Ele Liiv (eesistuja), Kai Härmand ja Siret Siilbek
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.10.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-10259
Tsiviilasi
Saaremaa valla hagi Projekt Kuubis OÜ ja Aktsiaselts Merko Ehitus Eesti vastu ehitusprojekteerimislepingu ja ehitustöövõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise ja viivise nõudes Pärnu Maakohtu 09.12.2024 kohtuotsus
Vaidlustatud kohtulahend
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi Merko Ehitus Eesti 08.01.2025 ja Projekt Kuubis OÜ 09.01.2025 apellatsioonkaebused Mõlemal kaebusel 845 031,95 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Hageja Saaremaa vald (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu, Menetlusosalised ja nende registrikood 77000306), lepingulised esindajad esindajad ringkonnakohtus vandeadvokaadid Maria Mägi-Rohtmets ja Peeter Ploom Kostja I Projekt Kuubis OÜ (registrikood 11051176),
1(18)
seaduslik esindaja MR ning lepingulised esindajad vandeadvokaadid Carri Ginter ja Britta Retel Kostja II Aktsiaselts Merko Ehitus Eesti (registrikood 12203636), lepingulised esindajad Mihkel Mugur ning vandeadvokaadid Raiko Lipstok ja Jüri-Karl Leppik Kohtuistungitel 12.05. ja 13.10.2025 Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 09.12.2024 kohtuotsus, millega maakohus rahuldas Saaremaa valla hagi projekt Kuubis OÜ-lt ja AS-ilt Merko Ehitus Eesti solidaarselt kahjuhüvitise 708 000 eurot ja viivise väljamõistmiseks. Teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Saaremaa valla kanda.
3.Projekt Kuubis OÜ ja AS Merko Ehitus Eesti apellatsioonkaebused rahuldada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2(18)
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Saaremaa vald (hageja, tellija) esitas 19.07.2023 Pärnu Maakohtule hagi Projekt Kuubis OÜ (kostja I, projekteerija) ja Aktsiaseltsi Merko Ehitus Eesti (kostja II, ehitaja) vastu kahjuhüvitise 708 000 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 52 071,95 euro ning edasiulatuva viivise nõudes.
1.1.Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid hageja õiguseellane Kuressaare linn (linnavalitsuse kaudu) ja kostja I projekteerijana 16.03.2016 projekteerimistööde ja autorijärelevalve teostamise töövõtulepingu (projekteerimisleping). Lepingu esemeks oli Kuressaare kesklinna avaliku ruumi arhitektuurivõistluse ideekavandi alusel nelja projekteeritava ala projekteerimistööd ning autorijärelevalve teostamine. Kostja I pidi koostama mh eskiisi, eel- ja põhiprojekti vastavalt standarditele, projekteerima mh katendid ning andma liikluskorralduse ja liiklusmärkide lahenduse. Kostja I andis projekteerimistöö hagejale üle 24.08.2017. Projekteerimislepingu p 4.1 kohaselt tulenesid poolte õigused ja kohustused projekteerimislepingust endast koos selle dokumentidega, ehitusseadustikust ning muudest kehtivatest õigusaktidest ja standarditest. Projekteerimislepingu p 3.2 sätestas dokumentide prioriteetsuse järjekorra. Projekteerimislepingu p 6.1.9 kohaselt pidi projekteerija jälgima töö tegemisel Eesti Vabariigis kehtivaid normatiive ja tellija nimetatud normatiividega vastuolus mitteolevaid soove ja p 6.1.5 kohaselt tagama töö kvaliteedi. Hankedokumentide osa 3 „Tehniline kirjeldus“ (tehniline kirjeldus) p 3 kohaselt tuli tööde tegemisel järgida kõiki kehtivaid õigusakte, standardeid, tehnilisi norme ja kvaliteedinõudeid ning dokumentide vastuolu korral tuli projekteerijal lähtuda dokumendist, mille nõue on rangem.
1.2.Hageja sõlmis 29.03.2018 riigihanke tulemusel AS-iga Merko Infra (registrist kustutatud 28.04.2022) ja kostjaga II töövõtulepingu Kuressaare linnakeskuse avaliku ruumi projekteerimisja ehitustööde tegemiseks. Hageja toob hagis esile ehituslepingu p 2 kohased ehituslepingu dokumendid. Tööde vastuvõtmine toimus tehnilise komisjoni 01.10.2019 protokolliga, mis allkirjastati ajavahemikul 25.10.20219–13.11.2019. Ehitajal tuli ehitada mh Kuressaare linnakeskuse avalik ruum, mis asub Kuressaare kesklinnas. Ala algab Tallinna ja Torni tänava ristmikust ja lõppeb Lossi ja Pargi tänava ristmikuga. Ala sisse jäävad keskväljak, Raekoja tagune ala, Raekoja tänav kuni Rae kaupluseni ning Turuhoone esine ja tagune plats kuni Kiriku tänavani.
1.3.Pärast tööde vastuvõtmist on ehitatud sillutiskate Kuressaare kesklinnas lagunenud olulisel määral mõne aastaga. Ekspertarvamus tõi välja olulisi puuduseid sillutiskatte projekteerimises. Projekteeritud konstruktsioon oli aladimensioneeritud võrreldes eeldatud tänava funktsiooni ja tegeliku tänase liiklusega. Kasutatud sillutiskivi ei ole sobilik, sest ei kannata sellele langevat liikluskoormust. Sobivaks lahenduseks on asendada sillutis asfaltkattega, kuid sillutiskatet on võimalik Kuressaare keskväljakul kasutada, kui tugevdada konstruktsiooni või kahandada liiklust ja koormust.
1.4.Kostja I poolt tehtud töö ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 641 lg 1) ning põhiprojekt ei ole vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1).
3(18)
Ehitajale esitatud põhiprojekt oli üheks tööprojekti koostamise alusdokumendiks, kuid see ei välista ehitaja vastutust puuduse eest projekteerimisel. Ehituslepingu kohaselt lasus ehitajal kohustus põhjalikult uurida tellija tingimusi, sh projekteerimise nõudeid ning arvutusi, seega ka põhiprojekti. Ehitaja ei informeerinud hagejat tööprojekti koostamisel ega ehitustööde käigus puudustest põhiprojektis. Hageja edastas 07.10.2022 projekteerijale pretensiooni ning palus pakkuda välja lahendused töödes tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks hiljemalt 21.10.2022. Ehitaja pakkus 16.01.2023 lahenduse katendite taastamiseks ja märkis, et tööde ligikaudne maksumus on 590 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Asja lahendamine ei osutunud võimalikuks kohtuväliselt.
1.5.Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt puudustega sillutiskattest tekkinud kahju hüvitamist. Mõlema kostja tegevus aitas kaasa projekteerimisvea ja selle tagajärgede tekkimisele. Hageja nõuab kostjatelt viivise tasumist seadusjärgses määras alates 22.10.2022. Kostja I vastuväited
2.Kostja I vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata.
2.1.Hageja nõue on aegunud. Hageja võttis projekteerija tehtud tööd vastu 24.08.2017, mistõttu aegusid nõuded 24.08.2022. Aegumist ei saa arvestada alates 2019. aasta novembrist, kui ehitaja ehitise üle andis. Projekteerija ei olnud hageja ja ehitaja vahelise lepingu pooleks.
2.2.Lepingu kohaselt oli kostja I kohustuseks eel- ja põhiprojekti koostamine. Põhiprojekti alusel ei toimu ehitamine, vaid selle alusel pidi ehitaja koostama tööprojekti, mille alusel ehitati. Projekteerija lähtus põhiprojekti koostamisel tehnilises kirjelduses toodud tööde alusdokumentidest, millest tulenevalt oli hageja peamiseks eesmärgiks muuta kesklinna piirkond jalakäijate sõbralikumaks ning suunata liiklusmass kesklinnast eemale. Kavas oli vähendada ülemäärast liikluskoormust projekteeritaval alal. Kostja I teostas projekteerimistööd vastavalt lähteülesandele, juhindudes seejuures mh kavandatud teede laiustest ja liikluskoormusest. Projekteerija ei kanna valminud ehitise kahjustamise riski, mis tuleneb sellest, et tegelikult asus hageja kasutama ehitist vastuolus esialgselt planeeritud kasutusotstarbega. Võidutöö projektis oli fikseeritud, millist tänavakatendit tuleb kasutada ning see kooskõlastati hagejaga. Katendi valik oli kõrvatänava liigist lähtudes sobiv. Kostja I lähtus liikluskoormuse osas Eesti Standardiseerimiskeskuse Standardist EVS ehk sellest, et liikluskoormus tänaval ei ületa 100 autot tunnis. Katendi sobivust kinnitab ka Skepast & Puhkim OÜ teostatud ekspertiis. Kuna projekteerija järgis tellija juhiseid, ei vastutaks kostja I väidetavate puuduste eest VÕS § 101 lg 3 ja § 641 lg 3 järgi ka siis, kui need esineksid.
2.3.Hageja ei ole põhistanud nõutud ulatuses kahju tekkimist, põhjuslikku seost tekkinud kahju ja projekteerija väidetava lepingu rikkumise vahel ega kahju suurust. Ehitist kasutatakse vastuolus lähteülesande ning kasutamise nõuetega. Hageja ei ole suunanud liiklust projekteeritavalt alalt teistele tänavatele ümber ning selle tulemusel on hoopis Tallinna ja Lossi tänava liikluskoormus varasemaga võrreldes suurenenud. Hageja nõuab alusetult uue lahenduse kulude hüvitamist.
2.4.Kostjad ei ole solidaarvõlgnikud VÕS § 137 lg 1 mõttes.
4(18)
Kostja II vastuväited
3.Kostja II vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata.
3.1.Ehitaja ei ole töövõtulepingus sätestatud kohustusi rikkunud ega vastuta selle eest, et liiklusala valmimise järgne liikluskoormus ületab põhiprojektis eeldatud taset. Viimane ei saanud olla ehitajale ettenähtav. Hageja üheks eesmärgiks Kuressaare keskväljaku muutmisel oli vähendada oluliselt kesklinna läbivat liiklust ning suunata võimalikult palju liiklust ümber kesklinna. Ehitaja lähtus õigustatult eeldusest, et hageja esitatud projekteerimise lähteandmed on õiged. Põhiprojekti tee-ehituslik osa vastab lähteandmetele, õigusaktide nõuetele ja standarditele ning kõik vajalikud uuringud on tehtud. Ehitusprojekti kontrollimine ei pea olema tehtud ekspertiisile ette nähtud põhjalikkusega, vaid mahus, mis võimaldaks avastada ilmselged projekteerimisvead. Oluliselt suurem liikluskoormus selgus alles aastate jooksul pärast ehitustööde valmimist ja ehitaja ei saanud seda avastada põhiprojekti kontrollimise raames. Arvestades hageja poolt antud lühikest ajavahemikku puudustest teatamiseks (10 päeva), ei saanud kontrollimise kohustus olla tavapärasest hoolsuskohustusest põhjalikum. Ehitusleping on sõlmitud riigihanke menetluses hageja poolt koostatud tüüptingimustel, mistõttu tuleb neid VÕS § 39 lg 1 kohaselt tõlgendada mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt ja kahtluse korral hageja kahjuks.
3.2.Kahju hüvitamise üldised eeldused ei ole täidetud. Ehitaja kompromissiläbirääkimistel pakutud katendiga tee ehitamises ei ole tellija ja ehitaja kokku leppinud. Hageja rikastuks ehitaja arvel. Isegi kui ehitaja saanuks ette näha, et põhiprojekti lahendus on aladimensioneeritud, oleks uue lahenduse projekteerimine ja võimaliku kallima lahenduse eest tasumine olnud hageja kohustus. Samas ei ole usutav, et hageja oleks nõustunud lahenduse muutmisega pelgalt ehitaja liikluskorralduse intensiivsuse ennustuse alusel, sest muudatuse projekteerimine ning lahenduse muutmine oleks kaasa toonud olulise ajakaotuse ja hinna suurenemise.
3.3.Kahjunõue tuleks VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 alusel vähendada nullini, kuna hageja jättis kesklinnas suurema liikluskoormuse ilmnemisel liikluskoormuse vähendamata.
3.4.Kahjunõue ei muutunud ehitaja vastu sissenõutavaks 21.10.2022, sest hageja ei ole kostjalt II nõudnud raha maksmist ega töö tegemist. Seega ei saa hageja sellest kuupäevast viivist arvestada. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 708 000 eurot, hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise 52 071,95 eurot ja edasiulatuva viivise põhinõude (708 000 eurot) täieliku tasumiseni VÕS §-s 113 sätestatud määras. Maakohus jättis menetluskulud kostjate kanda, mõistis neilt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud 20 708,42 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude tasumata osalt alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
4.1.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - tellija õiguseellane ja projekteerija sõlmisid 16.03.2016 töövõtulepingu Kuressaare kesklinna avaliku nelja projekteeritava ala rekonstrueerimistööde eel- ja põhiprojekti koostamiseks;
5(18)
- 29.03.2018 sõlmis tellija AS-iga Merko Infra (registrist kustutatud 28.04.2022) ja ehitajaga töövõtulepingu sama ala tööprojekti koostamiseks ja ehitustööde tegemiseks; - tööde tulemusena valminud sillutiskate laguneb, sest ei talu Kuressaare kesklinna läbivat liikluskoormust; - projekteerimisele eelnevalt olid Lossi ja Tallinna tänavad määratud oma liigilt põhitänavateks, mille eesmärgiks on teenindada linna läbivat liiklust.
4.2.Vastamaks küsimusele, millisele liikluskoormusele pidi kostja I projekteeritav teekatend vastama, tuvastas maakohus dokumentaalsete tõendite alusel järgmised asjaolud: - võistlusülesande p-dest 3.3, 3.5 ja 5.2 märgiti mh järgnevat: „/.../ ruumilise lahenduse koostamisel on oluliseks eesmärgiks mõistliku tasakaalu leidmine turvalise inimsõbraliku olemisruumi, jalakäijate-kergliikluse ruumi ning autode liikumis- ja parkimisruumi vahel. /.../ Üldiseks eesmärgiks tuleb seada sõidukite madal kiirus (20-30 km/h) ning selle tagamiseks vajalikud füüsilise ruumi lahendused. /.../ Võistlustöödelt oodatakse lahendusi, mis annavad võistlusala piiril autoga liiklejatele kaudselt märku, et vanalinna tänavatele ei ole mõtet ilmaasjata siseneda kiireks läbisõiduks, kui sihtpunkti on võimalik jõuda ka mööda teisi Kuressaare tänavaid. Selliselt saab vähendada ülemäärast liikluskoormust, samas säilitades autoga juurdepääsemise võimaluse igale ärile. /.../ turvalisuse tagamise peamiseks vahendiks on autode kiiruse hoidmine võimalikult madalal (turvalisuse tagab õueala kiirus 20 km/h, küllaltki turvaline on ka 30 km/h). Tuleb eeldada, et kiirust saab hoida madalal üksnes füüsiliste vahenditega, mille lahendused tuleb võistlustöös pakkuda (liiklusmärkidest ei piisa). Üks olulisi kiiruse ohjeldamise vahendeid on autodele mõeldud tänavaosa väike laius, mis sunnib liiklejad ettevaatlikkusele. Sellest tulenevalt on puhta sõidutee mõistlikuks laiuseks kahesuunalisel autoteel u 5 m ja ühesuunalisel autoteel u 3 m.“ - abilinnapea Mart Mäeker, kes ei olnud tellija esindajaks tehnilistes ega lepingulistes küsimustes, selgitas 19.01.2017 intervjuus ajalehele ,,Meie Kuressaare“ rahustatud liiklust kui piiratud sõidukiirust ja künniseid autoteel; - võidutöös VAIP seati eesmärgiks vähendada liikluskoormust 10% võrra ca 10 lähema aasta jooksul (ehk keskmiselt ca 1% aastas); - Kuressaare linna arengukava 2014–2020 kohta üheks alaeesmärgiks oli toimiva linnasüdame tagamisel südalinna läbiva autoliikluse ümbersuunamine; - 01.04.2016 koosolekul ei andnud hageja heakskiitu ega loobumist seoses projekteerimislepingu täitmisega Lossi tänava muutmiseks kõrvaltänavaks ja koosoleku materjalides puuduvad ka viited olemasolevale või tulevasele võimalikule liikluskoormusele; - ehitusprojekti tee-ehitusliku osa seletuskirja p-s 2.2 on märgitud, et Tallinna tänava ja Lossi tänava liigiks on projektalas valitud olemasoleva põhitänava asemel kõrvaltänav, projekti eesmärk on anda eeliseid jalakäijatele ja jalgratturitele linnaliikluses, seetõttu on ette nähtud vähendada olemasoleva sõidutee laiust; - seoses tänava liigi muutumisega ei selgitanud projekteerija, et see tingib liikluskoormuse vähendamise ulatuses, mis on vastuolus seatud eesmärgiga (10% ca 10 aasta jooksul); - seletuskirjas (p 2.3) on kirjeldatud projekteeritud liikluskorraldust, kuid selles ei viidata sellele, et projektist tulenevalt tuleb selle liikluskoormust võrreldes senisega oluliselt piirata; - tehnilised tingimuste p 4.2 oli projekteerijal kohustus koostada eel- ja põhiprojekti staadiumis eraldi alade kaupa mh ka liikluskorralduse projekt, kus tuli anda liikluskorralduse ja liiklusmärkide lahendus; - projekteeritud liikluskorralduse joonistelt MAli-008 kuni MAli-009 ei nähtu liiklusmärke, millega soovitaks piirata sissesõitu projekteeritavale alale ja/või sealt läbisõitu.
