MAVE VARAHALDUSE Osaühingu hagi ERGO Insurance SE vastu kindlustushüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.04.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
ERGO Insurance SE apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
570 778,69 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): MAVE VARAHALDUSE Osaühing (registrikood 10515633), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Tarmo Peterson, Timo Kullerkupp ja Keidi Kõiv Kostja (apellant): ERGO Insurance SE (registrikood 10017013), lepinguline esindaja vandeadvokaat Triinu Hiob
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 10.10.2025
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 23.04.2024 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada otsuse põhjendusi.
2-20-4425 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
1.MAVE VARAHALDUSE Osaühing esitas 20.03.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse ERGO Insurance SE vastu kindlustushüvitise ja viivise saamiseks. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kindlustushüvitise 1 025 489 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 39 704,53 eurot ja edasiulatuva viivise. Hageja esitas 08.04.2020 avalduse hagi osaliseks tagasivõtmiseks. Hagi osalise tagasivõtmise järgselt palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista 510 394,50 eurot, hagiavalduse esitamise hetkel sissenõutavaks muutunud viivise 19 552,63 eurot ja edasiulatuva viivise.
2.Hageja ja kostja sõlmisid 07.03.2019 ettevõttekindlustuslepingu (kindlustuspoliisi nr 12015546/1), mille osaks olid ka kostja kindlustuslepingute üldtingimused KT.0948.18, ettevõtte varakindlustuse tingimused KT.0903.13, ettevõtte varakindlustuse riskide tingimused KT.0904.13 ja ärikatkestuskindlustuse tingimused KT.0905.13. Kindlustuspoliisiga kindlustati hagejale kuuluval kinnistul asuvad hooned, sh Läike tee 32/3 asuvad hooned tulekahju, torulekke, tormi, üleujutuse, vandalismi, klaasikahju, elektririkke, ehitise välisosade varguse ja koguriski ohu vastu.
3.21.05.2019 toimus tulekahju hagejale kuuluvas hoones aadressil Läike tee 32/3, Peetri alevik, Rae vald, Harju maakond. Läike tee 32/3 hoones asus ladu, mida kasutasid üürilepingute alusel Ärieksperdi OÜ ja Osaühing ABC Kliima. Tulekahju toimumise tõttu sai lisaks Läike tee 32/3 asuvale hoonele kannatada ka hagejale kuuluv Läike tee 32/2 asuv hoone. Hageja teavitas 21.05.2019 kostjat kindlustusjuhtumi toimumisest.
4.Kostja teavitas hagejat 12.09.2019 e-kirjas, et on nõus hüvitama kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kuludest üksnes tahmakahjude likvideerimise kulu 50 000 eurot, kahe kuu ärikatkestuse tulu, juhtumi järgselt objektile võetud mehitatud valve kulud ning ekspertiisi kulud. Kostja tõi kahjuhüvitise vähendamise põhjustena välja, et hoones ei olnud sel õhtul/ööl toimivat automaatset tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) ega valvesignalisatsiooni, mistõttu sai tuli hoones areneda selliseks, et hävitas kogu hoone ja kahjustas lisaks veel ka hoonet Läike tee 32/2 ehk esineb põhjuslik seos signalisatsiooni süsteemide mittetoimimise ja kahju suurenemise vahel. Hageja saatis 20.09.2019 kostjale vastuse, milles pidas kostja väiteid ebaõigeks. ATS-i korraline kvartalihooldus toimus 20.05.2019, mille käigus 2
2-20-4425 kontrollisid tehnikud süsteemi ning kinnitasid seejärel süsteemi igakülgset toimimist, sh signaali liikumist turvafirmasse. ATS-i toimimine on tuvastatav ATS-i logidest, mille järgi toimis ATS edasi veel pärast põlengut 72 tunni jooksul. Seda asjaolu kinnitasid ka tulekahju eksperdid enda ekspertiisis. Kostja saatis 20.09.2019 hagejale täiendavad selgitused, milles jäi enda 12.09.2019 e-kirjas avaldatud seisukoha juurde. Hageja esitas 26.09.2019 kostjale täiendava seisukoha ja nõude 1 025 489 euro (ilma käibemaksuta) suuruse kindlustushüvitise maksmiseks. Kostja hüvitas hagejale 532 290,42 eurot, kuid hüvitamata on 510 394,50 eurot ja viivis.
5.Kostja ei ole hageja kuludele vastu vaielnud. Hageja kindlustatud objektil toimus 21.05.2019 kindlustusjuhtum, mistõttu on kostja kohustatud hüvitama hagejale kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Kostja ei ole seni enda lepingust tulenevaid kohustusi täitnud ega hagejale tekkinud kahju täielikult hüvitanud.
