Võlgade ümberkujundamise menetlus › Võlgade ümberkujundamise menetlus

2-21-15616

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

I Asjaolud R. P. esitas 05.10.2021 Harju Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks (tsiviilasi nr 2-21-15616). Kohus jättis 18.11.2021 kohtumäärusega avalduse käiguta ja määras puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva alates määruse kättesaamisest. 06.12.2021 esitas võlgnik kohtule täpsustatud avalduse. Avalduse kohaselt Maksu- ja Tolliamet tegi võlgniku suhtes 14.02.2019 vastutusotsuse nr 137/00910-3, millega kohustas võlgnikku tasuma 118 817.59 euro suuruse OÜ AP Oil maksuvõla. Ettevõtte maksevõlad tekkisid eelkõige sellest, et Maksu- ja Tolliamet ei aktsepteerinud käibemaksu mahaarvamist kütuse soetamise tehingutes, kuigi samal ajal ei vaidlusta kütuse olemasolu ja edasimüüki. Rahaline nõue esitati OÜ-le AP Oil pärast seda, kui võlgnik oli müünud selle osaühingu osaluse. Nimetatud äriühing tegutses samal tegevusalal edasi. Kuivõrd äriühing talle määratud maksuvõlga ei tasunud, siis tehti selle eest vastutavaks võlgnik. Maksuja Tolliamet ei aktsepteeri OÜ AP Oil poolt soetatud kütuse tehinguid eelkõige tehingupartnerite kohta tuvastatud asjaolude põhjal. OÜ AP Oil jaoks oli tegemist olukorraga, kus ta ei saanud maha arvata käibemaksu, mida maksis tehingupartneritele saadud teenuse ja kaupade eest. Käibemaksu mahaarvamise piiramise tõttu suurendas käibemaks soetatud kaupade ja teenuse soetamismaksumust 20% võrra ning tekitas äriühingule kahjumi, sest jooksva majandustegevuse käigus teenuse ja kaupade müügil soetamismaksumuse suurendamisega arvestada ei saanud. Sellisena pidi OÜ AP Oil tasuma käibemaksu omavahenditest, mitte aga kauba müügist saadud käibemaksu arvelt. Võlgnikule sai teatavaks, et olukorras, kus tehingupartner ei käitu maksuõigussuhtes õiguskuulekalt, võib see kaasa tuua maksukohustuse suurendamise ka kaupade ja teenuse soetajale. OÜ AP Oil ei osanud arvata, et tema tehingupartnerid osutuvad Maksu- ja Tolliameti silmis äriühinguteks, kes justkui kütust ei müünud, kuigi kütus oli reaalselt olemas ja kütuse ostutehingud, sh kütuse omandi üleandmised toimusid kütuse hoiuteenuse osutajatele kuuluvates ladudes ning kõik kütuse müüjad omasid Maksu- ja Tolliameti poolt väljastatud nõuetekohast tegevusluba kütuse müügiks. Võlgniku sissetulek ja kohustused ei võimalda vastutusotsusest tulenevat ulatuslikku nõuet täita ka juhul kui see võlgnevus ajatada. Ka pikaajalise ajatamise korral (5. aastat) ületaks igakuine makse võlgniku maksevõimet. Maksu- ja Tolliamet tavaliselt ajatab maksuvõlga mitte enam kui 3 aastaks ja nõuab kogu võlga tagavat tagatist. Seda asjaolu kinnitab Maksu- ja Tolliamet vastus kompromissettepanekule.

2(8)

2-21-15616

Võlg J. K. ees tekkis seetõttu, et võlgnik ei olnud suuteline võetud laenu tagastama. Laen võeti 2012 aastal võlgnikuga seotud äriühingute majandustegevuse arendamise täitmiseks. 2017 aasta lõpus võlgnik tagastas laenu osaliselt, s.o summas 70 000 eurot. Edasipidine täitmine pole õnnestunud. Võlausaldajaga korduvalt lepitud kokku laenu tagastamise tähtaja pikendamises. Senini on tasumata 50 000 eurot ja sellelt arvestatud intress. Võlgnikul puuduvad hetkel rahalised vahendeid võla tasumiseks. Motivatsioon langes ka pärast seda, kui Maksu- ja Tolliamet tegi vastutusotsusega võlgniku vastutavaks AP Oil OÜ maksuvõlgade eest. Harju Maakohus võttis 08.12.2021 määrusega menetlusse R. P. avalduse võlgade ümberkujundamiseks ning määras võlausaldajatele tähtaja ümberkujundamiskava osas seisukohtade esitamiseks. Kohus on 08.12.2021 määruses võlausaldajatele selgitanud, et juhul, kui võlausaldaja kohtu määratud tähtajaks oma seisukohta ümberkujundamiskava kohta ei esita, loetakse võlausaldaja nõude suurusega nõustunuks. Võlausaldajad, kes seda soovisid, esitasid kohtule oma seisukohad. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) on teatanud, et ei nõustu ümberkujundamiskavas märgitud võla suurusega. 23.02.2022 esitas võlgnik täpsustatud võlgade ümberkujundamiskava. Võlgnik nõustus, et Maksu- ja Tolliameti nõude jääk on 118 753.72 eurot ning sellest tulenevalt võlgnik muutis ümberkujundamiskavas esitatud andmeid ning esitas ümberkujundamiskava andmetega, milles on kajastatud Maksu- ja Tolliameti nõue õiges suuruses. Muutmise tulemusel on ümberkujundamiskavas Maksu- ja Tolliametile tehtava osamakse suuruseks 514.60 eurot, eelnevalt oli 514.88 eurot. Täiendavalt selgitas võlgnik et ei nõustu Maksu- ja Tolliameti seisukohaga ja vaidleb sellele vastu, et ümberkujundamiskava täitmine ei ole tõenäoline. Võlgnik selgitab, et kirjalik juhatuse liikme leping loob kõik eeldused juhatuse liikme tasu maksmiseks sellises suuruses, s.o summas 1 400 eurot (neto 1 154 eurot), mis võimaldab ümberkujundamiskava nõuetekohast täitmist. Kuna juhatuse liikme leping pole tööleping, siis pole igakuiselt juhatuse liikme tasu välja makstud. Seda ka põhjusel, et ümberkujundamisavalduse esitamisel olid kõik võlgniku pangakontod Maksu- ja Tolliameti täitekorralduse alusel arestitud ning arestimisele oleks kuulunud kõik summad, mis oleks ületanud TMS § 132 lg-s 1 sätestatud arestimisele mittekuuluvat sissetuleku osa. Ümberkujundamisavalduse menetluse võtmisega on olukord muutnud ning võlgnik on valmis alustama ümberkujundamiskava täitmisega, sest see tagaks kõikide võlausaldajate võrdse kohtlemise. Võlgade ümberkujundamata jätmisel ja võlgniku pangakontode arestimise korral oleks Maksu- ja Tolliamet võlausaldajana eelisseisundis, mis ei tagaks kõikide võlausaldajate õigustatud huvide kaitset. Ümberkujundamiskava kinnitamine tagab sellele, et ühtegi võlausaldajat ei kohelda halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik on seisukohal, et Genur OÜ on võimeline võlgniku juhatuse liikme lepingus võetud kohustusi täitma. 2021 aastal Genur OÜ poolt deklareeritud maksustatava käibe suurus ei anna alust pidada osaühingut ebastabiilse käibenäitajatega äriühinguks. Käibe olemasolu väljendab eelkõige tehinguid, mis on allutatud käibemaksu regulatsioonile. Käibe olemasolust või puudumist ei saa teha järeldusi äriühingu majandusliku seisundi ja maksevõime kohta, sh selle kohta, kas äriühing on võimeline täitma lepinguga võetud rahalisi kohustusi. Eeltoodust tulenevalt võlgniku hinnangul pole kahtlust, et ümberkujundamiskava täitmine on tõenäoline ja reaalne. Kuna võlgnik on kõik Maksu- ja Tolliameti kahtlused kõrvaldanud, siis pole põhjust jätta võlgniku esitatud ümberkujundamiskava kinnitamata. Võlgnik selgitab, et Maksu- ja Tolliamet pole esitanud vastuväited ümberkujundamiskavas märgitud kohustuse vähendamise ulatusele (74%) ja

