Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-21-101237 02.11.2020 arve nr 171120-2, koos käibemaksuga summas 5 834.40 eurot, maksetähtajaks oli 22.11.2020. Arvet kostja tasunud ei ole. Seega on hageja teinud kostjale kokkulepitud tööd, kuid kostja on jätnud selle eest tasumata 5 834.40 eurot. Tulenevalt lepingu p-st 6.1 on hagejal kostja vastu viivisnõue 0.1% arve summast 5 834.40 eurot iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kostja on viivitanud arve tasumisega alates 23.11.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni (so 12.02.2021) 82 päeva. Seega kuulub kostja poolt hagejale tasumisele viisis summas 478.42 eurot (5834.40 x 0,1% x 82 = kokku viivise summa 478.42). 23.11.2020 arve nr 231120-2, koos käibemaksuga summas 4 278.90 eurot, maksetähtajaks 14.12.2020. Arvet kostja tasunud ei ole. Hageja on teinud kostjale kokkulepitud tööd, kuid kostja on jätnud selle eest tasumata 4 278.90 eurot. Nimetatud võlgnevusele lisandub kohustuse mittetäitmisest tulenev viivis vastavalt lepingu punktile 6.1, mille kohaselt kohustuse täitmisega viivitamise korral on viivis 0.1% päevas. Kostja on viivitanud arve tasumisega alates 15.12.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni (so 12.02.2021) 60 päeva. Seega kuulub kostja poolt hagejale tasumisele viisis summas 256.73 eurot (4 278.90 x 0.1% x 60 = kokku viivise summa 256.73). Lisaks taotleb hageja kostjalt täiendava viivise väljamõistmist 0.1% päevas põhinõudelt alates 13.02.2021 kuni põhikohustuse kohase täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks 02.11.2020 arve nr 171120-2 alusel tekkinud võlgnevus põhisummas 5 834. 40 eurot; välja mõista kostjalt hageja kasuks viivised võlgnevuselt 5 834.40 eurot summas 478.42 eurot; välja mõista kostjalt hageja kasuks täiendav viivis 0.1% päevas põhinõudelt alates 13.02.2021 kuni põhikohustuse kohase täitmiseni. Välja mõista kostjalt hageja kasuks 23.11.2020 arve nr 231120-2 alusel tekkinud võlgnevus põhisummas 4 278.90 eurot; välja mõista kostjalt hageja kasuks viivised võlgnevuselt 4 278.90 eurot summas 256.73 eurot; välja mõista kostjalt hageja kasuks täiendav viivis 0.1% päevas põhinõudelt alates 13.02.2021 kuni põhikohustuse kohase täitmiseni ja välja mõista kostjalt hageja kasuks hageja tasutud menetluskulud. II Kostja vastuväited

2-21-101237 tulenevalt igapäevaselt leidis aset olukordi, kus nad tegid midagi valesti või jätsid suisa tegemata. Sealjuures ei olnud harvad juhtumid, kui A I, Y I A H korduvalt omavoliliselt hilinesid tööle, lahkusid varem või tegid suisa tööluusi. Sellega tugevasti häiriti kogu kostja tootmistsüklit. Seega ettevõtte juhtkond pidi alatasa oma tavapärased tööülesanded katkestama ning asuma tekitatud segadust lahendama. Ühtlasi puitmaterjali ebaõige sorteerimisega need töötajad põhjustasid ka otsest olulist varalist kahju. Ühel hetkel muutus koostöö jätkamine võimatuks ja kostja ei lubanud neid isikuid enam oma vabrikusse. Kokkuvõtvalt on hagi aluseks olevad arved tegelikult esitatud eelnimetatud kolme võõrtööjõust töötaja renditundide eest. Samas kõnealused arved on esitatud töötundide eest, mida need töötajad ei ole töötanud. Kokku on kolme töötaja pealt hageja alusetult arvestanud töötundide eest tasu 9 422.95 eurot + 20% käibemaks = 11 307.54 eurot: - A I 3 463.73 eurot + käibemaks; - Y I 2 917.86 eurot + käibemaks; - A H 3 041.36 eurot + käibemaks. Eeltoodust tulenevalt on hageja tasunõue tervikuna alusetu. Kostja selgituste kohaselt ei ole lepingu alusel kostjale teenust osutatud. Hageja ei ole ka ise tõendanud, et tal oleks põhjendatud õigus töötajate renditundide eest arveid esitada. Kostja leiab, et kuivõrd hageja tasunõue on alusetu, siis on alusetu ka viivisnõue. Lähtudes eeltoodust palub kostja jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud Melion OÜ kanda. III Kohtu põhjendused

2-21-101237 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Melion OÜ ja Kehra Puutööstus OÜ 25.08.2020 töövõtulepingu (leping) nr 25082020-1, millega kostja tellis hagejalt puitdetailide tootmist (tootmine hõlmas saematerjali sorteerimist, markeerimist ning lõikamist detailideks, valmis puitdetailide ladustamist) aadressil xxx. Lepingu p 3.1 kohaselt hageja ja kostja leppisid kokku, et töö eest tasutakse arvete alusel üks kord kuus. Hageja esitas kostjale lepingu järgi teostatud tööde eest 02.11.2020 arve nr 171120-2, koos käibemaksuga summas 5 834.40 eurot maksetähtajaga 22.11.2020 ja 23.11.2020 arve nr 231120-2, koos käibemaksuga 4 278.90 eurot maksetähtajaga 14.12.2020. Kostja aga ei tasunud arveid, millega rikkus lepingu punkti 2.6, mille kohaselt oluliseks lepingu rikkumiseks loetakse muuhulgas arvete tasumata jätmist üle maksetähtaja. Hageja seisukohal hageja ja kostja leppisid kokku, et tehtud tööde eest tasutakse arvete alusel. Hageja leiab, et kui lepingus on kokku lepitud, et tehtud tööde eest tuleb tasuda arve alusel, siis arvete esitamisega on tasu tehtud tööde eest muutunud sissenõutavaks. Hageja hinnangul ei ole kostjal põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle tervikuna rahuldamata. Kostja selgitab, et hageja tasunõue on alusetu ainuüksi seetõttu, et ta ei ole töövõtulepingu alusel töid teostanud ega kostjale üle andnud. Nimetatud asjaolule on kostja tähelepanu juhtinud juba oma 06.01.2021 kell 18:53 saadetud e-mailis. Kostja seisukohal arve esitamise fakt tööde faktilist teostamist ei tõenda. Kostja leiab, et kuniks hageja ei ole tõendanud, et ta on tööd teostanud ja kostjale üle andnud, ei ole tal tasu nõuet. Eeltoodust tulenevalt on hageja tasunõue tervikuna alusetu. Kostja leiab, et kuivõrd hageja tasunõue on alusetu, siis on alusetu ka viivisnõue. Lähtudes eeltoodust palub kostja jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud Melion OÜ kanda.

2-21-101237 juhul, kui isikule on tema käitumise õiguslikud tagajärjed üheselt mõistetavalt teatavaks tehtud. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on VÕS § 9 lõike 2 järgi leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja sai nõustumuse kätte. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, v.a juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. VÕS § 16 lg 3 kohaselt loetakse ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. Nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Vaikimine või tegevusetus loetakse sama paragrahvi teise lõike kohaselt nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Kuigi poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punktis 2.1. olid pooled kokku leppinud, et töövõtja ehk hageja peab tootma puitdetailid (tootmine hõlmab saematerjali sorteerimine, markerimine ning lõikamine detailideks, valmis puitdetailide ladustamine) kostja registrijärgsel aadressil, olid pooled sisuliselt kokku leppinud võõrtööjõu rendis, kuna tootmishoone ja seadmed kuulusid kostjale ning samuti materjal, mida hageja pidi lepingu kohaselt töötlema. Hageja hinnangul täitis ta lepingus omapoolsed kohustused ja soovib seetõttu esitatud hagis saavutada täidetud kohustuste tasumist, kostja hinnangul hageja omapoolseid lepingulisi kohustusi ei täitnud. Poolte vahel ei ole vaidlust töövõtulepingu sõlmimise üle, kuid pooled vaidlevad lepingu tingimuste tõlgendamise üle. Kostja on seisukohal, et kuigi hageja kinnitusel kõnealused töötajad pidanuks oskama vene- ja inglise keelt (mis võimaldanuks neile normaalselt tööülesandeid selgitada), siis koheselt selgus, et tegemist on umbkeelsete isikutega. Nad oskasid vene- ja inglise keeles vaid üksikuid sõnu. Seetõttu oli kostja vastuväite kohaselt töötajatel tööülesannetest arusaamisega tõsiseid raskusi. Siit tulenevalt leidsid igapäevaselt aset olukorrad, kus töötajad täitsid tööülesandeid valesti või jätsid need üldse täitmata. Kostja vastuväite kohaselt ei olnud harvad juhtumid, kui A I, Y I A H korduvalt omavoliliselt hilinesid tööle, lahkusid varem või tegid suisa tööluusi. Sellega häiriti oluliselt kogu kostja tootmistsüklit. Seega ettevõtte juhtkond pidi alatasa oma tavapärased tööülesanded katkestama ning asuma tekitatud segadust lahendama. Ühtlasi puitmaterjali ebaõige sorteerimisega need töötajad põhjustasid ka otsest olulist varalist kahju. Ühel hetkel muutus koostöö jätkamine võimatuks ja kostja ei lubanud neid isikuid enam oma vabrikusse. Kohus leiab, et hageja ei ole aru saanud või ei ole tahtnud aru saada kostja tahtest saada tööle isikud, kes valdavad keelt, milles kostjal on võimalik nendega suhelda ja sellest tulenevalt ei

2-21-101237 ole hageja täitnud omapoolselt lepingu tingimusi, kuna töötajad, kelle hageja kostjale tagas, ei vallanud inglise- või vene keelt, mis ei võimaldanud kostja ja töötajate vahelist suhtlemist puuduliku keeleoskuse tõttu. Nimetatud asjaolu ei võimaldanud kostjal hageja tagatud töötajatele selgitada tööülesannete sisu, millest tulenevalt täideti tööülesanded puudulikult. Eeltoodust tuleneb, et vaatamata asjaolule, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille töövõtulepingu p 2.1 alusel oli kostja kohustuseks toota puitdetaile ja kostja kohustuseks selle eest tasu maksta, ei järeldu poolte järgnenud tegevusest, et lepingu sisuks oleks töövõtt. Kohus leiab, et asjas esitatud asjaoludest ja tõenditest järeldub, et hageja osutas kostjale tööjõurendi teenust ja kostja õpetas renditud töötajad välja kostja töötmisruumides, kostja seadmetega ja kostja materjalist tööde teostamiseks. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi aluseks olevad arved sisaldavad tasu kolme töötaja renditundide eest. Hageja esitatud arvel on kajastatud tasu ka tööaja eest, mille jooksul hageja renditud töötajad reaalselt tööd ei teostanud ja tööruumides ei viibinud. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja kolme töötaja osas alusetult arvestanud töötundide eest tasu 9 422.95 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 11 307.54 eurot järgnevalt: - A I 3 463.73 eurot, millele lisandub käibemaks 20%; - Y I 2 917.86 eurot, millele lisandub käibemaks 20%; - A H 3 041.36 eurot, millele lisandub käibemaks 20%.

2-21-101237 TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 162 lg 1 tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.