lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-19239/7

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas · 02.09.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Kohtuasja number
2-21-19239/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.09.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1764
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 393 lg 1, 3TagastamiskohustusAÕS § 225Isikliku kasutusõiguse mõisteAÕS § 80 lg 1Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusestAÕS § 82 lg 1Valduse tõendamineAÕS § 83 lg 1Valdaja vastuväitedTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-21-19239

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.09.2022. a, Võru kohtumaja Põlva maja

Tsiviilasja number

2-21-19239

Tsiviilasi

M.J. hagi L.V. vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest välja nõudmise ja kinnistu vabastamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: M.J.(isikukood XXX; elukoht XXX; e-post: XXX);

Kohtuistungi aeg

02.08.2022. a

Kostja: L.V.(isikukood XXX; elukoht XXX).

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada M.J. hagi L.V. vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest välja nõudmise ja kinnistu vabastamise nõudes.
2.Mõista välja L.V. valdusest M.J. otsesesse valdusesse kinnistu, registriosa numbriga XXX, asukohaga XXX.
3.Vabatahtlikult valduse üleandmisest keeldumise korral tõsta L.V.kinnistult, registriosa numbriga 2018838, asukohaga Põlva maakonnas Põlva vallas Andre külas XXX asukohaga XXX, välja koos temale kuuluva varaga täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TsMS § 456 lg 1Kohtuotsuse jõustumine
4.
Jätta kõik menetluskulud kostja L.V. kanda.
5.Mõista L.V. lt M.J. kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 300 eurot.
6.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

1.M.J.(hageja) esitas kohtusse hagi L.V. (kostja) vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest välja nõudmise ja kinnistu vabastamise nõudes. Hageja palub nõuda välja kostjalt kinnistu registriosa nr XXX, asukohaga XXX (edaspidi kinnistu) valdus ja tagastada see hageja valdusesse. Samuti kohustada kostjat vabastama tema ebaseaduslikus valduses olev kinnistu osa kõikidest kostjale kuuluvatest esemetest. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda Hagiavalduse kohaselt võtsid hageja ja kostja kooselu kestel ühise otsusena aktsiaselts Eesti Ühispangast XX.XX.XXXX laenulepinguga nr XXX laenu kostja nimele XXX talu kinnistu ostuks. Kuni septembrini 2010 tasus laenu kostja. XX.XX.XXXX sõlmitud kinkelepinguga kinkis kostja kinnistu hagejale, hageja on ka kinnistusraamatusse omanikuna kantud. Sellest ajast alates on ka hageja tasunud kinnistuga seonduvaid laenumakseid. Kinkelepingut sõlmides elasid hageja ja kostja kinnistul ühises leibkonnas ja leppisid suuliselt kokku, et kostjale jääb peale lepingu sõlmimist kinnistu tähtajatu tasuta kasutusõigus. Kostja hakkas alates 2015. aastast tarvitama liigselt alkoholi ning elu temaga ühises leibkonnas muutus võimatuks. Kostja kinnistul elades enda järelt ei korista, samuti on ta hakanud takistama hageja ja laste sissepääsu, käib hageja kasutuses olevas ruumis pesu pesemas ja vett võtmas ning lülitab aeg-ajalt välja vee- ja elektriühenduse. 2017. aastal pani kostja toime kriminaalkuriteo, kus kannatanuteks olid hageja ja hageja tütar. Kostja sai kriminaalkorras karistada, kuid oma käitumist muutunud ei ole. Hageja on kostjaga sõlmitud kinnistu tasuta kasutamise lepingu üles öelnud nii suulises kui kirjalikus vormis, saatnud mitmel korral telefonile sõnumeid ning jätnud kirjaliku teate kostja uksele. Kostja on hageja avaldusi ignoreerinud.
2.02.08.2022 kohtuistungile kostja ei ilmunud. Hageja jäi kohtuistungil oma seisukohtade juurde. Hageja selgitas, et tema elab vaidlusalusel kinnistul, kostja käib seal aeg-ajalt. Elamu teine korrus on lukus ja kostja käsutuses. Hageja palus teha asjas sisulise otsuse ilma kostja kohalolekuta, millega hagi rahuldada. Kostja vastuväited
3.Kostja L.V. saatis kohtule 14.04.2022 allkirjastamata e-maili, milles selgitas, et tal ei ole kuskil mujal elada. Kostja on majas remonti teinud oma raha eest, hageja oli lastega kodus. Hageja väited ei vasta tõele, hageja tarvitab ise alkoholi ja valetab nii, et kõik teda usuvad. Maja kinkimisel oli poolte vahel kokkulepe, et keegi kedagi majast välja ei aja. Kohtu seisukoht
4.Kohus leiab, et M.J. hagi L.V. vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest välja nõudmise ja kinnistu vabastamise nõudes tuleb rahuldada. Kohus korraldas asjas 02.08.2022 kohtuistungi. Kuna kostja kohutistungile ei ilmunud, rahuldab kohus hageja taotlusel ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 408 p 1 alusel asja sisuliselt.
5.Hageja on esitanud kostja vastu hagi nõudmaks kostja valdusest hageja valdusesse XXX talu kinnistul asuvad seni kostja kasutuses olnud eluruumid. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 82 lg 1 sätestab, et omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Tegemist on asjaõigusliku omandi kaitse ehk vindikatsiooninõudega.

Praegusel juhul on kinnistusraamatust nähtuvalt vaidlusaluse XXX talu omanikuks alates 03.09.2010 hageja (tl 21-22). Nii hagiavaldusest kui ka kostja 14.04.2022 vastusest nähtub, et kostja kasutab osasid XXX talu eluruume, käib seal aeg-ajalt ning hoiab ruumides oma asju. Seega on kostja enda kasutuses olevate ruumide valdajaks. Seega saab hageja XXX talu omanikuna AÕS § 80 lg 1 alusel esitada kostja vastu hagi enda kinnisasja kostja ebaseaduslikust valdusest välja nõudmiseks. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, et kostja kasutab ja valdab üksnes osa XXX talu kinnistul asuvatest eluruumidest ning osa ruumidest on hageja ja tema laste valduses. Hageja seisukohtadest nähtub, et tema sooviks on saada terve kinnistu enda valdusesse ning lõpetada kostja valdus seni kostja kasutuses olnud ruumidele.

6.AÕS § 83 lg 1 kohaselt võib valdaja asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Riigikohus on selgitanud 17.03.2015 otsuses tsiviilasjas nr XXX, et kui kohus lahendab vindikatsioonihagi, mille aluseks on hageja väide, et kostjal ei ole asja valdamiseks õiguslikku alust, peab kohus hageja nõude lahendamisel kostja vastuväite alusel tuvastama, kas poolte vahel on õigussuhe, mis annab kostjale õiguse vaidlusalust asja vallata, või mitte. Pooled vaidlevadki praegusel juhul selle üle, kas kostjal on õigus XXX talu osasid ruume vallata. Kostja väidab, et hagejal ja kostjal oli kokkulepe, et „keegi kedagi välja ei aja, vahet ei ole, kelle nimel maja on“. Eeltoodud väidetest järeldab kohus, et kostjal on tema enda hinnangul õigus XXX talus hagejaga sõlmitud kokkuleppe alusel elada. Hageja väitel sõlmisid hageja ja kostja kinnistu kinkelepingu sõlmimisega samal ajal lisaks omavahel suulise kinnistu tasuta kasutamise lepingu. Tasuta kasutamise lepinguga kohustub kasutusse andja võlaõigusseaduse (VÕS) § 389 kohaselt andma kasutajale üle eseme tasuta kasutamiseks. Kostja 14.04.2022 vastusest ei nähtu samuti, et kostja õigus XXX talu kinnistul asuvaid eluruume kasutada olnuks tasuline. Kinnistusraamatu väljavõttest ei nähtu, et kostjale oleks seatud isiklik kasutusõigus AÕS § 225 mõttes. Seega on hageja ja kostja kokkulepe, mille kohaselt võis kostja pärast XXX talu kinnistu hagejale kinkimist talus edasi elada, õiguslikult kvalifitseeritav kinnistu tasuta kasutamise lepinguna.
7.Kostjal on õigus keelduda enda valduses olevate eluruumide valduse väljaandmisest kui pooltevaheline tasuta kasutamise leping on jätkuvalt kehtib. Hageja hinnangul on ta kostjaga sõlmitud tasuta kasutamise lepingu üles öelnud ning kostjal on tekkinud kohustus kinnistu vabastamiseks ja enda valduses olevate ruumide valduse hagejale üleandmiseks. VÕS § 393 lg 1 järgi peab kasutaja kasutusse antud eseme kasutustähtaja lõppemisel tagastama. Kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud, tuleb ese sama paragrahvi teise lõike järgi tagastada pärast lepingust tuleneva eseme kasutamise eesmärgi saavutamist. Kasutusse andja võib nõuda eseme tagastamist ka varem, kui on möödunud aeg, mille jooksul kasutaja oleks saanud kasutuseesmärgi saavutada. Kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud ja see ei tulene eseme kasutamise eesmärgist, võib kasutusse andja lepingu VÕS § 393 lg 3 järgi üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist. Hageja hinnangul sõlmiti tausta kasutamise leping ilma kindlat lõpptähtaega määramata, s.o tähtajatult. Ka kostja vastusest ei nähtu, et leping oleks sõlmitud tähtajalisena. Praegusel juhul ei nähtu poolte seisukohtadest ega kohtule esitatud tõenditest, et hageja ja kostja oleksid leppinud kokku tasuta kasutamise lepingu lõpptähtajas kas kindla kuupäevana või sidunud lepingu kehtivuse mingi kindla sündmuse saabumisega, nt sõlminud tasuta kasutamise lepingu kostja eluajaks. Seega oli hageja ja kostja vahel sõlmitud XXX talu ruumide tasuta kasutamise leping tähtajatu. VÕS § 393 lg 3 kohaselt võib kasutusse andja (hageja) tähtajatu tausta kasutamise lepingu igal ajal üles öelda.
8.Hageja on kinnitanud, et on kostjaga sõlmitud tasuta kasutamise lepingu suuliselt üles öelnud ning edastanud kostjale vastavasisulisi teateid ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohtule esitatud sõnumiväljavõtetest nähtub, et 07.05.2021 on hageja kostjale kirjutanud: „Vabasta maja ülemine korrus! ... Siis, kas lähed heaga või pean mingid meetmed kasutusse võtma!“. 27.08.2021 on kostja hagejale kirjutanud „Ja ära siin enam käi.... Korja oma kola kokku ja mine ära vabatahtlikult, sul endal mitu korterit“ (tlk 35-36). Nimetatud sõnumitest nähtub üheselt hageja tahe kostjaga sõlmitud tasuta kasutamise lepingu lõpetamiseks ja kogu XXX talu kinnistu enda otsesesse valdusesse saamiseks. Seadus ei sätesta tasuta kasutamise lepingu sõlmimisele ega selle ülesütlemise avaldusele kohustuslikku vorminõuet. Kostja ei ole eitanud eelpool viidatuid sõnumite kättesaamist ega samuti seda, et hageja on tal palunud kinnistu vabastada ja kinnistult ära kolida. Seega on hageja kostjaga sõlmitud tasuta kasutamise lepingu üles öelnud hiljemalt 07.05.2021. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, et pooled oleksid hiljem kokku leppinud lepingu jätkuvuses või sõlminud uue tasuta kasutamise lepingu. Kuna tähtajatu tausta kasutamise lepingu ülesütlemiseks ei ole vaja tuua mingeid põhjuseid ega täiendavaid aluseid, jätab kohus tähelepanuta hageja esitatud tõendid ja väited kostjapoolse vägivaldsuse, elatise maksmise kohustuse rikkumise, samuti pangalaenu ja kindlustuse kohta. Nimetatud väited ja tõendid ei oma käesolevalt asja lahendamisel tähtsust.
9.Kostja vastuväited, milliste kohaselt ei ole tal kuhugi mujale minna ega mujal oma asju hoida, ei ole seaduse kohaselt tasuta kasutamise lepingu jätkamise aluseks ega anna seega alust käesoleva hagi rahuldamata jätmiseks. Samuti ei ole tähtsust asjaolul, et eelnevalt oli kinnistu omanikuks kostja, kes kinkis XXX talu kinnistu kinkelepinguga hagejale (tl 14-20). Kinkelepingu sõlmimisel oleks kostjal ja hagejal olnud võimalik kostja huvide paremaks kaitseks seada kostja kasuks eluaegse isikliku kasutusõiguse (AÕS § 225). Samuti ei oma asja lahendamisel tähtsust, et kostja tegi oma rahaliste vahendite arvelt kinnistule parendusi enne selle hagejale kinkimist. Kui kostja oleks soovinud oma kulutuste eest mingit hüvitist, oleks ta võinud kinkelepingu asemel sõlmida tasulisele võõrandamisele suunatud lepingu, jätta kinkelepingu üldse sõlmimata või kinkida hagejale ainult mõttelise osa kinnistust. Praeguse vaidluse lahendamisel ei oma kostja kui kinnistu eelmise omaniku poolt tehtud kulutused tähtsust.
10.Eelnevast tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. Kohus mõistab välja L.V. valdusest M.J. otsesesse valdusesse kinnistu, registriosa numbriga XXX, asukohaga XXX. Hageja on taotlenud ka, et kohus kohustaks kostjat vabastama tema ebaseaduslikuks valduses olev kinnistu osa kõikidest kostjale kuuluvatest esemetest. Kohus selgitab, et kui kostja kohtuotsust vabatahtlikult ei täida on hagejal pärast otsuse jõustumist võimalik pöörduda kohtutäituri poole, et kohtutäitur tõstaks kostja koos kostjale kuuluva varaga XXX kinnistult välja. Kohtuotsus jõustub TsMS § 456 lg 1 kohaselt siis, kui selle peale ei saa enam edasi kaevata. Kohus selgitab pooltele, et täitemenetluse seadustiku § 180 lg 1 kohaselt annab kohtutäitur enne väljatõstmist võlgnikule ka kuni kolmekuulise tähtaja eluruumi vabastamiseks. Seega on kostjal eelduslikult ka aega, et leida endale uus eluruum ja võimalus endale kuuluvate esemete hoiustamiseks. Menetluskulude jaotus
11.TsMS § 173 lg 1 järgi märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

12.TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 alusel määrab kohus kindlaks ka hagejale hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole hageja kasutanud professionaalset õigusabi ning hageja menetluskuludeks on üksnes hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 300 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu tuleb nimetatud summa ka kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium