lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-8026/8

Muud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 18.06.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-8026/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
18.06.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1013
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 18. juuni 2024

Tsiviilasja number

2-24-8026

Tsiviilasi

K. R. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: K. R. (isikukood xxxxxxxxxx; viibimiskoht xxxxxxxxxxx)

Menetlusvorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda K. R. maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest ning tagastada avaldus koos lisadega K. R. .
2.Jätta menetluskulud K. R. puuduvad.

kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud

3.Määrus toimetada kätte K. R. . Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA

1.K. R. (avaldaja, võlgnik) esitas 21. mail 2024 Viru Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles taotles pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Viru Maakohus jättis avalduse käiguta ning andis avaldajale 14 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Muuhulgas selgitas Viru Maakohus, et enamus avaldaja suhtes algatatud täitemenetlused on seotud kriminaal- ja väärteonõuetega. Füüsilise isiku maksejõuetusseaduse (FIMS) § 50 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku kohustustest vabastamisega õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. Seega ei ole avaldajal ka läbi kohustustest vabastamise menetluse võimalik vabaneda kõigist kohustustest (nt kuriteo või väärteoga tekitatud kahju hüvitamise nõuetest, elatise võlgnevuse nõuetest). Selliste kohustuste puhul ei ole võlgnikul pankroti väljakuulutamise korral ka võimaliku kohustustest vabastamise menetlusega oma

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

eelnimetatud kohustustest vabaneda. Samuti tuleks avaldajal pöörata tähelepanu täitemenetluste tsiviilasja nõuetele. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 481 lg-le 1 lõpetab kohtutäitur täitemenetluse nõude aegumise tõttu kui võlgnik on esitanud kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 157 sätestatud tähtaeg ja sissenõudja ei vaidle täitemenetluse lõpetamisele vastu. Täitemenetluse jätkamine üle TsÜS § 157 lg 1 sätestatud 10-aastase aegumistähtaja on võimalik vaid juhul, kui tähtaja kulgemise vältel on aegumistähtaeg katkenud ja / või peatunud. Maksejõuetusavalduse menetluse ajal peatuvad aegumistähtajad. Viru Maakohus edastas 5. juuni 2024. a määrusega tsiviilasja lahendamiseks alluvuse järgi Tartu Maakohtule.

KOHTU SEISUKOHT

2.Kohus leiab, et maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest tuleb füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 14 lg 1 p 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda.
3.TsMS § 475 lg 1 p 122 kohaselt on pankrotimenetluse algatamine hagita asi. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
4.Viru Maakohus selgitas avaldajale 21. mai 2024. a määrusega, et avaldaja ei saa enamusest oma nõuetest kohustustest vabastamise menetluses vabaneda. Viru Maakohus selgitas ka, et võimalik, et osades avaldaja suhtes algatatud täitemenetlustes on nõuete täitmine aegunud.
5.Tartu Maakohus tutvus avaldaja suhtes algatatud täitemenetlustega (dtl 52jj). Avaldaja suhtes on algatatud 37 täitemenetlust, millest 26 on algatatud kohtuotsuse või -määruse alusel kriminaal- või väärteoasjas või Politsei- ja Piirivalveameti kiirmenetluse otsuse alusel. Osad trahvinõuded on rohkem, kui 4–5 aastat vanad, mistõttu nende sundtäitmine võib olla aegunud, samuti on väärteoasjades väljamõistetud rahatrahvid võimalik asendada arestiga. Lisaks on avaldaja suhtes mõned Tartu Linnavalituse otsuse alusel algatatud menetlused. Tsiviilnõudeid, mille tasumisest oleks avaldaja teoreetiliselt saanud menetluses vabaneda, on sundtäitmisel vaid 8, millest vähemalt kolmes täiteasjas võib nõuete sundtäitmine olla aegunud. Avaldaja enda kohustus ja avaldaja huvides esitada aegunud nõuetes avaldused täitmise aegunuks tunnistamiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja selliseid avaldusi ka osades asjades esitanud (vt nt tsiviilasjad nr 2-23-8877, nt 2-23-8433, nr 2-23-8435, nr 2-23-7130 ja nr 2-23-7079). Lisaks on avaldaja taotlenud vabastamist menetluskulude tasumisest (väärteoasjad nr 4-23-1210, nr 4-23-1212).
6.Lähtudes avaldaja kohustuste iseloomust on pankrotimenetluse algatamine avaldaja maksejõuetusavalduse esitamise eesmärke silmas pidades käesoleval juhul ilmselt perspektiivitu, kuna kohustustest vabastamise menetluse läbimisel avaldaja siiski ei vabaneks kohustustest, mis on tekitatud tema poolt õigusvastase käitumisega ja mis jäävad täitmata pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppemist. Seega ei täidaks praegusel juhul pankrotimenetluse läbiviimine avaldaja suhtes tema poolt silmas peetud eesmärki.

Avaldajal ei ole vara ega sissetulekut, millest kohustusi täita. Avalduse kohaselt on avaldaja sissetulekuks 200 eurot, millest tema saab kätte 30% (s.o 60 eurot). Kuivõrd avaldaja viibib kinnipidamisasutuses, siis on tema võimalused otsida tulutoovat tegevust väiksemad. Avaldaja vabaneb kinnipidamisasutusest 14. augustil 2025. Nimetatud asjaolusid arvestades ei ole tõenäoliselt võimalik pankrotimenetluses võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohustustest vabastamise menetlus aga tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik endast oleneva, et rahuldada võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses, mh üritab leida võimalikult tasuva töökoha, mida praegusel juhul takistab kinnipidamisasutuses viibimine. Vangistuses olles ei oleks avaldajal võimalik pankrotiseaduses sätestatud kohustusi nõuetekohaselt täita, mis oleks aluseks jätta võlgnik kohustustest vabastamata – seetõttu ei ole kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning sellest tulenevalt ka pankrotimenetluse algatamisel hetkel perspektiivi.

7.Kohus märgib, et avaldaja on juba varasemalt mitmel korral esitanud pankrotiavaldusi, kuid on olnud ise menetlustes mitteaktiivne, jättes kas riigilõivu tasumata (tsiviilasi nr 2-22-3211) või ärakuulamisele ilmumata (tsiviilasi nr 2-23-16858). Lisaks on võlgniku suhtes pankrotimenetlus lõpetatud raugemise tõttu (tsiviilasi nr 2-22-6858).
8.Kohus leiab, et olukorras, kus on juba ette teada, et kohustustest vabastamise menetlus ei saa lõppeda kohustustest vabastamisega, ei ole õigustatud kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
9.TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
10.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses, millega hagita menetluse avaldus jäetakse menetlusse võtmata. Menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 1 alusel (koosmõjus § 477 lg-ga 1) jätta avaldaja kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ei ole.
11.Avaldaja on tasunud pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu summas 10 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse. TsMS § 150 lg 4 esimese lause kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja