjal puudub hüvitamise kohustus. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE (tlk 47-48)
11.Hageja selgitab, et varem oli stangel normaalsest kulumisest tingitud kriime ja üks täke, mis ei nõudnud tingimata stange vahetust. Avarii järgselt stange seisukord silmapaistvalt halvenes. Seega ei ole õige kostja hinnang, et kindlustusjuhtumi tõttu toimunud kriimustus oli marginaalne võrreldes varasemate kahjustustega.
12.Hageja ei nõua kostjalt sõiduki väärtuse vähenemise hüvitamist, vaid mõistlikke parandamiskulusid tekkinud kahjustuse likvideerimiseks vastavalt VÕS § 132 lg-le 3.
13.Kui kohus siiski leiab, et kahju ulatus ei ole piisavalt tõendatud, palub hageja mõista kahju kostjalt välja omal õiglasel äranägemisel vastavalt VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg-le 1.

KOHTU PÕHJENDUSED

14.Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
15.Pooled ei vaidle selle üle, et 10.06.2021. a toimus XXX maja juures liiklusõnnetus, kus Subaru Forester reg nr XXX juht tagurdas tagumise vasakpoolse küljega otsa sõidukile Peugeot Bipper reg nr XXX, riivates Peugeoti tagastange vasakut poolt.
16.Poolte vahel on vaidlus järgmiste asjaolude üle: - Kas kindlustusjuhtumi tagajärjel on hagejale majanduslikku kahju juurde tekkinud? - Kas kindlustusandjal on kohustus hüvitada kindlustuskahju, kui hageja sõiduki stange oli enne kindlustusjuhtumi toimumist sellises seisukorras, et vajas samas ulatuses remonttöid kui kindlustusjuhtumi järgselt?
17.Kindlustusjuhtumi toimumise korral võib kahjustatud isik esitada liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 23 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise nõude kindlustusandja vastu, kui kindlustatud isik vastutab kahjustatud isiku ees mõnel LKindlS § 23 lg 1 p-des 1– 3 nimetatud alusel. Kahju hüvitamise nõude ulatuse osas kehtib esmalt LKindlS, täpsemalt § 26, mille lg 1 kohaselt kohaldatakse asja kahjustamise või hävimise korral võlaõigusseaduse (VÕS) § 132 lgtes 1–3 sätestatut LKindlS §st 26 tulenevate erisustega.
18.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
19.R. Põdersalu arvamusest (tlk 58 pöördel) nähtub, et sõidukile Peugeot on tekkinud nühkejäljed vasakpoolsel taga kaitseraua nurgal (fotod nr 1-2, lisa 1, tlk 53). Vasakpoolse tagatiiva (fotod nr 3, lisa 1, tlk 53 pöördel) värvikahjustus pole tekkinud kontaktist Subaru Foresteriga. Fotodel 7, 8 ja 9 (tlk 54-55) nähtav on tekkinud ühe liiklusõnnetuse tagajärjel teadmata asjaoludel ja välistatud on vigastused kontaktist Subaru Foresteriga. Pisemad deformatsioonid, mis on nähtavad fotodel 6 ja 10 (tlk 54-55) ja nühkejäljed on tekkinud erinevatel aegadel, teadmata põhjustel ning välistatud on vigastused kontaktist Subaru Foresteriga. R. P. on oma arvamuses (tlk 40) jõudnud järeldusele, et hagejale ei

ole kindlustusjuhtumi tagajärjel kahju tekkinud, kuna hageja auto stangel esinevad varasemad hulgi vigastused. Asjatundja arvamusele ei ole hageja vastuväiteid esitanud.

20.Kohus leiab, et ka remondiettevõtte West Car OÜ poolt koostatud remondikalkulatsioon (tlk 22) ei tõenda, et hageja autole tekkis liiklusõnnetuse tagajärjel kahju. Hageja on ise möönnud, et ta nõustub lepitusmenetluse lõpetamise otsuses tehtud järeldusega, et hageja sõiduki vasaku uksepoole numbrialune mõlk ei saanud tekkida kõnesoleva kahjujuhtumi käigus. Samuti ei leidnud kohtus tõendamist, et hagejale tekkis juhtumi järgselt kahjuna remondikalkulatsioonis märgitud plekitööd, keretööd, värvitööd ja ammugi mitte roostetõrje. Asjatundja arvamusest nähtuvalt olid hageja sõiduki varasemad kahjustused suuremad, kui avarii tagajärjel tekkinud nühkejäljed vasakpoolsel taga kaitseraua nurgal ning seega oli kostja keeldumine kahju hüvitamisest põhjendatud.
21.Eeltoodust tulenevalt ja hinnates tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et antud asjas ei leidnud tõendamist hagejale sellise kahju tekkimine, mille hüvitamist saaks hageja VÕS 127 lg 1 ja 5 järgi nõuda ning esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda.
23.TsMS § 174 lõike 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
24.Kuivõrd kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja, jätab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 16.09.20262-26-100022/10Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 16.09.20262-26-111239/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja