Ilumi Group OÜ hagi TASMO ÄRIGRUPI Aktsiaseltsi vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
10 811 533 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Ilumi Group OÜ (registrikood 11162734), seaduslik esindaja D V Kostja TASMO ÄRIGRUPI Aktsiaselts (registrikood 10057432), lepingulised esindajad P P ja H O
Kohtuistungi toimumise aeg võikirjalik menetlus menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Jätta menetlusse võtmata hageja 19.10.2025 esitatud seisukohad.
2.Rahuldada kostja taotlus ja kohaldada Ilumi Group OÜ haginõude osas aegumist.
3.Jätta Ilumi Group OÜ hagi TASMO ÄRIGRUPI Aktsiaseltsi vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud hageja kanda.
5.Kohus määrab menetluskulud kindlaks peale otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Selleks tuleb kostjal esitada kohtule menetluskulude nimekiri 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel
2-24-5280 ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja seisukohad
Hageja palub kostjalt välja mõista 10 811 553 eurot.
Hagiavalduse kohaselt alustasid pooled 2007 ühist elamukinnisvara arendusprojekti Peterburis ("Xxx" projekt). Projekti viidi ellu Venemaal registreeritud OOO "Xxx" kaudu (reg.nr xxx). OOO "Xxx" osakapitalist kuulus 65% kostjale ja 35% hagejale.
2018 juunis toimusid hageja ja kostja läbirääkimised, mille käigus kostja soovis 35% osalust OOO-s "Xxx" ümber registreerida kostjale, ähvardades vastasel juhul projekti rahastamise lõpetada, kinnitades, et kostja vormistab kokkulepped varade omamise kohta, allkirjastades koostöömemorandumi; kostja jätkab "Xxx" projekti rahastamist memorandumis ettenähtud mahus; kostja tagab kompromisside sõlmimise võlausaldajatega ja elamispindade üleandmise neile; kostja vormistab varem antud 560 000 euro suuruse laenu ümber enda struktuuridele (lisa 5, dtl 462).
16.08.2018 sõlmisid hageja ja kostja lepingu 35% osaluse võõrandamiseks OOO-s "Xxx" kostja kasuks sümboolse hinnaga 3500 rubla, mis tehingu kuupäeva seisuga moodustas umbes 46 eurot (lisa 2, dtl 32). Võõrandatava osaluse turuväärtus oli seejuures 10 811 553 eurot (lisad 3, 4, dtl 42, 458). Pärast osaluse saamist ei täitnud kostja oma kinnitusi hoidus memorandumi allkirjastamisest, lõpetas projekti rahastamise, ei taganud kohustuste täitmist korteriostu lepingu alusel maksete tegijate ees ega elamispindade üleandmist neile, Vu laenu ümberregistreerimise asemel algatas võla sissenõudmise temalt isiklikult (lisa 8, dtl 503).
Vene tsiviilkoodeksi artikli 431.2 alusel esitatud nõuetele kohaldatakse üldist 3-aastast aegumistähtaega (Vene tsiviilkoodeksi artikkel 196)
Aegumistähtaeg hakkas hageja hinnangul kulgema 04.10.2019, kui hageja sai teada oma õiguste rikkumisest kostja valekinnituste ja OOO "Xxx" pankroti tõttu (Vene tsiviilkoodeksi artikkel 200). Hagi menetlusse võtmine kostjalt 10 811 553 euro suuruse kahju väljamõistmise nõuded esitati hageja poolt vastuhagina tsiviilasjas 2-21-7946. Vastuhagi esitamise hetkel (15.07.2022) oli aegumistähtaja algusest möödunud 2 aastat 9 kuud 11 päeva. Harju Maakohtu 13.03.2024 määrusega jäeti vastuhagi läbi vaatamata seoses kohtukulude katteks tagatise maksmata jätmisega (lisa 11, dtl 552). Hageja nõuete aegumistähtajad on vastuhagi läbivaatamise aja võrra pikenenud.
05.08.2024 menetlusdokumendis leiab hageja, et kostja aegumistähtaja arvestus on ekslik. Kostja esitas tõendina kohtuotsuse, mis tühistati ning mis võib olla käsitletav kui katse kohut eksitada. Kostja lähtub kuupäevast 21.10.2018, viidates D Vu e-kirjale. See kiri aga vaid kinnitab, et hageja oli teadlik kostja vastumeelsusest täita oma kohustusi seoses
2
2-24-5280 memorandumi allkirjastamisega. Kostja ei ole aga kunagi otseselt teatanud oma võimetusest kohustusi täita, mistõttu hageja sai sellest teada oluliselt hiljem.
Hageja hinnangul tuleb õige aegumistähtaja alguspunkti määramiseks arvesse võtta järgmisi etappe.
Katse sõlmida kompromisslepingut. Pärast vaidluse tekkimist, mis oli seotud kostja kohustuste mittetäitmisega, püüdsid pooled olukorda lahendada kompromisslepingu sõlmimise teel. Hageja loovutas oma osaluse, tuginedes muuhulgas kostja lubadusele sõlmida kompromissleping krediitoridega. Kostja omakorda kinnitas, et viib läbi vastavad läbirääkimised (mida kinnitab 8. mai 2019. a kiri koos kompromisslepingu projektiga, vt lisa 2, dtl 894). See asjaolu näitab, et pooltel oli ühine tahe leida lahendus ja täita lepingust tulenevad kohustused. 04.10.2019 kuulutas Peterburi ja Leningradi oblasti arbitraažikohus välja OOO "Xxx" pankroti (vt lisa 1, dtl 891). Sellest hetkest sai hagejale selgeks, et kostja kohustuste täitmine võib osutuda võimatuks. Vaatamata pankrotimenetlusele, jätkas kostja läbirääkimisi hagejaga võimalike lahenduste leidmiseks. 29.10.2019 toimus partnerite kohtumine, et arutada olukorra lahendamise võimalusi (vt lisa 3, dtl 904). 09.11.2019 lõpetas Leningradi oblasti valitsus objekti lõpetamise lepingu (vt lisa 4, dtl 906). Alles pärast objekti lõpetamise lepingu lõpetamist sai hagejale lõplikult selgeks, et kostja ei suuda oma kohustusi täita. Seega tuleb aegumistähtaja alguspunktiks lugeda 09.11.2019.
7.Vastavalt Venemaa Föderatsiooni tsiviilkoodeksi §-le 203 peatub hagimenetlustähtaja kulgemine võlgniku poolt oma kohustuse tunnustamisega. Pärast peatamist algab hagimenetlustähtaja kulgemine uuesti ning enne peatumist möödunud aeg ei arvestata uude tähtaega. Antud juhul näitab hageja hinnangul läbirääkimiste jätkamine pärast pankrotimenetluse algatamist, aga samuti kompromisslepingu projekti saatmine hagejale, et kostja tunnistas oma kohustusi ja kavatses need täita. Seega peatati hagimenetlustähtaja kulgemine ning see algas uuesti alles pärast läbirääkimiste lõplikku katkemist, mis toimus oluliselt hiljem kui 21.10.2018.
8.04.10.2024 esitatud seisukohas hageja toob välja järgmised olulised kuupäevad, millal ta võis aru saada oma õiguste rikkumisest. 04.10.2019 — konkursimenetluse ametlik avamine, misjärel sai selgeks, et kompromissi sõlmimine võlausaldajatega ja projekti lõpuleviimine muutusid väga keeruliseks. Teoreetiliselt võib kompromissi sõlmida igal pankrotiprotsessi etapil, kuid see sündmus tõi esile olulised raskused kohustuste täitmisel. (Vastuväide 05.08.2024. Lisa 1 - Peterburi ja Leningradi oblasti arbitraažikohtu 04.10.2019 otsus.asice) 09.11.2019 — Leningradi oblasti valitsuse ametlik teade lepingu lõpetamise kohta, mis kinnitas TASMO rahastamise lõpetamise ja muutis projekti elluviimise võimatuks (Vastuväide 05.08.2024. Lisa 4 - Leningradi oblasti valitsuse 09.11.2019 teade lepingu lõpetamise kohta.pdf). 25.10.2019 — koosolekul arutati koostöömemorandumi allkirjastamist või mitteallkirjastamist, mis kinnitas määramatust edasiste kohustuste täitmisel kostja poolt (Vastuväide 05.08.2024. Lisa 3 Partnerite kohtumise päevakord 23.10.2019.pdf). 18.12.2020 — 560 000 euro suuruse hagi esitamine D Vu vastu näitas viimase Xxx kinnituse rikkumist laenu ümbervormistamise kohta (dtl 507).
3
2-24-5280 Hageja hinnangul annavad need kuupäevad selge ülevaate sellest, millal ja kuidas võis hageja aru saada oma õiguste rikkumisest, tuginedes dokumentaalselt kinnitatud sündmustele. Seoses aegumise peatumisega hageja märgib, et kuigi tema hagis oli välja toodud varasem rikkumisest teadlikkuse kuupäev, peatub vastavalt TsÜS § 203 kohaselt aegumise tähtaeg, kuni pooled peavad läbirääkimisi. Käesoleval juhul kestsid läbirääkimised kuni oktoobrini 2019, pikendades seeläbi aegumise tähtaega. Seega ei ole hageja seisukohas mingeid muudatusi ning õiguslik aegumise tähtaeg ei alga enne 04.10.2019.
Hageja hinnangul väidab kostja ekslikult, et konkursimenetlus algas 22.03.2019. Kohtuotsusest on selgelt näha, et ettevõte oli selleks ajaks välisjuhtimise all (Vastuväide 05.08.2024. Lisa 1 - Peterburi ja Leningradi oblasti arbitraažikohtu 04.10.2019 otsus.asice).
Sellel perioodil püüdis kostja jätkuvalt lahendada rahalisi küsimusi ja sõlmida võlausaldajatega kompromissi. Konkursimenetlus algatati tegelikult alles oktoobris 2019 (Vastuväide 05.08.2024. Lisa 1 - Peterburi ja Leningradi oblasti arbitraažikohtu 04.10.2019 otsus.asice), mis on oluline punkt, kui sai selgeks, et kostja ei täida oma kohustusi. Kostja käsitleb tühistatud otsust justkui kehtiva lahendina. Seoses kostja väitega 2018. a kohta kostja väidab, et hageja oleks pidanud aru saama oma õiguste rikkumisest juba 2018. a oktoobris, tuginedes poolte vahelisele kirjavahetusele ajavahemikus 18. kuni 21.10.2018. Kuid need sündmused ei saa olla aegumistähtaja alguseks, kuna: 1. Sündmused, mis oleksid võinud lõplikult kinnitada kohustuste rikkumise, ei olnud veel aset leidnud. Sel ajal oli projekt veel elluviimise etapis, ja nagu dokumendid kinnitavad, läbirääkimised ja töö jätkusid. 2. Läbirääkimised ja lahenduse otsimine olid aktiivses faasis, ning polnud märke lõplikust rahastamise lõpetamisest või projekti lõpetamise võimatusest. 3. Kuigi kostja sisuliselt tunnistab kohustuste rikkumise, ei toimunud kõik rikkumised ega saanud hageja neist teadlikuks 2018. aastal, vaid alles 04.10.2019, kui algatati konkursimenetlus ja sai selgeks, et kohustuste täitmine muutus võimatuks. Seega viitamine 2018. aasta oktoobrile kui aegumistähtaja algusele on põhjendamatu.
04.11.2024 menetlusdokumendis jääb hageja seisukohale, et õiguste rikkumisest sai hageja teada pärast OOO "XXX" suhtes pankrotimenetluse algatamist 04.10.2019, kui: 1. Kompromissi sõlmimine võlausaldajatega muutus ebatõenäoliseks 2. Kinnitust leidis Xxx projekti rahastamise peatamine 3. Memorandumi garantiid kaotasid mõtte.
Vene tsiviilkoodeksi artikli 202 lõike 3 kohaselt: „Kui pooled kasutavad seaduses või lepingus ettenähtud kohtueelset vaidluste lahendamise korda (näiteks pretensioonide esitamise korda, vahendust), peatub aegumistähtaja kulgemine seaduses või lepingus vastava menetluse läbiviimiseks ettenähtud ajaks, või sellise tähtaja puudumisel - kuueks kuuks alates selle algusest.“
Vene tsiviilkoodeksi artikli 204 kohaselt ei kulge aegumistähtaeg kohtumenetluse ajal: „Nõude aegumistähtaeg ei kulu alates päevast, mil isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma rikutud õiguse kaitseks kogu selle aja vältel, mil toimub rikutud õiguse kohtulik kaitse.“
Hageja hinnangul tuleb aegumistähtaja kulgemist arvutada järgmiselt:
Tähtaja algus - 04.10.2019 (pankroti väljakuulutamine) Peatumine seoses läbirääkimistega: •Alates 25.10.2019 kuueks kuuks (Vastuväide 05.08.2024. Lisa 3 - Partnerite kohtumise päevakord 23.10.2019.pdf) •Jätkumine alates 25.04.2020 4
2-24-5280 Peatumine seoses kohtumenetlusega: •15.07.2022 (vastuhagi esitamine) kuni 13.03.2024 (vastuhagi läbi vaatamata jätmise määrus) •Jätkumine alates 13.03.2024 •Uus peatumine alates 02.04.2024.
Kui kohus leiab, et läbirääkimised peatasid aegumistähtaja, siis kuupäevaks 02.04.2024 oli jäänud 243 päeva aegumistähtaja lõpuni.
Kui kohus leiab, et läbirääkimised ei peatanud aegumistähtaega, siis kuupäevaks 02.04.2024 oli jäänud 60 päeva aegumistähtaja lõpuni. Mõlemal juhul ei ole aegumistähtaeg möödunud.
Pärast võlausaldajate koosolekut, arvestades OOO "Xxx" märkimisväärset varade hulka, otsustas enamik võlausaldajaid välisjuhtimise algatamise kasuks, mis võimaldas võlausaldajatel juhtida ettevõtet OOO "Xxx" välisjuhi kaudu. Kohus otsustas siiski algatada pankrotimenetluse, mis oli vastuolus õigusnormidega, ning apellatsioonikohus tühistas hiljem selle otsuse.
Oluline on märkida, et vaatamata nendele protsessidele jätkas TASMO rahastamist. Samuti pidas TASMO läbirääkimisi välisjuhi ja võlausaldajatega kompromissi saavutamiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni.
14.11.2024 esitas hageja täiendavaid tõendeid, millised hageja hinnangul kinnitavad, et kostja tunnustas hageja õigusi, kordas osaluse ostmisele eelnenud kinnitusi ja väitis, et kavatseb realiseerida kõik antud kinnitused, mis täielikult välistab võimaluse, et hageja võis sel perioodil teada saada oma õiguste rikkumisest. Aegumistähtaja alguseks saab olla üksnes 04.10.2019, mil algas pankrotimenetlus ja sai ilmseks kinnituste mittetäitmine.
Kostja vastus
17.23.07.2024 menetlusdokumendis ei nõustu kostja hageja nõudega ja palub teha vaheotsus, millega tuvastada, et Ilumi Group OÜ esitatud nõuded TASMO ÄRIGRUPI AS-i vastu on aegunud.
18.Kostja rõhutab, et lähtus aegumise kohaldamise taotluse esitamisel hageja enda esitatust, sh lähtudes D Vu 21.10.2018 e-kirjas I Iile sisalduvad viited nii Xxxi pankrotile, lepingujärgse ehitustegevuse finantseerimise peatumisele, ehitustegevuse peatumisele, korteriomanike pretensioonidele. Seega oli hageja hinnangul kostja teadlik nii aktivate jagamisest keeldumisest kui väidetavate kinnituste rikkumisest hiljemalt ajavahemikus 18.10.2018 – 21.10.2018.
19.Hageja on hagiavaldusele lisanud Vene Föderatsiooni advokaadi J. M õigusliku arvamuse, mille kohaselt: Vastavalt VF Tsiviilseadustiku § 196 lg 1 on üldine hagiaegumise tähtaeg kolm aastat alates päevast, mida määratakse käesoleva seadustiku § 200 alusel. Kuna hagi aegumise eritähtaeg kahjuhüvitamise nõudes ei ole määratletud, kohaldatakse selliste nõuete osas üldist hagiaegumise tähtaega. VF Tsiviilseadustiku § 200 sätestab, et hagiaegumise tähtaeg hakkab kulgema päevast, kui isik sai teada või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest, ja sellest, kes on hagis selle õiguse kaitsmisel kohane kostja.
20.Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja Vene Föderatsiooni advokaadi õiguslikust arvamusest hakkas aegumistähtaeg kulgema hiljemalt 21.10.2018, millest tulenevalt nõuded aegusid 21.10.2021. Kuna hageja esitas nõude vastuhagis 15.07.2022, siis selleks ajaks olid nõuded juba enam kui 8 kuud aegunud.
5
2-24-5280
21.Hagiavalduse p 1.9. on hageja oma seisukoha põhistamiseks esitanud faktiväite, et 04.10.2019 kuulutati välja OOO „Xxx“ pankrot ning sellest hetkest sai (hagejale) selgeks, et kostja ei suuda täita oma kohustusi. Kostja jaoks teadmata põhjustel on hageja esitanud otseselt vale faktiväite OOO Xxx pankroti väljakuulutamise aja kohta. OOO Xxx pankrot kuulutati välja 22.03.2019 (Lisa 1, dtl 867). Lisaks nähtub 22.03.2019 kohtulahendist kogu OOO Xxxi maksevõimetusega seonduv ajaline ülevaade ja sellega seotud asjaolud, sealhulgas, et juba 12.09.2017 algatati OOO Xxx suhtes järelevalvemenetlus ja määrati OOO_le Xxx ajutine haldur (otsuse lk 1). Seega OOO Xxx oli maksevõimetu aastaid, mistõttu ei olnud OOO Xxx pankroti väljakuulutamine üllatuslik. Samas on kostja seisukohal, et OOO Xxx pankroti väljakuulutamine ei oma mingit seost kostja võimega täita oma väidetavaid „kohustusi“ (hagiavalduse p. 1.9.), vaid pankroti väljakuulutamine omab seost üksnes OOO Xxx võimega täita omi kohustusi. Kostja hinnangul on aegumise seisukohast määrav, et sõltumata sellest, millise tähenduse OOO Xxx pankroti väljakuulutamisele annab hageja, toimus ka see igal juhul enam kui 3 aastat enne vastuhagi esitamist 15.07.2022. Kostja leiab, et isegi kui oleks põhjendatud alustada hagi aegumistähtaja arvutamist OOO Xxx pankroti väljakuulutamisest, oli ka sel juhul aegumistähtaeg ka vastuhagi esitamise ajaks (15.07.2022. a.) möödunud.
12.09.2024 menetlusdokumendis esitas kostja seisukohad hageja esitatud seisukohtade osas.
Hagiavalduse punkti 5 „Aegumistähtaeg“ alapunktis 5.2. on hageja üheselt ja selgelt avaldanud, et „aegumistähtaeg hakkas kulgema 04.10.2019, kui hageja sai teada oma õiguste rikkumisest kostja valekinnituse ja OOO „Xxx“ pankroti tõttu (Vene tsiviilkoodeksi artikkel 200)“. Seisukoha p. 1.2. viimases lõigus on hageja aga hoopiski asunud uuele seisukohale ja märkinud: „Alles pärast objekti lõpetamise lepingu lõpetamist sai hagejale lõplikult selgeks, et kostja ei suuda kohustusi täita. Seega tuleb aegumistähtaja alguspunktiks lugeda 09.11.2019.“. „Objekti lõpetamise lepingu“ lõpetamise all on hageja pidanud silmas Leningradi oblasti esindaja teatist 15.05.2017 aastal Leningradi oblasti valitsuse, osaühingu "Xxx" (edaspidi - Varade omanik), aktsiaseltsi "Tasmo Ärigruppi" (edaspidi - Investor) ja osaühing "Žiloi kompleks Xxx" (edaspidi Arendaja) koostöölepingu 2/1505017 lõpetamise kohta. Seejuures pole hageja esitanud vastavat lepingut, mida lõpetati, mistõttu ei ole võimalik ka teha järeldusi, milline on selle lepingu lõpetamise seos väidetavate kostja „kohustuste“ mittetäitmisega.
Hageja on esitanud kaks uut asjaolu, millele tuginedes soovib aegumise tähtaega edasi lükata, so: -katse sõlmida kompromissilepingut; läbirääkimiste jätkamine pärast pankrotimenetluse algatamist.
Nii mõlemad uued hageja asjaolud, selle põhistamiseks esitatud dokumendid kui ka sellest tuletatud järeldus, nagu oleks kostja tunnistanud oma kohustusi, on kostja hinnangul otseselt valed ja samuti eluliselt ebausutavad.
Hageja on avaldanud hagis esitatud kahjunõude alusena asjaolu, et kostja olevat andnud seoses 16.08.2018 sõlmitud OOO Xxx 35% osaluse võõrandamise lepinguga valekinnitusi, mistõttu hageja nõustus sellistel tingimustel osa võõrandamise lepingut sõlmima.
Aegumise üle otsustamiseks on vajalik selgitada välja, millal väidetavad rikkumised on aset leidnud. 6
2-24-5280 Hageja on tuginenud aegumise kohaldamise osas VF Tsiviilseadustiku §-le 200, mis sätestab, et hagi aegumise tähtaeg hakkab kulgema päevast, kui isik sai teada või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest, ja sellest, kes on hagis selle õiguse kaitsmisel kohane kostja. Kuna hageja ei ole avaldanud, et temale valmistanuks probleeme rikkuja isiku kindlakstegemine, on vajalik aegumise üle otsustamiseks selgitada välja väidetava rikkumise aeg ja õigustatud isiku rikkumisest teadasaamise aeg. Selleks tuleb esmalt välja selgitada, milliseks tähtajaks pidi kostja väidetavalt seoses müügilepingu sõlmimisega võetud kohustused täitma. Hageja ei ole hagiavalduses märkinud, milliseks tähtajaks kohustus kostja kohustused täitma. 23.07.2024. as. menetlusdokumendi p. 4.2. on kostja selgitanud, et D Vu 21.10.2018 e-kirjas I Iile sisalduvad viited nii Xxxi pankrotile, lepingujärgse ehitustegevuse finantseerimise peatumisele, ehitustegevuse peatumisele, korteriomanike pretensioonidele – seega neile kinnituste „rikkumistele“, mis on hagiavalduse aluseks. Seega oli kostja teadlik nii aktivate jagamisest keeldumisest kui väidetavate kinnituste rikkumisest hiljemalt ajavahemikus 18.10.2018 – 21.10.2018. VF Tsiviilseadustiku § 314 sätestab kohustuse täitmise tähtaja järgnevalt; § 314 Kohustuse täitmise tähtaeg (1) Kui kohustus näeb ette või võimaldab määrata selle täitmise päeva või tähtaja (perioodi), mille jooksul see tuleb täita (sealhulgas kui seda tähtaega arvestatakse hetkest, mil teine pool täidab oma kohustused, või muude seaduses või lepingus sätestatud asjaolude saabumisel), kuulub kohustus täitmisele sellel päeval või vastavalt igal ajal selle perioodi jooksul. (2) Juhtudel, kui kohustus ei näe ette selle täitmise tähtaega ja ei sisalda tingimusi, mis võimaldavad seda tähtaega määrata, samuti juhtudel, kui kohustuse täitmise tähtaeg on määratud nõude esitamise momendiga, tuleb kohustus täita seitsme päeva jooksul arvates päevast, mil võlausaldaja esitas nõude selle täitmiseks, kui kohustuse täitmine muuks tähtajaks ei ole ette nähtud seadusega, teiste õigusaktidega, kohustuste tingimuste või ei tulene tavadest või kohustuse olemusest. Kui võlausaldaja ei esita nõuet sellise kohustuse täitmiseks mõistliku aja jooksul, on võlgnikul õigus nõuda võlausaldajalt täitmise vastuvõtmist, kui seaduse, muude õigusaktidega, kohustuse täitmise tingimustega ei ole ette nähtud teisiti või ei tulene see tavadest või kohustuse olemusest. Hageja oli seega kostja väidetavast rikkumisest teadlik hiljemalt perioodist 18.10.2018 – 21.10.2018, kui on e-kirjavahetuses nõudnud kostjalt väidetavate kohustuste täitmist. Vastavalt VF Tsiviilseadustiku § 314 lg 2 pidanuks kostja omapoolsed kohustused täitma hiljemalt 7 päeva jooksul, st hiljemalt oktoobri lõpuks 2018 ning hiljemalt sellest ajast hakkas kulgema ka aegumistähtaeg, kuivõrd hageja oli selleks ajaks vaieldamatult teadlik oma õiguste rikkumisest. Kolmeaastane hagi aegumise tähtaeg möödus selliselt arvestatuna hiljemalt 28.10.2021.
25.Hageja ei ole esitanud kohtule ühtki tõendit, millega oleks tõendatud OOO Xxx 22.03.2019 pankrotiotsuse tühistamine. OOO Xxx pankroti väljakuulutamise tõendamiseks esitab kostja täiendavalt teate Vene Föderatsiooni pankrotiregistrist (Lisa 1, dtl 924), mille kohaselt on SanktPeterburgi ja Leningradi oblasti Arbitraažikohtu otsuse alusel 22.03.2019 välja kuulutatud OOO Xxx pankrot. Teade on avaldatud Vene Föderatsiooni pankrotiregistris 31.03.2019. Seega oli vastav teade avaldatud nii hagejale kui kõigile teistele isikutele. Kostja leiab, et kui isegi OOO Xxx pankroti väljakuulutamine omaks hagi aegumise seisukohast mingisugustki õiguslikku tähendust, siis peaks aegumistähtaeg hakkama kulgema 22.03.2019 pankrotiotsusest, kuivõrd hagejale olevat just pankrotiotsusest selgunud, et „kostja kohustuste täitmine võib osutuda võimatuks“. Kui isegi asuda seisukohale, et OOO Xxx pankroti väljakuulutamisest võiks järeldada kostja võimetust omi kohustusi täita, puudub igasugune mõistlik 7
2-24-5280 põhjendus, miks kostja võimetus täita omi kohustusi ei selgunud hageja jaoks 22.03.2019 kohtuotsusest OOO Xxx pankroti väljakuulutamise kohta. OOO Xxx pankroti väljakuulutamine ei oma mingisugust seost kostja väidetavate rikkumistega. Aegumistähtaja kulgema hakkamine on seotud kostja poolt väidetavalt toime pandud rikkumise ajaga, mitte kolmanda isiku pankroti väljakuulutamise ajaga. Hageja on küll selgitanud, et OOO Xxx pankroti väljakuulutamisest sai hagejale selgeks, et kostja kohutuste täitmine võib osutuda võimatuks, kuid hagi aegumise seisukohast ei oma see asjaolu mingisugust õiguslikku tähendust, kuivõrd VF Tsiviilseadustiku § 200, millele hageja tugineb, seob sarnaselt EV seadusandlusele aegumise kulgemise alguse rikkumisest teadasaamisega, mitte teadasaamisega sellest, et kohustatud isik ei ole võimeline kohustust täitma.
Niisamuti ei oma aegumise algustähtaja seisukohast mingisugust õiguslikku tähendust ka Leningradi oblasti poolt koostöölepingu lõpetamine 09.11.2019. Hageja on selgitanud, et sellest lepingu lõpetamisest sai hagejale lõplikult selgeks, et kostja ei suuda oma kohustusi täita. Nagu eespool näidatud ei oma lõpliku selguse saamine kohustatud isiku suutmatusest täita omi kohustusi aegumise seisukohast mingit tähendust, vaid aegumistähtaeg hakkab ikkagi kulgema rikkumisest teadasaamisest (VF Tsiviilseadustiku § 200).
Kostja ei ole väidetud kohustuste olemasolu kunagi tunnustanud.
Hageja on leidnud, et kostja on (kaudselt) tunnistanud kohustusi hageja ees kompromissläbirääkimiste jätkamisega pärast pankrotimenetluse algatamist ja kompromisslepingu projekti saatmisega hagejale. Selline seisukoht on kostja hinnangul vale juba ainuüksi põhjusel, et 08.05.2019 saadetud nn kompromissilepingu projektis puudub mistahes viide hagejale ja/või kostja poolt kohustuste tunnistamisele hageja ees. Lisaks ei ole see koostatud kostja poolt, vaid ilmselt saadetud E.G poolt hagejale tagasi omapoolsete võimalike täiendustega. Lisaks on selle kompromissiprojekti osapoolteks terve rida isikuid, kes ei ole kostjaga seotud, samuti pole need isikud kuidagi seotud väidetavate kostja „kinnituste“ ja nende täitmisega. Seejuures tuleb pöörata ka tähelepanu nn kompromissilepingu saatmise ajale - 08.05.2019. Hageja esitas käesoleva kohtuasjas esitatud haginõude vastuhagina Harju Maakohtusse 15.07.2022. Seega isegi juhul, kui käsitleda 08.05.2019 esitatud kompromissilepingu projekti saatmist kostja poolt hageja ees nõuete tunnistamisena, siis oli ka sellest vastuhagi esitamise ajaks möödunud enam kui 3 aastat. Kompromissilepingu mitteasjakohasust kinnitab muu hulgas asjaolu, et vastava lepingu osapoolteks olid ka teised isikud ja vastav leping jäigi sõlmimata ja seda mitte kostja „süül“, nagu hageja püüab näidata. Arusaamatu ja asjasse mittepuutuv on hageja seisukoht väidetavate läbirääkimiste kohta ja selle võimalik seos kostja „kohustuse tunnistamisega“. Hageja püüab meelevaldselt anda mistahes meilivahetusele ja võimalikele (mistahes teemadel) kohtumiste kokkuleppimistele ebaõige tähenduse, nagu nende puhul oleks tegemist „kohustuse tunnistamisega“.
28.Lisaks nähtub Seisukoha lisaks 3 olevast meilivahetusest ja konkreetselt hageja juhatuse liikme D. V 23.10.2019 kell 11:59 edastatud e-kirjast, et kohtumist soovis korraldada D. V pakkudes välja ka päevakorra. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis tõendaks kohtumise toimumist ning sellel arutatut ja/või otsustatut (nt kostja väidetavaid rikkumisi puudutavat, kohustuste tunnustamist vms).
8
2-24-5280
29.Hageja ei ole selgitanud vastuhagi esitamise õiguslikku tähendust aegumistähtaja aspektist. Hagiavalduse p. 2.1. on hageja märkinud, et vastuhagi ei ole menetluses, kuid IG nõuete aegumistähtajad on vastuhagi läbivaatamise aja võrra pikenenud. Paraku ei ole hageja seejuures viidanud ühelegi sättele Vene Föderatsiooni seadusandlusest, millele ta soovib oma väites tugineda ja mis võimaldaks kontrollida hageja õigusliku positsiooni paikapidavust. Asjakohasele õigusnormile viitamata jätmiseni tuleb lugeda hageja väide vastuhagi esitamisest tulenevalt aegumistähtaja peatumise kohta paljasõnaliseks ning tuleb aegumise osas lähtuda hagi esitamise ajast, milleks on 02.04.2024.
30.10.10.2024 esitatud seisukohas leiab kostja, et kuivõrd VF Tsiviilkoodeksi § 200 sarnaselt Eesti Vabariigi seadusandlusele (TsÜS §150 lg 1) ei seo hagi aegumise tähtaja kulgemise algust sellega, mil isik saab „lõpliku kinnituse“ kohustuse rikkumise kohta ja/või saab teada „rikkumise kõrvaldamise võimatusest“, siis ei ole õigustatud arvestada hagi aegumistähtaja algust hageja poolt avaldatud sündmustest.
31.Kostja jääb seisukohale, et OOO Xxx pankroti väljakuulutamine (sõltumata OOO Xxx pankroti väljakuulutamise ajast) ei oma kostja väidetavatest rikkumistest teadasaamise aspektist mingisugust tähendust, kuid hageja ei tõendanud, et 22.03.2019 pankroti väljakuulutamine on hilisema kohtulahendiga tühistatud.
32.Kuivõrd kostja ei ole kunagi otseselt ega ka oma tegudega mingit võlga hageja ees tunnistanud, ei ole Vene Föderatsiooni Tsiviilkoodeksi § 203 antud asjas kohaldatav ning sellele viitamine ei ole asjakohane. Vene Föderatsiooni Tsiviilkoodeksi § 203 ei sätesta aegumistähtaja peatumist „läbirääkimiste pidamise tähtajaks“. Kostja ei ole kunagi tunnistanud ei vastavate hageja poolt esitatud väidetavate kohustuste endale võtmist ega nende rikkumist.
33.10.10.2025 esitatud seisukohas kostja leiab, et hageja sai teada või pidi teada saama kinnituste „ebausaldusväärusest“ hiljemalt oktoobris 2018, kui hageja seaduslik esindaja D. V 21.10.2018 ekirjas I. Iile (dtl 468) on viidanud nii Xxxi pankrotile, lepingujärgse ehitustegevuse finantseerimise peatumisele, ehitustegevuse peatumisele, korteriomanike pretensioonidele – seega nende samade „kinnituste rikkumistele“, mis on hagiavalduse aluseks. Seega oli kostja teadlik väidetavate kinnituste rikkumisest hiljemalt ajavahemikus 18.10.2018 – 21.10.2018 ja sellest tulenevalt möödus aegumistähtaeg hiljemalt 21.10.2021.a. Sellest hetkest alates oli hagejal võimalus esitada hagi kostja vastu, kuivõrd ka potentsiaalse kostja isik oli hagejale teada. Selle seisukoha õigsust aitab selgitada ka olukord, kus võlausaldajale teadaolev võlgnik on väljendanud soovimatust (ehk tahte puudumist) täita sissenõutavaks muutunud rahalist kohustust võlausaldaja ees. Hiljemalt sellest hetkest (kui mitte varem saabunud kohustuse täitmise tähtpäevast) hakkab kulgema aegumistähtaeg ning võlausaldaja ei saa tugineda vastuväites aegumisele asjaolule, et aegumine hakkas kulgema ajast, mil võlgnik muutus maksejõuetuks (maksevõimetuks).
34.Vene Föderatsiooni Tsiviilkoodeksi § 202 lg 3 sätestab, et kui pooled on kasutanud seaduses ettenähtud kohtuvälise vaidluse lahendamise menetlust (lepitusmenetlus, vahendus, haldusmenetlus), peatub aegumistähtaja kulgemine sellise menetluse läbiviimiseks seadusega kehtestatud tähtajaks, sellise tähtaja puudumisel - kuueks kuuks vastava menetluse alustamise päevast. Tulenevalt sätte sõnastusest peatab aegumistähtaja selline vaidluse lahendamise menetlus, mis -on seaduses ettenähtud vaidluse kohtuvälise lahendamise menetlus (lepitusmenetlus, vahendus, haldusmenetlus) ja -mille läbiviimiseks on üldjuhul seadusega kehtestatud tähtaeg. 9
2-24-5280 Hageja ei ole tuginenud sellele ega tõendanud, et hageja ja kostja oleks kasutanud seaduses ettenähtud kohtuvälise vaidluse lahendamise menetlust Vene Föderatsiooni Tsiviilkoodeksi § 202 tähenduses. Kostja on viidanud üksnes hageja ja kostja vahel toimunud läbirääkimistele (nende tavatähenduses), mis ei ole hagi aegumise peatumise aluseks Vene Föderatsiooni Tsiviilkoodeksi § 202 mõistes.
