2-22-6858/14 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

4.K. R. i täitmata võlakohustused pärinevad 2008. aastast (on osaliselt aegunud, nt PepsiCo Eesti ASi ja Telia Eesti ASi nõuded) ja edaspidi on tema suhtes toimunud sundtäitmised olnud suhteliselt edutud. Võlgnik on pannud toime rohkelt õigusrikkumisi, millega on kaasnenud kahju, rahalised karistused ning menetluskulude hüvitamise kohustused. Kuritegudes süüdimõistmisele on järgnenud pikaajalised vabadusekaotuslikud karistused ei ole soosinud võlgniku poolt püsiva töö vms sissetulekuallika leidmist ning olemasolevate võlakohustustuste (sh laenude jms kohustuste) mõistliku aja jooksul täitmist. Eeltoodut arvestades on võlgniku maksejõuetuse tekkimise olulisimaks põhjuseks pikaajaline õigusvastane käitumine ning üldine kergemeelne ja vastutustundetu suhtumine oma võlakohustuste täitmisse. Võlgnik ise on pankrotiavalduses selgitanud, et sattus juba varakult eriinternaatkooli ning sealt edasi on kandnud mitmeid erineva pikkusega vanglakaristusi. Vanglast välja saades keegi pole tööle võtnud ning nii tekkisid ka uued võlakohustused ja uued rikkumised. Võlgnik on ise oma käitumisega tekitanud olukorra, kus tal on tekkinud kohustused kriminaalmenetluse kulude ja kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise kohustuste näol. Käesoleval ajal viibib võlgnik kinnipidamisasutuses, kus tulu teenimine on piiratud. K. R. i kohustuste tasumine toimub täitemenetluse raames ning vastavalt vangistusseaduse (VangS) §-s 44 sätestatule arvestatakse temale laekuvatest vahenditest nende kohustuste katteks maha 50%. Sarnane olukord jääks kehtima ka juhul, kui võlgniku suhtes kuulutatakse välja pankrot. Siis laekuks kohustuste katteks minev summa vaid pankrotivarasse. Seadusandja ei ole seadnud pankrotiseaduse eesmärgiks võlgniku maksejõuetuks kuulutamise ainuüksi põhjusel, et ta viibib ajutiselt kinnipidamisasutuses ning tal puudub vangistuses viibimise ajal võimalus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja selle läbi tasuda võlausaldajate nõudeid.

Kohus on PankrS § 30 lg 1, 2 alusel teatanud 27.06.2022 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina 1000 eurot selleks ettenähtud kontole ja maksmise tähtajaks 02.08.2022. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et K. R. i pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 2 teise lause järgi on pankrotimenetluse eesmärgiks anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus vabaneda oma kohustustest. Võlgnik on küll esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, kuid antud juhul ei saavutaks võlgniku suhtes läbiviidav pankrotimenetlus seadusandja poolt taotletavat eesmärki. Ajutine haldur on tuvastanud K. R. il võlakohustusi 22.06.2022 seisuga 20 303,72 eurot. Nimetatud summast 12 614,13 eurot (62,13%) moodustavad kriminaalkohtumenetluse kulud ja 6655,15 eurot (32,78%) on õigusvastasest kahju tekitamisest tulenevad nõuded. Riigikohus on 23.09.2015 määruses tsiviilasjas 3-2-1-92-15 (p 10) selgitanud, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustustest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal. Kinnipidamisasutuses viibimise vältel on võlgnikul võimalik oma menetluskulude kohustust vähendada vastavalt VangS §-s 44 sätestatule pankrotimenetluseta ja pankrotiseaduse järgi ei vabaneks võlgnik nii või teisiti õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustusest. Võlgniku nõuded aeguvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) järgi üldistel alustel võlgniku pankrotimenetluseta. Lisaks tuleb arvestada sellega, et pankrotimenetluses tehtav kohtulahend on omakorda täidetav 10 aastat ja see võib võlgniku võlakohustuste aegumistähtaegasid praegusega võrreldes hoopis pikendada.

6.PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele kokku 10 tundi (9 h 55 minutit). PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest hüvitatakse ajutise halduri tasu mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 654 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete täitmisele kulunud aega (10 h) ja riigi vahenditest ajutise halduri tasu hüvitamise piirmäära, tuleb Tiia Kalausele tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, kokku 784,80 eurot. Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudub ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 alusel tuleb K. R. ile määrata ajutise halduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest menetlusabi andmine. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le Civilex.