Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõivu saab tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank – a/a EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X); Swedbank – a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X)) ja selgituseks tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu selgitused Kohtu menetluses on tsiviilasi 2-22-7133 OÜ Aktiva Finants hagis L. J. vastu võla nõudes. Kohus toimetas hageja nõude, asjaolud, menetlusse võtmise määruse kätte kostjale Ametlike Teadaannete kaudu kooskõlas TsMS § 317 lg 1 p 1 järgi, kuna kostjale ei ole muul viisil võimalik menetlusdokumente kätte toimetada. Kohus võttis 06.06.22 hagi menetlusse määrusega. Kostjal tuli vastavalt menetlusse võtmise määrusele vastata hagile 10 päeva jooksul arvates kättetoimetamisest, esitada oma tõendid ja teatada kohtule, kas kostja on nõus kirjaliku menetlusega või soovib ärakuulamist. Kohus selgitas, et võib teha hageja nõusolekul tagaseljaotsuse, juhul kui kostjad hagiavaldusele ei vasta Kostjale hagi asjaolud ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 13.07.22 dokumentide avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (TsMS § 317 lg 5). Kostja ei ole hagile vastanud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus vaid järgmist. 2 (2)

Asjaolud ja nõue Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 30.12.2017. a laenulepingu XXXXXXX, mille alusel sai kostja laenu summas 1000,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel 12.03.2018, 12.04.2018, 10.06.2018, 24.10.2018, 25.12.2018, 08.03.2019 sõlmisid pooled laenulepingu nr. XXXXXXX muutmise kokkuleppe, mille punkti 6. kohaselt on kokkulepe lepingu lahutamatu lisa. 08.03.2019. a kokkuleppe sõlmimise hetkel oli kostjal tagastamata laenusumma 823,41 eurot. Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 07.04.2019 - 06.06.2019 (35,63 + 26,51 + 27,43 = 79,57; kostjal on tähtajaks tagastamata põhiosa võlgnevus 79,57 eurot). Kostja ei ole teostanud mitte ühtegi 08.03.2019. a sõlmitud kokkuleppe maksegraafikujärgset makset. Seega on kostjal lepingust nr. XXXXXXX tulenev põhiosa võlgnevus summas 823,41 eurot. Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 18.02.2018. a laenulepingu XXXXXXXX, mille alusel sai kostja laenu summas 500,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel 12.03.2018, 12.04.2018, 10.06.2018, 16.10.2018, 16.12.2018, 14.01.2019, 10.02.2019 sõlmisid pooled laenulepingu XXXXXXXX muutmise kokkuleppe, mille punkti 6. kohaselt on kokkulepe lepingu lahutamatu lisa. 10.02.2019. a kokkuleppe sõlmimise hetkel oli kostjal tagastamata laenusumma 310,89 eurot. Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 16.03.2019 - 15.05.2019 (40,94 + 42,05 + 43,18 = 126,17; kostjal on tähtajaks tagastamata põhiosa võlgnevus 126,17 eurot). Kostja ei ole teostanud mitte ühtegi 10.02.2019. a sõlmitud kokkuleppe maksegraafikujärgset makset. Seega on kostjal lepingust nr. XXXXXXXX tulenev põhiosa võlgnevus summas 310,89 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostjal kahest lepingust tulenev põhiosa võlgnevus summas 1134,30 (823,41 + 310,89). VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on laenulepingute tingimustes kokku leppinud, et kostja on kohustatud tasuma intressi. Laenulepingus nr. XXXXXXX leppisid pooled intressimääraks 41,34% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus 07.04.2019 - 06.06.2019 summas 82,43 eurot (28,37 + 27,49 + 25,57 = 82,43). Kostja intressi tasunud ei ole. Seega on kostjal lepingust nr. XXXXXXX tulenev intressi võlgnevus summas 82,43 eurot. Laenulepingus nr. XXXXXXXX leppisid pooled intressimääraks 32,42% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus 16.03.2019 - 15.05.2019 summas 21,85 eurot (8,40 + 7,29 + 6,16 = 21,85;). Kostja intressi tasunud ei ole. Seega on kostjal lepingust nr. XXXXXXXX tulenev intressi võlgnevus summas 21,85 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostjal kahest lepingust tulenev intressi võlgnevus summas 104,28 eurot (82,43 + 21,85). Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 8.3. Hageja sissenõudekulude summa 50,00 eurot kujunemine: 1 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot. 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot. muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Seega on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 50,00 eurot. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu nr. XXXXXXX alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 823,41 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 23.06.2019. a kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 12.05.2022. a lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 41,34% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 8.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud 3 (2)

viivisenõue summas 982,96 eurot. Lähtudes hea usu põhimõttest, ei nõua hageja viivist põhisummat ületavas osas ning vähendab seega viivist põhivõla summani 823,41 eurot. Seega hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 823,41 eurot. Lepingu nr. XXXXXXXX alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 310,89 lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 01.06.2019. a kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 12.05.2022. a lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 32,42% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 8.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 297,12 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Edaspidi nõuab hageja viivist lepingu nr. XXXXXXXX tulenevast põhinõudelt 310,89 kuni selle kohase tasumiseni alates 13.05.2022 seadusjärgses viivisemääras 8% aastas. Hageja palub asi tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata vastavalt TsMS 407 lõikele 1. Hageja palub kostjalt välja mõista 1134,30 eurot, intress 104,28 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1120,53 eurot; viivis alates 13.05.2022 kuni lepingust nr. XXXXXXXX tuleneva põhinõude summas 310,89 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem, kui 310,89 eurot, välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 350,00 eurot ja hageja õigusabikulud 480,00 eurot, väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna kostja hagile ei vastanud, siis rahuldab kohus TsMS § 407 lg 1 järgi hagi. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Vastavalt hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirjale on hageja menetluskuludeks riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja tasu 480 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu 350 eurot, seega peab kohus põhjendatuks riigilõivu summas 350 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tasu TsMS § 175 lg 1, § 144 p 1 põhjendatud ja vajalik 240 euro ulatuses eurot, kokku summas 590 eurot (350+240). Juhindudes TsMS § 177 lgst 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja märgib lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Otsus tuleb kätte toimetada kostjale Ametlike Teadaannete kaudu, kuna kohtul ei ole uusi kostja kontakte, kuhu talle dokument muul viisil kätte toimetada. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg kohtunik

4 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.