6.Kindlustushüvitise vähendamiseks ei ole alust. Hageja ei ole rikkunud hoolsuskohustust ega suurendanud kindlustusriski. Hoonel oli üks ühine ATS ja keskseade. See süsteem toimis täiesti eraldi ja sõltumatult valvesignalisatsioonisüsteemist. ATS-i teadete edastus kogu hoone ulatuses toimus läbi Osaühing ABC Kliima ruumides asuva seadme. Ärieksperdi OÜ valvesüsteemi teated edastati läbi Ärieksperdi OÜ ruumides asuva seadme ning Osaühing ABC Kliima valvesüsteemi ja kogu hooned hõlmava ATS-i teated läbi Osaühing ABC Kliima ruumides asuva seadme. Seega ei edastatud Ärieksperdi OÜ valvesüsteemi seadmest ATS-i teateid G4S-ile. Valvesignalisatsiooni andurite tüübiks oli kindlustuslepingus kokku lepitud „liikumis“, mille eesmärgiks oli hoones lubamatu liikumise kui murdvargusriski tuvastamine. Hoonesse paigaldatud süsteemide ja andurite eesmärk oli seega sedavõrd erinev, et neid ei ole võimalik käsitleda koostoimivatena. 20.05.2019 hoolduse käigus ATS-i puuduseid ei tuvastatud. Ärieksperdi OÜ ruumides asuva valvesüsteemi veateated ei ole põhjuslikus seoses ATS-i toimimise või ka tulekahju tõttu tekkinud kahju suurusega. Signaali „#309 Aku testimise rike“ puhul on tegemist signaaliga, mis annab G4S-ile teada, et valvesüsteemi aku võib hakata tühjaks saama. Kinnitust ei ole leidnud, et aku oleks päriselt tühjaks saanud. Logidest ei nähtu, et kellelegi oleks saadetud tekstisõnum selle kohta, et 20.05.2019 kell 20.23 katkes G4S-il objektiga ühendus. Hagejal puudus tulekahju toimumise eelselt ja puudub ka käesoleval ajal põhjus kahelda ATS-i toimimisest, mis oleks nõudnud täiendavat erakorralist hooldust samal päeval, kui juba hooldus oli toimunud.
7.Ühelgi kindlustusvõtjal ei ole võimalik alati 100% tagada, et elektroonilistes süsteemides tõrkeid ei esineks ja/või oleks tõrgete esinemisel võimalik leida hooldaja kohe samal minutil. Selline eeldus ei ole mõistlik. Mõistlik ei ole rikke korral koheselt mehitatud valve tellimine. Mehitatud valve tellimise kohustust kindlustuslepingu tingimustest ei tulene. Hageja on teinud kõik mõistliku selleks, et ära hoida tulekahju ja selle kujunemine.
8.Kui Ärieksperdi OÜ tegevus on kindlustusriski suurendanud, siis ei ole hagejat võimalik käsitada Ärieksperdi OÜ-ga võrdsustatud isikuna, kelle tegevuse eest hageja vastutaks. Hageja ei kasuta Ärieksperdi OÜ-d enda majandus- ja kutsetegevuses või muud moodi täitmisabilisena enda kohustuste täitmisel. Ärieksperdi OÜ-d ei ole võimalik käsitada hagejaga võrdsustatud isikuna kindlustuslepingujärgsete kohustuste osas. Lepingutingimused (p 22.1.1) on liialt laiad, omistades seaduslikele valdajatele kohustusi ja tegevusi, milliste puhul on tegemist kindlustusvõtja jaoks hoopis kindlustusriskiga. Ebamõistlikult lai tingimus on vastuolus seadusest tuleneva keeluga ja seetõttu tühine.
9.Samuti ei ole Ärieksperdi OÜ-le võimalik hoolsuskohustuse rikkumist ette heita, sest Ärieksperdi OÜ teavitas valvesüsteemiga tekkinud asjaoludest koheselt hagejat. 20.05.2019 3
2-20-4425 hommikul käis hageja esindaja Ärieksperdi OÜ ruumide uksi avamas ning ka õhtul teavitas Ärieksperdi OÜ hagejat valvestamise probleemist, mille järgselt andis hageja Ärieksperdi OÜ-le juhtnöörid edasiseks tegutsemiseks. Kostja vastuväited
10.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Kostja hüvitas hagejale kahju 50% ulatuses ja selline hüvitis ületab seda, milleks kostja oleks seaduse järgi kohustatud. Hagejaga võrdsustatud isik suurendas kindlustusriski oluliselt, jättes reageerimata sellele, et hoonesse paigaldatud valve- ja tulekahjuavastussüsteemid ei töötanud kohaselt, ning seetõttu tekkis kahju, mis on kordades suurem kui see, mis tekkinuks süsteemi kohasel töötamisel ja tulekahju õigeaegsel avastamisel. Süsteemi mittetoimimise tõttu sai tulekahju levida tunde, enne kui see avastati, ja seetõttu hoone sisuliselt hävis ning tuli taastamiseks uuesti ehitada. Kostja ei vaidle vastu kahju suurusele.
12.Läike tee 32/3 ATS ei olnud töökorras. Juba asjaolust, et ATS ei rakendunud, nähtub, et see ei olnud töökorras. Kostja ei võta omaks hageja väidet, et ATS-i ja valvesüsteem on teineteisest täiesti eraldi ja sõltumatud. Osaühing ABC Kliima signaalide logist ilmneb, et nende kasutuses olevast ruumist väljusid kõik signaalid – nii valvesüsteemi kui ka ATS-i omad G4Sile ühelt ja samalt saatjalt ehk ühendus oli üks. Samamoodi oli see ka Ärieksperdi OÜ ruumides. Süsteemi kohasel toimimisel pidanuks tulekahju koldele lähedal asuvad andurid andma häire viivituseta. Läike tee 32/3 laoruumid olid antud hageja poolt üürile Ärieksperdi OÜ-le ja Osaühingule ABC Kliima. Esimene neist asus kirde- ja teine edelapoolses hooneosas. Tulekahju eeldatav kolle asus Ärieksperdi OÜ kasutuses olnud laoruumi esimese korruse tasapinnal. Ekspertiisi kohaselt oli tulekahju arvutuslik tekkeaeg hinnanguliselt 20.05.2019 kell 22.04. Ärieksperdi OÜ ruumides olnud ATS ei saatnud turvafirma häirekeskusele tulekahjuhäiret. Kõrvalasuva Osaühingu ABC Kliima laost läks häiresignaal logi kohaselt turvafirmale 21.05.2019 kell 00.48 ehk ajal, mil tulekahju Ärieksperdi OÜ laos oli ilmselt kestnud juba ligi kolm tundi. Seda häiret ei teatatud häirekeskusele, vaid päästjateni jõudis esimene teade tulekahju kohta juhuslikult möödujalt 21.05.2019 kell 00.54.
13.Tulekahjuööle eelneval päeval 20.05.2019 esinesid korduvad tõrked Ärieksperdi OÜ ruumides oleva valvesüsteemi ja ATS-iga. Hommikul ei töötanud sissepääsusüsteem, s.t töötajate kiipkaardid ei avanud ust. Hageja töötaja läks kohale ja avas ukse võtmega ning selgus, et elektrikilbis oli peakaitse välja lülitunud. Lõuna paiku ilmus aadressile Läike tee 32/3 G4S patrulltöötaja selgitusega, et neile oli tulnud tuletõrje (ATS) häire. Kui G4S ja Ärieksperdi OÜ töötajad süsteemipuldid üle vaatasid, põles ATS-i kontrollpuldis riket tähistav tuli. Kell 18.19 laekus G4S-ile Ärieksperdi OÜ seadmetest rikketeade „MO #309“. G4S-i selgituste kohaselt annab see signaal info, et aku võib tühjaks saada. Signaalide logist nähtuvalt saatis G4S selle kohta tekstisõnumiga teated ATle ja AMle. AT on Ärieksperdi OÜ juhatuse liige. AT püüdis kell 18.34 aktiveerida laoruumi valvesüsteemi, kuid see ei õnnestunud. Ta teatas sellest G4S-ile ja hageja majahaldurile ning lahkus veidi hiljem ruumidest. G4S-il katkes kell 20.23 objektiga ühendus, mille kohta saadeti samuti tekstisõnum.
14.Hageja üürnik Ärieksperdi OÜ oli teadlik nii tulekahjule eelnenud päeva hommikul pääslasüsteemis esinenud probleemist, tulekahju valehäirest päeval ja rikke teatest ATS-i puldil, aku tühjenemise teatest, valvesüsteemi mittesisselülitumisest kui ka G4S-i keskseadmega ühenduse katkemisest ning ka varasematel päevadel esinenud valehäiretest. Ka 4
2-20-4425 hageja ise teadis, et süsteemiga on probleem, sest hageja esindaja käis nii tulekahjueelsel hommikul ust avamas ja teda teavitati õhtul valvesüsteemi mittesisselülitumisest, kuid ta ei korraldanud probleemi lahendamist samal päeval ega tellinud kinnistule mehitatud valvet olukorras, kus automaatsed süsteemid olid lakanud töötamast. Hageja tellis mehitatud valve objektile alles kella 04.00 paiku varahommikul ehk ajal, mil tulekahju oli juba toimunud.
15.Vastavalt varakindlustuse tingimuste p-le 8.2 peab kindlustuslepingus märgitud ATS olema töökorras ja ööpäev läbi sisse lülitatud. Ruumidest lahkumisel tuleb varakindlustuse tingimuste p 8.5.1 kohaselt lülitada valveseisundisse ka kindlustuslepingus märgitud valvesignalisatsioon ning p-de 8.5.3 ja 8.5.4 järgi peab süsteem olema töökorras ja toimima selliselt, et ohu puhul oleks tagatud häire edastamine. Hagejal oli ka seadusest (tuleohutuse seaduse (TuOS) § 31 p-st 1) tulenev kohustus tagada, et ATS on töökorras ja toimib katkematult. Tegemist on tulemusele suunatud kohustusega. Tulekahju kohta ei jõudnudki päästjateni teade ATS-i signaali põhjal, vaid tänu sellele, et tulekahju avastas juhuslik mööduja, kes helistas häirekeskusesse. Seega ei saa pidada täidetuks kindlustusvõtja kohustust tagada kindlustuskohas töökorras ATS ja valvesüsteem. ATS-i ja valvesüsteemi töökorras mitteolek suurendab oluliselt kindlustusriski, kuna sel juhul puudub võimalus tulekahju õigel ajal avastada, et sellele aegsasti piir panna ja vältida kahju kujunemist ulatuslikuks. Üldtingimuste p-s 22.1.1 on ette nähtud, et kindlustusandja vabaneb kindlustuslepingu täitmise kohustusest osaliselt või täielikult, kui kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isik on jätnud täitmata vähemalt ühe kindlustuslepingust nimetatud kohustustest ning kohustuse täitmata jätmise ja kindlustusjuhtumi toimumise või selle tagajärjel tekkinud kahju suuruse vahel on põhjuslik seos. Hageja rikkus hageja kindlustusriski suurendamise keeldu.
16.Eksperdi selgituste kohaselt levib laoruumides tekkinud tulekahju esimese 15-30 minuti jooksul aeglaselt, kusjuures temperatuur võib jääda keskmiselt alla 200 kraadi, mis toodab palju kõrgtemperatuurilisi suitsugaase, kuid pole võimeline süütama kõiki põlevmaterjale. Sellise aja – 15-30 minuti jooksul – peaksid toimiva ATS-i korral igal juhul algama kustutustööd ja tulekahju ei saaks haarata kogu hoonet, sealhulgas ei saaks variseda laed ja seinad. Päästeameti info kohaselt on suures osas Eestist päästjate kohalejõudmise aeg kuni 15 minutit. Kui Läike tee 32/3 ATS oleks avastanud tulekahju varaseimal reaalselt võimalikul hetkel ja saatnud vastavalt välja tulekahjuteate, jõudnuks päästjad sündmuskohale eeldatavalt kell 22.40, kuid hiljemalt kell 22.49. Kuigi kahjujuhtum – tulekahju – saanuks toimuda ka siis, kui kindlustusriski poleks suurendatud, oleks kahju olnud kordades väiksem. Kahju suurus oleks olnud 31 939,07 eurot (käibemaksuta). Kahju suurenes seega 97% võrra. Kostja kindlustuslepingute üldtingimuste p 22.1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 445 lg 2 alusel lasunuks kostjal kohustus hüvitada kahju 3% ulatuses. Maakohtu otsus ja põhjendused
17.Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 720 951,20 eurot ja viivise põhinõude 510 394,50 euro tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 24.04.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 299 837,80 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
18.Pooled ei vaidle kindlustuslepingu sõlmimise ja lepingule üldtingimuste kohaldumise üle ning selle üle, et tulekahju sai alguse Ärieksperdi OÜ laoruumidest. Kostja ei vaidle vastu, et tulekahju oli kindlustusjuhtumiks ning hagejale tekkis kahju 1 025 489 eurot.
5
2-20-4425
19.Maakohus tuvastas, et tulekahju algusaeg oli 20.05.2019 kell 22.04. Ehkki tegemist on hinnangulise ajaga, on asjatundjate arvamus selle kohta usaldusväärne. Seega oli tulekahju avastamise ajaks 21.05.2019 kell 00.54 tulekahju väldanud vähemalt 2,5 tundi.
20.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et ajavahemikus 20.05.2019 kell 22.04 kuni 21.05.2019 kell 00.47 ei avastanud Läike tee 32/3 hoone ATS tulekahju ega saatnud teadet selle kohta. Logiga on tõendatud tulekahju avastamine ATS-i poolt 21.09.2019 kell 00.48. Logist ei nähtu tulekahjuteate edastamist turvafirmale. Siseministri 07.01.2013 määruse nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele, kust tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse, ning tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord“ (edaspidi määrus) § 5 lg 2 kohaselt peab ATS avastama kontrollitaval alal algava tulekahju võimalikult varases staadiumis ja andma sellest teate avastamispiirkonna äranäitamisega. Määruse § 4 lg 1 sätestab, et automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemide komponentide omadused peavad tagama Euroopa harmoneeritud standardiseerias EN 54 toodud ohutuse taseme. Eesti standardi EVS-EN 541:2011 p-st 2.2 nähtuvalt peab ATS-i omaduseks olema avastada tulekahju varaseimal reaalselt võimalikul hetkel ja anda signaal või teade nii, et saaks rakendada asjakohaseid meetmeid. Kohus leidis, et ATS, mis ei tuvasta tulekahju selle varases staadiumis ega anna sellest teadet, ei vasta määruse ja Eesti standardi nõuetele ning nendele nõuetele mittevastav ATS ei ole töökorras.
21.Pooled vaidlevad selle üle, kas kindlustuslepingust tuleneb kostja kohustus tagada, et ATS on igal ajal töökorras või tuleb teha kõik mõistlikult võimalik, et tagada ATS-i töökorras olek igal ajal (VÕS § 24 lg 1). Eeldusel, et kindlustusvõtjal on kohustus tagada ATS-i töökorras olek mistahes ajahetkel, tooksid mistahes tõrked ATS-i töös kaasa kindlustuslepingute üldtingimuste KT.0948.18 p 22.1.1 järgi kindlustusandja vabanemise kindlustuskohustuse täitmisest osaliselt või täielikult, sest pooled ei ole kokku leppinud kindlustusvõtja süülises vastutuses. Selline tõlgendus on vastuolus kahjukindlustuse eesmärgiga, sest isegi juhul, kui kindlustusvõtja igapäevaselt teeb vajaliku hoolsusega toiminguid ATS-i töökorras oleku tagamiseks, tooks mistahes ATS-i rike kaasa kindlustusandja osaliselt või tervikuna kindlustuslepingu täitmise kohustusest vabanemise. Seejuures on sellise kohustuse kindlustusvõtjale panemine ebamõistlikult koormav. Kohus leidis eeltoodut arvestades, et kindlustusvõtjale tuleneb ettevõtte varakindlustuse tingimuste KT.0903.13 p-st 8.3 kohustus teha kõik mõistlikult võimalik, et tagada ATS-i töökorras olek igal ajal.
22.Tulekahju algusega samal päeval (20.05.2019) ATS-i hoolduse teostamisega on hageja teinud kõik mõistlikult võimaliku, et tagada ATS-i töökorras olek igal ajal. Isegi kui esinesid häired ATS-i töös 20.05.2019 enne kella 13.40, siis ATS-i korralise hoolduse teostamisega on hageja täitnud kohustust hoida ära kindlustusriski suurenemine. Hageja ei rikkunud ettevõtte varakindlustuse tingimuste KT.0903.13 p-s 8.3 sätestatud kohustust. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt kindlustushüvitise maksmist 1 025 489 euro ulatuses. Samuti on hagejal õigus nõuda viivist.
23.Kohus jaotas menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 ja § 168 lg 5 järgi, sest kohus jättis hagi osaliselt läbi vaatamata ning ülejäänud osas rahuldas hagi. Kohus märkis, et määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
6
2-20-4425 Apellatsioonkaebus
24.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
25.Maakohus jättis kohaldamata asjassepuutuvad materiaalõiguse normid VÕS § 444 ja § 445 lg 2. Maakohus tuvastas õigesti, et kindlustuskohas olev ATS ei olnud töökorras. VÕS § 444 ja § 445 lg 2 säteteta ei ole võimalik lahendada vaidlust kindlustusandja täitmiskohustuse olemasolu ja ulatuse üle olukorras, kus on tuvastatud ATS-i mittetöökorras olek. Maakohus viitas otsuses ka ekslikult hoopis tingimuste punktis 8.3 sisalduvale kohustusele automaatse tulekustutussüsteemi töökorras olekuks ja viitas läbivalt tulekustutussüsteemile. Kõnealuses kindlustuskohas ei olnud automaatset tulekustutussüsteemi, vaid ainult ATS.
26.Maakohus leidis kindlustuslepingut tõlgendades, et kui kindlustusvõtjal on kohustus tagada ATS-i töökorras olek mis tahes ajahetkel ja selle kohustuse rikkumine toob sõltumata süüst kaasa kindlustusandja vabanemise täitmiskohustusest osaliselt või täielikult, on see vastuolus kahjukindlustuse eesmärgiga ja kindlustusvõtjale ebamõistlikult koormav. Maakohus tegi taolise ebaõige järelduse seetõttu, et ta jättis tähelepanuta, et just sellise tagajärje näeb ette ka võlaõigusseadus. Ebamõistlikult koormav ega kahjukindlustuse eesmärgiga vastuolus ei saa olla kindlustuslepingu tingimus, mis peegeldab seaduse regulatsiooni.
27.Maakohus jättis kohaldamata TuOS § 31 p-i 1, mis näeb ette tulemusele suunatud kohustuse – tuleohutuspaigaldise omanik peab tagama tuleohutuspaigaldise katkematu toimepidevuse. Seega lähtub tuleohutuse seadusest omaniku kohustus selleks, et talle kuuluv ATS on toimiv ehk töökorras katkematult ehk alati. Kohustust, mille paneb omanikule ka seadus, ei saa lugeda ebamõistlikult koormavaks.
28.Maakohus jättis uurimata tõendid ja käsitlemata asjaolud selle kohta, et ATS-i rikked jätkusid pärast korralist hooldust, aku tühjenemisest teatati üürniku esindajatele ja ATS-i ühendus katkes mitu tundi enne tulekahju, kuid hageja ega üürnik ei võtnud midagi ette. Nendest tõenditest järeldub, et kindlustuskoha valdajad (hageja omanikuna ja üürnik Ärieksperdi OÜ kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikuna) ei teinud kõike mõistlikult võimalikku, et tagada ATS-i katkematu toimepidevus ja hoida ära kindlustusriski suurenemine. Vastustaja seisukoht
29.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes ja täiendades kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
31.Hageja esitas hagi VÕS § 422 lg 1 alusel kindlustusjuhtumi toimumise tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks. Pooled ei vaidle kindlustuslepingu sõlmimise ja lepingule üldtingimuste kohaldumise üle ning selle üle, et tulekahju sai alguse Ärieksperdi OÜ laoruumidest. Samuti 7
2-20-4425 ei vaidle pooled kahju suuruse üle. Lisaks sellele, mille üle ei olnud maakohtus vaidlust, ei vaidle pooled ka selle üle, et tulekahju algusaeg oli 20.05.2019 kell 22.04. Pooled ei vaidle apellatsiooniastmes enam ka selle üle, et hagejale kuuluvasse Läike tee 32/3 asuvasse hoonesse paigaldatud ATS ei olnud alates 20.05.2019 kell 22.04 kuni 21.05.2019 kell 00.47 töökorras, s.o ei edastanud teadet tulekahju kohta. Pooled vaidlevad endiselt selle üle, kas kindlustuslepingust tuleneb kostja kohustus tagada, et ATS on igal ajal töökorras või tuleb kindlustusvõtjal teha kõik mõistlikult võimalik, et tagada ATS-i töökorras olek igal ajal.
32.Maakohus leidis, et kindlustusvõtjale tuleneb ettevõtte varakindlustuse tingimuste KT.0903.13 p-st 8.3 kohustus teha kõik mõistlikult võimalik, et tagada ATS-i töökorras olek igal ajal. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus on otsuses läbivalt viidanud asjakohatule varakindlustuse tingimuste punktile. Varakindlustuse tingimuste KT.0903.13 p 8.3 näeb kindlustusvõtjale ette kohustuse hoida töökorras automaatset tulekustutussüsteemi (I kd tl 123–124). Sellele, et hageja või temaga kindlustuslepingu järgi võrdsustatud isik oleks suurendanud kindlustusriski automaatse tulekustutussüsteemi töökorras mittehoidmisega, ei ole kostja tuginenud. Ringkonnakohtu hinnangul viitas maakohus p-le 8.3 ekslikult, kuna maakohtu põhjendustest nähtuvalt pidas maakohus silmas ATS-i. Varakindlustuse tingimuste KT.0903.13 p 8.2 näeb ette kindlustusvõtja kohustuse hoida töökorras ja ööpäev läbi sisselülitatuna ATS-i. Ringkonnakohus parandab maakohtu ebatäpsuse ja asendab maakohtu otsuse p-des 12 ja 13 viite varakindlustuse tingimuste KT.0903.13 p-le 8.3 p-ga 8.2.
33.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus on jätnud ebaõigesti kohaldamata TuOS § 31 p-i 1, kuid ei nõustu kostjaga, et selle sätte kohaldamisest muutuks asja lahendus. Ringkonnakohus leiab, et TuOS § 31 p 1 ei näe tuleohutuspaigaldise omanikule ette kohustust hoida see töökorras selliselt, et igal ajahetkel peab omanik veenduma selle tuleohutuspaigaldise korrasolekus. Ringkonnakohus täiendab seoses sellega maakohtu otsuse põhjendusi. TuOS § 31 p-s 1 on ette nähtud, et tuleohutuspaigaldise omanik peab tagama tuleohutuspaigaldise katkematu toimepidevuse. TuOS § 30 lg 1 p 3 kohaselt on tuleohutuspaigaldiseks ka ATS. Ringkonnakohtu hinnangul on TuOS § 31 järgne korrashoiu ja katkematu toimepidevuse nõue täidetud siis, kui tuleohutuspaigaldise omanik järgib kõiki paigaldistele õigusaktidega ette nähtud hooldus- ja kontrollinõudeid. ATS-i omaniku kohustused tulenevad Siseministri 07.01.2013 määrusest nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele, kust tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse, ning tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord“ lõikest 2. ATS-i hooldus- ja kontrollinõuded on sätestatud määruse § 25 lg 2 p-des 8, 9 ja 11, mille kohaselt peab ATS-i omanik tagama süsteemi regulaarse hoolduse ja hooldustööde käigus avastatud puuduste kõrvaldamise ning teostama igapäevase vaatluse selleks, et kontrollida keskseadme normaalolukorda. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist tuleohutuspaigaldise omaniku kohustuslike toimingutega selleks, et tagada tuleohutuspaigaldise katkematu toimepidevus. Selliselt sisustab TuOS § 31 p-s 1 sätestatud kohustust ka TuOS eelnõu seletuskiri, mille kohaselt peab tuleohutuspaigaldise omanik korraldama tuleohutuspaigaldise vaatlust, kontrolli ja hooldust (TuOS eelnõu seletuskiri, kättesaadav aadressil https://www.riigikogu.ee/tegevus/ eelnoud).
34.Ringkonnakohus nõustub kostjaga ka selles, et kindlustuslepingu varakindlustuse tingimuste KT.0903.13 p-s 8.2 sätestatud tingimus peegeldab seaduse regulatsiooni. Nimetatud p 8.2 näeb ette kindlustusvõtja kohustuse hoida ATS töökorras. Selliselt on tuleohutuspaigaldise omaniku kohustus sätestatud ka TuOS § 31 p-s 1. Ülalviidatud TuOS eelnõu seletuskirja kohaselt tähendab seadme toimepidevus seadme töökorras olekut. Maakohtu hinnangul on mistahes ATS-i rikke korral kindlustusandja osaliselt või tervikuna 8
2-20-4425 kindlustuslepingu täitmise kohustusest vabanemise puhul tegemist kindlustusvõtja jaoks ebamõistlikult koormava kohustusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, kuid täiendab põhjendusi järgnevaga. VÕS § 445 lg 2 kohaselt, kui kindlustusvõtja rikub VÕS §-s 444 sätestatud kohustust, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest kindlustusvõtjast tuleneva asjaolu tõttu kindlustusriski võimalikkuse suurenemise ulatuses, kui kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusriski suurenemist. VÕS § 444 sätestab kindlustusvõtjale keelu suurendada kindlustusriski võimalikkust. Seega sätestab VÕS § 444 kindlustusvõtjale hoolsuskohustuse (RKTKo 23.12.2014, 3-2-1-136-14, p 14). Kindlustusvõtja hoolsuskohustusteks võivad olla ohutuse tagamise kohustused, nt kindlustatud objekti suhtes teatavate valve- või hoiumeetmete rakendamise kohustus (VÕS III komm, § 444, p 3.1). Kindlustuslepingu varakindlustuse tingimuste KT.0903.13 p-s 8.2 sätestatud kindlustusvõtja hoolsuskohustuseks on seega, arvestades TuOS § 31 p 1 tõlgendust, tagada ATS-i katkematu toimepidevus ehk töökorras olek. Selleks peab ka varakindlustuse tingimuste p 8.2 kohaselt ATS-i omanik tagama süsteemi regulaarse hoolduse ja hooldustööde käigus avastatud puuduste kõrvaldamise ning teostama igapäevase vaatluse selleks, et kontrollida keskseadme normaalolukorda. Tõlgendus, et mistahes ATS-i rikke korral vabaneks kindlustusandja osaliselt või tervikuna kindlustuslepingu täitmise kohustusest, oleks kindlustusvõtja jaoks ebamõistlikult koormav ja reaalsuses praktiliselt teostamatu ning vastuolus kahjukindlustuse eesmärgiga.
35.OÜ Nõrkvoolu Paigalduse teostas 20.05.2019 ajavahemikul kell 12.40–13.40 Läike tee 32/3 objekti ATS-i hoolduse, mille käigus süsteemis puudusi ei tuvastatud (II kd tl 37). Hageja leiab, et sellise hoolduse teostamisega tegi tema kõik mõistlikult võimaliku ja vajaliku, et tagada ATS-i töökorras olek. Kostja heidab maakohtule ette, et maakohus jättis käsitlemata tõendid, millest nähtuvalt ei olnud ATS pärast hooldust töökorras. Kostja viitas seejuures Ärieksperdi OÜ 17.05.2019–21.05.2019 signaalide väljavõttele (I kd tl 124 pöördel–126 pöördel) ja kindlustuslepingu üldtingimuste p-le 10.14 (I kd tl 17–19). Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus ei hinnanud otsuses Ärieksperdi OÜ 17.05.2019–21.05.2019 signaalide väljavõtet. Kostja soovis selle tõendiga tõendada asjaolu, et ATS ei olnud töökorras ja hageja ega Ärieksperdi OÜ ei võtnud midagi ette, et riket kõrvaldada, korraldada mehitatud valve või muul viisil tagada, et enne öö saabumist oleks tagatud turvalisus, sh tulekahju varajane avastamine. TsMS § 442 lg 8 kohaselt peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole faktliste väidetega, samuti peab kohus analüüsima kõiki tõendeid ja tõendi mittearvestamisel peab kohus seda põhjendama. Maakohus jättis selle tegemata, rikkudes sellega menetlusnormi. Samas ei too selline rikkumine ringkonnakohtu hinnangul kaasa maakohtu otsuse tühistamise, sest maakohus on lõppjäreldusena õigesti leidnud, et hageja ei rikkunud ettevõtte varakindlustuse tingimuste KT.0903.13 p-s 8.3 sätestatud kohustust ning et hagi kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise kõrvaldada ja puuduolevad põhjendused lisada.
1.1.Ärieksperdi OÜ 17.05.2019–21.05.2019 signaalide väljavõttest nähtub, et 20.05.2019 kell 18.19 laekus G4S-ile Ärieksperdi OÜ seadmest rikketeade aku tühjenemise kohta ning 20.05.2019 kell 20.23 edastas seade veateate „MO#800 Objektiga ühenduse katkemine 0:RIKE“. Kõigepealt on oluline tuvastada, mis seadme signaalidega oli Ärieksperdi OÜ 17.05.2019–21.05.2019 signaalide väljavõtte puhul tegemist. Kostja arvates oli tegemist nii ATS-i kui ka valvesüsteemi riketega. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Ärieksperdi OÜ signaalide väljavõttes ei ole teateid ATS-i toimimise kohta. Osaühingu ABC Kliima 14.05.2019–21.05.2019 signaalide väljavõttest nähtuvalt edastas seade 20.05.2019 kell 12.56 tulekahju häire (I kd tl 70–79). Seda häiret ega ühtegi muud häiret, mis viitaks ATS-le, Ärieksperdi OÜ signaalide väljavõttest ei nähtu. Kui Ärieksperdi OÜ seade (saatja nr 13311924) oleks edastanud ka ATS-i signaale, nähtuks see ka Osaühingu ABC Kliima 9
2-20-4425 signaalide väljavõttest. Seega ei olnud Ärieksperdi OÜ seadme (saatja nr 13311924) puhul ringkonnakohtu hinnangul tegemist ATS-i signaale edastatava seadmega.
1.2.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et Läike tee 32/3 hoone ruumides oli 3 eraldi üksteisest sõltumatult (autonoomselt) toimivat süsteemi – Ärieksperdi OÜ valvesüsteem, Osaühingu ABC Kliima valvesüsteem ning kogu hoonet hõlmav ATS. Seda kinnitab OÜ Nõrkvoolu Paigalduse selgitus, milles on märgitud, et tegemist oli eraldi süsteemidega ja hoone tulekahju häire edastus läbi Osaühingu ABC Kliima valvesüsteemi (I kd tl 80). Selliselt Läike tee 32/3 hoone ruumides ülesehitatud ja toimivat süsteemi kinnitas ka ehitustehnilises ekspertiisis tuleohutusekspert PP (II kd tl 15–38). Samuti kinnitab Läike tee 32/3 hoone valvesüsteemi ja ATS-i eraldi toimimist Osaühingu ABC Kliima 14.05.2019–21.05.2019 signaalide väljavõte, millest nähtuvalt oli tegemist ATS-i signaalidega, kuid Ärieksperdi OÜ signaale (sealhulgas 20.05.2019 kell 18.19 ja 20.23 edastatud signaale) selles ei nähtu (I kd tl 70–79).
1.3.Seega ei saa Ärieksperdi OÜ signaalide väljavõttest ega teistest tõenditest teha järeldust, et 20.05.2019 kell 18.19 ja 20.23 rikketeadete puhul oli tegemist ATS-i rikkega. Ärieksperdi OÜ signaalide väljavõte kinnitab üksnes seda, et 20.05.2019 kell 20.23 katkes valvesüsteemi ühendus Ärieksperdi OÜ ruumide ja G4S keskseadme vahel. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et valvesüsteemi rikked ei ole põhjuslikus seoses tulekahju kujunemise ja tekkinud kahjuga.
1.4.Sellest, et hagejale kuuluvasse Läike tee 32/3 asuvasse hoonesse paigaldatud ATS ei olnud alates 20.05.2019 kell 22.04 kuni 21.05.2019 kell 00.47 töökorras, ei saa järeldada, et hageja rikkus enda kohustusi. Hageja tegi tuleohutuspaigaldise omanikuna kõik mõistlikult võimalikku, et tagada ATS-i katkematu toimepidevus ja hoida ära kindlustusriski suurenemine. Hageja korraldas 20.05.2019 ATS-ile hoolduse tegemise ning kuna selle käigus tuvastati, et ATS toimib ja süsteem on korras (II kd tl 37) ning ATS-i rikkeid süsteem enam ei edastanud, ei saanud ega pidanud hageja rohkem midagi ette võtma, et tagada ATS-i katkematu toimepidevus. Puudub alus järelduseks, et hageja oleks jätnud täitmata määruse § 25 lg 2 p-des 8, 9 ja 11 sätestatud ATS-i hooldus- ja kontrollinõudeid. Samuti ei saa järeldada, et kindlustuslepingu üldtingimuste p 10.1.4 järgi kindlustusvõtjaga võrdustatud isik (Ärieksperdi OÜ) oleks suurendanud kindlustusriski. Ärieksperdi OÜ kasutuses olevates ruumides andis tulekahju eelselt veateateid valvesüsteem, mitte ATS.
36.Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu järelduste ja põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust ringkonnakohus neid põhjendusi ei korda.
37.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.