6(18)
4.3.Arhitektuurivõistluse võistlusülesande sisust, võidutööst VAIP ja selle seletuskirjast ei tulene, et eesmärgiks oli liikluskoormuse oluline vähenemine Kuressaare keskväljakul, mis õigustanuks väljaku projekteerimist kõrvaltänavaks. Liikluse rahustamine ja liikluskoormuse vähendamine on erinevad mõisted. Vastavalt standardi EVS 843:2003 p-le 3.98 mõistetakse liikluse rahustamise all erinevate liiklusviiside koostoimimist just selleks rajatud liikluskeskkonnas nii, et need võimalikult vähe häiriksid ja ohustaksid üksteist. Liikluse rahustamine loob eelduse liikluskoormuse vähendamiseks (EVS 743:2003 p 9.2), kuid ei tähenda sõidukite liikumise aktiivset piiramist. Isegi kui projekteerija järeldas, et hageja sooviks oli suunata suurem autoliiklus mujale, pidanuks tal tekkima kahtlus, kuidas on sellega kooskõlas VAIBA seletuskirjas toodud hageja eesmärk vähendada aastaks 2030 autoliiklust 10% võrra. Selle täpsustamiseks pidanuks kostja I pöörduma lisateabe saamiseks hageja poole. Sama kehtib ka Kuressaare linna arengukava 20142020 kohta. Kavandatud teede laiuse ja liikluskoormuse vahelist vastuolu pidanuks projekteerija märkama ja tellijale selgitama, et 5 m laiust tänavat on võimalik projekteerida üksnes kõrvaltänavana, mis tähendab EVS-i järgi soovitatavat liiklussagedust alla 100 autot tunnis. Kostja I ei informeerinud sellest hagejat, mistõttu võis hageja eeldada, et kostja I poolt projekteeritud keskväljaku katend on sobiv ka olemasolevale liikluskoormusele. Sama leidis ka AK oma 22.09.2022 ekspertarvamuses. Ekspert näeb viiekordse aladimensioneerimise põhjusena liikluskiiruse piiramise ja sõidutee ristlõike kitsendamise mõju ülehindamist liiklejate käitumisele. Kostja I ei ole tõendanud enda väidet, et 5 m laiuse ristlõikega teed ei ole võimalik ja/või ei ole lubatud projekteerida suuremale koormussagedusele kui soovituslik kõrvaltänava oma. Kostja pidi arvestama tuleviku reaalse liikluskoormusega. Projekteerija ei näinud oma lahenduses ette liikluskorralduse muudatust Kuressaare keskväljakul ehk liikluskoormuse olulist vähendamist.
4.4.Tehniliste tingimuste p 1 kohaselt pidi projekteerija tegema kõik vajalikud uuringud, mida on vaja töö eesmärgi saavutamiseks teha. Liiklusuuringu tegemise kohustus tulenes projekteerijale nii EVS standardist 387 kui ka alates 04.04.2016 kehtivast standardist. Tänava ehitusprojekti koostamisel tuli liiklusloendusega määrata liiklussagedus ning selle tulemus võimaldanuks otsustada sobiva tänavakonstruktsiooni üle. Sillutiskate pidi taluma vähemalt tööde eelset liikluskoormust. Kui projekteerija leidis, et Eesti standardeid järgides ei ole võimalik saavutada lepingu eesmärki, tulnuks sellest hagejat informeerida. Kui projekteerija oleks uuringu läbi viinud ning avaldanud hagejale teabe vastuolu kohta olemasoleva liikluskoormuse ja projekteeritava keskväljaku kavandatava liikluskoormuse vahel, poleks hageja lasknud projekteerida väljakut kõrvaltänava parameetritele vastavaks. Kui kostja I pidas põhjendatuks projekteerida Kuressaare keskväljakule tänava, mis on suuteline vastu võtma üksnes kõrvaltänava jaoks sobivat liikluskoormust, pidanuks ta tellijat teavitama sellest, et lahendus eeldab viivitamatult seni väljakut läbinud liiklusmassi ümbersuunamist. Kuna projekteerija seda ei teinud, ei saa teekatendite lagunemist hagejale ette heita. Tehnilise kirjelduse p 5.1 kohaselt vastutab töövõtja koostatud eel- ja põhiprojekti õigsuse eest töövõtja ning tellija kooskõlastus ei vähenda ega vabasta töövõtjat vastutusest. Ka hageja poolt
7(18)
projekti kooskõlastamine või Skepast & Puhkim OÜ ekspertiis ei vabasta projekteerijat vastutusest. Hagejale on tekkinud kahju ja tekkinud kahju põhjuseks on projekteerija projekteerimisviga.
4.5.Maakohus tuvastas, et projekteerija andis põhiprojekti hagejale üle 24.08.2017; ehituslepingu alusel tehtud tööde vastuvõtmine toimus protokolliga, millele on märgitud kuupäev 01.10.2019, kuid mis on allkirjastatud ajavahemikul 25.10.2019– 13.11.2019 (tööde vastuvõtja varaseim allkiri 07.11.2019); hageja lasi põhiprojekti üle vaadata Skepast & Puhkim OÜ-l, kes puudusi töös ei avastatud. Tellija ei saanud tavapärast hoolsust rakendades avastada puudusi töös enne ehitise valmimist ning nõue ei ole aegunud.
