Mõista välja O. S.lt Eesti Vabariigi kasuks menetluskuluna riigilõiv 54,00 eurot.
7.Välja mõista O. S.lt Eesti Vabariigi kasuks viivis riigituludesse tasutavalt menetluskulult (54,00 eurot) alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Mõista välja T. B.lt Eesti Vabariigi kasuks menetluskuluna riigilõiv 846,00 eurot.
9.Välja mõista T. B.lt Eesti Vabariigi kasuks viivis riigituludesse tasutavalt menetluskulult (846,00 eurot) alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
10.Pärast otsuse jõustumist saata määrus Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.O. S. (hageja) esitas kohtule hagi T. B. (kostja) vastu 22 000,00 euro nõudes. Kohtule esitatud asjaolude kohaselt võttis kostja 2019. aastal laenu 20 000,00 eurot. Hageja tagas laenu oma korterile seatud hüpoteegiga. Pooled läksid 2019. aasta detsembris lahku ja kostja lõpetas laenu tagasimaksete tegemise. Laenuandja algatas täitemenetluse 176/2020/1020. Hageja sissenõudjaga kokkulepet ei saavutanud. Korteri sundmüümise vältimiseks tasus hageja laenumakseid alates 2020. aasta septembrist ning võttis uue laenu summas 24 000,00 eurot, et maksta tagasi kostja poolt võetud laen.
2.Hageja arvates käitus kostja pahatahtlikult, sest kooselu lõppes kõigest paar kuud pärast laenu kättesaamist ning kostja on ka varem hageja ID-kaarti kasutades laene võtnud hageja nõusolekuta. Selles osas on kostja suhtes algatatud kriminaalmenetlus.
3.Hageja nõustus kooselu puudutavate väidetega, kuid leidis, et laenu kasutas kostja vastavalt oma soovidele ja tegemist polnud ühisteks kuludeks võetud laenuga.
4.Hageja esitas lõplikes seisukohtades 23.02.2022 viivisenõude mõista kostjalt välja viivis alates 30.10.2020 kuni põhinõude tasumiseni. Hageja esitas 05.09.2022 kohtule täiendava selgituse.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt elasid pooled koos 20 aastat ning võlad on alati olnud ühised, millest saadud raha on kulutatud perele. Lahkuminek tulenes hageja käitumisest. Kostja võttis laenu 27.03.2018 ja 2019. aastal muudeti lepingut, sest kostja tegi ennetähtaegse sissemakse summas 4000,00 eurot. Seejärel kaotas kostja töö ja tuli pandeemia, mis halvendas kostja majanduslikku seisu ning ta ei suutnud laenu tagasi maksta ja on siiani võlgades ka muude kohustustega.
6.Hüpoteeklaen AS ütles laenulepingu üles 19.05.2020. Kostja maksis pärast lepingu muutmist hageja kontole perioodil 17.10.2019 kuni 26.02.2020 1292,00 eurot. Pärast hagejast lahkuminekut tasus kostja hageja kontole alates 26.09.2019 kuni 18.11.2019 7620,00 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus rahuldab hagi osaliselt.
8.Hageja esitas kostja vastu hagi 22 000,00 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt täitis hageja kostja kohustuse hüpoteegiga tagatud kohustuste katteks ja korteri sundvõõrandamise vältimiseks. Hageja esitas nõude alusetu rikastumise sätete alusel. Ulatuses, milles hagejal on nõue hüpoteegiga tagatud kohustuse täitmisest tulenevalt seaduse alusel, ei saa hageja nõuda kostjalt makseid alusetu rikastumise sätete alusel.
9.Asjas mittevaidlustatud asjaolude (TsMS § 231 lg 2 ja 4) ja poolte esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud. Hüpoteeklaen AS ja kostja sõlmisid 27.03.2018 laenulepingu nr xxxxxxxx, mille kohaselt sai kostja laenu 25 000,00 eurot (I kd, tl 115). 27.03.2018 sõlmisid Hüpoteeklaen AS ja hageja käenduslepingu, mille p 3.1 kohaselt 2(5)
kohustus hageja täitma laenulepingust tulenevaid kohustusi Hüpoteeklaen AS ees juhul, kui kostja ei täida oma kohustusi õigeaegselt ja/või nõuetekohaselt. Hageja vastutus on käenduslepingu p 3.5 kohaselt piiratud summaga 33 000,00 eurot (I kd, tl 116). Lepingu tagatiseks on XXX, Pärnu ja YYY, Pärnu korterid (I kd, tl 115). 30.09.2019 sõlmisid Hüpoteeklaen AS ja kostja krediidlepingu nr xxxxxxxx muudatuse nr 1, mille kohaselt sai kostja 20 000,00 eurot, krediidi tagasimaksete summa oli 44 521,46 eurot ja krediidi sihtotstarve oli laenu osaline tagastamine (I kd, tl 5). Nimetatud lepingut tagas hagejaga 30.09.2019 sõlmitud käendusleping 26 000,00 euro ulatuses. Kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ning Hüpoteeklaen AS ütles lepingu alates 19.05.2020 üles ning sissenõutavaks muutus laenusumma koos kõrvalnõutega, so 20 634,52 eurot (II kd, tl 101). Täitetoimingu teatest nähtuvalt algatas Pärnu kohtutäitur Rocki Albert täitementluse nr 176/2020/1020 (I kd, tl 6-7). Täitedokumendiks on Pärnu notar Anu Raid 27.03.2018 koostatud ja tõestatud notariaalakt nr 540 „Hüpoteekide lõpetamise leping, kortriomandite ühishüpoteegiga koormamise leping ning asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused“. Hageja tasus 09.09.2020 täiteasja nr 176/2020/1020 raames 275,40 eurot (I kd tl 8). AS Hüpoteeklaen AS ja hageja sõlmisid 04.11.2020 krediidilepingu nr xxxxxxxx, millega refinantseeriti kostja laenulepingust nr xxxxxxxx muudatusest nr 1 tulenev võlgnevus ja hageja Mogo OÜ kohustus ning krediiidi tagasimaksete summaks jäi 57 634,27 eurot (I kd tl 9, II kd tl 147-153). Nimetatud lepingu tagatiseks on hagejale kuuluv kinnisasi YYY, Pärnu (I kd tl 9, II kd tl 147-153).
10.Kohus täitis 23.09.2021 määrusega selgituskohustust ning selgitas käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (I kd, tl 122-123).
11.Hagejal on kostja vastu kostja kohustuse täitmisest tulenev regressinõue. Kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel (AÕS § 325 lg 1). Hüpoteegi seadmisega tekkis laenuandjal õigus nõuda laenukohustuste täitmist hagejale kuuluva korteri arvelt siis, kui kostja jätab laenumaksed tasumata. Kostja jättis laenumaksed tasumata, laenuandja algatas täitemenetluse kohustuse sissenõudmiseks hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvelt. Kostja võttis omaks asjaolu, et jäi laenumaksetega võlgnevusse. Seetõttu ei tule nimetatud asjaolu hagejal tõendada. Hageja hüpoteegi seadmise lepingut kohtule esitanud ei ole. Samas puudub vaidlus hüpoteegi seamise lepingu osas. Kohtule esitatud täitetoimingu teatest nähtuvalt algatas Pärnu kohtutäitur Rocki Albert täitedokumendiks Pärnu notar Anu Raid 27.03.2018 koostatud ja tõestatud notariaalakt nr 540 „Hüpoeekide lõpetamise leping, kortriomandite ühishüpoteegiga koormamise leping ning asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused“ (I kd, tl 6-7).
12.Kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (AÕS § 352 lg 1). Kui võla tasub hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle (AÕS § 349 lg 3 ls 1). Sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid (AÕS § 349 lg 3 ls 2). Kui põhivõlgniku kohustus on muutunud sissenõutavaks, võib käendaja igal ajal täita kohustuse põhivõlgniku asemel (VÕS § 151 lg 2). Põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu (VÕS § 152 lg 1 ls 1). Nõue läheb seaduse alusel üle isikule, kes täidab kohustuse seetõttu, et tema varaga on tagatud võlgniku vastu suunatud nõude täitmine (VÕS § 173 lg 3 p 2). VÕS § 173 lõike 3 punktides 1–3 sätestatud juhtudel ei lähe nõude täitmise kohustus üle ulatuses, milles kohustus langeb nõude omandaja ja võlgniku vahelises õigussuhtes nõude omandajale (VÕS § 173 lg 4). Kuna hageja täitis kostja laenukohustuse, mida laenuandja võis nõuda, siis saab hageja nõuda kostjalt laenuandja ees täidetud kohustuste täitmist endale. Laenuandjal oli tekkinud õigus nõuda kogu võla tagastamist, kuna laenuandja (Hüpoteeklaen AS) ütles lepingu alates 19.05.2020 üles ning sissenõutavaks muutus laenusumma koos 3(5)
kõrvalnõuetega, so 20 634,52 eurot. Hagiavalduse kohaselt algatas laenandja täitemenetluse nõudega summas 21 570,42 eurot. Hageja refinantseeris kostja laenulepingust nr xxxxxxxx tuleneva kohustuse.