35.Hageja on hagis avaldanud alljärgnevana: „Mõista TASMO Ärigrupi AS-lt Ilumi Group OÜ kasuks välja kahju, mis on põhjustatud valekinnitustega, summas 10 811 553 eurot“. Lähtudes eeltoodust oleks hageja pidanud tõendama, et kostja on tunnistanud valekinnituste andmist hagejale ja/või nende valekinnituste andmisega hagejale kahju tekitamist. Midagi sellist hageja esitatud kompromissilepingu projektis ei sisaldu ega saagi sisalduda, kuna kostja ei ole kunagi neid asjaolusid tunnistanud. Ainuüksi võimalike kompromissläbirääkimiste pidamise soovi faktist ei saa tuletada võlgnevuse tunnistamist. Kohtuotsuse põhjendused
36.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 442 lg 5 esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.
37.19.10.2025 esitas hageja kohtule hageja lõpliku seisukoha aegumise küsimuses ning taotluse seisukoha vastuvõtmiseks. Taotluses esitatud põhjenduste kohaselt oli hageja ainus seaduslik esindaja D V meditsiiniliselt tõendatult töövõimetu, kohtumäärus sai hagejale tegelikult teatavaks alles 16.10.2025, mil dokument avati e-toimikus, seisukoht esitati viivitamata järgmisel tööpäeval (19.10.2025) ning kostjale ei tekkinud kahju, sest kohus määras vaheotsuse tegemiseks aja hiljemalt 31.10.2025. 22.09.2025 kohtumäärusega määras kohus hageja nõude aegumise osas pooltele lõplike seisukohtade esitamise tähtajaks 13.10.2025. Kohtutoimikust nähtuvalt on viidatud kohtumäärus hageja esindajale D V kättetoimetatud AET-is 22.09.2025 kell 14:35. Hageja kohtule tähtaegselt seisukohta ega tähtaja pikendamise taotlust ei esitanud. Seega on hageja 19.10.2025 seisukohad esitatud hilinenult. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus on seisukohal, et hageja 19.10.2025 seisukohtade vastuvõtmine põhjustaks asja lahendamise viibimist kuivõrd kohus on määranud vaheotsuse või lõppotsuse tegemise aja 31.10.2025. Hageja esitatud seisukohad sisaldavad uusi asjaolusid, millede osas ei ole kostja saanud seisukohta avaldada. Kohtu hinnangul ei nähtu OÜ Xxx tervisekaardil kajastatust, et hageja esindaja oleks olnud terviseseisundist tulenevalt töövõimetu või ei oleks olnud võimeline kohtule seisukohta esitama. 15.09.2025 arstitõend ei ole hageja taotluse seisukohalt asjakohane, kuivõrd selle kohaselt oli hageja esindaja töövõimetu kuni 29.09.2025. Kohus jätab menetlusse võtmata hageja 19.10.2025 esitatud seisukohad, kuivõrd nende vastuvõtmine põhjustaks asja lahendamise viibimist ning hageja ei ole põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu menetlusdokumendi hilinenult esitamiseks.
10
2-24-5280
38.TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus käsitleb seetõttu alljärgnevalt TsMS § 449 lg 3 järgi üksnes nõude aegumist. Kohus hindab vaidluse asjaolusid ja poolte väiteid üksnes nõude aegumisega seotud piirides.
39.Riigikohus on selgitanud, et aegumise kohta tehtud vaheotsuse eeldusena tuleb kohtul hagi aegumise tähtaja kontrollimiseks kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe (vt Riigikohtu 01.10.2008.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-08, p 14). Seega kvalifitseerib kohus esmalt pooltevahelise võlasuhte.
40.Hageja nõuab OOO Xxx osaluse 16.08.2018 võõrandamislepingust tekkinud kahju hüvitamist. Hagiavalduse kohaselt alustasid hageja ja kostja 2007 ühist elamukinnisvara arendamisprojekti (Xxx) Venemaa Föderatsioonis Peterburis. Projekti elluviijaks oli Venemaa Föderatsioonis registreeritud ja tegutsev OOO Xxx (Vene Föderatsiooni registritunnus xxx). OOO Xxx põhikapitalist 65% kuulus kostjale ja 35% hagejale. Hageja põhjendab, et seoses majanduskriisiga Venemaal tekkisid OOO-l Xxx likviidsusprobleemid, mis seadsid ohtu ehituse jätkamise. Eesmärgiga tagada majanduskriisis OOO Xxx tegevus leppisid osanikud 2015 novembris kokku OOO Xxx täiendavas finantseerimises, mille raames kohustus hageja korraldama OOO-le Xxx laenu andmise põhisummas 560 000 eurot tingimusel, et kostja loovutab hagejale kuni laenude tagasimaksmiseni oma osaluse OOO-s Xxx. Aastatel 2015-2016 andis AS xxx (omab 100% TASMO Ärigrupi AS-st) OOO-le Xxx D Vu ja tema kontrollitavate ettevõtete Ilumi Group OÜ ja OOO Ilumi kaudu laene kogusummas 560 000 eurot projekti rahastamiseks. Hageja selgituste kohaselt toimusid 2018 juunis läbirääkimised, mille käigus pakkus kostja hagejale 35% osalust OOO-s Xxx ümber registreerida kostjale, ähvardades vastasel juhul projekti rahastamise lõpetada. Kostja esitas domineerivat seisundit kuritarvitades hagejale tingimusi osaluse tasuta võõrandamiseks, kinnitades, et kostja vormistab kokkulepped varade omamise kohta, allkirjastades koostöömemorandumi; kostja jätkab Xxx projekti rahastamist memorandumis ettenähtud mahus; kostja tagab kompromisside sõlmimise võlausaldajatega ja elamispindade üleandmise neile; kostja vormistab varem antud 560 000 euro suuruse laenu ümber enda struktuuridele. Osa võõrandamise leping sõlmiti poolte vahel 16.08.2018. Hageja väiteil pärast osaluse saamist ei täitnud kostja oma kinnitusi. Kostja esitas enne OOO Xxx osa omandamist teadlikult ebaõigeid kinnitusi, mis viisid hageja poolt OOO Xxx 35% osaluse võõrandamiseni märkimisväärselt odavama hinnaga, kui oli selle osa turuväärtus võõrandamise hetkel. Hageja hinnangul oli hageja kahju 24.08.2018 seisuga 10 811 553 eurot, mis on 35% osaluse turuväärtusest.
41.16.08.2018 võõrandamislepingu p. 5.4 kohaselt lahendatakse lepingust tulenev vaidlus Venemaa Föderatsiooni seadusandluse alusel (dtl 39, vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2023 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-21-7946). Pooltel puudub vaidlus ja kohus nõustub, et asja lahendamisel kohaldub Vene Föderatsiooni õigus. Aegumise osas on asjakohased eelkõige poolte poolt esile toodud Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeksi järgmised sätted: Paragrahv 196. Üldine aegumistähtaeg 11
2-24-5280
1.Üldine aegumistähtaeg on kolm aastat päevast, mis määratakse kindlaks vastavalt käesoleva koodeksi paragrahvile 200. Paragrahv 200. Aegumistähtaja kulgemise algus
1.Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, algab aegumistähtaja kulgemine päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest ja sellest, kes on selle õiguse kaitse hagi korral õige kostja.