4.6.Vastamaks küsimusele, kas ehitaja vastutab hagejale tekkinud kahju eest, tuvastas maakohus järgmised asjaolud: - vastavalt töövõtulepingule pidi ehitaja koostama tööprojektid Kuressaare linnakeskuse avalikule ruumile; - töövõtulepingu järgi pidi ehitaja põhjalikult uurima tellija tingimusi, sh projekteerimise nõudeid ning arvutusi; - töövõtuleping baseerus FIDIC väljaande „Conditions of Contract for Plant and Design-Build Projects for Electrical and Mechanical Plant and for Building and Engineering Works, Designed by the Contractor, first edition 1999“ eestikeelsel tõlkel ning selle üldtingimused olid töövõtulepingu üldtingimused; - FIDIC eritingimuste p 1.13 kohaselt peab töövõtja alati tagama töö vastavuse tellija lõppeesmärgile. Ehitaja pidi kontrollima, kas projekteerija on koostanud põhiprojekti standardit EVS 843:2003 (või EVS 843:2016) järgides, sh kas on läbi viidud liiklusuuring ning kas põhiprojekt vastab hageja kui tellija soovidele, sh liikluskoormuse osas. Ehitaja ei informeerinud tellijat sellest, et projekteerija oli põhiprojekti koostamisel jätnud tegemata standardiga ettenähtud liiklusuuringud. Sellega jättis ehitaja täitmata tehniliste tingimuste kontrollimise kohustuse. Vastavalt tehnilise kirjelduse p-le 5.1 vastutab töövõtja poolt koostatud eel- ja põhiprojekti õigsuse eest töövõtja ning tellija kooskõlastus ei vähenda ega vabasta töövõtjat vastutusest. Selles kontekstis ei ole võimalik töövõtjal vastutusest vabaneda viitega hageja poolt projekti kooskõlastamisele või 31.08.2017 ekspertiisi aruandele. Tehnilise kirjelduse p-st 1.3 tulenev kohustus eeldas ehitaja teadmisi olemassolevast liikluskoormusest ning põhiprojekti ja selles sisalduvate andmete/arvutuste kontrollimisel oleks ehitaja pidanud märkama, et põhiprojektis ettenähtud liikluskoormus on teistsugune võrreldes olemasolevaga. Ehitaja oleks pidanud hageja tähelepanu sellele juhtima. Kui ehitaja lähtunuks sellest, et põhiprojekti seletuskirja p-des 2.3. ja 2.3.1 märgitu on kooskõlas lepingu eesmärgiga, pidanuks ta jõudma järeldusele, et projekteeritav ehitis ei pea sellist liikluskoormust vastu. Ehitajal oli kohustus kontrollida põhiprojekti kui eeltööd ja selles sisalduvaid arvutusi eelkõige tööprojekti koostajana, kuid ka ehitajana. Puuduste esinemisel tuli tellijat neist informeerida (RKTKo 27.10.2016, 3-2-1-76-16, p 15 ja 12.04.2012, 3-2-1-32-12, p 13). Ehitaja ei informeerinud hagejat puudustest põhiprojektis.
8(18)
4.7.Kahjuhüvitist ei tule vähendada järgmistel põhjustel. Osaühingu Stratum 2019. aastal läbiviidud uuring näeb mh ette vajadusel kesklinna liikluse sulgemise. Hageja ei ole näinud ette keskväljakul liikluskoormuse olulist vähenemist lähiaastatel ja hagejalt ei saa selle piiramist mõistlikult oodata Hageja eesmärgile vastava keskväljaku rajamine eeldab tehtud töö ümbertegemist alates eeltöödest.
4.8.Kokkuvõttes on projekteerija ja ehitaja solidaarvõlgnikena teinud projekteerimisvea, millest tulenevalt on hagejal õigus nõuda hüpoteetiliste parandamiskulude hüvitamist VÕS § 137 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 115 lg-ga 1. Ehitaja hinnakalkulatsioon tõendab kahju tekkimist TsMS § 229 lg 2 esimese lause mõttes. Põhjendatud on ka hageja viivisenõue. Kostja I apellatsioonkaebus
5.Projekteerija esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.1.Projekteerija kordab maakohtu menetluses esitatud seisukohti, et hageja nõue on aegunud.
5.2.Ebaõige on maakohtu järeldus, et ühestki tõendist ei nähtu hageja soov vähendada liikluskoormust ning tee konstruktsioon oleks pidanud vastama vähemalt tööde teostamisele eelnenud liikluskoormusele. Alal pidi olema rahustatud liiklus, kus prioriteet on inimestel ja tegevustel. Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti ning viitas ka valele standardile. Standardi p 9.2 tähenduses kasutatakse rahustatud liikluse põhimõtteid mh õuealal, kõrvaltänavatel. Liikluse rahustamise tulemusena tuleb saavutada olukord, kus piirkonnas puudub läbivliiklus. Rahustatud liikluse põhimõtte alusel projekteerides sai lähtuda sellest, et ala enam ei kasutata läbisõiduks. Maakohus ei arvestanud, et ka kiiruse piiramine viitas tänava funktsiooni muutumisele. Enne projekteerimist oli tänavatel kiirus 30 km/h, kuid võistlusülesanne ja projekt nägid ette kiiruse olulise piiramise, sh VAIP nägi ette kiiruspiirangu 7 km/h ning põhiprojekt kavandas alal kiiruspiirangu 10 km/h. Tehnilise kirjelduse lisa nr 3 kohaselt pidi alal olema õueala liikluskorraldus. Hageja poolt fikseeritud tee laiusega poleks saanud säilida tänava endine funktsioon. Projekteerimiseelselt oli tegemist põhitänavaga ning sõidutee laius Lossi tänaval oli 9,5-14,4 m. Ekspert AK on kinnitanud, et hageja poolt etteantud ristlõikest tuli ainuvõimalik variant projekteerida tee kõrvaltänavana. Magistraaltänava, mille liiklussagedus on üle 300 autot/h, minimaalne sõidutee laius on 6 m. Ehitusprojektis oli selgelt kajastatud tee muutumine põhitänavast kõrvaltänavaks, toodud tee kasutamise koormussagedus 114.06 normtelge ööpäevas ehk info selle kohta, kui palju autosid võivad ala ööpäevas kasutada. Samuti selgitus, et Tallinna tänava - Lossi tänava lõigus on projekteeritud kiiruspiirangu ala 10 km/h hoiatusmärgiga, et jalakäijad liiguvad sõiduteel. Kui inimesed liiguvad alal koos autodega ning kiirus on madal, on see indikatsioon sellest, et senine liikluskorraldus ning koormus ei saa säilida. Peale töö valmimist kinnitas vallaarhitekt, et tänavad on muudetud kõrvaltänavaks. 01.04.2016 koosoleku materjalidest nähtub, et projekteerija tutvustas hagejale jaotustänava näitel lubatud liikluskoormust ja sõidutee laiuse seoseid. Rahuldava tasemega jaotustänav saab olla minimaalselt 6 m lai. Hageja soovis 5 m laiust kõrvaltänavat ning koosoleku tulemusel lepiti
9(18)
kokku võistlustöö edasiarendus versioonist nr 3. Uute juhistega arvestati põhiprojektile eelnenud eskiisprojekti seletuskirjas ning sealt edasi lisati see tehnilisse kirjeldusse. Järelikult ei soovinud hageja magistraaltänavat, vaid madala liikluskoormusega kõrvaltänavat. Põhitänavast kõrvaltänavaks muutmine ja lubatud koormused olid selgelt kajastatud tee-ehituse projekti seletuskirjas, mis anti üle koos põhiprojektiga. Hageja võttis selle vastu, allkirjastas põhiprojekti vastuvõtmise akti ning tasus projekteerijale.
5.3.Projekteerijal ei olnud liiklusuuringu koostamise kohustust. Kohustus määratleda täpselt hankelepingu ese lasus hagejal. Hageja oli fikseerinud tänava parameetrid, sh konstruktsiooni ja soovis sillutiskivi. Ekspert AK järeldas, et olemasoleva tänava funktsiooni ja koormuse korral ei oleks hageja saanud alal sillutiskivi, vaid asfaldi. Liiklusuuring oleks saanuks seega anda ainult selle sisendi, et sillutiskiviga alal tuleb vähendada liikluskoormust. Projekteerija töö vaatasid üle mitmed eksperdid ning liiklusuuringu puudumine oleks olnud lihtsal lugemisel tuvastatav asjaolu. Põhjendamatult jättis kohus arvestamata Skepast&Puhkim ekspertiisi, millega loeti projekteerija töö nõuetekohaseks.
