Määruse tegemise aeg ja koht 30. august 2022. a, Tallinn Kohtuasja number
2-19-6447
Kohtuasi
OÜ ATKO LIINID hagi AS-i IV PLUSS vastu 736,43 euro ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.09.2021 otsus ja 02.06.2022 täiendav otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ ATKO LIINID apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): OÜ ATKO LIINID (registrikood 10878583), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar Kostja (vastustaja): AKTSIASELTS IV (registrikood 10048383), lepinguline vandeadvokaat Andreas Veeret
Menetluse liik
PLUSS
esindaja
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda OÜ ATKO LIINID apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus selle esitajale käesoleva määruse jõustumisel.
2.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele määruse ärakirja edastamisega.
3.Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
2-19-6447 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
OÜ ATKO LIINID esitas 26.04.2019 Harju Maakohtule hagi AS-i IV PLUSS vastu kahjuhüvitise 736,43 eurot ja viivise nõudes.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Eesti Vabariik (Maanteeameti kaudu) 08.03.2013 riigivara kasutusse andmise lepingu, millega anti hageja kasutusse 14 maakonnaliini bussi IVECO IRISBUS Crossway F2B. Lepingu p 3.2 kohaselt oil kasutaja (hageja) kohustatud vara üldgarantiiperioodil garantii- ja/või tehnilises dokumentatsioonis ettenähtud tähtajal pöörduma vara korrashoiu- ja hooldustööde teostamiseks vara valmistajatehase või kasutusse andja poolt määratud hooldusteenuste keskusesse, välja arvatud nende korrashoiu- ja hooldustööde puhul, mida vara valmistajatehase esindaja on lubanud kasutajal ise teostada, ilma et see kahjustaks busside garantiid. Lepingu p-st 3.3 tulenevalt on kasutaja kohustatud teostama vara tehnilise seisukorra säilitamiseks või tehniliste rikete kõrvaldamiseks teostatavad remonttööd vara valmistajatehase või kasutusse andja poolt määratud hooldeasutuses. Remont- ja hooldustööde teostamine üldgarantiiperioodil muus hooldeasutuses või kasutaja poolt on iseseisvalt lubatud kasutusse andja vastavasisulise nõusoleku korral ning tingimusel, et selliselt läbiviidud hooldus või remonttööd ei muuda kehtetuks tootja poolt varale antud üldgarantii kehtivust. Vara üldgarantii kehtib alates vara üle andmisest kasutajale 5 aasta jooksul.
1.2.22.07.2018 soovis hageja kostjalt tellida avariilise bussi remonttöid, tarnides seejuures ise keretööde originaalsed varuosad. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus teatas kostja hagejale 07.08.2018, et tulenevalt garantiitingimustest lõppeb kolmanda isiku poolt tarnitud varuosade kasutamisega bussikere garantii, kui kostja hageja tarnitud varuosad bussile paigaldab. Hageja on seisukohal, et eeltoodud garantiitingimustest ei tulene, et kolmanda osapoole varuosade kasutamisega kaasneb bussi tervikuna keregarantii lõppemine. Alternatiivselt on hageja seisukohal, et selline garantiitingimus oleks vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Kostja esitas lepingueelsete läbirääkimiste käigus andmeid, mille puhul tekkis hagejal kahtlus, et need võivad olla ebaõiged, mistõttu pöördus hageja advokaadi poole, et hinnata kostja poolt esitatud väidete õigsust ning pidada lepingulise esindaja vahendusel kostjaga läbirääkimisi. Samas oli hagejal riigivara kasutusse andmise lepingust tulenevalt kohustus buss korda teha, mistõttu oli hageja huvi saavutada kostjaga tekkinud õiguslikus vaidluses selgus. Kuna kostja on esitanud hagejale lepingueelsete läbirääkimiste käigus ebaõigeid andmeid ehk rikkunud tõekohustust, vastutab ta selle tulemusena hagejale tekitatud kahju eest. Hageja kahjuks on kohtumenetluseeelsed õigusabikulude summas 736,43 eurot (käibemaksuta summa). Kostja hageja nõuet ei tunnistanud ning palus jätta hagi rahuldamata. Hageja tegi 02.04.2018 bussiga nr 110BJH avarii ja pöördus remonditööde tegemiseks kostja poole. Kostja koostas 2018. a aprillis töödele hinnakalkulatsiooni, sai kindlustusandjalt kinnituse, et viimane hüvitab remonditööde maksumuse (miinus hageja omavastutus ja käibemaksu osa) ja palus hagejalt kinnitust vajalike varuosade tellimiseks (tegemist on tavapärase pooltevahelise praktikaga). Hageja vältis küsitud kinnituse andmist.
2.1.2018. a juulis saabus kostja töökoja juurde ootamatult teadmata päritolu ja kvaliteediga varuosadega ning soovis, et kostja paigaldaks remonditööde käigus bussile just kõnealused varuosad. Kostja selgitas hagejale vastuseks, et (a) kostjal ei ole kohustust kasutada remonditööde tegemisel hageja toodud teadmata päritolu ja kvaliteediga varuosi ning (b)
2-19-6447 teadmata päritolu ja kvaliteediga varuosade kasutamise tagajärjeks oleks Iveco poolt bussile antud keregarantii lõppemine. Sama selgitas hagejale 13.08.2018 e-kirjas bussi omanik Maanteeamet. 2019. a alguses tõi hageja bussi kostja juurde siiski remonti ning andis kinnituse varuosade tellimise kohta. Kostja teostas seejärel vajalikud tööd, paigaldas bussile originaalvaruosad ja väljastas 26.02.2019 tööde eest arve.
2.2.Hageja ei ole põhjendanud, (a) milliseid konkreetseid läbirääkimisi hageja silmas peab; (b) kelle vahel väidetavaid läbirääkimisi peeti; (c) millise lepingu sõlmimisele vastavad läbirääkimised olid suunatud; (d) kas vastav leping hageja arvates sõlmiti ning (e) kui leping sõlmiti, siis kelle vahel, millised kohustused pooltele lepingust tulenesid ning kas ja kuidas mõjutab lepingu sõlmimine väidetavatest lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevaid kohustusi ja vastutust. Kostja ei ole hanke-, garantii- ega riigivara lepingu pooleks ega ole pidanud vastavate lepingute sõlmimiseks lepingueelseid läbirääkimisi (mh hagejaga). Kostja ei ole hageja suhtes kohustusi rikkunud.
2.3.Tootjagarantii eesmärgiks on tagada garantiitähtaja jooksul ilmnevate materjali defektide tõttu kasutuskõlbmatuks muutunud detailide asemel tasuta uute detailide tellimine ja defektsete detailide asendamine uutega või vigastatud detailide parandamine. Mõistetavalt saab garantii andja võtta garantii alusel vastutuse üksnes nende (varu)osade eest, mille päritolu ja kvaliteet on talle teada ning mille väljavahetamine toimub garantii andja kontrolli all. Garantii andja ei saa ega peagi vastutama võimalike varuosade (ja kaasnevate tööde) eest, mille on tarninud ja/või paigaldanud teadmata kolmandad isikud – sellisel juhul puudub garantii andjal tarnitud varuosade ja remonditöö kvaliteedi üle mis tahes kontroll ja ülevaade. Tootja ei saa anda garantiid bussi kere osas (garantii ei kehti), kui keretööde tegemiseks vajalikud varuosad tellitakse tootja ametliku varuosade tarnesüsteemi väliselt ja/või varuosad paigaldab muu isik, kui tootja poolt volitatud remonditöökoda. Buss oli saanud avarii tagajärjel olulisi kahjustusi ning sisuliselt tuli välja vahetada bussi terve üks külg, mh külje- ja tagaklaas, paneelid, esiukse silindrid, tagastange, küljeluuk, esiukse raam jms. Kostja ei ole hagejale garantiitingimuste kohta ebatõeseid andmeid esitanud, vaid on lähtunud sellest, mida bussi omanik Maanteeamet ja garantii andja Iveco olid hagejale juba varasemalt korduvalt selgitanud.
2.4.Tunnistamata tõekohustuse rikkumist, on ilmne, et kostjale etteheidetava rikkumise ja hageja väidetud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Bussi remontimise vajadus oli tingitud bussiga 2018. a aprillis toimunud avariist ja mitte materjali defektist. Tootjagarantii ei kehti kahjustustele, mis on tekkinud avarii tagajärjel. Seega polnud tegemist garantiijuhtumiga ning hageja soovitud remonditööd olid garantiivälised tööd. Maanteeamet bussi omanikuna oli esitanud selge nõude, et vältida tuleb kolmanda isiku poolt tarnitud varuosade paigaldamist. Olukorras, kus kostjal puudus hageja ees kohustus paigaldada bussile garantiitööde väliselt hageja soovitud varuosi, on selge, et väidetava tõekohustuse rikkumise ja hagejale väidetavalt tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos: kostjal oli igal juhul õigus keelduda hageja soovitud viisil remonditööde tegemisest Hageja viide garantiitingimuste vastuolule Euroopa Liidu õigusega on asjakohatu. Kostja ei ole garantiilepingu pool, vaid üksnes hanke- ja riigivara lepingus märgitud hooldeasutus. Kostja ei ole ka vaidlusaluste garantiitingimuste väljastaja. Maakohtu otsus Maakohus jättis 28.09.2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg 41 alusel täiendas maakohus 02.06.2022 esialgset otsust kirjeldava ja põhjendava osaga.
2-19-6447
3.1.Puudub vaidlus, et Eesti Vabariik (Maanteeameti kaudu) ja Tšehhi Vabariigi äriühing Iveco Czech Republic a.s. (Iveco) sõlmisid riigihanke tulemusena 31.05.2011 hankelepingu busside tarnimiseks ning hankelepingus sisaldus Iveco kohustus anda bussidele 9-aastane keregarantii. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et 08.03.2013 sõlmisid Maanteeamet ja hageja riigivara kasutusse andmise lepingu, mille alusel andis Maanteeamet osad Ivecolt soetatud bussidest hageja kasutusse. Hageja on 02.04.2018 riigivara lepingu esemeks oleva bussiga nr 110BJH toimunud liiklusõnnetuse põhjustajaks. Riigivara lepingu p 3.2 kohaselt on kasutaja ehk hageja kohustatud vara üldgarantiiperioodil garantii- ja/või tehnilises dokumentatsioonis ettenähtud tähtajal pöörduma vara korrashoiu- ja hooldustööde teostamiseks vara valmistajatehase või kasutusse andja poolt määratud hooldusteenuste keskusesse, välja arvatud nende korrashoiu- ja hooldustööde puhul, mida vara valmistajatehase esindaja on lubanud kasutajal ise teostada, ilma et see kahjustaks busside garantiid.
3.2.Eeltoodust tulenevalt oli hagejal lepingu alusel kohustus busside hooldus- ja remonditööd teostada Iveco või Maanteeameti poolt määratud hooldusteenuste keskuses. Vastavalt riigivara lepingu lisale 2 on Tallinnas ja Tartus selliseks keskuseks määratud kostja remonditöökojad. Poolte vahel puudub vaidlus, et 22.07.2018 soovis hageja kostjalt tellida avariilise bussi remonttöid, tarnides seejuures ise keretööde varuosad. Kostja teatas vastuseks hagejale 07.08.2018, et (a) kostjal ei ole kohustust kasutada remonditööde tegemisel hageja toodud teadmata päritolu ja kvaliteediga varuosi ning (b) teadmata päritolu ja kvaliteediga varuosade kasutamise tagajärjeks oleks Iveco poolt bussile antud keregarantii lõppemine. Kohtule esitatud tõenditest (13.08.2018 e-kiri) nähtuvalt selgitas viimast hagejale ka bussi omanik Maanteeamet, andes selgesõnalise juhise taolist käitumist vältida.
3.3.Põhjendamatu on hageja seisukoht, et garantiitingimustest ei tulene, et kolmanda osapoole varuosade kasutamisega kaasneks bussi keregarantii lõppemine (alternatiivselt, et selline garantiitingimus oleks vastuolus Euroopa Liidu õigusega) ning et kostja on esitanud hagejale lepingueelsete läbirääkimiste käigus ebaõigeid andmeid ehk on rikkunud tõekohustust. Kostja ei ole hanke-, garantii- ega riigivara lepingu pooleks ega ole pidanud vastavate lepingute sõlmimiseks lepingueelseid läbirääkimisi. Käesoleval juhul ei ole täidetud kahju hüvitamise eeldused tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole hageja suhtes rikkunud ühtegi kohustust. Liiati olukorras, kus kindlustusandja kinnitas pooltele, et tasub ja ka tasus kostjale tööde eest esitatud arve (v.a hageja omavastutuse osa ja käibemaks). Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja õigusteenuse saamiseks tehtud kulutuste kostjalt väljanõudmine põhjendatud.
3.4.Kuna hageja nõue jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast otsuse jõustumist. Apellatsioonkaebus Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
4.1.Hageja hinnangul on maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust, jättes tuvastamata pooltevahelised õigussuhted, ning selgelt ebaõigesti kohaldatud menetlusõiguse normi, jättes kvalifitseerimata pooltevahelised õigussuhted. Niisamuti on maakohus selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid. Kostja on busside müüja ehk garantiiandja esindaja Eestis. Garantiiremondi teostamiseks ei pea sõitma riiki, kus asub IVECO tehas. Kostja oli määratud garantiiremondi teostajaks ning saab garantiiremondi teostamise korral isiklikult vastutada hagejale tekitatud kahju eest. Alternatiivselt oli hageja ja kostja vahel töövõtulepingueelsetest läbirääkimistest tekkiv võlasuhe, mis oli suunatud
2-19-6447 remonttööde teostamiseks ning nende teostamise viis ja maksumus sõltus kostja poolt avaldatud teabest garantiitingimuste kohta. Maakohus jõudis eelnevast tulenevalt ebaõigele järeldusele, et kostja ei ole rikkunud hageja suhtes ühtegi kohustust. Bussi omaniku selgitused kujutavad ennast üksnes bussi omaniku esindaja, s.o ühe lepingupoole arusaama garantiitingimusest, mis ei saa olla garantiitingimuste tõlgendamisel määravad.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda ning kaebus TsMS § 638 lg 10 järgi selle esitajale tagastada. Tsiviilasja hinna järgi on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas võetakse apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamiseks luba ei andnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid kaebuse menetlusse võtmiseks. Asjas tehtud hagi rahuldamata jättev otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldamise tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise järeldamiseks alust. Ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (vt Riigikohtu 10.04.2019. a määrust tsiviilasjas nr 2-17-13363, p 15). Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks. Poolte esitatud asjaoludel ei ole võimalik järeldada lepingueelsetes läbirääkimistes kostjapoolset tõekohustuse rikkumist hageja suhtes. Kostja informeeris hagejat, et hageja tarnitud varuosade paigaldamise järgselt keregarantii Iveco garantiitingimuste kohaselt katkeks ning soovis vastavat kinnitust (dtl 23–24). Kostja lähtus Iveco edasimüüjana (diilerina) Iveco tehase garantiitingimustest (dtl 25, 30). Isegi kui garantiitingimustest ei tuleneks keregarantii osas kõnealust piirangut, on tegemist lepingutingimuste tõlgendamise küsimusega, millest ei saa antud juhul järeldada tõekohustuse rikkumist. Maakohus ei ole hinnanud tõendeid selgelt ebaõigesti. Nõue tellida varuosad tootja esinduse vahendusel ja vältida keregarantii katkemist tulenes hageja ja Eesti Vabariigi vahelisest õigussuhtest, mille osapooleks kostja ei ole. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus kaebuse menetlusse võtmiseks. Kolleegium lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul
2-19-6447 ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel tsiviilasja hinnaga võrreldes ülemääraseid menetluskulusid. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Maakohus on TsMS § 162 lg 1 alusel õigesti jätnud menetluskulud hageja kanda, kuna hagi jäi rahuldamata. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle kostjale vastamiseks edastamist, siis ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
12.1.Hagejal on õigus esitada taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagastamiseks pärast käesoleva määruse jõustumist. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele arveldusarvele lõiv tagastada. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.