3(8)

2-21-15616 kohustuse täitmise tähtajale (60 kuud), millest võib järeldada, et Maksu- ja Tolliamet on võla ümberkujundamisega kavas märgitud viisil nõus. 18.03.2022 esitas võlgnik kohtule täiendava seisukoha ja tõendi juhatuse liikme tasu väljamaksmise osas. Võlausaldajate seisukohad Võlausaldajad, kes seda soovisid, esitasid kohtule oma seisukohad. J. K. teatas 21.12.2021 kohtule, et on tutvunud menetluses nr 2-21-15616 oleva toimikuga ning on nõus menetluses avaldatud tingimustega ja pretensioone ei ole. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) on 28.12.2021 seisukohas selgitanud, et 04.10.2021 võlgade ümberkujundamise avaldusele lisatud võlanimekirjas on kajastatud Maksu- ja Tolliameti nõue summas 118 817.59 eurot ning Maksu- ja Tolliamet ei nõustu võlgniku esitatud andmetega. Maksu- ja Tolliameti nõude aluseks on 14.02.2019 vastutusotsus nr 13-7/00910-3, millega tuvastati R. P. solidaarne vastutus AP Oil OÜ maksuvõla eest summas 118 817.59 eurot. Vastutusotsusega määratud nõudest on Maksu- ja Tolliametil õnnestunud võlgnikult sisse nõuda 63.87 eurot, millest viimane laekumine toimus 26.04.2021 summas 56 eurot. Seega on võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise, s.o 08.12.2021 seisuga R. P.lt nõutava nõude jäägiks 118 753.72 eurot, 04.10.2021 seisuga oli vastutus-otsusega nõutava nõude jäägiks samuti 118 753.72 eurot. Seega ei ole võlgniku esitatud andmed Maksu- ja Tolliameti nõude kohta korrektsed. Maksu- ja Tolliamet leiab, et ümberkujundamiskava täitmine ei ole tõenäoline. Kava kohaselt soovib võlgnik võlausaldajatele 60 kuu jooksul tasuda 753.85 eurot kuus. Võlgnik on 04.10.2021 avalduses kinnitanud, et saab praegu juhatuse liikme tasu OÜ-st Genur netos 1 154 eurot. Avaldusele on lisatud ka OÜ-ga Genur 01.07.2021 sõlmitud juhatuse liikme leping, mille p. 4.1 kohaselt makstakse juhatuse liikmele tasu 1 400 eurot kuus. Lisaks on võlgnik avalduses seisukohal, et kirjalik juhatuse liikme leping tagab, et on võimalik hoida juhatuse liikme tasu samal tasemel. Võlgniku brutosissetulek on aga alates 2021. a aprillikuust olnud üksnes 584 eurot kuus, millele annab kinnitust ka 06.12.2021 esitatud täpsustatud avalduse lisa 1. Seega ei ole kirjalik juhatuse liikme leping taganud võlgniku sissetuleku suurenemist 1 400 eurole ning juhatuse liikme tasu nimetatud tasemel hoidmist. Eeltoodust tulenevalt on Maksu- ja Tolliameti seisukohal selge, et võlgnik ei ole suuteline ümberkujundamiskava täitma, arvestades siinkohal ka asjaolu, et kava kohaselt on võlgniku jooksvad kulud kuus kokku 400 eurot. Veelgi enam, Maksu- ja Tolliameti hinnangul väärib märkimist, et OÜ Genur on ebastabiilsete käibe-näitajatega äriühing, näiteks 2021 deklareeris äriühing käivet üksnes kahel kuul kokku 259 eurot ning 2020 ühel kuul 70.15 eurot. Lisaks ei ole äriühing esitanud registripidajale 2020 majandusaastaaruannet. Deklareeritud maksuandmete põhjal ei ole äriühingul ühtki töötajat, üksnes juhtimis- ja kontrollorgani liikme kanne võlgniku kohta. R. P. ei ole põhistanud, millel rajaneb tema veendumus, et äriühing suudab talle suuremaid väljamakseid teha. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu Maksu- ja Tolliamet maksunõude ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil. J. K. teavitas 14.03.2022 kohtule, et tal puuduvad vastuväited täpsustatud ümberkujundamiskavale ning on seisukohal, et ümberkujundamiskava täitmine on võimalik ja on