5.4.Maakohus jättis arvestamata tõendi, milles hageja enda ametnik selgitas kohalikus ajalehes uut liikluskorraldust ning märkis, et jagatud ruum on mõnes mõttes õuealakontseptsiooni edasiarendus ning et liiklusseaduse mõistes on õueala jalakäijate ja sõidukite samaaegseks liiklemiseks ettenähtud ala, kus ehituslike või muude vahenditega on vähendatud sõidukite kiirust ning mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud õueala liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega. Osaühingu Stratum ekspertiis kinnitas peale ehitise valmimist, et tehtud on jagatud tänavaruumiga ala ning selle projekteerimine lähtus standardist. Stratum kinnitas, et liikluskorraldusvahendeid on kasutatud vastavalt seadusele ning standardile EVS 614:2008. Kui mingi liikluskorraldusvahend oleks olnud puudu, siis oleks saanud sellele juhtida tähelepanu mõistliku aja jooksul peale objekti valmimist. Puudustele tugineti esmakordselt kohtuvaidluses.
5.5.Kompromissilahenduse käsitamine kahjuna on ebaõige, sest selle tulemusel ei parandata tööd, vaid tehakse täiesti uus asi, mida ei ole tellitud.
5.6.Lepingu p 11.7 kohaselt vastutas projekteerija maksimaalselt projekteerimistööde kahekordse maksumuse ulatuses ning p 6.1.4 nägi ette mittevastavuste puhul leppetrahvi 350 eurot. Suurem kahju polnud projekteerijale ettenähtav. Kui ringkonnakohus tuvastab lepingu rikkumise, saab projekteerijalt nõuda ennekõike põhiprojekti muutmise või uue projekti koostamisega seotud kulutuste hüvitamist.
5.7.Maakohus ei kontrollinud, kas väidetava rikkumise ja kahju tekkimise vahel oli põhjuslik seos ega arvestanud tellija enda osaga kahju tekkimisel. Kostjad ei ole ka solidaarvõlgnikud. Viivisenõue on põhjendamatu, sest hagejal puuduvad kostjate vastu sissenõutavaks muutunud rahalised nõuded. Kostja II apellatsioonkaebus
10(18)
6.Ehitaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus hagi ehitaja vastu rahuldas ning teha uus otsus, millega jätta hagi ehitaja vastu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.1.Kuigi hageja on korduvalt väljendanud eesmärki vähendada kesklinnas liiklust, ei ole hageja ise selleks vajalikke meetmeid kasutusele võtnud. Hageja ei ole asunud liiklust ümber suunama ning on üle hinnanud liikluskiiruse piiramise ja ristlõike kitsendamise mõju liiklejate käitumisele.
6.2.Tellija on kohaliku omavalitsuse üksusena projekteerimistingimuste andmiseks pädev asutus. Liikluskoormuse uuringu tegemise nõude projekteerimistingimustes sätestamise pädevus oli tellijal, kuid ta ei teinud seda. Tellija ei saa selle tegemata jätmist projekteerijale ette heita. Liiklusuuringute läbiviimine projekteerimiseelse lahenduse kohta ei oleks muutnud põhiprojekti, kui hageja selge soov oli oluliselt vähendada vaidlusaluses tänavalõigus liikluskoormust ja luua kergliiklejatele mõeldud keskkond. Lisaks tellis hageja põhiprojektile Skepast & Puhkim OÜ-lt ekspertiisi, mis kinnitas piisavas mahus uuringute teostamist. Maakohus pole selgitanud, miks on ekspertiisis toodud seisukoht vale.
6.3.Tõenditel ei põhine maakohtu seisukoht, et sillutiskate pidi valmimise järgselt taluma vähemalt projekteerimistööde eelset liikluskoormust. Hageja ei andnud ehitajale teada, et tema lõppeesmärk on olemas olnud liikluskoormuse säilitamine. Selline liikluskoormus pidanuks sisalduma riigihankemenetluses hageja poolt pakkujatele esitatud katendiarvutustes. Võistlustöö VAIP ei seadnud ehitajale eesmärgiks vähendada projektalal liikluskoormust üksnes 10% võrra aastaks 2030. Ehitaja ei pidanud võrdlema põhiprojekti sellele eelnenud arhitektuurikonkursi võistlustööga ega hindama põhiprojekti vastavust sellele. Ükski ehitajale järgimiseks kohustuslik dokument ei sätesta eesmärki vähendada liikluskoormust üksnes 10%.
6.4.Maakohus on leidnud vastuoluliselt, et põhiprojektil olid varjatud puudused, mida kõrgemat hoolsust rakendanud tellija ei saanud avastada enne ehitise valmimist ka kõrgemat hoolsust rakendades (tellides ekspertiisi). Samal ajal leidis maakohus, et ehitaja pidi suutma need varjatud puudused avastada 10 päevaga.
6.5.Maakohtu viidatud tehnilise kirjelduse p 5.1 reguleerib hageja ja projekteerija vahelist õigussuhet, millest ehitajale kohustusi ei tulene. Ehitaja vastutab projekteerija koostatud projekti puuduste eest üksnes juhul, kui tegemist on ilmselgete projekteerimisvigadega. Ehitajal ei olnud võimalik järeldada, et projekteerija koostatud põhiprojekt ei sisaldanud õiget hageja tahet. Asjas esitatud tõendid viitavad sellele, et projekteerija oli põhiprojekti lahenduse hagejaga põhjalikult läbi arutanud. Ehitaja ei olnud tööprojektide koostamisel õigust eirata põhiprojektis toodut.
6.6.Ehitajal ei olnud kohustust ega ka mõtet ehitustöövõtulepingu täitmise ajal liikluskoormust mõõta.
6.7.Tellijal oli põhiprojekti kontrollimise kohustus. Põhiprojekti katendiarvutuste peatükis oli kirjas liikluskoormus, mida projekteeritud teed pidid taluma. Hageja on kohtumenetluses väitnud, et talle oli teada projekteerimiseelne liikluskoormus, kuid ta ei ole avaldanud, milline see tema teadmine numbriliselt oli. Kui see oli erinev põhiprojektis toodust, pidanuks hageja reageerima ja projekteerijat sellest teavitama. Hagejal oli võimalik põhiprojekti kontrollimisel avastada, et kostja pole liikluskoormuse uuringut teostanud. Hageja ei saa enam nendele projekteerija vastu suunatud etteheidetele tugineda.
11(18)
6.8.Kahjuhüvitise väljamõistmise osas on otsus olulises ulatuses põhjendamata. Hageja ei ole tõendanud kahju suurust asjakohase tõendiga.
6.9.Hageja saab tehtud tööd edasi kasutada kõrvaltänavana nagu oli põhiprojektis ette nähtud. Paigaldatud sillutiskatte kasutamine on jätkuvalt võimalik, kui kahandada liiklust ja teele rakendatavat koormust – hageja peaks tagama liikluskorralduslikult liiklussageduse kuni 500 autot ööpäevas. Ehitaja kontrollikohustuse kaitse-eesmärgiga ei ole hõlmatud hagis nõutud kahju ära hoidmine. Maakohus ei ole otsuses tuvastanud, et kahju oleks põhjuslikus seoses ehitaja lepingurikkumisega. Hageja ei ole esitanud ühtegi põhjust, miks ei ole liikluskorraldusvahenditega võimalik saavutada olukorda, kus saavutatakse tehtud töö põhiprojektis ette nähtud mahus kasutamine. Ehitaja palub vähendada hageja kahjunõuet nullini.
6.10.Viivisenõude väljamõistmine on põhjendamatu, sest kostja II ei ole töövõtulepingut rikkunud ega vastuta hagejale tekkinud kahju eest. Kuivõrd hageja ei ole kahju vältimiseks ega vähendamiseks astunud ühtegi sammu, tuleb VÕS § 113 lg 8 alusel vähendada ka hageja viivisenõue nullini. Vastus apellatsioonkaebusele
7.Hageja vaidles kostjate apellatsioonkaebustele vastu ja palus need rahuldamata jätta.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega jätab hageja nõude kostjate vastu rahuldamata. Samuti tuleb jaotada uuesti menetluskulud.
9.Maakohus kvalifitseeris kostjate vastu esitatud nõude õigesti VÕS § 115 lg 1 tuleneva nõudena. Sellisel juhul tuleb kindlaks teha kõik kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 järgi. Maakohus on õigesti tuvastanud, mis oli 15.03.2016 sõlmitud projekteerimislepingu p-de kohaselt lepingu ese, lepingu dokumendid, samuti nende prioriteetsuse ja selle, et projekteerija pidi tagama tööde lepinguga kehtestatud kvaliteedi (maakohtu otsuse p 10). Apellatsioonkaebuse lahendamisel võtab ringkonnakohus esmalt seisukoha küsimuses, kas projekteerija tehtud põhiprojekt vastas lepingutingimustele teekatte osas (I) ja liikluskorralduse osas (II), kas kostjad rikkusid lepingut (III) ja teeb lõpuks menetluslikud otsustused (IV). I
10.Maakohus leidis põhjendamatult, et projekteerija projekteeritud projekt ei vastanud tellija lähteülesandele.
10.1.Tellija on selgitanud 07.10.2022 menetlusdokumendis (dtl 107), et tema huvi oli saada Kuressaare kesklinna avalikku ruumi selline katend, mis on pikaajaliselt valmis vastu võtma ligilähedaselt sama suurt liikluskoormust, mis oli selles piirkonnas olnud tööde tegemise eelselt (hagi p 18, dtl 5).
12(18)
Konkreetsemalt viitab tellija oma 23.10 2023 menetlusdokumendis võistlusülesande p-dele 3.3 ja 5, mille kohaselt tuli seada üldiseks eesmärgiks sõidukite madal kiirus (20–30 km/h) ning selle tagamiseks vajalikud füüsilise ruumi lahendused, mh sõidutee laius kahesuunalisel teel 5 m ja ühesuunalisel teel 3 m. Võistlusülesandes ei ole märgitud, et liikluskoormust Kuressaare keskväljakul kavandatakse aktiivselt piirata sellisel määral, et see vastaks kõrvaltänava soovitatavale liikluskoormusele ja lubaks keskväljaku projekteerida lähtudes edaspidisest liikluskoormusest kõrvaltänavaks.
10.2.Maakohus on õigesti tuvastanud selle, et projekteerimisele eelnevalt olid Kuressaare Lossi ja Tallinna tänavad oma liigilt jaotustänavad (maakohus kasutab otsuses pigem kõnekeelset väljendit „põhitänav“), mille eesmärgiks oli teenindada linna läbivat liiklust.
10.3.Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et Kuressaare kesklinna avaliku ruumi arhitektuurivõistluse võistlusülesande sisust ega võidutööst VAIP ning selle seletuskirjast ei tulene, et tellija eesmärgiks oli liikluskoormuse oluline vähenemine Kuressaare keskväljakul, mis võinuks õigustada Kuressaare keskväljaku projekteerimist kõrvaltänavaks (maakohtu otsuse p 15). Maakohus leidis sisuliselt, et kuna liiklussagedus (maakohus kasutab kõnekeelsemat väljendit liikluskoormus) ei pidanud vähenema, polnud õigustatud Lossi tänava projekteerimine kõrvaltänavaks.
10.4.Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et sõnaselgelt liiklussageduse olulisest vähendamisest lepingu dokumentides ei räägita. Esimese prioriteedina kokku lepitud projekteerijaga sõlmitud töövõtulepingus (dtl 15–27) ega selle lisas nr 3 tehniline kirjeldus (dtl 29–33) liiklussagedusega seonduvat reguleeritud ei ole. Samuti leidis maakohus õigesti, et liikluse rahustamine ja liikluskoormuse vähendamine on erinevad mõisted.
11.Maakohus tuvastas õigesti võistlusülesande (dtl 226–242) p-dest 3.3, 3.5 ja 5.2 tuleneva, aga ei teinud sellest õiget järeldust projekteerija lähteülesande kohta.
11.1.Maakohtu tuvastatu põhjal on võimalik järelda, et töölt oodati lahendusi, mis annaks liiklejatele märku kiire läbisõidu vajaduse korral kasutada teisi linnateid, sest füüsilised ruumi lahendused tingivad madala kiiruse (20–30 km/h). Samal ajal tuli äride külastajatele jätta alles autoga juurdepääs. Eesmärgiks oli vähendada ülemäärast liiklussagedust füüsiliste vahenditega, s.o kitsaste tänavatega autoliikluseks, täpsemalt 5 m laiustega kahesuunalisel teel ja 3 m laiustega ühesuunalistel teel, mitte liiklusmärkidega.
11.2.Võistlustöö kohta tuvastatust ei saa järeldada, mida pidas tellija ülemääraseks liiklussageduseks (kas olemasolevat) ja kas tema soov oli saada projekteerijalt lahendus, mis koheselt ja oluliselt vähendaks nii autode sõidukiirust kui ka projekteeritava ala liikluskoormust. Võistlustööst saab siiski järeldada, et liiklussagedus pidi vähenema seoses sõidu ebamugavamaks muutumisega, mitte liikluskorraldusvahenditega.
11.3.VAIP seletuskirja (dtl 247–276) lk 24–25 nähtuvalt pidi VAIBA ala katma shared space sillutis, justkui vaip linnapildis, mis põimib omavahel keskväljaku, seda ääristavad hooned ja turuplatsi üheks tervikuks. /.../ VAIBAL on rahustatud liiklus, kus prioriteet on inimestel ja tegevustel. Maakohus tuvastas õigesti, et VAIP seletuskirja kohaselt tuli vähendada liikluskoormust 2030. aastaks 10%. Kuigi hageja tõlgendab sellist tingimust viisil, et liikluskoormus pidanuks vähenema 1% aastas, pole seletuskirjast võimalik teha järeldust,
13(18)
millises tempos tuleb 10%-ne liikluskoormuse langus saavutada. Samas ei oma see määravat tähtsust asja lahendamisel.
12.Maakohus on jätnud tähelepanuta, et pooled muutsid enne eskiisprojekti koostamist VAIBA lahendust ja tuvastamata, millised muudatused sellega kaasnesid.
12.1.23.03.–30.03.2016 e-kirjavahetusest (dtl 655–678) nähtub, et projekteerija töötaja JN tegi tellijale ettepaneku esimeseks Skype koosolekuks, selleks kooskõlastati 01.04.2016. Tellija palus saata küsimused, et linnaarhitektid saaksid neid eelnevalt arutada ja projekteerija vastas, et sooviks rääkida Lossi tänava erinevatest lahendustest ja keskväljaku lahendustest, saates manusena koosoleku materjali. Materjali lk-lt 8 nähtuvalt sisaldub selles tabel 7.2, mis annab linnakeskuses paikneva eraldusribata kahe- ja üherealise jaotustänava ristprofiili parameetrid. Parameetriteks on tipptunni liiklussagedus, projektkiirus, kergliikluse eraldamine ja tee laius meetrites.
12.2.Dokumendis sisaldusid tänava erinevad versioonid. Versioon 3 oli võistlustöö edasiarendus, mille kohaselt olid asfalteeritud autotee laius 5 m + 0,25 m tänavakividega veerenn mõlemal pool teed. Kokku 5,5 m (erandlik standard sõiduauto + veoauto). Dokumendist saab järeldada, et koosolekul tutvustati tellijale jaotustänava näitel liiklussagedusi.
12.3.Hageja on väitnud, et see tõend ei tõenda kooskõlastuste andmist kokkulepitu muutmiseks või millegi kinnitamist. Ringkonnakohus leiab, et kooskõlastatud muudatuste tegemine, st peatänava asemel vaidlusaluse ala kõrvaltänavaks projekteerimine, nähtub järgmistest tõenditest nende koosmõjus.
12.3.1.Tehnilise kirjelduse (dtl 28–33) p-st 3 nähtub, et tööde alusdokumendiks oli lisaks VAIBALE endale ka Kuressaare kesklinna avaliku ruumi arhitektuurivõistluse VAIP juurde kuuluvad täiendavad selgitused lisa nr 3.
12.3.2.VAIBA seletuskirja (dtl 249–276) leheküljelt 9 olevalt plaanilt nähtub VAIBA ala algne suurus. Tehnilise kirjelduse lisa nr 3 „EV 100 arhitektuurivõistluse võidutöö VAIP juurde täiendavad selgitused“ (dtl 679–680) p-des 1, 2 ja 23 selgitati järgmist: „Laiendada VAIPA olemuslikult Lossi / A. Kitzbergi ristmikust kuni Torni tänava ristmikuni. Nimetatud ristmikel korraldada liiklus ümber: peatee pöörab enne VAIBALE jõudmist ära Torni ja A. Kitzbergi tänavatele. Lossi tänav on suvel kõige aktiivsema jalakäijate kasutusega koht, seega jääks ka VAIBALE, st õueala liikluskorraldusega alale ja ristlõige kujundada ümber nii, et lääne poolt lugedes: min laiusega kõnnitee – autod – jalgratas jalakäiaga samal rajal – kohvikulauad / talvel parkimine – jalakäijad.“ Tõenditest on võimalik järeldada, et pooled leppisid kokku VAIBA ala suurendamises ja koos VAIBA tehnilise kirjelduse lisaga 3 anti projekteerijale ette parameetrid, mis liikluskorraldusest tuli lähtuda ja selleks oli õueala liikluskorraldus.
12.3.3.Nimetatu nähtub ka eskiisprojekti seletuskirja (dtl 686–703) p-st 5, mille kohaselt Lossi tänavale oli laiendatud keskväljaku VAIPA, st tänavat katab ühtne tasapind, kus on prioriseeritud kergliiklejad. Samuti nähtub VAIBA laiendamine sama dokumendi p-s 10 olevast tabelist, milles sisaldub hageja ettepanek pikendada Vaiba sillutist kuni Torni tn-ni. Sama dokumendi p-s 11 sisalduva tabeli p-dest 1 ja 2 nähtub, et hageja ettepanekul tehti 01.04.2016 koosolekul otsus pikendada VAIPA Lossi / A. Kitzbergi ristmikust kuni Torni tänava ristmikuni, korraldada nimetatud ristmikel liiklus ümber nii, et peatee pöörab enne VAIBALE jõudmist ära Torni ja A. Kitzbergi tänavatele, Lossi tn jääks VAIBALE õueala liiklusega tänavana ja ristlõige tuli kujundada ümber nii, et lääne poolt lugedes oleks minimaalse laiusega kõnnitee – autod –
14(18)
jalakäijaga samal rajal – kohvikulauad / talvel parkimine – kõnnitee, mis vastab võistlustöö Lossi tänava versioonile 3 (dtl 668).
12.3.4.Kuressaare Linnavalitsuse 26.01.2016 korralduse nr 36 „Kesklinna avaliku ruumi projekteerimistingimuste kinnitamine“ lisast nr 1 (dtl 377–380) nähtub, et linnainsener MP seadis projekteerimise tingimuseks: „lähtuda projekteerimisel standardist EVS 843:2003 Linnatänavad ja võtta projekti lähtetasemeks tase „rahuldav“ (R). Erandliku normi kasutamiseks peab olema tellija nõusolek ja põhjendus projekti seletuskirjas.“
12.3.5.Tallinna tänava – Lossi tänava varasema jaotustänava (projektis kasutatakse mõistet põhitänav) asemel kõrvaltänavaks muutmine nähtub ka ehitusprojekti tee-ehitusliku osa seletuskirja (dtl 277–308) osast 2.2 Plaan ja vertikaalplaneerimine (dtl 288).
12.4.Ehitusprojekti osast Liikluskorraldus (dtl 289) nähtub, et olemasoleva liikluskorralduse järgi oli projektalas lubatud kiirus 30 km/h, kuid Tallinna tänava – Lossi tänava lõigus ja külgnevatel lähialadel 10 km/h koos peatumiskeelu alaga ning hoiatusmärgiga, et jalakäijad liiguvad sõiduteel. Samal alal on põhiline liiklus projekteeritud Lossi tänavast mööda suunduma ja piiratud on Lossi tänavale suubuvat liiklust. Katendi arvutuste osas nähti ette koormussageduseks 114,06 normtelge ööp/rajale (dtl 295).
13.Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et kostjad ei ole tõendanud oma väidet, et 5 m laiust ristlõikega teed ei ole võimalik ja/või ei ole lubatud projekteerida suuremale koormussagedusele kui soovituslik kõrvaltänava oma. Maakohus on segi ajanud koormussageduse ja liiklussageduse (liikluskoormuse) mõisted.
13.1.Liiklussageduse (kõnekeeles ka liikluskoormus) mõistet Eesti seadused ei defineeri ja projekteerija on selgitanud (vt ringkonnakohtu 13.10.2025 istungi protokoll ajamärge 00:30:26), et on kasutanud mõistet tavapärases üldteada tähenduses. Liiklussagedus viitab tee või tänava kasutamise intensiivsusele ehk kui palju raskeid sõidukeid mingil ajavahemikul teel liigub. Nimetatu tuleneb teedeinsener AK asjatundja arvamuse (dtl 96–104) teiselt leheküljelt joonis 1 „Loendustulemus 2020 juunikuul“ all olevast selgitusest ja selle joonealusest märkusest (dtl 97), mille kohaselt vaadeldakse katendi kontekstis koormusena ainult raskesõidukeid ehk veoautosid, autobusse ja autoronge. Koormussagedus näitab kui palju ja kui tihti saab tee füüsilist koormust (kui „raske“ see koormus on).
13.2.AK arvamuse kohaselt on võimalik 5 meetri laiuse sõidutee puhul EVS 843:2003 standardi järgi projekteerida vaid kõrvaltänavat (dtl 98) ja kuna magistraaltänava minimaalne sõidutee on 6 m (Standardi EVS 843:2003 tabel 7.1), ei olnud tänavat võimalik jaotustänavana sellise laiuse korral projekteerida (dtl 101).
13.3.Standardi EVS 843:2003 lk-lt 51 (dtl 437) nähtub, et kõrvaltänava liiklussagedus on soovitatavalt alla 100 auto tunnis. Seega polnud kõrvaltänavat võimalik projekteerida suuremale liiklussagedusele (ehk liikluskoormusele).
13.4.Õueala mõiste määratleb liiklusseadus (LS) § 2 p 96, mille kohaselt on õueala jalakäijate ja sõidukite samaaegselt liiklemiseks ettenähtud ala, kus ehituslike või muude vahenditega on vähendatud sõidukite kiirust ning mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud õueala liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega. Sama seaduse § 64 lg-te 1 ja 4 kohaselt võib jalakäija liikuda ja
15(18)
laps mängida kogu õueala ulatuses, kuid ei tohi juhti põhjendamatult takistada, mootorsõiduk aga tohib õuelale sõita vaid peatumiseks või parkimiseks.
13.5.Ringkonnakohtu poolt eelnevalt tuvastatust saab järeldada, et vastavalt tellija lähteülesandele projekteeriti kõrvaltänav õueala liikluskorraldusega kõrvaltänavaks, st kohaks, kus üldjuhul ei tohiks toimuda sõidukite pidevat läbisõitu. Sellest pidi tellija aru saama, et vaidlusalune ala ei ole enam jaotustänav, muudeti seni kehtinud liikluskorraldust ja liikluse piiramisega seoses pidi ka liikluskoormus vähenema. Tellija ei ole toonud esile asjaolusid, mis viitaksid sellele, et projekteerijal pidi tekkima kahtlus selles osas, kuidas tellija hakkab vaidlusalust ala kasutama. Seetõttu puudus projekteerijal vajadus küsida lisateavet ala kasutusotstarbe kohta ning seetõttu ei ole kohaldatavad hageja viidatud Riigikohtu praktika seisukohad (RKTKo 05.04.2019, 2-16-16481, p 19.4).