2.Kindlaksmääratud täitmise tähtajaga kohustuste puhul algab aegumistähtaja kulgemine täitmise tähtaja möödumisel. Kohustuste puhul, mille täitmise tähtaeg ei ole määratud või on määratud nõudmise momendiga, hakkab aegumistähtaeg kulgema päevast, mil võlausaldaja esitab kohustuse täitmise nõude, ning kui võlgnikule antakse sellise nõude täitmiseks tähtaeg, algab aegumistähtaja arvestamine selle tähtaja möödumisel. Seejuures ei või aegumistähtaeg mingil juhul ületada kümmet aastat kohustuse tekkimise päevast. Paragrahv 202. Aegumistähtaja peatumine
3.Kui pooled on kasutanud seaduses ettenähtud kohtuvälise vaidluse lahendamise menetlust (lepitusmenetlus, vahendus, haldusmenetlus jne), peatub aegumistähtaja kulgemine sellise menetluse läbiviimiseks seadusega kehtestatud tähtajaks, sellise tähtaja puudumisel kuueks kuuks vastava menetluse alustamise päevast. Paragrahv 203. Aegumistähtaja katkemine
1.Aegumistähtaja kulgemine katkeb kohustatud isiku toimingutega, mis tunnustavad võlga.
2.Pärast katkemist algab aegumistähtaja kulgemine uuesti; katkemiseni möödunud aega ei arvestata uue tähtaja hulka. Paragrahv 204. Aegumistähtaja kulgemine rikutud õiguse kohtuliku kaitse korral
1.Aegumistähtaeg ei kulge alates kohtusse pöördumise päevast kogu rikutud õiguse kohtuliku kaitse aja jooksul.
2.Kui kohus jätab hagi läbi vaatamata, jätkub aegumistähtaja kulgemine üldkorras.
3.Kui pärast hagi läbivaatamata jätmist on aegumistähtaja järelejäänud osa lühem kui kuus kuud, pikendatakse seda kuue kuuni, välja arvatud juhul, kui hagi läbivaatamata jätmise põhjuseks oli hageja tegevus (tegevusetus). Paragrahv 314
1.Kui kohustus näeb ette või võimaldab määrata selle täitmise päeva või tähtaja (perioodi), mille jooksul see tuleb täita (sealhulgas kui seda tähtaega arvestatakse hetkest, mil teine pool täidab oma kohustused, või muude seaduses või lepingus sätestatud asjaolude saabumisel), kuulub kohustus täitmisele sellel päeval või vastavalt igal ajal selle perioodi jooksul.
2.Juhtudel, kui kohustus ei näe ette selle täitmise tähtaega ja ei sisalda tingimusi, mis võimaldavad seda tähtaega määrata, samuti juhtudel, kui kohustuse täitmise tähtaeg on määratud nõude esitamise momendiga, tuleb kohustus täita seitsme päeva jooksul arvates päevast, mil võlausaldaja esitas nõude selle täitmiseks, kui kohustuse täitmine muuks tähtajaks ei ole ette nähtud seadusega, teiste õigusaktidega, kohustuste tingimuste või ei tulene tavadest või kohustuse olemusest. Kui võlausaldaja ei esita nõuet sellise kohustuse täitmiseks mõistliku aja jooksul, on võlgnikul õigus nõuda võlausaldajalt täitmise vastuvõtmist, kui seaduse, muude
12
2-24-5280 õigusaktidega, kohustuse täitmise tingimustega ei ole ette nähtud teisiti või ei tulene see tavadest või kohustuse olemusest. Kohtu hinnangul on asjakohane ka advokaadi J M õiguslik hinnang nõude aegumist puudutavas osas (dtl 520).
42.Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeksi § 196 lg 1 sätestab, et üldine aegumistähtaeg on kolm aastat päevast, mis määratakse kindlaks vastavalt käesoleva koodeksi paragrahvile 200. Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeksi § 200 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaja kulgemine päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest ja sellest, kes on selle õiguse kaitse hagi korral õige kostja, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. J M on õiguslikus hinnangus selgitanud, et „vaadeldavas juhtumis on kannatanupoole õigused rikutud teise poole valekinnituste tagajärjel asjaolude kohta. Järelikult oma õiguste rikkumisest saab kannatanu Pool teada siis, kui saab teada nimetatud kinnituste ebausaldusväärsusest. Seega, hagiaegumise tähtaeg asjaolude kohta valekinnituste andmisega tekitatud kahju väljamõistmise nõudes algab päevast kui kannatanupool sai teada või pidi saama teada nimetatud kinnituste ebausaldusväärsusest“.
43.Kohtule esitatud lepingust ega hagiavaldusest ei nähtu, milliseks tähtajaks kohustus kostja hagiavalduse aluseks olevad kohustused (kinnitused) täitma. Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeksi § 314 lg 2 sätestab, et juhtudel, kui kohustus ei näe ette selle täitmise tähtaega ja ei sisalda tingimusi, mis võimaldavad seda tähtaega määrata, samuti juhtudel, kui kohustuse täitmise tähtaeg on määratud nõude esitamise momendiga, tuleb kohustus täita seitsme päeva jooksul arvates päevast, mil võlausaldaja esitas nõude selle täitmiseks, kui kohustuse täitmine muuks tähtajaks ei ole ette nähtud seadusega, teiste õigusaktidega, kohustuste tingimuste või ei tulene tavadest või kohustuse olemusest. Kui võlausaldaja ei esita nõuet sellise kohustuse täitmiseks mõistliku aja jooksul, on võlgnikul õigus nõuda võlausaldajalt täitmise vastuvõtmist, kui seaduse, muude õigusaktidega, kohustuse täitmise tingimustega ei ole ette nähtud teisiti või ei tulene see tavadest või kohustuse olemusest.
44.Kohtule on esitatud 21.10.2018 e-kiri (dtl 468), milles hageja seaduslik esindaja D V märgib I E muuhulgas, et „Kõik juriidilised toimingud alates Teie poolt * totaalse kontrolli kehtestamisest projekti üle viisid meid selleni, et: a. Ehitustegevus peatus; b. Juriidiline töö korteriomanike pretensioonide osas, mis puudutab viiviseid ja trahve, peatus; c. Sisenesime Järelevalvemenetlusse; d. Esitatud vaidlustatud nõuded (mida palusin mitte esitada ja märkisin nende ilmselget vaidlustusvõimet); e. 7. paragrahvi jõustumine; Oma kirjas pöörasin tähelepanu järgmisele: 1) Te ei soovinud minuga kohtuda ja Teie otsust arutada; 2) Teie soovimatus arutada ühepoolset otsust rikub meievahelisi kokkuleppeid juba topelt: 1. Otsuseid võtta vastu kollegiaalselt; 2. Kaitsa ühiseid aktivaid (milliseid Teie sundisite meid ümber vormistama). Te ei toonud ühtegi kaine mõistuse argumenti selleks, et põhjendada oma seisukohta pankrotist efektiivse väljumise osas. Tekib selline tunne, et Teie* meelega tekitate eile kahju, kaldudes aga kõrvale arutamisest ja jättes oma toiminguid põhjendamata, annate alust kahelda Teie kavatsustes täita korduvalt fikseeritud kirjalikke partnerite vahelisi kokkuleppeid“ ning „Oma kirjas märkisite, et hakkame aktivate kaitsmise skeemi teostama läbi kompromissi sõlmimise kaasomanikega, kuis see on ju paljasõnaline loosung, kuna:
1.Meie plaan ei teostu; 2. Plaani, kuidas saavutada kompromissi, Te ei esitanud, pealegi te isegi keeldute kohtumast; 3. Lepingujärgne ehitustegevuse finantseerimine on peatatud;“.
45.Eeltoodud e-kirjas on hageja seaduslik esindaja viidanud nii pankrotile, ehitustegevuse finantseerimise peatumisele, korteriomanike pretensioonidele ning ehitustegevuse peatumisele. 13
2-24-5280 Kohtu hinnangul on tõendatud, et hagi aluseks olevate kinnituste ebausaldusväärsusest oli hageja teadlik hiljemalt 21.10.2018. Vastavalt Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeksi § 314 lg-s 2 sätestatule pidanuks kostja omapoolsed kohustused täitma hiljemalt 7 päeva jooksul. Hageja on 05.08.2024 menetlusdokumendis selgitanud, et eelviidatud kiri vaid kinnitab, et hageja oli teadlik kostja vastumeelsusest täita oma kohustusi seoses memorandumi allkirjastamisega (dtl 887). Seega on ka hageja ise kinnitanud, et hageja sai hiljemalt 21.10.2018 teada kostja vastumeelsusest täita oma kohustusi. Eelnevast tulenevalt pidi hageja saama teada ka oma väidetavast õiguste rikkumisest ja õigest kostjast Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeksi § 200 lg 1 tähenduses. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeksi § 200 ei seo hagi aegumise tähtaja kulgemise algust sellega, mil isik saab lõpliku kinnituse kohustuse rikkumise kohta ja/või saab teada rikkumise kõrvaldamise võimatusest. Eelnevast tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks, et aegumistähtaja alguseks tuleb pidada hageja poolt esile toodud OOO Xxx pankroti väljakuulutamist. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et hagi aegumistähtaeg hakkas kulgema hiljemalt 21.10.2018, mil hageja sai teada hagi aluseks olevate kinnituste ebausaldusväärsusest. Tulenevalt Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeksi § 196 lg-st 1 möödus aegumistähtaeg kolme aasta möödumisel, s.o 21.10.2021.
46.Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeksi § 202 lg 3 sätestab, et kui pooled on kasutanud seaduses ettenähtud kohtuvälise vaidluse lahendamise menetlust (lepitusmenetlus, vahendus, haldusmenetlus jne), peatub aegumistähtaja kulgemine sellise menetluse läbiviimiseks seadusega kehtestatud tähtajaks, sellise tähtaja puudumisel - kuueks kuuks vastava menetluse alustamise päevast. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et sätte sõnastusest peatab aegumistähtaja selline vaidluse lahendamise menetlus, mis on seaduses ettenähtud vaidluse kohtuvälise lahendamise menetlus (lepitusmenetlus, vahendus, haldusmenetlus) ja mille läbiviimiseks on üldjuhul seadusega kehtestatud tähtaeg. Sellise tähtaja puudumisel peatub aegumistähtaeg kuueks kuuks vastava menetluse alustamise päevast.
47.Pooled ei ole viidanud sellele, et pooled oleksid kasutanud seaduses ettenähtud kohtuvälise vaidluse lahendamise menetlust Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeksi § 202 tähenduses. Selliseid tõendeid kohtule ei ole ka esitatud. Hageja on viidanud hageja ja kostja vahel toimunud läbirääkimistele, mis kohtu hinnangul ei ole hagi aegumise peatumise aluseks Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeksi § 202 tähenduses.
48.Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeksi § 203 lg 1 sätestab, et aegumistähtaja kulgemine katkeb kohustatud isiku toimingutega, mis tunnustavad võlga. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt algab pärast katkemist aegumistähtaja kulgemine uuesti; katkemiseni möödunud aega ei arvestata uue tähtaja hulka. Hageja on selgitanud, et pärast vaidluse tekkimist, mis oli seotud kostja kohustuste mittetäitmisega, püüdsid pooled olukorda lahendada kompromisslepingu sõlmimise teel. Hageja loovutas oma osaluse, tuginedes muuhulgas kostja lubadusele sõlmida kompromissleping krediitoritega. Kostja omakorda kinnitas, et viib läbi vastavad läbirääkimised (mida kinnitab 8.05.2019 kiri koos kompromisslepingu projektiga, vt lisa 2, dtl 894). See asjaolu näitab, et pooltel oli ühine tahe leida lahendus ja täita lepingust tulenevad kohustused (dtl 887-888). Kohtu hinnangul kuuluks säte kohaldamisele kui võlgnik (või tema esindaja) tunnustab nõuet võlausaldaja suhtes ning nõude tunnustamine peab võlgnikult võlausaldajani jõudma tema tahte kohaselt, selleks ei saa lugeda nõude tunnustamist muul ajendil tehtud avaldusega. Rahukokkuleppe asjas nr A56-21769/2016 piiratud vastutusega ühingu XXXi maksejõuetuse (pankroti) kohta p. 5 14
2-24-5280 kohaselt on käesoleva rahukokkuleppe kohaselt võlgnik ja ehitusvõlausaldajad määranud kindlaks järgmised tingimused ja tähtajad võlgniku kohustuste täitmiseks võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Lepingust ei nähtu, et rahukokkuleppega oleks sõnaselgelt tunnustatud väidetavaid hageja ja kostja OOO Xxx osaluse 16.08.2018 võõrandamislepingust tulenevaid kokkuleppeid. Kuigi rahulepinguga võidi osaliselt täita sarnaseid eesmärke nagu hagis väidetud pooltevahelised kokkulepped, ei saa kohtu hinnangul seda pidada käesoleva vaidluse kontekstis nõude tunnustamiseks. Kohtu hinnangul ei saa ka läbirääkimiste pidamist pankrotimenetluse raames käesolevas menetluses nõude tunnustamisena käsitleda. Kohus märgib, et isegi kui pidada 08.05.2019 esitatud kompromissilepingu projekti saatmist kostja poolt hageja ees nõuete tunnistamisena, oleks hageja nõue kostja vastu aegunud. Hageja esitas käesolevas tsviilasjas esitatud haginõude (sama eseme ja alusega) vastuhagina tsiviilasjas nr 2-217946 Harju Maakohtusse 15.07.2022. Vastuhagi esitamise hetkeks oli möödunud enam kui 3 aastat.
49.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu on aegumise tõttu lõppenud ja hagi ei kuulu rahuldamisele. Kuna kohus leiab, et hageja nõue on aegunud, teeb kohus TsMS § 449 lg 3 alusel asjas lõppotsuse ning asja edasi ei menetle. Menetluskulude jaotus.
50.Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
51.Kuna kohtule ei ole otsuse tegemise aja seisuga menetlusosaliste menetluskulude nimekirju ning seisukohti menetluskulude osas esitatud, määrab kohus menetluskulude suuruse kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Selleks tuleb kostjal esitada kohtule menetluskulude nimekiri 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.