4(8)

2-21-15616 kooskõlas tema huvidega. Võlausaldaja jaoks on oluline, et kõiki võlausaldajaid koheldakse ümberkujundamiskavas võrdselt. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 24 lg 1 kohaselt kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. VÕVS § 24 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. VÕVS § 26 lg 1 kohaselt määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse, ning edastatakse nõustajale. Ümberkujundamiskava kinnitamise määrus tehakse ka avalikult teatavaks ja avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Alates 01.07.2022 kehtima hakanud füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. R. P. esitas 05.10.2021 Harju Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Lõplik ja täiendatud ümberkujundamiskava koos seisukohaga on kohtule esitatud 23.02.2022. Avalduse kohaselt on võlgnik sattunud makseraskustesse. Võlgnik soovib olukorda lahendada laenude ja intresside tagasi maksmisega, kuid osaliselt soovib ka vähendamist. Võlgnik leiab, et võlgade ümberkujundamisega on võimalik ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Võlgnik on märkinud, et tal on püsiv sissetulek igakuise juhatuse liikme tasu näol. Võlgniku igakuised sissetulekud tema viimase seisukoha kohaselt on 1 154 eurot neto. Oma täpsustatud ümberkujundamiskavas soovib võlgnik tasuda 2 erineva võlausaldaja võlgnevused 60 igakuise osamaksena. Samuti soovib võlgnik kohustusi vähendada tasudes võlgnevused 74% ulatuses, kokku osamaksetena 753.57 eurot kuus (514.60 eurot + 238.97 eurot). Kohus on edastanud võlgniku algse kui ka lõpliku täiendatud ümberkujundamiskava mõlemale kavas nimetatud võlausaldajale. Võlgnik on oma 23.02.2022 esitatud kavas teinud muudatusi. 23.02.2022 ümberkujundamiskava kinnitamise suhtes ei ole kohtule vastuväiteid esitatud. Eeltoodust tuleneb, et R. P. muudetud võlgade ümberkujundamiskavale ei ole kahest võlausaldajast, kellede nõuete suuruseks kokku on 173 901.25 eurot kumbki vastuväidet esitanud. Võlausaldaja J. K. on täiendatud kava kinnitamisega nõustunud ning võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ei ole tähtajaks oma vastust esitanud. VÕVS § 24 lg 1 sätestab, et kohus kinnitab ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud.

5(8)

2-21-15616

VÕVS § 24 lg 2 kohaselt kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) on 28.12.2021 seisukohas esitanud vastuväite algsele ehk 04.10.2021 esitatud võlgade ümberkujundamiskavale ning leidnud, et ümberkujundamiskava täitmine ei ole tõenäoline. Järgnevalt hindab kohus VÕVS § 24 lg 2 tulenevalt seda, kas ümberkujundamiskava alusel on ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajaid koheldud oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kohus seisukohal, et Maksu- ja Tolliamet pole esitanud vastuväited ümberkujundamiskavas märgitud kohustuse vähendamise ulatusele (74%) ja kohustuse täitmise tähtajale (60 kuud), millest võib järeldada, et Maksu- ja Tolliamet on võla ümberkujundamisega kavas märgitud viisil nõus. Kohtu hinnangul ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajaid oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. VÕVS § 2 lg 1 sätestab ümberkujundamisabinõud ja selle kohaselt võimaldatakse võlgade ümberkujundamise menetluses võlgnikule rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Võlgnik soovis nõuete ümberkujundamist nii kohustuste vähendamise kui ka kohustuste täitmise tähtaja pikendamise teel. Mõlemad ümberkujundamisabinõud on seaduse järgi lubatud. Seadus ei näe nõude vähendamisele ette protsentuaalseid piiranguid. Võlgnik on selgitanud, et nõude vähendamise arvestamisel on ta lähtunud võlasumma suurusest, soovides tasuda kõigile võlausaldajatele põhivõlgnevuse 74% ulatuses 60 kuu jooksul. Kohtu hinnangul tuleb arvestada võlgniku kui makseraskustesse sattunud isiku soovi leida lahendus kohustuste täitmiseks ja olukorra lahendamiseks. Kohus leiab, et ümberkujundamiskava kinnitamisel ei satu võlausaldajad oluliselt halvemasse olukorda, kui pankrotimenetluse korral. Riigikohus on 10.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-28-13 asunud seisukohale, et kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on võlgniku kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvideta võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodu õigustab mõningal määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist. Oluline on aga see, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Eeltoodust tulenevalt on kava kinnitamine kohtu hinnangul poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ning kohus kinnitab võlgade ümberkujundamiskava võlgniku poolt välja pakutud tingimustel 74% ulatuses 60 kuu vältel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga

6(8)

2-21-15616 asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕVS § 5 alusel kohaldatakse võlgade ümberkujundamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega ei ole kohtul kohustust igakuiste tagasimakse summade kindlaksmääramisel lähtuda võlgnike taotluses märgitud summadest. Kohus märgib, et kohtule esitatud kavas on võlgnik õigesti arvestanud osamaksete suuruse vastavalt kohustuse vähendamise ulatusele, kuid selguse huvides toob kohus välja, et: võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohustuse täitmise summa on 30 875.97 eurot, kuid kinnitatud kava alusel kuulub võlausaldajale Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kokku tasumisele 60 x 514.60 = 30 876 eurot ning võlausaldaja J. K. kohustuse täitmise summa on 14 338.36 eurot, kuid kinnitatud kava alusel kuulub võlausaldajale Jaanus Kuklasele kokku tasumisele 60 x 238.97 =14 338.20 eurot. VÕVS § 24 lg 10 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse osas, samuti kohustada teda kohtu või nõustajaga kooskõlastama teatud tehinguid. Vastavalt VÕVS § 34 lg 1 teostab järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle kohus. VÕVS § 34 lg 3 kohaselt võlgnik või nõustaja esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajatele aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus võib küsida võlgnikult või nõustajalt ka muul ajal aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ja lasta seda võlgniku arvel kontrollida nõustajal või eksperdil. Eeltoodust tulenevalt on võlgnikul kohustus esitada iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajale aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Aruanded tuleb esitada käesoleva määruse resolutsioonis märgitud tähtaegadeks. Kohus selgitab, et VÕVS § 37 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses. VÕVS § 35 lg 1 järgi võlgnik, nõustaja või võlausaldaja võib asjaolude muutumise korral, iseäranis võlgniku varalise seisundi olulisel muutumisel või võlgniku tegeliku varalise seisundi ilmnemisel, mis erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. Samuti võib ümberkujundamiskava muuta lähtuvalt sellest, kui mõne nõude kehtivuse või suuruse osas on tehtud kohtulahend. VÕVS § 26 lg 2 järgi määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). VÕVS § 8 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

7(8)

2-21-15616 /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.