14.Maakohus leidis iseenesest õigesti, et standardite kohaselt tuleb tegelik liiklussagedus määrata liiklusuuringutega ja mh liikluskoormuse järgi valida sõidutee katendi konstruktsioon ja tegelik katteliik. Ekslik on siiski maakohtu järeldus, et projekteerija jättis täitmata oma lepingulise kohustuse määrata enne sõidutee katendi konstruktsiooni ja katte projekteerimist vastavate uuringutega liiklussagedus.
14.1.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja pidi arvestama tuleviku reaalse liikluskoormusega ja arusaam reaalsest liikluskoormusest tulenes võidutöö VAIP seletuskirjast. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et projekteerija esitas lahenduse, mis nägi ette liikluskorralduse muudatuse vaidlusalusel alal. Tuvastatud asjaoludest pole võimalik teha järeldust, et liiklussagedus pidi jääma samaks või ligilähedaselt samaks.
14.2.Pooled ei vaidle, et projekteerija ei viinud enne projekteerimist läbi liiklusuuringut, mis oleks täpsemalt määratlenud eeldatava liiklus- ja koormussageduse. Pooled ei vaidle ka selle üle, et eeldatavalt vastas vaidlusaluse ala liikluskoormus enne selle ümberehitamist jaotustänava liikluskoormusele.
14.3.Nagu ringkonnakohus eelnevalt leidis, ei soovitud projekteerijalt enam seni kehtinud jaotustänava katendi projekteerimist, vaid tänava otstarvet muudeti. Kuna ala oli enne projekteerimist jaotustänava liikluskorraldusega, poleks liikluskoormuse mõõtmisega olnud võimalik tuvastada, milline oleks selle ala tegelik liiklussagedus õueala liikluskorraldusega kõrvaltänavana. Seda saanuks mõõta üksnes tee ehitamise järgselt. Tee ehitamise järgsete uuringute tegemises pole pooled asjaolude kohaselt kokku leppinud. Seetõttu puudub vajadus vastata poolte väidetele, kas tellija ja projekteerija leppisid töövõtulepingu (dtl 15–27) p-s 5.4.2 ammendavalt kokku, millised uuringud tuleb projekteerijal teha.
15.Õueala liikluskorraldusest koos standardi ja tehnilise kirjeldusega saab järeldada, et ala võis läbida 100 autot ööpäevas. Tellijale pidi nendest andmetest olema arusaadav, milline liiklussagedus sellisel juhul VAIBA alal on võimalik. Ringkonnakohus arvestab seejuures asjaoluga, et tellija ei olnud tarbija, vaid kohalik omavalitsus, kelle pädevusse kuulub nii linnas ruumiline planeerimine ja teede ehitamine kui ka projekteerimistingimustega liikluskorralduse põhimõtete määramine (kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 6 lg 1 ning ehitusseaduse § 26 lg 4 p 9 ja § 28). Tellija ei ole vastu vaielnud projekteerija väitele, et võistlustööde hindamiskomisjoni oli kaasatud eksperdina tehniliste teadmistega linnainsener MP. Tellija väitel ei olnud linnainseneril teadmisi katendi sobivusest. Nimetatu ei ole aga asjakohane väide siinses menetluses, kuna katend on sobilik õueala liikluskorraldusega kõrvaltänava jaoks.
16(18)
16.Ringkonnakohus leiab kokkuvõttes, et tellija andis projekteerijale lähteülesande projekteerida õueala liikluskorraldusega kõrvaltee. Sellest tulenevalt projekteeris projekteerija katendi, mis peab vastu koormussagedusele 114 normtelge ööpäevas. Seega ei ole tegemist projekteerimisveaga. II
17.Maakohtu otsuses ei sisaldu põhjendusi selle kohta, kas projekteerija töö oli nõuetekohane liikluskorralduse projekti osas. Nimetatud menetlusliku minetuse saab ringkonnakohus kõrvaldada. Ringkonnakohus ei nõustu tellija seisukohaga, et projekteerija on oma kohustust vastavas osas rikkunud.
17.1.Hageja viitas menetluses sellele, et lisaks varasemates kohtueelsetes pretensioonides esile toodule tuli projekteerijal projekteerida liikluskorralduse projekt, mille käigus tuli anda liikluskorralduse ja liiklusmärkide lahendus (vt hageja 23.10.2023 seisukoha p 7.7, dtl 726). Nimetatud kohustus tuleb tehnilise kirjelduse p-st 4.2 (dtl 30) ja tellija märgib, et projekteerija tegi seda, kuid ei näinud selles ette liikluspiiranguid.
17.2.Maakohus tuvastas, et projekteeritud liikluskorralduse joonistelt MAli-008 kuni MAli-009 ei nähtu liiklusmärke, millega soovitaks piirata sissesõitu projekteeritavale alale ja/või sealt läbisõitu.
17.3.Saarte Hääle artiklist „Jagatud ruum ühendab“ (dtl 890–891) nähtub, et Kuressaare vallaarhitekt väljendab heameelt selle üle, et avalikkus arutab avaliku ruumi üle ja kirjeldab jagatud ruumi mõiste ajalugu. Samuti selgitab vallaametnik seda, et jagatud ruum on mõnes mõttes õueala-kontseptsiooni edasiarendus. Liiklusseaduse mõistes on õueala jalakäijate ja sõidukite samaaegseks liiklemiseks ettenähtud ala, kus ehituslike või muude vahenditega on vähendatud sõidukite kiirust ning mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud õueala liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega.
17.4.STRATUM OÜ ekspertarvamuse (dtl 750–809) osast 2.6 „Olemasolev liikluskorraldus“ nähtub, et projekteerija koostas jagatud tänavaruumiga ala liikluskorralduse lähtuvalt standardist EVS 843:2016. Ekspert märgib, et hetkel puudub liiklusseaduses sellekohane liiklusmärk, mistõttu on jagatud tänavaruumiga alale sisenemine lahendatud ala märkidega, mis hoiatab lähenemisest teelõigule, kus jalakäijad liiguvad sõiduteel (liiklusmärk 172), kehtestab suurima lubatud sõidukiiruse 10 km/h (liiklusmärk 351) ja keelab peatumise ja parkimise (liiklusmärk 361). Asjatundja on leidnud, et liikluskorraldusvahendeid on kasutatud vastavalt liiklusseadusele ning standardile EVS614:2008 Teemärgised ja nende kasutamine.
17.5.Nimetatud tõenditest saab järeldada, et projekteerija nägi ette liiklusmärkide lahenduse, mis vastab tellija lähteülesandele, seadusele ja standardile ega ole ka selles osas oma kohustusi rikkunud. III
18.Kuna projekteerija töö vastas tellija lähteülesandele ja ei sisaldanud projekteerimisvigu, ei saa ehitajale ette heita, et ta ei informeerinud tööprojekti koostamisel ega ehitustööde tegemisel tellijat põhiprojekti puudustest. Kuna hageja nõutud liiklusuuringu tegemisel puudus tähtsus, ei pidanud ehitaja liiklusuuringu tegemise puudumisele tellija tähelepanu juhtima. Seetõttu ei ole ka ehitaja oma kohustusi rikkunud.
17(18)
Samal põhjusel ei kohaldu riigihanke alusdokumendi osa 3 Tehniline kirjeldus p 1.1.2, mille kohaselt vastutab töövõtja enda poolt koostatud tööprojekti õigsusele ja põhiprojekti vastavusele ja inseneri kooskõlastus ei vähenda ega vabasta töövõtjat vastutusest (dtl 84).
19.Eeltoodu tõttu ei ole vajalik hinnata kahju hüvitamise teisi eeldusi, samuti poolte väiteid, mis seonduvad projekteerija vastu esitatud nõude aegumisega. IV
20.Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb muuta maakohtu menetluskulude jaotust ja jätta maakohtu menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuste rahuldamise tõttu samuti hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
21.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
18(18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.