Tsiviilasi nr 2-25-6551
Kohtuasja number Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Kohtunik Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetluse liik Asja läbivaatamise viis Menetlusosalised ja nende esindajad
2-25-6551 31. oktoober 2025, Narva Tamara Šabarova Tervisekassa hagi O N vastu ravikindlustushüvitise hüvitamise nõudes 3576,36 eurot Hagimenetlus Kirjalik menetlus Hageja Tervisekassa (registrikood 74000091), lepinguline esindaja Pille Pihler Kostja O N (isikukood XXX)
Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 633 lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1(5)
Tsiviilasi nr 2-25-6551
Hageja esitas 29.04.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu tervisekahjustuste tekitamisega seotud ravikindlustushüvitise summas 3576,36 eurot hüvitamise nõudes. (dtl 2 – 4) Hagi asjaolud ja nõue Hagiavalduse kohaselt O N tekitas tervisekahjustusi 16.10.2023 S S, mida tõendab Viru Maakohtu 06.05.2024 otsus nr 1-24-457. Kannatanu vajas tekitatud ja saadud tervisekahjustuste tõttu tervishoiuteenuseid, kannatanule osutati tervishoiuteenuseid ning aset leidis kindlustusjuhtum ja hageja võimaldas kannatanule tekitatud tervisekahjustuste tõttu ravikindlustushüvitisi, mida tõendavad tervishoiuteenuste osutajate poolt Tervisekassale esitatud raviteenuste arve/arved ja mis on arve esitajale/esitajatele hageja poolt summas 3576,36 eurot tasutud. Kannatanu on saanud hagejalt ravikindlustushüvitisi kokku summas 3576,36 eurot. Hageja saatis 17.03.2025 väljastusteatega kostjale nõudeavalduse ravikindlustushüvitiste hüvitamise kohta. Kostja on nõudeavalduse kätte saanud. Nõudesumma on senini tasumata. Hagi esitamise seisuga on hagejale ravikindlustushüvitistest hüvitamata 3576,36 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja 3576,36 eurot. Kostja vastus Kostja vastuse kohaselt viibib kostja pikemat aega ehk 8 aastat kinnipidamiskohas, on varatu ning tal ei ole võimalik hagis esitatud nõudesummat 3576,36 eurot ja kriminaalasjas kohtuotsusega 1-24-457 väljamõistetud menetluskulusid 6219,34 eurot tasuda. Kostja palub vähendada rahalisi nõudeid ja soovib summasid tasuma hakata peale kinnipidamiskohast vabanemist graafiku alusel (dtl 34 – 35). Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja kirjalikus seisukohas (dtl 41 – 44) märgib, et hagisumma vähendamiseks puudub õiguslik alus ja seda ka kostja esitatud põhjendustel, sest seda ei võimalda õigusaktid ning kostja ei ole esitanud haginõudele sisulisi vastuväiteid ega ühtki tõendit, mis välistaksid tema vastutuse. Hagi on tõendatud ja põhjendatud. Nõudesumma näol on tegemist avaliku rahaga, mille kasutamise otstarbekuse eest Tervisekassa vastutab ning seega puudub õigus jätta kulud tagasi nõudmata. Selleks, et Tervisekassa võiks kaaluda nõudesumma vähendamist, peaks seadusandja olema ette näinud kriteeriumid, milliseid asjaolusid millisel juhul kaaluda. Kahjuhüvitise vähendamiseks puudub alus ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 139 lg 3 või § 140 alusel, kuna kahju tekkimisele ei aidanud kaasas kannatanu tahtlus või raske hooletus ja kostja poolt on kannatanu tahtlus või raske hooletus (enesekahjustamiseks) tõendamata. Kohtuotsusega on tõendamist leidnud, et terviskahjustuste tekitamine leidis aset kostja käitumise tõttu, kui lõi kannatanut noaga ja kahju tekkimisele ei aidanud kaasa kannatanu tahtlus. Samuti on kostja poolt kannatanu tahtlus (enesekahjustamiseks) tõendamata ning seetõttu puudub alus VÕS § 139 g-te 1, 2 ja 3 kohaldamiseks ja kahjuhüvitise vähendamiseks. Hageja märgib, et kahjuhüvitise vähendamine VÕS § 140 lg 1 alusel on kohtu kohaldatav dispositiivne norm, mis annab kohtule õiguse kahjuhüvitise vähendamiseks, kui on täidetud normi kasutamise eeldus- st, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõetamatu. Hageja on seisukohal, et kohustuse täitmine täies ulatuses ei ole kostja suhtes ebaõiglane ega muudel põhjustel mõistlikult vastuvõetamatu. 2(5)
Tsiviilasi nr 2-25-6551
Hageja ei ole nõus kompromissi sõlmimisega võlgnevuse sissenõudmise peatamiseks või ajatamiseks alates vanglast vabanemisest. Hageja arvestab kompromissiettepaneku tegemisel mh kriminaalasja menetluskulude ja kinnipidamiskohas viibimisega. Hageja on nõus kompromissina võlgnevuse tasumiseks 60-s osas igakuiste maksetena. Kui kostja kompromissiga ei nõustu, siis palub hageja kogu võlgnetava summa kostjalt välja mõista ja selgitab, et väljamõistetud summa tasumine ositi on võimalik ka peale vabanemist, sõlmides kokkuleppe kohtutäituri juures.
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vaidlust ei ole, et kostja on tekitanud tervisekahjustusi kannatanule ja kostja on süüdi mõistetud kriminaalasjas nr 1-24-457 (dtl 6 – 23). Kostja ei esitanud hagi rahuldamist välistavaid vastuväiteid. Hageja esitas asjaolud ja nende olemasolu kinnitavad tõendid, mis on hagi rahuldamise aluseks. Pooled kompromissile ei jõudnud. Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt õigusvastane, kui kahju tekitati kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Õigusvastaselt kahju tekitamise korral õigusvastaselt käitunud isiku süüd eeldatakse VÕS § 1050 lg 1 järgi. Kahjuks on VÕS § 128 lg 1 ja 2 järgi varaline ja mittevaraline kahju. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et raha maksmises seisnevate kohustuste suhtes ei eeldata nende täitmise võimatust. Hagejal puudub seadusest tulenevalt õigus jätta kulud tagasi nõudmata ja kaalutlusõigus nõudesumma vähendamiseks, kuna nõudesumma näol on tegemist avaliku rahaga, mille kasutamise otstarbekuse eest Tervisekassa vastutab (tervisekassa seadus § 2 lg 1). Kostja teo ja kannatanule kahjuliku tagajärje vahel on põhjuslik seos. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) (VÕS § 127 lg 4). Kahju tekkimine on kostja teoga põhjuslikus seoses siis, kui antud tegu oli kahju tekkimise vältimatuks eelduseks ehk kahju ei oleks ilma selle teota tekkinud (RKTKo nr 3-2-1-161-10). Kohus leiab, et ilma kostja poolt toime pandud teota ei oleks kannatanul tervisekahjustusi tekkinud. Kui kostja ei oleks kannatanut noaga löönud, ei oleks kannatanul tekkinud tervisekahjustustena eelnimetatud tervisekahjustusi ning kannatanu ei vajanuks tervishoiuteenuse osutamisena tervisekahjustuste ravi. Samuti ei oleks pidanud hageja kannatanu eest seadusekohaselt üle võtma tasu maksmise kohustust ja tasuma tervishoiuteenuse osutajale. Kohtule esitatud Viru Maakohtu 06.05.2024 otsusega kriminaalasjas nr 1-24-457 on kostja süüdi mõistetud 16.10.2023 kannatanule tervisekahjustuste tekitamises. Kannatanu vajas tekitatud ja saadud tervisekahjustuste tõttu tervishoiuteenuseid. Kuivõrd kostja tekitas kannatanule tervisekahjustuse, on tema tegu VÕS § 1045 lg 1 p 2 alusel õigusvastane. Kohtu hinnangul on kostja õigusvastane tegevus kannatanule kehavigastuste tekitamisel 06.05.2024 3(5)
Tsiviilasi nr 2-25-6551
kohtuotsusega tõendatud. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kostja ei ole VÕS § 1050 lg 1 kohaselt tõendanud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Seega vastutab kostja kannatanule tervisekahjustuse tekitamise eest VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel. Kuivõrd kostja vastutab kannatanule tekitatud tervisekahjustuse tekitamise eest, on kahjustatud isikul õigus VÕS § 130 lg 1 kohaselt nõuda, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb talle hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Kannatanu oli ravikindlustuse andmekogu andmetel ravikindlustushüvitiste saamise ajal ravikindlustatud ravikindlustuse seaduse (RaKS) alusel. Kohus on seisukohal, et toimunud on RaKS § 26 lg 1 sätestatud kindlustusjuhtum, kostja vastutab kindlustusjuhtumi eest ja kindlustatud isik on saanud ravikindlustushüvitisi kooskõlas seaduses sätestatud korraga. RaKS § 29 lg 1 näeb ette, et Tervisekassa võtab kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. Kuivõrd kannatanul on VÕS § 130 lg 1 kohaselt õigus nõuda talle tervisekahjustamisest tekkinud kulu ning kannatanu oli ravikindlustatud isik, oli hagejal kohustus tasuda kannatanu eest viimasele osutatud tervishoiuteenuste eest, mida osutati talle meditsiinilistel näidustustel. Hageja poolt kannatanule osutatud tervishoiuteenuste eest kantud kulutusi nimetatakse RaKS § 25 lg 1 mõttes ravikindlustushüvitiseks. RaKS § 25 lg 1 sätestab, et ravikindlustushüvitis on kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). Hageja on tõendanud, et kannatanule on kostja poolt pandud teo tõttu osutati tervishoiuteenused ning hageja on tasunud kannatatule ravikindlustushüvitisi kokku 3576,36 eurot. Hageja on RaKS-st tulenevalt võimaldanud kannatanule ravikindlustushüvitisi, sh võtnud üle tasu maksmise kohustuse osutatud tervishoiuteenuste eest esitatud raviteenuste arve alusel. Tervishoiuteenuseid osutas Narva Haigla SA, kes esitas hagaejale raviteenuste arve seeria/nr A23126080 (dtl 25 – 27). Puudub vaidlus selles, et kannatanule võimaldatud tervishoiuteenused on osutatud õigustatud isiku poolt meditsiinilisel näidustusel. Tervisekassal on RaKS § 26 lõike 1 kohaselt tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi. Hageja on 17.03.2025 esitanud kostjale kohustuse täitmise nõude, milles andis tasumiseks 30 kalendripäeva alates nõudeavalduse saamisest. Kostja on nõudeavalduse kätte saanud. Kostja kohustust kahju hüvitada täitnud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on RaKS § 26 lg 1 sätestatud eeldused hageja poolt kostjale tagasinõudeõiguse esitamiseks täidetud ning hagejal on tagasinõudeõiguse korras alus nõuda kostjalt kannatanule võimaldatud ravikindlustushüvitiste maksumus 3576,36 eurot. Hagi tuleb rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 3576,36 eurot. 4(5)
Tsiviilasi nr 2-25-6551
Menetluskulud Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus rahuldas hagi. Seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12 järgi ei tule hagilt riigilõivu tasuda. Asja materjalide kohaselt hagejal menetluskulud puuduvad. Vastavalt ei tule kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust. Kohus ei määra menetluskulude rahalist suurust, sest asjas puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.