13.Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele summas 20 634,52 eurot. Kostja ja Hüpoteeklaen AS vahel sõlmitud lepingust tulenevalt oli nõue summas 20 634,52 eurot muutunud sissenõutavaks ja refinantseerimislepinguga täitis hageja kohustuse hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikuna selles ulatuses. Täitemenetluses olid nõudesumma (21 570,42 euro) sees lisaks ka täitekulud, aga kuna see oli täitemenetlus hageja vastu mitte kostja suhtes, siis kohtu hinnangul ei saa täitemenetluse kulusid kostjalt välja nõuda. Hageja võttis üle laenulepingust tuleneva kostja kohustuse Hüpoteeklaen AS ees, põhjusel, et tema kodu ei läheks müüki. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei nõustunud hageja täitma kostja kohustust vabatahtlikult. Kostja asemel peab 20 634,52 eurot nüüd tagastama hageja.
14.Kostja tasus Hüpoteeklaen AS-le 17.10.2019 182,06 eurot (II kd tl 103), 18.11.2019 275,40 eurot (II kd tl 102), 16.12.2019 275 eurot (II kd, tl 104), 24.01.2020 280 eurot (II kd, tl 106) ja 26.02.2020 280 eurot (II kd tl 105). Nimetatud summad on Hüpoteeklaen AS-le tasutud kostja poolt enne laenulepingu ülesütlemist ning arvestatud võlgnevuse katteks. Kostja poolt hagejale perioodil 26.09.2019 kuni 18.11.2019 tasutud summad on tasutud enne laenulepingust nr xxxxxxxx tuleneva nõude sissenõutavaks muutumist. Samuti ei oska kostja konkreetselt öelda, millise kohustuse katteks nimetatud summad on tasutud (elatis ja kiirlaenude tagasimaksmine). Seega kohus nimetatud summasid summast 20 634,52 eurot maha arvestada ei saa.
15.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt, so summas 20 634,52 eurot.
16.Hageja esitas 23.02.2022 lõplikes seisukohtades viivisenõude alates 30.10.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja esitas hagiavalduse täpsustuses üksnes 22 000,00 euro nõude (I kd, tl 68-69). Viivisenõude esitas hageja esmakordselt lõplikes seisukohtades 23.02.2022. Kohus uuendas 22.03.2022 määrusega tsiviilasja menetluse ja määras asjaolude täpsustamiseks kohtuistungi. Hageja märkis 13.06.2022 toimunud istungil, et ta nõuab kostjalt 22 000,00 euro väljamõistmist. Hageja viivisenõuet kohtule ei esitanud. Vastavalt tuleb 23.02.2022 esitatud viivisenõue jätta tähelepanuta.
17.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Kohus jätab arvestamata hageja poolt esitatud pangakonto väljavõtted (I kd, tl 128-198, II kd tl 1-97), laenulepingud (II kd, tl 123-146). Kohus jätab tähelepanuta hageja 05.09.2022 selgituse, kuna see on esitatud hilinemisega.
MENETLUSKULUD
18.Kohus rahuldas hagi osaliselt, so 94% ulatuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et hagiavalduse menetluskulud tuleb jätta 94% ulatuses kostja kanda ja 6% ulatuses hageja kanda.
19.Pooltel menetluses lepingulisi esindajaid ei olnud. Ainus menetluskulu on riigilõiv 900,00 eurot. Kohus vabastas hageja 15.04.2021 määrusega hagi esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest summas 900,00 eurot (I kd, tl 107-108).
20.Menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse (TsMS § 190 lg 3). Kui hageja sai menetlusabi 4(5)
menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja (TsMS § 190 lg 4). Hageja sai menetlusabi, millega kohus vabastas hageja riigilõivu tasumise kohustusest 900,00 eurot. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, mõistab kohus hagejalt menetlusabina saadud 900,00 eurolt 6% Eesti Vabariigi kasuks välja. Ülejäänud 94% tuleb välja mõista kostjalt Eesti Vabariigi kasuks. Seega mõistab kohus hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja 54,00 eurot ja kostjalt 846,00 eurot Eesti Vabariigi kasuks.
21.Kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9 ls 1). Kohus märgib selle menetluskulude väljamõistmise lahendis (TsMS § 179 lg 9 ls 2).
22.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.